2-20-112037/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-112037

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi V. N. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4921,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja: V. N. (isikukood xxxx, registreeritud elukoht:

xxxx, tegelik elukoht teadmata)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V. N.lt OÜ Aktiva Finants kasuks 15.07.2019 kostja ja C AS-i vahel

sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3250 eurot, intress 241,02

eurot, haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 197,55 eurot, kõik

kokku 5023,69 eurot.

3. Välja mõista V. N.lt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevuselt (3250 eurot) viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.09.2020 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud V. N. kanda.

5. Välja mõista V. N.lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud, s.o menetluses

tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 90 eurot, kokku 490 eurot.

6. Välja mõista V. N.lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank

või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

OÜ Aktiva Finants esitas 31.08.2020 kohtule hagi V. N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja nõuab põhivõlgnevuse 3250 euro, intresside 241,02 euro, haldustasu 6 euro. seisuga

31.08.2020 sissenõutavaks muutunud viiviste 614,88 euro ja jooksvate viiviste tasumist.

Viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepinguline määr 24,9% aastas. Lisaks nõuab hageja

menetluskulude tasumist summas 880 eurot (riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja tasu

480 eurot).

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja pole ettenähtud tähtaja jooksul hagile vastust

esitanud.

Eeltoodust tulenevalt teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse.

Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see

on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab

kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud

(Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat

(kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik

määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi

arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hagiavaldusele lisatud laenulepingust nr xxxx lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe punkti 3 kohaselt on viivise määraks 24,9% aastas. Kohus on seisukohal, et antud

juhul on tegemist tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija, kuivõrd laenu andjaks on kutse-

või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenuandmine. Kostja on

laenu võtnud isikuna, kes ei tegutsenud oma kutse- või majandustegevuses. Riigikohtu

praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05).

Kohus on seisukohal, et viivisemäär 24,9% aastas võlgnetavalt summalt on eeltoodust

tulenevalt tühine, sest ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kuivõrd laenulepingutele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 3 on

eeltoodust tulenevalt tühine kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes

VÕS § 113 lg 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16, seadusjärgset viivise määra.

Viivist on arvestatud hagiavalduse kohaselt järgmiselt

 Viivise arvestuse algus 28.11.2019, viivise arvestuse lõpp 31.08.2020, võlgnevus 3250

eurot, viivisemäär aastas 24,9% viivis 614,88 eurot.

Vastaval perioodil kehtis järgmine seadusjärgne viivise määr: 8% aastas.

Seadusjärgset viivise määra arvestades kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud

viivise summaks 197,55 eurot.

Kohus

on

seisukohal,

et

edasiulatuva

viivise

väljamõistmine

on

põhjendatud

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista

lepingulise esindaja kulu summas 480 eurot.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 4 h

esindusele kohtumenetluses. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole

põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei

eelda märgitud ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamiseks antud nõude sisu arvestades lugeda 1,5 h. Kohus loeb lepingulise

esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab

kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot ilma käibemaksuta

ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt.

Ülejäänud

osas

rahuldab

kohus

hageja

nõuded

võlgnevuse

ja

menetluskulude

väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik