3-19-2216/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2020, Tartu Haldusasja number 3-19-2216 Haldusasi Nikolai Šmeljovi kaebus Viru Vangla tegevusega (duši võimaldamata jätmine peale sportimist) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. septembri 2020. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Šmeljovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja Nikolai Šmeljov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Šmeljovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Šmeljovi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 19 260 euro hüvitamiseks seoses sellega, et vangla ei ole võimaldanud kaebajal 10. maist 2015. a kuni 14. novembrini 2019. a peale sportimist dušši kasutada.

2. Tartu Halduskohus tagastas 21. septembri 2020. a määrusega (resolutsiooni p 1) N. Šmeljovi kaebuse hüvitamisnõude osas ajavahemiku 10. mai 2015. a kuni 11. detsember 2016. a osas. Määruse põhjendused olid järgnevad. 2.1. Kaebaja on kahju hüvitamise taotluse esitanud riigivastutuse seaduse (RVastS) 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega ületades. Halduskohus luges kahju hüvitamise esitamise ajaks 12. detsembri 2019. a, kui kaebaja nõustus enda võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse tõlkimise eest tasuma ja kohus tagastas halduskohtumenetluse (HKMS) § 121 lg 1 punkti 4 alusel kaebuse ajavahemiku 10. mai 2015. a kuni 11. detsember 2016. a osas. 2.2. Kohtu hinnangul on ilmne, et kaebaja pidi tajuma üsna vaidlusalustes tingimustes viibimise alguses, et pärast sportimist duši võimaldamata jätmine põhjustab talle ebamugavust. Kaebaja

2 esitas kahjunõude umbes 4,5 aastat pärast vaidlusalustesse tingimustesse paigutamist. Kohtuasja materjalide pinnalt ei ole eluliselt usutav, et kaebaja mõistis ajavahemikul 10. maist 2015. a kuni 11. detsembrini 2016. a duši võimaldamise vähesusest tulenenud negatiivseid mõjutusi ja kahju tekkimist alles 2016. aasta detsembris ning võis kahjunõude esitamisega viivitada kuni 2019. aasta detsembrini. 2.3. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on alates 2017. aastast osalenud aktiivselt halduskohtumenetluses, millest saab järeldada, et kaebajal olid võimalused praeguses asjas vaidlustatud asjaoludel hüvitamisnõude esitamiseks ka 2017. aastal ja 2018. aastal, mil nõue oleks olnud ajavahemiku 10. mai 2015. a kuni 11. detsember 2016. a osas tähtaegne. 2.4. Kohtule ei nähtunud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist perioodi 10. mai 2015. a kuni 11. detsember 2016. a osas.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 21. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p 1 ja lugeda tema kahjunõue tähtaegseks. Vangla segab kaebajal õigusaktidega tutvumist. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse koheselt, kui oli venekeelsete õigusaktidega tutvunud ja oli kahjust teada saanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Haldusorganile kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on RVastS § 17 lg 3 kohaselt kolm aastat kahjust või selle põhjustanud isikust teadasaamisest või ajast, mil isik pidi sellest teada saama. Viidatud norm seostab kahjunõude esitamiseks kehtestatud kolmeaastase tähtaja kulgema hakkamise kaebaja subjektiivse arusaamaga kahju tekkimisest. Kui kahju ja selle tekitaja on isikule teada, tuleb lähtuda kolmeaastasest tähtajast.

6. Pesemisvõimaluse puudumisega seonduvad ebameeldivused pidid kaebajale avaldama mõju koheselt, järelikult hakkas negatiivse mõju ilmnemisest kulgema ka hüvitamisnõude esitamise 3-aastane tähtaeg. RVastS § 17 lg 3 on imperatiivne norm, millest tulenevalt tuleb vajalikud toimingud kahjuhüvitise nõudmiseks teha etteantud tähtaja jooksul. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse 12. detsembril 2019. aastal, seega on halduskohus põhjendatult kaebuse ajavahemiku 10. mai 2015. a kuni 11. detsember 2016. a osas tagastanud, sest see on esitatud tähtaega ületades. 7. Määruskaebuse kohaselt kirjutab kaebaja kaebusi siis, kui on uurinud seadusi. Selline kaebaja seisukoht ei lükka ümber halduskohtu järeldust, et kaebajal ei esinenud ei objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada oma kahjunõue tähtaegselt. Ringkonnakohus selgitab, et kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamine ei ole samastatav kahju tekitamisest teadasaamisega (RKHKo 3-3-1-35-08, p 10). See tähendab, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja alguseks ei saa lugeda seda, kui isik jõuab selgusele, et temaga käituti õigusvastaselt. Õigusvastasus on üksnes üks element, mis peab olema täidetud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, kuid sellega ei saa siduda kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja kulgemahakkamist. Nagu eelnevalt selgitatud, hakkab kahju hüvitamise tähtaeg kulgema juba siis, kui isik sai teada kahjust. 8. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)