2-18-10078/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

09.november 2020.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-10078

Kohtuasi

Osaühingu Denabus kaebus kohtutäitur Kristiina

Feinman abi Kuldar Salumetsa 15.06.2018 otsusele

täiteasjas nr 034/2009/1494

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.juuli 2018.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Denabus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Denabus

(registrikood 10981890, aadress Sõle 35-121, Tallinn),

seaduslik

esindaja

Svetlana

Hatšaturjan

(e-post:

svetlana.hat.500@gmail.com)

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman

(aadress

Rävala

pst

5,

Tallinn,

e-post:

büroo.feinman@taitur.net)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.juuli 2018.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid

täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Osaühing Denabus 22.augusti 2018.a määruskaebus (täpsustatud 03.oktoobril

2018.a) jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-18-10078

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Denabus (avaldaja, võlgnik) esitas 02.juulil 2018.a Harju Maakohtule kaebuse

kohtutäitur Kristiina Feinmani abi Kuldar Salumetsa (kohtutäitur) 15.juuni 2018.a otsusele

täiteasjas nr 034/2009/1494, milles palub tunnistada õigusvastaseks eelnimetatud otsus, millega

keelduti võlgnikule teabe või kirjalike teadete/otsuste esitamisest enampakkumisele

registreeritud isikute kohta.

2. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 12.juunil 2018.a kohtutäiturile teabenõude, milles palus

teatada enampakkumisele registreeritud isikute nimekirja.

3. 15.juunil 2018.a saadetud kirjaga teatas kohtutäituri abi Kuldar Salumets võlgnikule, et

enampakkumisele on registreeritud 8 isikut, kuid keeldus teatamast nende isikute andmeid,

kuna enampakkumisel osalejate nimesid enne enampakkumise lõppemist ei avalikustata,

kuivõrd see võib kahjustada menetlusosaliste ja enampakkumisel osalejate õigusi. Sellega

välditakse võimalike menetlusosaliste mõjutusi ja osalejate omavahelisi kokkuleppeid, mis

ongi elektroonilise enampakkumise ellu kutsumise põhjuseks.

4. 25.juunil 2018.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri 15.juuni 2018.a otsuse peale.

5. Kohtutäituri abi teatas 26.juuni 2018.a e-kirjaga, et keeldub võlgniku 25.juuni 2018.a

kaebuse läbivaatamisest, kuna võlgnikule on enampakkumisele registreeritute nimed edastatud

ning ühtegi eraldi kirjalikku otsust enampakkumisel registreerimise kohta ei vormistata.

6. Kohtutäituri abi seisukoht jäi avaldajale mõistetamatuks. Asjaolu, et kohtutäituri abi edastas

võlgniku nõutud teabe 19.juunil 2018.a, s.o pärast enampakkumise 18.juuni 2018.a lõppemist,

ei muuda olematuks kohtutäituri abi 15.juuni 2018.a otsust, millega kohtutäituri abi keeldus

sõnaselgelt esitamast võlgnikule kõnealust teavet enne enampakkumise lõppu. Vaidlusaluse

otsusega rikkus kohtutäitur võlgniku õigusi, kuna võlgniku 12.juuni 2018.a teabenõudest nähtus

üheselt soov teada saada enampakkumise osalejate andmeid enne enampakkumise lõppu

selleks, et vastavalt kujundada oma edaspidist tegevust. Kohtutäitur peab tegema iga

sooviavalduse osas eraldi (kirjaliku) kaalutlusotsuse isiku enampakkumisele, sh ka

elektroonilise enampakkumise läbiviimisel e-oksjonikeskkonnas, (mitte) lubamiseks.

Kõnealuste elektrooniliste dokumentide (teadete) puhul on tegemist täitemenetluse raames

edastatud teatena täitemenetluse seadustiku (TMS) § 33 lg 2 esimese lause mõttes ja/või

täitmisasjas laekunud ja kohtutäituri väljastatud dokumendina TMS § 33 lg 2 teise lause mõttes.

Vastavad dokumendid peavad asuma täitetoimikus, sh ka juhul, kui kohtutäitur delegeerib

vastavate otsuste tegemist muule asutusele (nt KPK oksjonikeskusele) või kui neid otsuseid

genereeritakse KPK oksjonikeskkonna infosüsteemis.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus keeldus 04.juuli 2018.a määrusega avaldaja kaebust kohtutäituri 15.juuni

2018.a otsusele täiteasjas nr 034/2009/1491 menetlusse võtmast.

2-18-10078

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 477 lg-le 1. Kohus märkis,

et kohtutäituri seaduse § 23 lg 3 kohaselt on kohtutäituri büroo töötaja pädev kohtutäituri nimel

ja vastutusel toimetama kätte dokumente ning abistama kohtutäiturit ametitegevuses.

Kohtutäituri abi on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida

kohtutäitur ei pea käesoleva seaduse § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult, millest tulenevalt

oli kohtutäituri abi pädev kohtutäituri nimel toiminguid tegema.

9. Kohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p-le 10 tuginedes menetlusse võtmast Osaühingu Denabus

kaebust, kuna avaldaja ei ole tasunud riigilõivu.

10. Kohus selgitas, et antud juhul esineb ka alus keelduda avaldust menetlusse võtmast TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

11. Antud juhul ei ole kohtu hinnangul avaldaja esitatud avaldusega võimalik taotletavat

eesmärki saavutada. Kuna kohtutäitur edastas avaldajale taotletud andmed 19.juunil 2018.a, ei

oleks isegi avalduse põhjendatuse ja rahuldamise korral avaldajale teistsugust tulemust, st

kohtutäituri esitatavad andmed ei erineks täituri poolt 19.juunil 2018.a esitatust, ning seetõttu

on esitatud avaldus perspektiivitu.

Määruskaebus

12. Avaldaja esitas 22.augustil 2018.a määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise lahendamiseks.

13. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on keeldumise peamise alusena märgitud riigilõivu

tasumata jätmine. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et riigilõivu tasumata jätmine on

kõrvaldatav puudus TsMS § 340¹ lg 1 mõttes, mistõttu võib kohus keelduda avalduse või

kaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui oli eelnevalt määranud avaldajale tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks, s.t riigilõivu tasumiseks.

14. Määruse täiendav põhjus on meelevaldne ja arusaamatu. Kohtutäitur ei ole avaldajale

19.juunil 2018 edastanud kogu avaldaja poolt taotletud teavet. Arusaamatuks jääb, kuidas

kohus on selleni jõudnud. Avaldaja soovis mh tutvuda kohtutäituri kirjalike otsustega

enampakkumise osalejate registreerimisest, vastavaid otsuseid ei ole avaldajale tänaseni

edastatud.

15. Määruskaebuse esitaja avalduse eesmärk seisneb kohtu hinnangul avaldaja poolt

kohtutäiturilt juba saadud teabe saamises kohtu kaudu. Määrusest ei selgu, kuidas on kohus

oma vastavale järeldusele jõudnud. Kohtu seesugune järeldus on vastuolus terve mõistusega,

sest absurdne on eeldada, et kohtu poole pöördumise (ainus) eesmärk võib seisneda avaldajal

juba oleva teabe (teistkordselt) saamiseks.

16. Kohtu seisukoht on pealegi ka vastuoluline. Isegi eeldades, et kohtutäitur esitas pärast algse

keelduva otsuse tegemist ja seejärel olukorra olulist muutmist osa võlgniku poolt nõutud

andmeid, ei muutnuks viivitus tagantjärele olematuks ega lõpetanuks avaldaja õigust nõuda

rikutud õiguste kaitsmist.

2-18-10078

Menetluse edasine käik

17. Maakohus jättis määruskaebuse 28.augusti 2018.a määrusega käiguta ja kohustas avaldajat

kõrvaldama sellel esinenud puudused, so tasuma riigilõivu ja kaebuse allkirjastama. Avaldaja

esitas allkirjastatud määruskaebuse maakohtule 03.oktoobril 2018.a. Maakohus keeldus

määruskaebuse menetlusse võtmisest 26.oktoobri 2018.a määrusega, millele avaldaja esitas

16.novembril 2018.a määruskaebuse, mille maakohus jättis 23.novembri 2018.a määrusega

käiguta. Maakohus keeldus 19.veebruari 2019.a määrusega avaldaja 16.novembri 2018

(täpsustatud 27.detsembril 2018.a) esitatud määruskaebust menetlusse võtmast, millele

avaldaja esitas 11.märtsil 2019.a määruskaebuse, mille maakohus jättis 19.märtsi 2019.a

määrusega käiguta. Maakohus keeldus 05.aprilli 2019.a määrusega avaldaja 11.märtsi 2019.a

(täpsustatud 28.märtsil 2019.a) määruskaebuse menetlusse võtmisest, millele avaldaja esitas

26.aprillil 2019.a määruskaebuse, mille maakohus jättis 30.aprilli 2019.a määrusega käiguta.

Maakohus keeldus 20.mai 2019.a määrusega avaldaja 26.aprilli 2019.a määruskaebuse

menetlusse võtmisest, millele avaldaja esitas 25.juunil 2019.a määruskaebuse, mille maakohus

jättis 28.juuni 2019.a määrusega käiguta ning pärast puuduste kõrvaldamist rahuldamata ja

edastas ringkonnakohtule menetlemiseks.

18. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.oktoobri 2019.a määrusega Harju Maakohtu 20.mai

2019.a määruse ja saatis asja 05.aprilli 2019.a määruse peale esitatud avaldaja määruskaebuse

menetlemiseks maakohtule tagasi ning rahuldas avaldaja 25.juunil 2019.a esitatud

määruskaebuse. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on avaldajalt asjatult nõudnud

määruskaebuse esitamisel 50 euro suuruse riigilõivu tasumist ning vääralt kohaldanud RLS §

59 lg-t 14 ja jätnud kohaldamata RLS § 59 lg 15.

19. Harju Maakohus tegi 03.detsembril 2019.a määruse, millega: 1) võttis menetlusse avaldaja

26.04.2019 määruskaebuse Harju Maakohtu 05.04.2019 määrusele, rahuldas selle ning tühistas

Harju Maakohtu 05.04.2019 kohtumääruse, millega kohus keeldus avaldaja poolt 11.03.2019

(täpsustatud 28.03.2019) esitatud määruskaebust menetlusse võtmast; 2) võttis menetlusse

avaldaja 11.03.2019 (täpsustatud 28.03.2019) määruskaebuse Harju Maakohtu 19.02.2019

määrusele, rahuldas selle ning tühistas Harju Maakohtu 19.02.2019 kohtumääruse, millega

kohus keeldus avaldaja poolt 16.11.2018 (täpsustatud 27.12.2018) esitatud määruskaebust

menetlusse võtmast; 3) võttis menetlusse avaldaja 16.11.2018 (täpsustatud 27.12.2018)

määruskaebuse Harju Maakohtu 26.10.2018 määrusele, rahuldas selle ning tühistas Harju

Maakohtu 26.10.2018 kohtumääruse, millega kohus keeldus avaldaja poolt 22.08.2018

(täpsustatud 03.10.2018) esitatud määruskaebust menetlusse võtmast; 4) võttis menetlusse

avaldaja 22.08.2018 (täpsustatud 03.10.2018) määruskaebuse Harju Maakohtu 04.07.2018

määrusele, jättis rahuldamata avaldaja 22.08.2018 (täpsustatud 03.10.2018) määruskaebuse

Harju Maakohtu 04.07.2018 määrusele ja saatis avaldaja 22.08.2018 (täpsustatud 03.10.2018)

määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud väidete alusel alust ei ole, kuid

TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 1 ja p 2¹ alusel tuleb täiendada kohtumääruse õiguslikke

põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest

tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-18-10078

21. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohtupraktika kohaselt on riigilõivu

tasumata jätmine kõrvaldatav puudus, mis ei peaks tooma kaasa kohest avalduse menetlusse

võtmisest keeldumist ja kohtul tuleb anda menetlusosalisele eelnev võimalus puuduse

kõrvaldamiseks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.septembri 2016.a kohtuotsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-60-16, p 14 ning 21.detsembri 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 15).

Seega võinuks maakohus riigilõivu tasumata jätmise tõttu jätta avaldaja kaebuse esmalt käiguta.

22. Samas ei ole eelnev eksimus maakohtule käesoleval juhul ette heidetav, arvestades TsMS

§-st 2 ja § 3 lg-st 1 tulenevaid põhimõtteid menetleda tsiviilasja, õigesti, mõistliku aja jooksul

ja võimalikult väikeste kuludega ning siis, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse

oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Eelnev tähendab, et maakohtul

tuli kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel lisaks vorminõuete täitmisele hinnata ka selle

õiguslikku perspektiivikust ning kohus võis kaebuse menetlusse võtmisest keelduda, ilma et

oleks nõudnud eelnevalt riigilõivu tasumist. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuulunuks riigilõiv

seduse kohaselt avalduse menetlusse võtmata jätmise korral nagunii tagastamisele.

23. Maakohus keeldus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest mh TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel,

mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud

põhimõte on TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt kohaldatav ka hagita menetluse asjades, sh

käesolevas asjas.

24. Maakohtu tuginemine eelviidatud sättele ei ole ringkonnakohtu hinnangul olnud ebaõige.

Maakohus on oma otsustust jälgitavalt ja piisavalt põhjendanud, tuginedes sealjuures õigesti

sellele, et kuivõrd avaldaja oli saanud maakohtule kaebuse esitamise hetkeks kohtutäiturilt

nõutud informatsiooni enampakkumisel osalenud isikute nimede kohta, ei ole kaebusega enam

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asjaolu, et nõutud informatsioon on talle kohtutäituri

poolt lõpuks väljastatud, on avaldaja ise esile toonud (tlk 2 pöördel).

25. Ringkonnakohus saab aru, et kohtutäituri tegevuse vaidlustamise ning avaldaja kaebuse

esitamise laiemaks eesmärgiks on lisaks soovitud informatsiooni saamisele ka kohtutäituri

15.juuni 2018.a otsuse seaduslikkuse kontroll, kuigi määruskaebuses sellele otseselt tuginetud

ei ole. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu

määrust siiski tühistada ja kaebust tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks saata,

arvestades, et kaebus on õiguslikult perspektiivitu ka alljärgnevatel põhjendustel, millega tuleb

ühtlasi täiendada maakohtu määrust (p 26-29).

26. Kuigi avaldaja on tuginenud oma õigusele täitetoimikuga tutvuda ja kaebab selle üle, et

kohtutäitur keeldus talle 12.juuni 2018.a esitatud teabenõudes soovitud informatsiooni enne

enampakkumise läbiviimist andmast, nähtub kaebusest see, et kohtutäitur on enampakkumisel

osalenute nimed avaldajale edastanud siiski 19.juunil 2018.a.

27. Eelviidatud ajaperioodil kehtinud kohtutäituri määrustiku § 23 lg 3 kohaselt tuli

kohtutäituril menetlusosalise avaldustele ja selgitustaotlustele vastata nii kiiresti kui võimalik,

kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest

arvates. TMS § 35 lg 1 sätestas, et täitemenetluse osaline võib täitetoimikuga tutvuda ning tal

on õigus saada sellest ärakirju ja õiendeid.

28. Kaebusest nähtuvalt on kohtutäitur avaldajale vastanud vähem kui 10 päeva jooksul arvates

esialgse teabenõude saamisest. Kuivõrd seadusest ei tulenenud, et võlgnikul on õigus igal ajal

2-18-10078

ja viivitamatult täitetoimiku materjalidega tutvuda ning seadus ei näinud ka ette

enampakkumisele registreerimise otsuste kohest võlgnikule esitamist, ei ole avaldaja kaebus

esitatud tema seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks.

29. Kaebus ei ole ka põhistatud avaldaja õiguste väidetava rikkumise osas, arvestades, et sellest

ei selgu täpsemalt, kuidas asjaolu, et avaldaja ei saanud enne enampakkumise läbiviimist

tutvuda sellel osalejate nimekirja või kohtutäituri kirjalike otsustega enampakkumise osalejate

registreerimisest, tema õigusi konkreetse enampakkumise või laiemalt täitemenetluse

läbiviimisel rikkus. Kuigi avaldaja on üldsõnaliselt väitnud vaid seda, et soovis informatsiooni

oma edaspidise tegevuse kujundamiseks (tlk 2 pöördel), ei selgu kaebusest, milliseid kahjulikke

tagajärgi nõutud informatsiooni või otsuste mittesaamine enne enampakkumise läbiviimist

avaldajale kaasa tõi. Juhul, kui avaldajal on pretensioone kohtutäituri tegevuse osas seoses

enampakkumise korraldamisega, on kohaseks õiguskaitsevahendiks enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagi esitamine TMS § 223 alusel.

30. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ka põhjusel,

et avaldajale ei ole käesoleva ajani eelnimetatud otsuseid edastatud, arvestades, et kaebusest

nähtuvalt on avaldaja esmane nõue, saada enampakkumisele registreeritud isikute nimekiri (tlk

1), täidetud ning määruskaebusest ei selgu ka, milline on see täiendavalt vajalik informatsioon,

mis jäi avaldajal saamata seoses kohtutäiturilt nõutud kirjalike otsuste mittesaamisega.

31. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul saab kohtutäiturile ette heita avaldaja 25.juuni 2018.a

kaebuse läbi vaatamata jätmist, ei anna ka see asjaolu iseseisvat alust maakohtu määruse

tühistamiseks, arvestades kaebuses viidatud Riigikohtu seisukohti, mille kohaselt juhul, kui on

tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi

vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse

esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 11.novembri 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13).

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

32. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS §

171 lg 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.

33. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest

määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/