3-20-1900/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.11.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1900

Haldusasi

AS Hansabuss kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

22.09.2020 otsusele nr 184-20/219196 ja taotlus tühistada

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse 10.08.2020 käskkiri

nr 2-2/14 p-d 3 ja 4 osas, millises hankija lükkas tagasi AS-i

HANSABUSS pakkumuse ja tunnistas edukaks AS-i GoBus

pakkumuse

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (pakkuja) – AS Hansabuss, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jaana Nõgisto

Vastustaja (hankija) – Mittetulundusühing Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristina Laarmaa

Kolmas

isik

–

AS

GoBus,

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Erki Fels ja Priit Lätt

Asja läbivaatamise vorm

27.10.2020 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulud

summas 4 540,80 eurot koos käibemaksuga. Muus osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.11.2020. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

3-20-1900

2(13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (PEÜK) viib läbi riigihanget nr 219196 „Avaliku bussiliiniveo

korraldamine Harju maakonna lõuna suuna bussiliinidel“ (riigihange). Riigihankel on pakkumuse

esitanud mh AS HANSABUSS (kaebaja).

2. Hankija on teinud 10.08.2020 käskkirjaga nr 2-2/14 (käskkiri) mh järgmised otsused: lükata tagasi

kaebaja pakkumus (käskkirja p 3); tunnistada edukaks AS GoBus pakkumus (käskkirja p 4).

3. Hankija on kaebaja pakkumuse käskkirja p-s 3 tagasi lükanud kui riigihanke alusdokumentidele (HD)

mittevastava. Käskkirja p 3 põhjendused on hankija vormistanud käskkirja lisas 2.

4. Kaebaja vaidlustas käskkirja p-d 3 ja 4 riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO). VAKO jättis

22.09.2020 otsusega nr 184-20/219196 (VAKO otsus) vaidlustuse rahuldamata, leides et käskkiri on

õige ja põhjendatud ning kaebaja pakkumus on vastuolus HD-ga.

5. Kaebaja esitas 02.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada VAKO

22.09.2020 otsus nr 184-20/219196 ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 10.08.2020 käskkirja nr

2-2/14 p-d 3 ja 4 osas, millises hankija lükkas tagasi AS-i HANSABUSS pakkumuse ja tunnistas

edukaks AS-i GoBus pakkumuse.

6. Kohus otsustas 05.10.2020 määrusega võtta kaebuse menetlusse ja kaasata kolmanda isikuna

menetlusse AS-i GoBus. Kohus otsustas rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ja

keelata riigihankes nr 219196 hankijal hankelepingu sõlmimine 10.08.2020 käskkirja nr 2-2/14 p 4

alusel AS-iga GoBus kuni 04.11.2020 (k.a). Vastustaja ja kolmas isik esialgse õiguskaitse

kohaldamisele vastuväiteid ei esitanud, mistõttu rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s

4 sätestatud tähtpäevani (s.o kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata

jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni).

7. 27.10.2020 toimus asja läbivaatamiseks istung.

8. Pooled ja kolmas isik esitasid 27.10.2020 ja 29.10.2020 menetluskulude nimekirjad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. Kaebaja taotleb MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse 10.08.2020 käskkirja nr 2-2/14 p-de 3 ja

4 tühistamist osas, millises hankija lükkas tagasi AS-i HANSABUSS pakkumuse ja tunnistas edukaks

AS-i GoBus pakkumuse ja kaasnevalt VAKO 22.09.2020 otsuse nr 184-20/219196 tühistamist.

Kaebaja seisukohad kaebuse ja 20.10.2020 täiendavate seisukohtade pinnalt on kokkuvõtvalt

järgmised:

9.1. Otsus põhineb käskkirja põhjendustes mittesisalduval ning VAKO menetluses hankija poolt

lubamatult täiendatud käsitlusel. Käskkirjas esineb formaalne õigusvastasus käskkirja põhjenduste

ebapiisava ja ebaselge esitamise näol. Selget viidet kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise aluseks olnud

väidetavalt rikutud HD vastavustingimuste sättele käskkirja põhjendustes esitatud ei ole.

9.1.1. Kaebaja hinnangul tuleb pakkumuse vastavuse küsimust käsitledes eristada ühelt poolt HD-s

küsitud andmeid ehk teavet ja teiselt poolt dokumente ehk tõendeid. Vaidlust ei ole, et antud juhul on

kaebaja koos pakkumusega esitanud nii HD vastavustingimuste p-s 10.1.1. nõutud vorm 9 andmed kui

HD vastavustingimuste p-s 10.1.1.1. nõutud dokumendi – OÜ-ga P-Trucks 02.06.2020 sõlmitud

eellepingu.

9.1.2. Nii otsuses kui VAKO menetluses avaldatud hankija seisukohtades esitatakse käsitlus, et

pakkumuse mittevastavuse tinginud aluseks on just vormil 9 andmete esitamise asjaolud, mida oleks

saanud väidetavalt käsitleda mittesisulisena, olnuks kaebaja eellepingus tõendatud HD-le vastavate

busside tarnimist. Tähelepanuväärne on, et VAKO ei võta otsuses seisukohta, millist HD

vastavustingimust kaebaja väidetavalt rikkunud on.

3-20-1900

3(13)

9.1.3. Kaebaja saab siiski käskkirjast aru nii, et hankija ei pidanud vormil 9 andmete esitamise viisi

kaebaja poolt pakkumuse mittevastavust tingivaks asjaoluks, vaid pakkumuse mittevastavuse tingis koos

pakkumusega esitatud tõendi – eellepingu hankija arvates ebapiisav detailsusaste. Seega on VAKO ja

hankija asunud VAKO menetluses käskkirja lisa 1 põhjendusi lubamatult täiendama.

9.1.4. Kaebaja hinnangul ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et kaebaja eelleping sätestab kehtiva

kokkuleppe kõikide nõuetekohaste A-busside, sh Buss 3 ja Buss 4 tüüpi busside, mis mh vastavad HD-

le sõitjakohtade arvu poolest, tarnimiseks.

9.1.5. Et hankija ise ei pidanud vorm 9 andmeid pakkumuse vastavust välistavaiks (st otsuse p-s 8

esitatud lähteseisukoht ei ole õige), ning asja lahendus taandub eellepingu sisule (mis erinevalt hankija

seisukohast on kaebaja arvates tõenduslikult piisav), kinnitavad nii menetluses kaebajale esitatud hankija

küsimused kui käskkirja põhjendused eraldiseisvalt ja koostoimes.

9.2. Kaebaja ei ole eksinud vorm 9 andmete esitamisel HD nõuete vastu ega ole selgitustega muutnud

oma pakkumust. Kaebaja esitas HD nõuetele vastava pakkumuse. Sel määral, millises hankija selgelt

andmeid küsis, on kaebaja need vormil 9 esitanud, samuti tõendab eelleping, et tarnitakse kõik

nõuetekohased bussid.

9.2.1. Kaebaja selgitab, et on vormil 9 A-busside andmete esitamisel lähtunud vastavustingimuste p-s

10.1.1. ning vormil 9 minimaalselt nõutud detailsusastmest. St andmete esitamine vormil 9 on toimunud

vastavuses HD-ga ning hankija ei ole käskkirjas viidanud ühelegi HD-i sättele, mis välistaks vormi 9

täitmise kaebaja esitatud viisil ehk esitades A-busside kohta andmed Buss 3 ja Buss 4 bussitüüpide osas

eristamata ehk koondina. See tähendab, et vaatamata hankija väljendatud soovile kontrollida

sõitjakohtade andmeid bussitüübi täpsusega, ei ole hankija vastava detailsusastmega andmete esitamist

HD-s selgelt nõudnud. Seega ei saa ka kaebaja vormil 9 andmete esitamise viis tuua kaasa pakkumuse

vormilist ega sisulist mittevastavust. Isegi kui asuda seisukohale, et hankija on HD-s küsinud eraldi

teavet kõikide bussitüüpide kohta, siis see väidetav kohustus ei ole igal juhul sätestatud selgelt.

9.2.2. Võttes arvesse, et hankija on selgesõnaliselt öelnud, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks

puudunuks põhjus, kui kaebaja näitab, et tal olid pakkumuse esitamise tähtpäevaks vajalikud

kokkulepped müüjaga saavutatud HD-i tingimustele vastavate busside soetamiseks, siis saab kaebaja

eellepingu sisu ning järgnenud selgitusi ja dokumente arvestades teha selge järelduse – kokkulepe oli

pakkumuse esitamise tähtpäevaks vajalikus ulatuses olemas ning kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks

alus puudus.

9.2.3. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et kuna hankija enda kehtestatud HD vastavustingimused ei olnud

busside andmete esitamise kohta piisavalt selged ja üheselt mõistetavad ning HD-s ei sisaldunud

kohustust eristada A-busside andmeid Buss 3 ja Buss 4 tüüpi busside lõikes, siis pidi hankija võtma vastu

kaebaja selgitused ja täpsustused vorm 9 andmetele, alternatiivselt ei oleks hankija saanud kaebaja

pakkumuse vormil 9 andmete esitamise viisile tuginedes pakkumust tagasi lükata. Kaebaja selgitused ja

täpsustused ei muutnud pakkumust.

9.3. Kaebaja esitatud eelleping tõestab, et pakkumuse kohaselt tarnib kaebaja hankijale kõik

nõuetekohased bussid.

9.3.1. Hankija ei ole kehtestanud eellepingute ega muude busside tarnimise tõendamiseks esitatavate

dokumentide vormi- ega sisunõudeid. HD vastavustingimuste p-s 10.1.1.1 nähtub dokumendinõude

väga üldine detailsusaste. Seetõttu ei saa ka kaebaja esitatud eellepingut, mis on 35 A-bussi soetamise

osas vormistatud viitelisena HD tingimustele, pidada kuidagi vastuolus olevaks HD-ga ega HD-s

kehtestatud nõuete valguses ebapiisavaks.

9.3.2. Nii käskkirja lisa 2 kui hankija VAKO menetlustes esitatud läbiv ja valdav käsitlus mingite

„konkreetsete busside“ kohta ei põhine HD-l ning on ka täiesti arusaamatu. Ka VAKO on hankija

seisukohtade tuumaks oleva käsitluse jätnud otsuse põhjendustest ebaolulisena kõrvale (vt otsuse p

11.5.), ilmselt mööndes selle asjakohatust ja seosetust.

3-20-1900

4(13)

9.4. Pakkumuse vastavuse hindamisel on niisiis oluline, et pakkumuse pinnalt saab hankija järeldada

ATL-i nõuetekohast täitmist, mitte see, et pakkumuse hetkel esitab pakkuja konkreetse ja muutumatu

informatsiooni sisuliselt selle kohta, täpselt mitu istepinki on pruugitud bussi kabiini monteeritud.

Pakkuja kohustub hankijale bussid esitlema 20 päeva enne hankelepingu täitmist. Hankijal on kaebaja

pakkumuse alusel õigus nõuda, et pakkuja tarnitavate busside iste- ja seisukohtade arvud vastavad HD-

s nõutud miinimumile. Kuna hankija ei hinda pakkumusi kvalitatiivselt sõltuvalt sõitjakohtade arvust,

samuti kuna sõitjakohtade arv ei ole liinikilomeetri maksumuse arvestuse aluseks hankija Vorm 6

kohaselt, ei ole ka oluline, kuidas need arvud HD-s lubatu piires varieeruvad. Hankija nõuded konkreetse

ja muutumatu sõitjakohtade arvu esitamise kohta on ebaproportsionaalsed (vt ka menetlusdokumendi p

2.2.15.) hanke eesmärkide, vastavustingimuste ja hindamiskriteeriumidega.

9.5. Arvestades mh vastavustingimuste ja vormi 9 sõnastust ning nõutud andmete täpsusastet, kaebuse

p-des 2.2.3 jj viidatud VAKO ja kohtupraktikat pakkumuse selgitamise ja täpsustamise kohta, kaebaja

esitatud kalkulatsioone ja selgitusi, kaebaja ja müüja kinnitusi ning eellepingu sisu, on kaebaja

kõrvaldanud vorm 9 ebaselguse ning esitanud oma sisus HD nõuetele vastava pakkumuse.

Vastustaja (hankija) seisukohad

10. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata, VAKO otsus on

õiguspärane. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

10.1. Riigihanke vastavustingimuste kohaselt pidi vähemalt seitsmel A-bussil olema sõitjakohtade arv

vähemalt 80 nähtuvalt vorm 9 andmetest.

10.1.1. Käesoleva vaidluse kontekstis on sisuliseks vastavustingimuseks nõue, et pakkuja peab ATL

täitmiseks kasutama busse, mis on täies ulatuses kooskõlas HD ja õigusaktide nõuetega

(vastavustingimuse p 10.1.1 esimene lause), seejuures HD hõlmab Riigihanke alusdokumentide üldosa

(lisa 3) p 1.1 kohaselt kõiki Riigihanke alusdokumente, sh tehnilise kirjelduse HD lisa 1 lisa 3 ja lisa 4

nõudeid selle kohta, et vähemalt 7 A-bussi puhul peab sõitjakohtade arv olema vähemalt 80. Sisulise

vastavustingimuse tõendamiseks on hankija kehtestanud dokumendinõuded vastavustingimuse p 10.1.1

teises lauses (Pakkuja esitab vastavalt HD määratlusele A-busside ja B-busside kohta andmed HD vormil

9) ja p 10.1.1 alapunktides 10.1.1.1 ja 10.1.1.2– s.t. selle kohta, et pakkuja poolt ATL täitmiseks

kasutatavad A-bussid on täies kooskõlas HD nõuetega (sh vastavad sõitjakohtade minimaalselt

kohustusliku arvu suhtes esitatud nõuetele), pidid pakkujad esitama juba pakkumuse koosseisus andmed

rakendatavate busside kohta vormil 9 (sh andmed busside sõitjakohtade kohta) ja lisaks busside omandit

või kasutusõigust tõendavad dokumendid.

10.1.2. Vastavustingimuse kohaselt kontrollitakse tingimuse täidetust pakkumuse esitamise aja seisuga,

s.t pakutavate busside sõitjakohtade arv pidi olema kooskõlas HD nõuetega juba pakkumuse esitamise

ajal, mitte ei saanud pakutavate busside sõitjakohtade arv selguda alles tulevikus hankelepingu täitmise

algusajaks nagu kaebaja ebaõigesti väidab (kaebuse p 2.3.6).

10.1.3. Vorm 9 kui dokumendinõude eesmärk oli võimaldada hankijal kontrollida pakkuja poolt

kasutatavate busside vastavust HD nõuetele, mh A-busside sõitjakohtade arvu osas. HD koosseisus

esitatud vormil 9 (lisa 4) ridadel 3 ja 4 on küsitud andmeid istekohtade ja seisukohtade kohta, viitega

HD lisa 1 lisa 4 punktidele 2.2 – 2.4, mis ühemõtteliselt kehtestavad minimaalsed iste- ja seisukohtade

arvud bussitüüpide Buss2, Buss3 ja Buss 4 lõikes. Samuti on vormil 9 eraldi veerud busside kohta.

10.1.4. Kaebaja pakkumuse tegelik sisu A-busside koosseisu ja sõitjakohtade arvu osas ei ole tuvastatav

ega kontrollitav.

10.1.5. Oluline on seegi, et kaebaja ise ei ole eelnevates analoogse regulatsiooniga hangetes

(märkimisväärselt just Kaebaja enda poolt esile tõstetud riigihankes nr 220835 Kaebaja poolt esitatud

analoogsel vormil esitatud andmed busside kohta – hankija 4.09.2020 vastuväidete lisa 1) ega ka

vaidlusaluses hankes vormil 9 (vaidlustuse lisa 7) B-busside kohta andmete esitamisel sellist loogikat

järginud ega ole busside sõitjakohtade kohta esitanud keskmist sõitjakohtade arvu.

3-20-1900

5(13)

10.1.6. Nii sisuline vastavustingimus kui ka dokumendinõue olid seega selged ja ühemõttelised, mistõttu

on asjakohatud kaebuse p 2.2.3 – 2.2.4 argumendid, sh viide VAKO otsusele 55-18/191499 selle kohta,

et vastavustingimuse sisu ebaselguse tõttu on vabandatav pakkuja poolt hankes nõutud andmete

esitamata jätmine

10.2. Kaebaja pakkumuses vormil 9 esinevat mittevastavust ei olnud võimalik käsitada mittesisulise

mittevastavusena, et kaebaja pakkumus sellele vaatamata vastavaks tunnistada.

10.2.1. Vastustaja ei lükanud kaebaja pakkumust vormil 9 esineva ilmse mittevastavuse tõttu

kergekäeliselt tagasi, vaid andis kaebajale korduvate selgitustaotluste teel võimaluse esitada tõendeid

selle kohta, et pakkumuses nimetatud busside sõitjakohtade arv tegelikult siiski vastas hanketingimustele

juba pakkumuste esitamise hetke seisuga. Hankija on sellekohaseid menetlustoiminguid ja hinnanguid

Kaebaja antud selgitustele üksikasjalikult selgitanud ja analüüsinud vaidlustatud käskkirja lisas 2 ega

hakka vaidlustatud dokumendi argumente siinkohal täies mahus kordama.

10.2.2. Vaidlustuse p 2.18 ja kaebaja poolt 29.07.2020 esitatud selgitustest (vaidlustuse lisa 3) ning

samuti kaebuse p 2.3.6 nähtuvalt kinnitab ka kaebaja ise, et tal puudus pakkumuse esitamise hetkel teave

milliste konkreetsete A-bussidega ATL-t täita kavatseb, mistõttu ongi täiesti mõistetav miks kaebaja ei

ole vormil 9 märkinud bussitüüpide kaupa sõitjakohtade arvu.

10.2.3. Kaebaja poolt esitatud 29.07 allkirjastatud müüja kinnituse (vaidlustuse lisa 3(5)) punktis 5

esitatud andmed sõitjakohtade kohta ei sobitu kaebaja enda poolt esitatud arvutustega (vaidlustuse lisa

3 (1)), mille alusel pakkuja soovis tõendada, et vormil 9 oli esitatud keskmised sõitjakohad. Nimelt

väidab müüja, et eellepingu esemeks olevate busside sõitjakohtade arvud jäävad vahemikku 65 – 96, ent

kaebaja poolt esitatud arvutuses keskmise sõitjakohtade arvu kujunemise kohta on pakkuja lähtunud

sõitjakohtade arvust vastavalt (kaebaja ärisaladus) sõitjakohta Buss 3 puhul ja (kaebaja ärisaladus)

sõitjakohta Buss 4 puhul. Kaebaja esitatud arvutused selle kohta, kuidas on kujunenud vormil 9 näidatud

andmed väidetavalt keskmise sõitjakohtade arvu kohta ei ole objektiivselt kontrollitavad. Samuti on

kaebaja argumendis loogiline vastuolu – kaebaja väitis vaidlustusmenetluses läbivalt ühelt poolt, et

eellepingus ei olnud võimalik määratleda lepingu esemeks olevate A-busside konkreetseid sõitjakohtade

arve, kuid teisalt soovib kaebaja väita, et vormil 9 esitatud väidetav keskmine sõitjakohtade arv on

kujunenud arvutatuna konkreetsetest sõitjakohtade arvudest (Buss 3 puhul lähtudes sõitjakohtade arvust

(kaebaja ärisaladus) ja Buss 4 puhul lähtudes sõitjakohtade arvust (kaebaja ärisaladus).

10.2.4. Kaebaja soovib vaidlustusega asendada vormil 9 esitatud ebaõiged andmed (s.t. seitsme A-bussi

osas liiga väikse sõitjakohtade arvu) õigete andmetega, ent see oleks lubamatu pakkumuse muutmine.

10.2.5. Käesoleval

juhul

esines

kaebaja

pakkumuses

ilmne

mittevastavus

kohustuslikule

hanketingimusele, kuna vormil 9 oli Kaebaja märkinud kõikide A-busside sõitjakohtade arvuks (kaebaja

ärisaladus), ehkki vähemalt 7 bussi puhul oli nõutav vähemalt 80 sõitjakohta. Kaebajal ei saa olla

nõudeõigust, et tema ilmsete puudustega pakkumus tunnistataks sellele vaatamata vastavaks. Hankija ei

ole kaalutlusvigu teinud.

10.3. Hankija on 10.08.2020 käskkirja lisas 2 õiguspäraselt põhjendanud kaebaja pakkumuse

tagasilükkamist. Nagu VAKO on oma otsuse p 8 selgitanud, on vaidlustatud 10.08.2020 käskkirja lisas

2 ühemõtteliselt määratletud, milles seisnes kaebaja pakkumuse mittevastavus (kaebaja pakkumuses

esitatud vormil 9 on nimetatud seitsme A-bussi sõitjakohtade arvuks vähem kui 80) ning ülejäänud

käskkirja lisa 2 põhjendused kirjeldavad hankija tegevusi selgitamaks välja, kas kaebaja pakkumuses

tuvastatud puudus on selgituste teel kõrvaldatav.

Kolmanda isiku seisukohad

11. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab seda kokkuvõtvalt järgmiselt:

11.1. Hankijal on õigus otsuse põhjendusi vaidlustusmenetluses täpsustada. Tähtsust ei oma, kas

käskkirjas oli kajastatud konkreetne viide HD vastavustingimusele või mitte (kaebuse p 2.1.1).

3-20-1900

6(13)

Põhjendamispuudused ei ole iseseisev alus käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Riigihanke menetluses

tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei

mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt. Pakkumuse mittevastavuse korral on hankijal kohustus

pakkumus tagasi lükata (RHS § 114 lg 2 ls 1), mistõttu ei ole tegemist kaalutlusotsusega. See omakorda

välistab vaidluse selle üle, kas hankija kaalutlusotsuse kujunemine on käskkirjast jälgitav või mitte.

Asjassepuutumatu on seega kaebaja väide, nagu oleks hankija kaalutlusõigust sisustanud alles

vaidlustusmenetluses. VAKO on õigesti leidnud, et kaebajale oli selge, millisele HD nõudele pakkumus

ei vasta: Busside 4 sõitjakohtade arv peab olema vähemalt 80 (VAKO otsuse p 8).

11.2. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus on õiguspärane.

11.2.1. HD-s nõutust väiksem sõitjakohtade arv on pakkumuse tagasilükkamise alus. Kuna kaebaja

esitatud vormil 9 on kõigi A-busside sõitjakohtade arv alla 80, siis ei vasta pakkumus ilmselgelt HD

nõutele.

11.2.2. Vormil 9 esinevat puudust ei saa käsitleda mittesisulisena ja puudust pole võimalik ületada

pakkuja selgitustega. Pakkumus peab HD tingimustele vastama pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga.

Asjakohatud on kaebuse p-s 2.2.3 esitatud seisukohad, justkui annaks vastavustingimuse „ebaselgus“

võimaluse pärast pakkumuste esitamist pakkumust „täpsustada“. Kaebaja näib arvavat, et pakkumuse

vastavustingimused on üksnes need tingimused, mis on riigihangete registris sektsioonis

„Vastavustingimused“. Selline seisukoht on väär. Pakkumusele esitatud nõuded ja tingimused võivad

sisalduda kõigis riigihanke alusdokumentides, mitte pelgalt „Vastavustingimustes“.

11.2.3. Pole võimalik, et pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva saadetud arvutused üksnes täpsustavad

konkreetselt pakutavate busside sõitjakohtade arvu. Vormil 9 on nõutud konkreetsete busside esitamist,

mistõttu hilisemad arvutused ei saa täpsustada nende busside iste- ja seisukohtade arvu, ilma, et toimuks

pakkumuse sisuline muutmine. Kui hankija oleks kaebaja arvutusi aktsepteerinud, tähendanuks see

vormil 9 esialgselt esitatud HD-ga vastuolus olevate andmete asendamist uute HD-ga kooskõlas olevate

andmetega.

11.2.4. Eelleping ei tõesta kaebaja pakkumuse vastavust.

11.3. Pakkujatele oli teada, et hankija ei aktsepteeri pakkumust, kus ei ole nimetatud konkreetseid busse.

Vormist 9 ja hankija selgitusest lähtuvalt pidi pakkujatele olema selge, et täita tuleb vormi 9 kõik lahtrid,

sh peab pakkuja märkima vormile konkreetsed bussid. Lisaks vormile 9 pidi pakkuja pakkumuses

esitama dokumendi, mis kinnitab, et kõikidele nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul

õiguslikul alusel pakkuja kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel planeeritud teenuse

osutamise eelduslikku algusaega, s.t hiljemalt 17.09.2020 (vastavustingimuste p 10.1.1.1). Niisuguseks

dokumendiks võib olla eelleping, kuid eelleping peab puudutama just neid busse, mis on märgitud vormil

9. Piisav ei ole, kui pakkuja eellepingus abstraktselt kinnitab, et „pakutavad bussid vastavad kõigile HD

tingimustele“. See ei tõenda, et eelleping käsitleb just vormil 9 nimetatud konkreetseid busse. Samuti

ei saa olla lubatav, et üks pakkuja jätab kasutusele võetavate busside andmed pakkumuses n-ö lahtiseks

(s.t ei tõenda konkreetsete busside kasutamist või esitab nende busside kohta andmed abstraktselt

keskmise või koondina). Seeläbi saaks pakkuja ajalise eelise võrreldes teiste pakkujatega, kes on

konkreetsed bussid leidnud ja konkreetsed kokkulepped sõlminud juba pakkumuse esitamise ajaks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Hinnanud asjas esitatud tõendeid ja seisukohti, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustun

VAKO 22.09.2020 otsuses nr 184-20/219196 toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.

13. Esiteks vaidlevad pooled kas selle üle, kas vastustaja on 10.08.2020 käskkirja lisas 2 õiguspäraselt

põhjendanud kaebaja pakkumuse tagasilükkamist. Poolte vahel on vaidlus teiseks selles, kas kaebaja

pakkumus oli hanketingimusele vastav. Selle küsimuse lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas

kaebajal oli vastava HD-le kohustus esitada pakkumuses vormil 9 A-busside sõitjakohtade arv nii, et

3-20-1900

7(13)

vormil 9 oleks kontrollitav sõitjakohtade arv bussitüüpide HD lisa 1 lisa 4 p 2.4 kohaselt vähemalt 80.

Kolmandaks on keskne vaidlusküsimus selles, kas kaebaja täiendavate selgituste järel oli vastustajal

siiski kohustus kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistada. Selle küsimuse lahendamiseks tuleb vastata

küsimusele, kas selgituste järel sai vastustaja asuda seisukohale, et pakkumus on vastav ja kas

pakkumuse mittevastavus oli selline, mida sai selgituste läbi kõrvaldada.

14. Asjakohased HD ja selle lisade sätted on järgmised:

14.1. Vastavustingimuste (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip,

220835_vastavustingimused) alapunkt „VORM 9 BUSSIDE LOETELU“ sätestab:

„10.1.1. Pakkuja kasutab ATL täitmiseks busse, mis on täies ulatuses kooskõlas HD ja õigusaktide

tingimustega. Pakkuja esitab vastavalt HD määratlusele busside kohta andmed HD vormil 9, samuti

esitab pakkuja pakkumuses dokumendid, mis kinnitavad, et kõikidele HD nõuetele vastavad bussid on

pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel

planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega, s.t. hiljemalt 11.01.2021;

10.1.2. Minimaalselt kohustuslik busside arv (sh reservbusside arv) on sätestatud HD lisas 1. Ka

reservbussid peavad vastama kõikidele HD nõuetele Pakkuja esitab pakkumuse tagatise vastavalt HD

tingimustele.“

14.2. HD dokumendi „HD lisa 1 lisa 4 Lisanõuded bussidele“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835

hankedokumentatsioon.zip, HD lisa 1 lisa 4 nõuded bussidele05032020) alapunktis „ATL täitmiseks

kasutatavad bussitüübid“ p-s 2.4 on sätestatud:

„Buss 4 - M3 kategooria I klassi nõuetele vastav buss sõitjakohtade arv vähemalt 80, sealhulgas

istekohtade arv vähemalt 28, pikkus vahemikus 11 500 mm – 12 500 mm, mootorikütuse liigi võib vedaja

ise valida.“

14.3. HD dokumendi „HD lisa 1 lisa 3 lääne suund sõiduplaan“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835

hankedokumentatsioon.zip. HD lisa 1 lisa 3 lääne suund soiduplaanid05032020“ ) vahelehel „liinid“

nähtub „Liinide teenindamiseks minimaalne sõidukite vajadus 28 (bussitüüp Buss 3)“.

14.4. HD dokument „Riigihanke alusdokumendid“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835

hankedokumentatsioon.zip. HD lisa HDHÜTKlääne05032020) alapunktis „Vastavustingimused ja

kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused“ p-s 10.1 on toodud pakkumuse vastavustingimused

järgmiselt:

„10.1.1. Pakkuja kasutab ATL täitmiseks busse, mis on täies ulatuses kooskõlas HD ja õigusaktide

tingimustega. Pakkuja esitab vastavalt HD määratlusele busside kohta andmed HD vormil 9, samuti

esitab pakkuja pakkumuses dokumendid, mis kinnitavad, et kõikidele HD nõuetele vastavad bussid on

pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel

planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega, s.t. hiljemalt 11.01.2021;

10.1.2. Minimaalselt kohustuslik busside arv (sh reservbusside arv) on sätestatud HD lisas 1. Ka

reservbussid peavad vastama kõikidele HD nõuetele Pakkuja esitab pakkumuse tagatise vastavalt HD

tingimustele.“

14.5. HD dokumendi „Riigihanke alusdokumendid“ p-i 12.1.7 kohaselt tuli pakkumuse struktuuris

esitada busside loetelu HD vormil 9 ja HD dokumendi „Busside andmed“ (vorm vastustaja 08.10.2020

lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip, lisa VORM 9 Busside loetelu050320) sissejuhatuse kohaselt

„esitab pakkuja vormil 9 pakkuja poolt kasutatavate busside loetelu eraldi A-busside ja B-busside kohta

ning dokumendid, mis tõendavad, et loetletud bussid on pakkuja omanduses või muul alusel kasutuses

hiljemalt alates HD lisa 1 lisas 4 sätestatud kuupäevadeks, mil A-bussid ja B-bussid tuleb esitada

hankijale ülevaatuseks.“

15. Alljärgnevalt peatun esmalt hankija otsuse formaalsel õiguspärasusel (p-d 16-21), seejärel analüüsin

pakkumuse tagasilükkamise sisulist õiguspärasust (p-d 22-30) ning jagan menetluskulud (p-d 32-36).

3-20-1900

8(13)

Pakkumus tagasilükkamise põhjendamine

16. Kaebaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et käskkirjas esineb formaalne õigusvastasus käskkirja

põhjenduste ebapiisava ja ebaselge esitamise näol ning hankija on asunud oma otsustust

kohtumenetluses täiendavalt põhjendama (kaebus p 2.1 lk 3-5; 27.10.2020 istungi salvestis 14:07:50 jj).

17. Hankija 10.08.2020 käskkirja lisas nr 2 (05.10.2020 esitatud VAKO toimik, vaidlustuse lisad

(konfidentsiaalne), lisa nr 6) on märgitud järgmine:

„Tehnilise kirjelduse HD lisa 1 lisa 3 töölehel „liinid“ on esitatud nõue, et liinide teenindamiseks on

minimaalne sõidukite vajadus Buss 4 osas 7 bussi. Buss 4 minimaalne sõitja- ja istekohtade arv on

reguleeritud tehnilise kirjelduse HD lisa 1 lisa 4 p 2.4, mille kohaselt Buss 4 peab olema M3 kategooria

I klassi nõuetele vastav buss sõitjakohtade arvuga vähemalt 80.

Pakkumuses vormil 9 on pakkuja nimetanud A-bussidena kokku küll 35 bussi, kuid kõikide busside

sõitjakohtade arvuks on märgitud 70, mis on ilmses vastuolus nõudega, et vähemalt seitsmel A-bussil

peab olema vähemalt 80 sõitjakohta“.

Edasi nähtuvad käskkirjast põhjendused, millistel kaalutlustel pidas hankija vajalikuks kaebajalt

selgitusi küsida: „Eelkirjeldatut arvestades esitas hankija pakkujale selgitustaotluse 27.07.2020, andes

pakkujale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et eelleping on vaatamata vormil 9

märgitud andmetele sõlmitud siiski vähemalt seitsme Buss 4 nõuetele vastava bussi kohta ja 28 Buss 3

nõuetele vastava bussi suhtes.“ Seejärel selgitab hankija, miks ka selgituste järgselt ei saa pakkumust

vastavaks pidada.

18. Seega nähtub hankija otsusest üheselt pakkumuse tagasilükkamise põhjus, millest on hankija

lähtunud ka vaidlus- ja kohtumenetluses – kaebaja ei ole täitnud kohutust vastavalt HD-le esitada

pakkumuses vormil 9 A-busside sõitjakohtade arv nii, et vormil 9 oleks kontrollitav sõitjakohtade arv

bussitüüpide HD lisa 1 lisa 4 p 2.4 kohaselt vähemalt 80. See põhjendus nähtub käskkirjast selgelt ning

ei ole tuletatud tõlgendamise teel. Kaebaja vastupidised väited on otsitud.

19. Eeltoodu alusel nõustun VAKO otsuse punktis 8 tooduga ning leian kokkuvõtvalt, et käskkirjast

nähtuvad piisava selgusega põhjendused pakkumuse tagasilükkamise aluste osas.

20. Asjaolu, et vastustaja on käskkirjas toodud kaalutlusi vaidlustus- ja kohtumenetluses pikemalt

täpsustanud, on käsitatav oma menetluslike õiguste realiseerimisena (HKMS § 123 lg 1 p-d 3 ja 4). Need

põhjendused saaksid käskkirja õiguspärasust mõjutada üksnes juhul, kui need selgelt lahkneksid

vaidlustus- või kohtumenetluses esitatud põhjendustest või oleksid nendega vastuolulised. Käesolevas

asjas seesuguseid viiteid ei nähtu. Tegemist ei ole uute põhjenduste esitamisega – ka kohtumenetluses

tugineb vastustaja läbivalt sellele, et pakkumus ei vasta HD sisulisele nõudele, mis tuli märkida vormil

9 s.o sõitjakohtade arv A bussi 4 tüüpi busside puhul peab olema vähemalt 80.

21. Kaebaja vastuväide sellest, et selgituste küsimine viitab sellele, et tagasilükkamise põhjendus ei saa

olla vormi 9-le mittevastavus ning, et tegelikuks aluseks on eellepingu ebapiisav detailsusaste (kaebus

p 2.1.4-2.1.5 lk 4-5; 20.10.2020 seisukohad p 2.1), on selgelt kunstlik. Pakkumus peab vastama

riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele (RHS § 110 lg 2). RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab

hankija pakkumuse tagasi ka juhtumil, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Riigihanke alusdokumendid on kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, sh

pakkujale esitatud hankelepingu tingimused (RHS § 4 p 17). Riigihanke alusdokumentides on nimetatud

riigihanke üksikasjad (riigihangete seaduse 450 SE seletuskiri, lk 16). Kui hankija toob käskkirjas välja

millisele alusdokumentides esitatid tingimustele pakkumus ei vasta , s.o HD lisa 1 lisa 4 p-s 2.4 ja HD

lisa 1 lisa 3 töölehel „liinid“ toodud nõuded, see piisav ja selge põhjendus pakkumuse mittevastavuse

osas. Asjaolu, et mittevastavus on lõppastmes tuvastatud muuhulgas esitatud eellepingu alusel, ei muuda

käskkirja mingilgi viisil õigusvastaseks. Tegemist on mittevastavuse sisustamisega.

3-20-1900

9(13)

Pakkumuse vastavus hanketingimustele

22. Leian, et kaebajal oli vastavalt HD-le kohustus esitada pakkumuses vormil 9 A-busside sõitjakohtade

arv nii, et vormil 9 oleks kontrollitav sõitjakohtade arv bussitüüpide HD lisa 1 lisa 4 p 2.4 kohaselt

vähemalt 80.

23. Käesoleva otsuse punktis 14 toodud sätteid koostoimes vormiga 9 lugedes ei saa olla kahtlust, et

kaebaja pidi läbi HD lisa 1 lisa 4 p 2.4 mõistma, et vormil 9 tuleb kontrollitavalt esitada ka sõitjakohtade

arv. Kaebaja on aga esitanud pakkumuses vormi 9, millelt ei nähtu, et kõikide A-busside sõitjakohtade

arv oleks vähemalt 80 (09.10.2020 esitatud VAKO toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne), lisa nr

7). Isekohtade ja seisukohtade arvu juures on toodud istekohtade arvuks 45 ja seisukohtade arvuks 25.

Seda puudust ei kõrvalda ka pakkumuse juurde lisatud 02.06.2020 eelleping (09.10.2020 esitatud VAKO

toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne), lisa nr 8), milles on üksnes üldine kinnitus busside

vastavusest Buss 3 ja Buss 4 tüüpi bussidele esitatavatele tingimustele. Konkreetsetele sõitjakohtadele

viited puuduvad. Sisuliselt tugineb kaebaja läbivalt sellele, et vormile konkreetsete arvandmete

märkimisega on võrdne olukord, kus pakkuja kinnitab pakkumuse vastavust HD nõutele. Selline

lähenemine tingiks olukorra, kus pakkumuse sisulise vastavuse kontrollimine oleks võimatu.

Konkreetsete andmete ja nende kinnituseks dokumentatsiooni esitamise eesmärk on tagada pakkumuste

kontrollitavus puutuvalt olulisse hanketingimusse, milleks on sõitjakohtade arv, mis omakorda teenib

hankemenetluse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamise eesmärki.

24. Kaebaja leiab, et vaatamata hankija väljendatud soovile kontrollida sõitjakohtade andmeid

bussitüübi täpsusega, ei ole hankija vastava detailsusastmega andmete esitamist HD-s selgelt nõudnud.

/…/ Täpsemalt, RHD vastavustingimuste p-s 10.1.1. on nõutud, et pakkujad esitaks „vastavalt HD

määratlusele A-busside ja B-busside kohta andmed Vormil 9“. Teisisõnu on hankija HD

vastavustingimustes soovinud andmete eristamist A-busside andmete ja B-busside andmete vahel, kuid

mitte A-busside koosseisus olevate eri bussiliikide andmete vahel. Ka Vorm 9 esitab erinevad

alajaotused A-busside ja B-busside andmetele, kuid mitte A-busside koosseisus Buss 3 ja Buss 4 tüüpi

busside andmetele. Samuti puudub Vormil 9 lahter, kuhu kanda bussitüüp (olgu selleks siis Buss 3 või

Buss 4). Tingimus „vastavalt HD määratlusele“ on aga liialt ebamäärane (kaebus p-d 2.2.1 ja 2.2.2 lk

6).

24.1. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele (RHS § 110 lg 2).

RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi ka juhtumil, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Riigihanke alusdokumendid on kõik hankija koostatud või

viidatud muud dokumendid, sh pakkujale esitatud hankelepingu tingimused (RHS § 4 p 17). Riigihanke

alusdokumentides on nimetatud riigihanke üksikasjad (riigihangete seaduse 450 SE seletuskiri, lk 16).

Eelnevat kokku võttes ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tingimus „vastavalt HD määratlusele“ on

liialt ebamäärane. Kui hanke alusdokumentides on toodud konkreetne nõue „Buss 4 - M3 kategooria I

klassi nõuetele vastav buss sõitjakohtade arv vähemalt 80, sealhulgas istekohtade arv vähemalt 28,

pikkus vahemikus 11 500 mm – 12 500 mm, mootorikütuse liigi võib vedaja ise valida.“, siis on igale

mõistlikule pakkujale arusaadav, et sellest nõudest tuleb pakkumuse esitamisel lähtuda. Loogiline

mõttekäik pakkumuse esitamisel ongi järgmine – kui pakkuja peab esitama vastavalt HD määratlusele

A-busside ja B-busside kohta andmed HD vormil 9, siis pakkuja kontrollib, millised nõuded on HD-s

bussidele määratud. Antud juhul saigi neid nõudeid kontrollida „HD lisa 1 lisa 4 Lisanõuded bussidele“

(vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip, HD lisa 1 lisa 4 nõuded bussidele

05032020) alapunktist „ATL täitmiseks kasutatavad bussitüübid“ p-s 2.4. Kaebaja seisukohaga

nõustumine tooks kaasa olukorra, kus HD lisadokumendid kaotaksid sisulise tähenduse, sest kaebaja

hinnangul on sisuliselt üldviide neile ebamäärane.

24.2. Kaebaja väide sellest, et vormil 9 puudub lahter, kuhu kanda bussitüüp (olgu selleks siis Buss 3

või Buss 4), on samuti otsitud. Vastustaja viitab kohaselt, et HD koosseisus esitatud vormil 9 ridadel 3

ja 4 on küsitud andmeid istekohtade ja seisukohtade kohta, viitega HD lisa 1 lisa 4 punktidele 2.2 – 2.4,

mis ühemõtteliselt kehtestavad minimaalsed iste- ja seisukohtade arvud bussitüüpide Buss2, Buss3 ja

3-20-1900

10(13)

Buss 4 lõikes (vastus kaebusele p 11 lk 4). Ühtlasi nähtub, et vormi 9 esimesel real on välja toodud

lahtrid, mis on sisustatud konkreetsete järjekorranumbrite kaupa: „1,2,3,4,5,7,…“. On ilmne, et vastavad

lahtrid kajastavad busside arvu ja nende lahtrite kaupa olekski kaebaja saanud märkida vähemalt 7 buss

4 tüüpi bussi sõitjakohtade arvuga vähemalt 80. Juhin tähelepanu asjaolule, et HD dokumendi „HD lisa

1 lisa 4 Lisanõuded bussidele“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip HD

lisa 1 lisa 4 nõuded bussidele 05032020) alapunktis „ATL täitmiseks kasutatavad bussitüübid“ p-s 2.4

on sätestatud järgmine täpsustus: „Tehnilise kirjelduse lisas on määratletud milliste bussitüüpidega

milliseid liine teenindatakse. Pakkuja peab pakkumuses esitama andmed busside kohta lähtudes mh

teenindamiseks kohustuslikest bussitüüpidest ja minimaalselt kohustuslikust busside arvust. Lähtudes

tehnilise kirjelduse lisas määratud liinide teenindamiseks kasutatavatest lubatud bussitüüpidest, esitab

pakkuja pakkumuses andmed vaid Buss 2, Buss 3 ja Buss 4 kohta. Buss 1 kasutamine ATL täitmisel on

lubatud vaid vedaja taotlusel ja tellija sellekohasel eelneval kirjalikul nõusolekul.“. Seega nähtus lisaks

vormi 9 esimesel real toodule kohustus bussi tüübi kaupa andmete märkimiseks ka HD lisa 1 lisast 4.

24.3. Kaebaja väited sellest, et hankedokumendid võimaldavad esitada sõitjakohtade arvu keskmisena

või koondina ega ole nõutud konkreetsete andmete märkimist (kaebus p-d 2.2.1 kuni 2.2.3 ja 2.2.7) ei

ole kooskõlas HD-s tooduga. Mitte ühestki HD-s toodud tingimusest ei nähtu viide sellele, et

sõitjakohtade arvu märkimine oleks võimalik keskmise näitaja läbi. Juba asjaolu, et vormil 9 on palutud

märkida eraldi lahtritesse ise- ja seisukohtade arv ning ka registreerimise numbrid, näitab üheselt, et

hankija sooviks oli tuvastada, et reaalselt on pakkuja võimeline pakkuma olemasolevaid busse

sõitjakohtade arvuga vähemalt 80.

24.4. Kaebaja viitab oma seisukohtades (20.10.2020 seisukohad p 2.2.7) ja istungil sellele (27.10.2020

istungi salvestis 14:06:00 jj ning 14:17:30 jj), et hankedokumentide kohaselt on A bussid pruugitud

bussid, mis võimaldaski keskmiste näitajate esitamist. Esiteks nõustun vastustajaga, et HD-st ei tulene,

et A bussidena on võimalik pakkuda üksnes pruugitud busse (27.10.2020 istungi salvestis 14:32:40 jj ja

15:16:10 jj). Teiseks ei nähtu HD-s erisust, et kasutatud busside puhul võiks kõrvale kalduda HD lisades

toodud nõuetest.

24.5. Kolmas isik ja vastustaja viitasid istungil kohaselt (istungi salvestis 14:48:20 jj ja 15:18:45 jj), et

hanketingimuste sisu pidi kaebajal aitama kohaselt mõista ka hankemenetluses pakkuja poolt hankijale

esitatud küsimus ühes vastustaja vastusega (vastavustingimused, teabevahetus, 26.02.2020 küsimus;

võetud asja juurde 27.10.2020 istungil). Viidatust nähtub, et hankija sooviks oli, et A busside osas

oleksid lahtrid nõuetekohaselt täidetud ning piisav ei ole üksnes pakkuja kinnitus nõuetekohaste busside

tarnimise kohta nõutud kuupäevaks. Sellise nõude eesmärgiks on hankija poolt sõnaselgelt väljendatud

soov tagada busside nõuetelvastavuse kontroll.

24.6. Kaebaja väited sellest, et vastustaja vastav HD tingimus, mille kohaselt tuleb konkreetsete

bussitüüpide kaupa märkida sõitjakohtade arvuks vähemalt 80, ei ole proportsionaalne või on ebaselge

(kaebus p-d 2.2.3 ja 2.2.7) ei ole asjakohased, kuna kaebaja ei ole hanketingimusi vaidlustanud.

24.7. Kuna hanketingimused olid sõitjakohtade arvu osas selged, ei ole asjakohased kaebaja poolt

kaebuse punktides 2.2.2 kuni 2.2.6 toodud kohtulahendid puutuvalt sellesse, et ebaselgete

hangetingimused võivad tingida pakkumuse täpsustamise vajaduse.

24.8. Sõnaselgelt on märgitud HD dokumendi „Riigihanke alusdokumendid“ (vastustaja 08.10.2020 lisa

RH 220835 hankedokumentatsioon.zip, lisa HDHÜTKlääne05032020) alapunktis „Vastavustingimused

ja kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused“, et tegemist on pakkumuste tagasilükkamise alustega.

Seega tuli pakkujal mittevastavuse korral hinnata, kas tegemist on sellise mittevastavusega, mida ei ole

võimalik ka selgitustega kõrvaldada või anda kaebajale võimalus selgituste esitamiseks. Vastustaja valis

viimase variandi. Kuigi hanketingimusi hinnates oleks hankijal ilmselt olnud õigus pakkumus ka

koheselt tagasi lükata, tuleb arvestada, et sisulise mittevastavuse hindamisel on hankijal kaalutlusruum

ning lisaselgituste küsimusega seotud riski kannab hankija ise. Liiatigi ei saa kaebajale lisaselgituste

andmise võimalus olla kaebaja õigusi riivav.

3-20-1900

11(13)

Selgitused ja pakkumuse vastavuse hindamine nende põhjal

25. Asjas esitatud materjalide alusel küsis vastustaja kaebajal pakkumuse osas täpsustusi kahel korral

(09.10.2020 esitatud VAKO toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne), lisad 2tk, Uus sõnum

riigihankes 219196). Istungil selgitas vastustaja, et selgituste küsimise tingis asjaolu, et vormil 9

kajastatud andmed olid eellepinguga vastuolulised ning vastustaja eesmärgiks oli see vastuolu

kõrvaldada (27.10.2020 istungi salvestis 14:39:20 jj ning 15:24:34 jj).

26. RHS § 46 lg 4 kohaselt on võimalik selgitustaotluste kaudu täiendada vaid sellist infot, mis on

pakkuja poolt pakkumuses esitatud. Selgituse küsimise kui meetmega on võimalik eeskätt seletada või

avada mõne olemasoleva tingimuse sisu ja mõtet. Kuid reeglina ei saa selle meetmega asuda muutma

riigihanke alusdokumente ega pakkumust (vt RHS § 46 lg-d 3 ja 4; Euroopa Kohtu otsus asjas C-336/12,

p-d 31–32). Selline tegevus ei vastaks läbipaistvuskohustusele ega võrdse kohtlemise põhimõttele (RHS

§ 3 p-d 1 ja 2) (TlnRnKo 3-19-1523, p 18 ja seal viidatud lahendid). Euroopa Kohtu praktikast järeldub,

et hankijal on kohustus kinni pidada enda määratud tingimustest ja ta peab kõrvaldama pakkuja, kes ei

ole esitanud dokumenti või teavet, mille esitamist riigihanke alusdokumendid nõudsid ning mille

esitamata jätmisel tuli pakkuja menetlusest kõrvaldada. Hankijate range seotus riigihanke

alusdokumentidega seondub võrdse kohtlemise põhimõttega ja (TlnRnKo 3-19-1523, p 18.1 ja seal

viidatud lahendid). Euroopa Kohus on asjas nr C-599/10 otsus p-s 40 selgitanud, et direktiivi 2004/18

art-ga 2 ei ole vastuolus eelkõige see, kui erandjuhul korrigeeritakse pakkumusega seonduvaid andmeid,

eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle

muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele asjas

nr C-42/13 (punkt 46) ja otsusele asjas nr C-27/15 (p 49) ei või hankija lubada selliste puuduste mis

tahes moel kõrvaldamist, mis hankedokumentides sõnaselgelt ettenähtu kohaselt peavad kaasa tooma

menetlusest kõrvaldamise.

27. Alljärgnevalt selgitan esiteks, kas selgituste küsimusest saab järeldada, et vastustaja ei saa enam

tugineda vormi 9 andmete osas pakkumuse sisulisele mittevastavusele ja teiseks, kas pakkumuse

selgitamine kaebaja poolt võimaldas teha järelduse pakkumuse vastavusest.

28. Kaebaja tugineb seisukohtades (20.10.2020 seisukohad p 2.1.1 lk 2-3) ja istungil (27.10.2020 istungi

salvestis 14:14:40 jj) sisuliselt sellele, et asjaolust, et vastustaja asus kaebaja esitatud andmeid

täpsustama, järeldub, et vastustaja ei saa enam tugineda vormil 9 kajastatud andmete sisulisele

mittevastavusele. Olen seisukohal, et see järeldus on väär. Selgituse küsimise kui meetmega on võimalik

eeskätt seletada või avada mõne olemasoleva tingimuse sisu ja mõtet. Vastustaja eesmärgiks oligi

tuvastada, kas vormil 9 kajastatud andmed võivad olla mingil põhjusel ekslikud, kuigi eellepinguga on

konkreetsed hanketingimused 4 tüüpi bussi sõitjakohtade osas garanteeritud s.o HD määratlusele

vastavad. Sellise olukorra esinemisel saab hankija omakorda hinnata, kas eellepingus sätestatu

võimaldab järeldada HD lisa 1 lisa 4 p-s 2.4 nõuete sisulist täitmist olenemata vormil 9 märgitust.

Kaebajaga nõustumine tooks kaasa olukorra, kus selgituste küsimise eesmärgiks ei saaks ühelgi juhul

olla pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamine, sest selgituste küsimusega kaotaks hankija võimaluse

mittevastavusele tugineda. Seesugune järeldus on ebaloogiline ja selgituste küsimise eesmärgiga

vastuoluline. Selgituste küsimise eesmärgiks on kõrvaldada igasugune kahtlus, et nõuetel vastav pakkuja

jääb kõrvaldatava ebatäpsuse tõttu hankemenetlusest kõrvale. Liiatigi kinnitas kaebaja ise istungil, et

ilma selgituste küsimiseta ei oleks olnud võimalik kaebaja pakkumust kohaselt mõista (27.10.2020

istungi salvestis 15:08:22 jj). Juba sellest tulenevalt on selgituste küsimise etteheitmine vastustajale

kummastav. Pakkumus tuleb esitada viisil, mis võimaldab selle vastavuse koheselt tuvastada ning

pakkuja ei saa eeldada, et hankija küsib kindlasti pakkujalt täpsustusi.

29. Edasi tuleb hinnata, kas vastustaja selgitused võisid viia järelduseni, et pakkumus vastab HD

nõuetele.

29.1. Kaebaja on selgitanud, et tema pakkumuse Vormi 9 on A-busside osas esitatud nii Buss 3 kui Buss

4 andmed koondina. Kaebaja on 29.07.2020 seletusele lisanud kalkulatsiooni, mis kaebaja hinnangul

kinnitab pakkumuse vastavust (09.10.2020 esitatud VAKO toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne),

3-20-1900

12(13)

lisa 3, lisa 3 (1)). Lisaks selgitab kaebaja, et tõendamaks, et pakkuja on pakkumuse esitamisel lähtunud

riigihanke nr 216196 tingimustele vastavate busside parameetritest ja kogustest ning hankijaga sõlmitava

lepingu täitmiseks suudab pakkuja nõuetekohased bussid tagada, on pakkuja sõlminud autobusside ostu-

müügi eellepingu (02.06.2020.a.) 35-e nõuetekohase A-bussi soetamiseks, millest 7 bussi vastavad Buss

4 ja 28 bussi Buss 3 nõuetele. Selle kohta esitab pakkuja ka täiendava kinnituse (09.10.2020 esitatud

VAKO toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne), lisa 3, lisa 5).

29.2. Seoses keskmise sõitjate arvu esitamisega selgitasin eelnevalt, et sellisel kujul andmete märkimist

HD ei võimalda ning seega ei saa see olla pakkumuse vastavust kinnitavaks seletuseks.

29.3. Seoses esitatud eellepinguga ja selle juurde esitatud 29.07.2020 ja 03.08.2020 kuupäeva kandvate

kinnitusega nõustun VAKO seisukohaga, et müügipakkumised on üheselt eellepinguga seostamatud,

mille tulemusel ei ole pakkumuse vastavus hanketingimustele kontrollitav (vt VAKO otsus p 11.4).

Rõhutan, et üksnes pakkuja ja busside müüja kinnitus ei saa olla piisav kinnitamaks HD-le mittevastava

pakkumuse vastavust HD-le. Kohtupraktikas on selgitatud, et kirjalik kinnitus peab olema sisulises

kooskõlas esitatud dokumendiga, selleks et lugeda pakkumus vastavaks riigihanke alusdokumentidele

(TlnRnKO 3-19-1523, p 17). Kokkuvõtvalt nõustun VAKO seisukohaga, et eellepingust ega

müügipakkumistest ei nähtu, mitu müüdavat bussi 35-st A-bussist on bussid, mille sõitjakohtade arv

peab olema vastavalt HD-le vähemalt 80 (Buss 4) ja müüdavate busside arvu nagu ka müüdavate busside

HD-le vastavust ei asenda üldsõnaline kinnitus busside HD-le vastavuse kohta (VAKO otsus p 11.4.1.2).

Oluliseks pean sedagi, et 29.07.2020 ja 03.08.2020 kinnitus on antud peale pakkumuste esitamise

tähtaega. Sellest järeldub, et pakkumuse esitamise hetkel puudus pakkujal endal igal juhul vastav

kinnitus ja kindlus Bussi 4 HD-le vastavuse osas. Ühtlasi kinnitab kaebaja ise, et millised on järelturult

saadavate busside täpsed konfiguratsioonid, ei olegi eellepingu sõlmimise hetkel teada (20.10.2020

seisukoht p 2.2.7).

29.4. HD dokumendi „Riigihanke alusdokumendid“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835

hankedokumentatsioon.zip HD lisa HDHÜTKlääne05032020) ps- 6.2 on märgitud: „Pakkuja peab

esitama pakkumuses kirjaliku kinnituse kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste

ülevõtmise kohta (HD vorm 4). Pakkumus ei või olla mistahes viisil eksitav, pakkujal ei ole õigust esitada

pakkumuses lisatingimusi või tingimuslikku pakkumust“. Seega oli pakkuja poolt kinnituse esitamine

kohustuslik, kui üksnes üldsõnalisest kinnitusest tingimuste ülevõtmiseks ei piisa olukorras, kus kaebaja

on jätnud täitmata kohustuse esitada nõuetelkohaselt vormi 9 nõutavad andmed. Kaebaja tõlgendus tooks

kaasa olukorra, kus hankes osalemiseks piisakski seesugusest kinnitusest ning muud hanke

alusdokumentidega nõutavad dokumendid sisuliste nõuete kinnitamiseks ei omaks mittemingisugust

tähendust.

29.5. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et ka kaebaja selgitused ei võimaldanud vastustajal pakkumust

vastavaks tunnistada ning vastustaja tuvastas õigesti pakkumuse mittevastavuse.

Kokkuvõte

30. Eelnevat arvestades on hankija kohaselt kaebajate pakkumuse tagasi lükanud. Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise otsusega

seoses. Kuna pakkumuse tagasilükkamise otsus on õiguspärane, on õiguspärane ka kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tervikuna rahuldamata jätta.

Esialgne õiguskaitse

31. Kuna pooled esialgsele õiguskaitsele vastuväiteid ei esitanud, siis sellisel juhul rakendub esialgne

õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani (s.o kuni kohtuotsuse jõustumiseni või

kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni).

Menetluskulud

32. Pooled on kohtule esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks.

3-20-1900

13(13)

33. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd otsus

on tehtud kaebaja kahjuks, tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja mõista.

34. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei

tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude

umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav.

35. Vastustaja on esitanud 27.10.2020 ja 29.10.2020 menetluskulude väljamõistmise taotlused koos

nimekirjaga kokku summas 2208 eurot koos käibemaksuga. Vastustaja menetluskulu väljamõistmine

kaebajalt ei ole minu hinnangul põhjendatud. Haldusorgani kasuks on põhjendatud välise

õigusabiteenuse kulusid välja mõista juhul, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest

(vt RKHKo nr 3-3-1-50-16, p 22). Praegune vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest, sest

vastustaja kinnitab ka ise, et ühistranspordikeskuse pädevusse kuulub mh avaliku liiniveo lepingute

sõlmimine ja sel eesmärgil riigihangete korraldamine. Avaliku teenindamise lepingutega seotud

vaidlused, sh hankemenetluse raames, on valdkond, millega vastustaja põhitegevusega seonduvalt

sagedasti kokku puutub, mistõttu ei ma põhjendatud kaebajalt välja mõista vastustaja menetluskulusid

seonduvalt välise õigusabi kasutamisega. Avaliku teenindamise lepinguga seotud hankevaidlus on minu

hinnangul antud vastustaja puhul põhitegevuse raamidesse paigutatav ning ei ole käsitatav igapäevasest

tegevusest väljuva hankemenetlusega, millisel juhul võib ka kohtupraktika kohaselt olla õigusabikulude

väljamõistmine põhjendatud. Vastustaja menetluskulud jäävad samuti seega tema enda kanda.

36. Kolmas isik taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku summas 4540, 80 (3616,80+924) eurot

koos käibemaksuga. Esindaja ajakulu on olnud enne istungit kokku 13.7 tundi ning esindaja

tunnihinnaks 220 eurot, millele lisandub käibemaks. Istungiga seoses kulus esindajal 3,5 tundi, sh

istungil 1, 5 h vastavalt istungi kestusele ja ettevalmistuseks seega 2 h. Eelviidatu leiab kinnitust esitatud

arvetel ja aruandel. Arvestades vaidlusaluse asja mahtu ja sisu saab seda pidada mõistlikuks. Seega tuleb

kaebajale kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 4540,80 eurot koos

käibemaksuga.

37. Kuna VAKO otsus jääb jõusse, siis jääb jõusse ka VAKO otsuse osa puutuvalt menetluskulude

jaotusesse vaidlustusmenetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 07.01.2021 KOHTUOTSUSEGA