1-20-4036/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

Asja läbivaatamise viis

9. november 2020

kirjalik menetlus

Kohtuasja number

1-20-4036

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Joel Reponeni süüdistuses KarS § 424 lg 1

järgi, üldmenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 28. augusti 2020. a otsus

Apellant

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

Joel Reponen, isikukood: 34904276525, elukoht: XXX;

pensionär; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei

ole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Marina Valge, riigi õigusabi korras

Prokuratuur

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin

Hovi

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 28. augusti 2020 kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Määrata

OÜ-le

Advokaadibüroo

Valge&Uiga

Joel

Reponenile

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

115,20 eurot (sh käibemaks 19,20).

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Joel Reponenilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 115,20 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo

lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult

täidetud,

saadetakse

kohtuotsuse

ärakiri

kohtutäiturile

täitemenetluse

läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi

kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või

kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Joel Reponeni süüdistatakse selles, et ta juhtis 30.11.2019 kella 15.05 paiku Põlvamaal Põlva

vallas Mammaste külas Põlva-Reola teel mootorsõidukit Volkswagen Golf reg-nr XXX , olles

joobeseisundis. J. Reponeni veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,6 mg/g. Korrakaitseseaduse

§ 36 lg 4 p-de 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse

või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt

loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui

juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus

on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani J. Reponen toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 28. augusti 2020. a otsusega tunnistati J. Reponen süüdi KarS § 424 lg 1

järgi karistades teda 4 kuu pikkuse vangistusega. Karistust vähendati KrMS § 238 lg-t 2

kohaldades 2 kuu ja 20 päevani. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei

pöörata täitmisele, kui J. Reponen ei pane 1 aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS

§ 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollkohustusi ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte

tarvitada alkoholi. Katseaeg algab alates 28. augustist 2020, käitumiskontroll alates kohtuotsuse

jõustumisest. Lisakaristusena võeti J. Reponenilt juhtimisõigus 3 kuuks. Lisaks lahendati

menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused.

3. Maakohtu põhiseisukohad on järgmised.

3.1 Tõendid on kattuvad asjaoludes, et 30.11.2019 pealelõunasel ajal juhtis J. Reponen Põlva

maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Põlva-Reola teel mootorsõidukit Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga XXX .

3.2 J. Reponen on kahtlustavana ülekuulamisel selgitanud, et kuna oli jätnud 29.11.2019 endale

kuuluva auto VW Golf reg-nr-ga XXX Põlvasse, soovis ta 30.11.2019 antud sõiduki Põlvast

tagasi koju tuua. J. Reponen läks sõidukile järele kella 12.00 paiku. Põlvas istus J. Reponen

VW Golfi rooli kella 14.00 paiku ning sõitis Põlvast Taevaskotta. Koju jõudis süüdistatav enda

mäletamist mööda kella 14.15 paiku.

Tunnistaja E.R. i ütluste kohaselt oli tema abikaasa J. Reponen jätnud auto 29.11.2019

Põlvasse. 30.11.2019 lahkus J. Reponen kodust umbes kella 12.00 paiku. Kella 15.00 paiku

(täpset kellaaega ei mäleta) nägi E.R. , et J. Reponen sõitis enda autoga nende hoovi peale. J.

Reponen ise oli roolis ja kedagi teist autos ei olnud. Tunnistaja kuulis, kuidas J. Reponen tuli

koridorist sisse ja läks alla keldrisse maja kütma.

Tunnistaja A.O. ütluste kohaselt tuli J. Reponen 29.11.2020 enda autoga (VW Golf) Põlva

linna aadressile XXX , kus tema ja J. Reponen kuni õhtuni koos aega veetsid. Kella 20-21 paiku

õhtul sõidutas A.O. tütar J. Reponeni koju. Järgmisel päeval tuli J. Reponen uuesti aadressile

XXX ja tahtis oma auto koju viia. J. Reponeni lahkumist tunnistaja ei näinud.

Tunnistaja A.S. i ütluste kohaselt 30.11.2019 Põlvast välja sõites ja Olerexi juures olevalt

ringteelt Tartu poole keerates sattus tema sõiduki ette punast värvi VW Golf. Kuna sõidukit

võis juhtida joobes juht, helistas tunnistaja Häirekeskusesse, teatades ka Volkswageni

registreerimisnumbri. Kahtlase sõidustiiliga auto keeras ühel hetkel Taevaskoja poole.

Volkswageni kõrvalt möödudes nägi A.S. roolis ühte meessoost isikut. Rohkem isikuid silma

ei jäänud.

14.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt tehti numbrilt xxxxx (tunnistaja A.S. i

telefoninumber) 30.11.2019 kell 15.05.14 Häirekeskusesse kõne, mis kestis 1.30 minutit.

Kõnesalvestisest Häirekeskusele (faili nimetus 20191130_150514_0xxxxx, CD-R, tl 50) on

kuulda, et helistaja A.S. teatab enda ees väga kõvasti vingerdavast autost VW Golf reg nr-ga

XXX , mis tuli Põlva poolt ja keeras ära Taevaskoja poole Tartu maanteelt.

Liiklusregistri väljatrüki kohaselt kuulub sõiduauto VW Golf reg-nr-ga XXX J. Reponenile.

Patrullpolitseinik T.N. 30.11.2019 ettekande kohaselt sai ta kella 15.08 ajal väljakutse, et Põlva

Olerexist Tartu poole sõidab võimalik joobes juht sõidukiga XXX , mis pööras Taevaskoja

külla. Politsei andmebaasi kohaselt elas sõiduki juht XXX , kuhu patrull jõudis kell 15.14. Maja

juures olid värsked jäljed ja pargitud sõiduk XXX , milles juhti ei olnud.

3.3 Kattuvus isikute ütlustes ja asitõendi vaatlusprotokollis ning helifailis toodus, võimaldas

maakohtu arvates järeldada, et isikute ütlused ning muud tõendid kajastavad sama sündmust.

Maakohus nentis, et J. Reponen ei eitanud, et juhtis 30.11.2019 peale lõunat endale kuuluvat

sõiduautot VW Golf reg-nr-ga XXX teel Põlvast koju Taevaskotta. J. Reponeni nägi autoga

koju saabumas tema abikaasa. Seda sõidukit nägi teel Põlvast Taevaskoja poole ka tunnistaja

A.S. , kelle Häirekeskusele edastanud teabe alusel sõitis J. Reponeni elukohta politseipatrull,

mille saabudes oli süüdistatavale kuuluv sõiduk juba viimase elukohas.

3.4 Süüdistuse kohaselt pani J. Reponen süüdistuses kirjeldatud liiklusseaduse rikkumise Põlva

maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Põlva-Reola teel toime kella 15.05 paiku. J. Reponen

on aga väitnud, et ta lõpetas sõidu ja saabus koju juba kella 14.15 paiku. Maakohtu arvates

kinnitasid aga muud tõendid, et J. Reponeni nähti mootorsõidukit juhtimas hilisemal ajal.

Tunnistaja A.S. i poolt Häirekeskusele tehtud kõnes kell 15.05.14 mainis tunnistaja Tartu

maanteed ja et nägi kõne ajal nimetatud Volkswagenit enda ees kõvasti vingerdamas. Maakohtu

hinnangul sai asuda seisukohale, et kella 15.05 ajal oli J. Reponenile kuuluv ja tema poolt

juhtitud sõiduk liikluses. Tunnistaja E.R. selgitas, et nägi 30.11.2019 kella 15.00 paiku, et J.

Reponen sõitis enda autoga nende hoovi peale.

3.5 Maakohus leidis, et J. Reponeni ütlused selle kohta, et ta hakkas 30.11.2019 Põlvast sõitma

kella 14.00 paiku ja jõudis koju kella 14.15 paiku, ei kattu teiste kohtu poolt asjas uuritud

tõenditega, mistõttu luges kohus J. Reponeni vastavad väited ebausaldusväärseks.

J. Reponeni ütluste usaldusväärsuse koju saabumise aja osas (kella 14.15 paiku) seadis kohtu

hinnangul kahtluse alla asjaolu, et tunnistaja E.R. i sõnul saabusid politseinikud umbes 5 minutit

pärast J. Reponeni koju jõudmist nende hoovile. Kusjuures E.R. nägi VW Golfi roolis 5 minutit

varem just J. Reponeni. Maakohtu arvates on eluliselt usutav, et E.R. suutis vahet teha, kas J.

Reponen sõitis VW Golfiga koju 5 minutit või 1 tund varem enne politseinike saabumist.

Patrullpolitseiniku T.N. ettekande kohaselt saabusid politseinikud süüdistatava elukohta XXX

kell 15.14 ja siis oli J. Reponenile kuuluv sõiduk juba seal.

3.6 Kokkuvõttes luges maakohus tõendeid (tunnistajate A.S. i ja E.R. i ütlused, salvestis A.S. i

poolt Häirekeskusesse tehtud kõnega, patrullpolitseiniku ettekanne) kogumis hinnates

tõendatuks, et J. Reponen juhtis 30.11.2019 Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas

Põlva-Reola teel mootorsõidukit VW Golf reg-nr-ga XXX kella 15.05 paiku, nagu on märgitud

süüdistuses.

3.7 Tõendid on kattuvad asjaolus, et kui politseiametnikud 30.11.2019 kella 15.14 paiku

J. Reponeni elukohas J. Reponeniga kohtusid, oli viimane tarvitanud alkoholi. Asjaolu, et tal

tuvastati alkoholijoove, pole eitanud ka süüdistatav ise.

3.8 Maakohus märkis, et kuna J. Reponeni vahetult mootorsõiduki juhtimiselt ei kõrvaldatud,

on kaasa toonud vaidluse selle üle, kas J. Reponen, juhtides kella 15.05 paiku (st umbes 13

minutit enne politseinike poolt indikaatorvahendiga joobe tuvastamist) endale kuuluvat sõidukit

VW Golf reg-nr-ga XXX , oli juhtimise ajal alkoholjoobes. J. Reponen tunnistas alkoholi

tarvitamist peale koju jõudmist, so alates kella 14.15. Mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes

J. Reponen aga eitab.

Tunnistaja E.R. i ütluste kohaselt läks J. Reponen 30.11.2019 kella 12 paiku autole Põlvasse

järgi. Kella 15.00 paiku (täpset kellaaega ei mäleta) nägi ta aknast, kuidas J. Reponen sõitis

enda autoga nende hoovi peale. J. Reponen ise oli roolis ja kedagi teist autos ei olnud.

J. Reponen tuli koridorist sisse ja läks alla keldrisse, kus pidi maja kütma. Umbes 5 minutit

peale J. Reponeni saabumist nägi tunnistaja politseiautot sõitmas nende hoovile. J. Reponen oli

sellel hetkel veel keldris. Hõikamise peale tuli J. Reponen alt üles ja E.R. nägi, et J. Reponen

oli täiesti purjus. J. Reponen toimetati pärast joobe tuvastamist politsei poolt kainenema.

Hiljem, kui J. Reponen sai koju, on E.R. talt küsinud joobes juhtimise kohta. Esialgu mees

eitas seda ja rääkis erinevaid versioone, kuid hiljem ta siiski tunnistas, et juhtis 30.11.2019 enda

sõiduautot alkoholijoobes. E.R. i sõnul on J. Reponenil alkoholiga probleeme ja ta on ka varem

politseile vahele jäänud.

Tunnistaja A.S. i ütluste kohaselt tundus talle, et sõidukit VW Golf reg-nr-ga XXX võis juhtida

joobes juht, kuna sõiduk kaldus paremale poole teelt välja ja korduvalt vastassuunavööndisse.

Tunnistajale tundus, et juht toetas pead vastu küljeklaasi ja näost tundus, et ta on purjus.

Tunnistaja A.O. ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tarvitas ta koos J. Reponeniga 29.11.2019

Põlvas XXX viina (kahe peale 0,75 l). J. Reponeni auto jäi XXX kinnistule. Kui J. Reponen

tuli 30.11.2019 oma autot koju viima, oli J. Reponen A.O. meelest alkoholijoobes. Tunnistaja

ei tea, kas J. Reponen sõitis ise autoga ära või kutsus kellegi ennast sõidutama.

Patrullpolitseinik T.N. 30.11.2019 ettekande kohaselt sai ta kella 15.08 ajal väljakutse, et Põlva

Olerexist Tartu poole sõidab võimalik joobes juht sõidukiga XXX , mis pööras Taevaskoja

külla. Politsei andmebaasi kohaselt elas sõiduki juht XXX , kuhu patrull jõudis kell 15. Maja

juures olid värsked jäljed ja pargitud sõiduk reg-nr-ga XXX , milles juhti ei olnud. Maja ukse

avas perenaine, kes kinnitas, et nimetatud sõiduk on nende pere auto ja et see sõiduk jõudis just

tagasi. Politseinikud kutsuti tuppa ja ühest uksest astus välja vanem meesterahvas. Tegemist oli

sõiduki omaniku J. Reponeniga. Kuna ta tuikus kohapeal ja oli ebaadekvaatne, siis karjus naine

talle kohe, et „Kas sa oled purjus või?“. Politseinikud tuvastasid seejärel indikaatorvahendiga

J. Reponeni joobe. J. Reponen väitis muuhulgas, et teda oli koju toonud tuttav taksojuht.

Perenaine veel lisas, et J. Reponen oli kodus umbes poolteist tundi varem ja siis ta oli täitsa

normaalne olnud, kuid kuna neil on suur maja, siis ta ei pannud mehe lahkumist tähele. E.R.

oli väga üllatunud, et mees vahepeal nii purju oli jäänud. Politsei viis J. Reponeni Põlva

EMOsse vereproovi andma. Arestimajas rääkis J. Reponen mitu erinevat versiooni toimunu

kohta. J. Reponen väitis ka muuhulgas, et koju sõitis ta ise kainena ja siis jõi keldris ära korraga

pool pudelit viina.

30.11.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli J. Reponeni väljahingatavas

õhus kell 15.18 alkoholi (tulem 1,28 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokollis on märgitud, et J. Reponenil esineb silmade punetus, väga aeglane reaktsioonikiirus,

aeglane kõne, väga häiritud koordinatsioon (liigub aeglaselt ja taaruvalt). J. Reponenile

tutvustati ka joobe kontrollimise ja tuvastamisega seonduvaid õigusi, mille süüdistatav

allkirjastas.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 908T kohaselt tuvastati J. Reponeni veres 2,67 +/- 0,07

mg/g etanooli. Veri oli võetud 30.11.2019 kell 15.50.

23.03.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0018 kohaselt ei ole võimalik, et J. Reponenil olid

30.11.2019 kell 15.18 alkoholijoobe tunnused välja kujunenud ajavahemikus 15.10-15.14

tarvitatud alkoholi tulemusena (J. Reponeni sõnade kohaselt 400 ml viina tarvitamisel).

Alkoholijoobe tunnuseid poleks veel selleks kellaajaks olnud ning oleksid pidanud tekkima

alles hiljem. Seega pidi J. Reponen olema alkoholi tarvitanud vähemalt 30 minutit enne kella

15.18, et alkoholijoobe tunnused (silmade punetus, väga aeglane reaktsioonikiirus, aeglane

kõne, väga häiritud koordinatsioon - liigub aeglaselt ja taaruvalt) oleksid saanud kella 15.18

välja kujuneda. J. Reponeni vere etanooli kontsentratsioon 30.11.2019 mootorsõiduki juhtimise

ajal kella 15.05 paiku oli vähemalt 2,67 +/- 0,07 mg/g ja 400 ml viina tarvitamisel olekski

saanud olla vahemikus 2,17-2,63 mg/g (tl 31).

Ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert oma arvamuse andmisel lähtunud sellest, mis on

J. Reponeni poolt avaldatud pikkus ja kaal ning erialakirjanduses avaldatud seisukohtadest,

millise ajavahemiku möödudes alkoholijoobele vastavad tunnused tekivad. Seega on ekspert

lähtunud õigetest lähteandmetest, mis teeb tema arvamuse usaldusväärseks. Alates kella 15.18

ei olnud J. Reponenil võimalik alkoholi tarvitada. Kuigi J. Reponen viidi Põlva EMOsse

vereproovi andma umbes 35 minutit peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist, asus maakohus

seisukohale, et samas seisundis (etanooli sisaldus veres 2,67 +/- 0,07 mg/g) oli J. Reponen ka

sõiduki juhtimise ajal.

3.9 Analüüsitud tõendikogumile tuginedes asus maakohus kokkuvõttes seisukohale, et

J. Reponen ei saanud ajavahemikus 15.05-15.14 ära tarvitada 400 ml viina, sest sellise

ajavahemiku jooksul ei oleks saanud J. Reponeni vereringesse sattuda etanooli vähemalt 2,67

+/- 0,07 mg/g. Järelikult pidi J. Reponen olema alkoholi tarvitanud vähemalt 30 minutit varem

enne kella 15.18.

Uuritud tõendeid (tunnistajate E.R. i, A.S. i, A.O. ütlused, patrullpolitseinik T.N. ettekanne,

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundi

tuvastamise saatekiri nr 908T, asitõendite vaatlusprotokollid, ekspertiisiakt nr 20E-LÕX0018,

kahtlustatava J. Reponeni ütlused) kogumis hinnates luges maakohus tõendatuks, et J. Reponen

juhtis 30.11.2019 kella 15.05 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Põlva-

Reola teel mootorsõidukit VW Golf reg-nr-ga XXX , olles alkoholi joobeseisundis (etanooli

sisaldus veres vähemalt 2,60 mg/g). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla

joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks

muuhulgas mootorsõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või rohkem.

Tarvitatud alkoholi kogust ja oma seisundit arvestades oli J. Reponenil igati alust pidada ennast

mootorsõiduki juhtimiseks lubamatus seisundis olevaks, sealhulgas ka kriminaalses joobes

olevaks. Maakohtu hinnangul on J. Reponen kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus kvalifitseeris J. Reponeni toimepandu mootorsõiduki joobes juhtimisena, so KarS § 424

lg 1 järgi.

4. Karistuse mõistmisel arvestas kohus J. Reponeni süüd. Maakohtu arvates suurendab

Reponeni süüd asjaolu, et tema joove oli tunduvalt suurem piirist, millest alates algab

kriminaalvastutus joobes juhtimise eest. Peale selle tekitas ta liiklusohtlikke olukordi (mitmel

korral kaldumine paremale ja vastassuunavööndisse).

4.1 J. Reponenil kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, kuid tema suhtes on

05.03.2018 lõpetatud kriminaalmenetlus KarS § 424 lg 1 tunnustel (joobes juhtimine)

otstarbekuse kaalutlustel, pannes isikule kohustuse läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm

„Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõiduki juhtide rehabilitatsiooniprogramm“.

Maakohtu arvates määratud programmi läbimine aga J. Reponeni suhtumist enda

liikluskäitumisse pole ilmselgelt muutnud.

4.2 Kohus ei pidanud põhjendatuks J. Reponeni karistada kergemaliigilise karistusega. Kuna

raskeid tagajärgi ei saabunud, määrati süüdistatavale vangistus sanktsiooni keskmisest

väiksemas määras. Edasi pidas maakohus võimalikuks J. Reponeni mõistetud karistuse

kandmiselt tingimisi vabastada, kohaldades KarS § 74 lg-te 1,3 alusel katseaega 1 aasta. Samuti

pidas kohus vajalikuks allutada J. Reponen KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollinõuetele

ning pani talle KarS § 75 lg 2 p -s 2 sätestatud kohustuse katseajal mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti J. Reponenilt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise

õiguse kolmeks kuuks.

Apellatsioon

5. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse ning mõista J. Reponen õigeks. Süüdistatav

J. Reponen ei tunnista ennast kuriteo toimepanemises süüdi.

5.1 J. Reponen on seisukohal, et tema abikaasa E.R. on andnud ebaõigeid ütlusi. E.R. ei tea

tema kojutuleku kellaaega. Tunnistaja A.O. ei näinud teda lahkumas ja ei tea kinnitada, kas

süüdistatav oli alkoholijoobes või mitte.

5.2 Süüdistatav seab kahtluse alla vereproovi võtmise. Vereproovi võeti temalt

politsijaoskonnas ja tema jaoks on üllatuslik, et kohtuotsuses märgitakse vere võtmise kohana

EMO.

5.3 Ekspertiisi tegemisel ei ole ekspert arvestanud tema tervisliku seisundiga. Nimelt kukkus

J.Reponen 29.11.2019 peaga vastu põrandat ja kaotas teadvuse.

5.4 J. Reponen jääb kindlalt enda ütluste juurde, et ta ei juhtinud sõiduautot alkoholijoobes.

Alkoholi tarvitas ta pärast koju jõudmist.

5.5 Kokkuvõttes on apellant seisukohal, et asjas puuduvad objektiivsed ja usaldusväärsed

tõendid selle kohta, et J. Reponen oleks juhtinud sõiduautot olles alkoholijoobes. Kohtul võivad

olla küll teatud kahtlused, kuid kõik kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jätab Tartu Maakohtu otsuse J. Reponeni

süüdimõistmises ja karistamises KarS § 424 lg 1 järgi muutmata. Apellatsioonis taotletakse

kogutud tõendite ümberhindamist ning selle tulemusena J. Reponeni õigeksmõistmist.

Kohtukolleegiumi hinnangul maakohus analüüsis kõiki tõendeid ja tuvastas seejärel

tõendipõhiselt ning ümberlükkamatult J. Reponeni süü mootorsõiduki juhtimises

alkoholjoobes. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis neid

käesolevas lahendis täies mahus ei korda. Alljärgnevalt saab vastatud apellatsiooni

põhiväidetele.

7. J. Reponeni süüdistatakse selles, et ta juhtis 30.11.2019 kella 15.05 paiku Põlvamaal Põlva

vallas Mammaste külas Põlva-Reola teel mootorsõidukit Volkswagen Golf reg-nr XXX , olles

joobeseisundis. J. Reponeni veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,6 mg/g. Seega pani

J. Reponen toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

8. Nagu eelpool sai välja toodud, tunnistas maakohus J. Reponeni süüdi. Maakohtu hinnangul

võimaldas tõendikogum J. Reponeni süü tuvastada ümberlükkamatult. Kohtukolleegiumi

hinnangul on maakohtu tõendikäsitlus veatu, kohtu seisukohad loogilised ja selged, millele

midagi täiendavalt lisada pole (vt maakohtu otsuse lk 3-9).

9. Vaidlust ei ole asjaolus, et J. Reponen juhtis 30.11.2019 pärastlõunasel ajal talle kuuluvat

sõidukit VW Golf reg.nr-ga XXX teel Põlvast koju Taevaskotta. J. Reponen seda ei eita. Tema

väide on aga selles, et ta jõudis koju kella 14.15 paiku, so ca tund varem kui süüdistuses välja

toodud.

10. Maakohus leidis põhjendatult, et tõendid lükkavad J. Reponeni versiooni selgelt ümber.

Kohtukolleegium osundab esmalt tunnistaja A.S. i kõnele Häirekeskusele. Häirekeskusele

helistas tunnistaja kella 15.05.14. Nimetatud kõnes teatas tunnistaja enda ees sõitvast punast

värvi VW Golf-st, mis kõvasti vingerdas. Tunnistaja andis Häirekeskusele teada ka sõiduauto

reg.nr-i XXX . Maakohus tegi kindlaks, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse samal ajal kui ta

nägi eelmärgitud sõidukit enda ees sõitmas. Seega tegi maakohus põhjendatud järelduse, et

kella 15.05 paiku oli punane VW Golf veel liikluses.

11. Tunnistaja E.R. i ütluste kohaselt nägi ta 30.11.2019 kella 15.00 paiku J. Reponeni sõitmas

oma autoga hoovi. J. Reponen oli roolis ning kedagi teist autos polnud.

12. Kaebuses leitakse, et tunnistaja E.R. andis ebaõigeid ütlusi. Tunnistaja ei tea J. Reponeni

kojutuleku aega. Kohtukolleegiumi hinnangul nii see ei ole. Tunnistaja kinnitas, et J. Reponen

tuli koju nimelt 15.00 paiku. Mingeid kahtlusi –kõhklusi kellaaja suhtes tunnistaja ütlustes ei

esine (tl 9-10).

13. Tunnistaja E.R. i ütluste kohaselt tulid politseinikud nende hoovi ca 5 minutit pärast J.

Reponeni kojujõudmist. Patrullpolitseiniku T.N. ettekandest tuleneb, et politseiametnikud

jõudsid Taevaskotta XXX kell 15.14. Sel ajal oli J. Reponeni sõiduauto hoovis.

Seega luges maakohus tunnistajate A.S. i ja E.R. i ütlustega, A.S. i poolt Häirekeskusele tehtud

kõne salvestisega ning patrullpolitseiniku ettekandega kogumis tõendatuks, et J. Reponen juhtis

30.11.2019 Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Põlva-Reola teel mootorsõidukit

VW Golf reg.nr-ga XXX süüdistuses märgitud ajal, so kella 15.05 paiku.

14. Vaidlusteta leidis tõendamist asjaolu, et ajal, mil politseiametnikud saabusid J. Reponeni

elukohta, oli J. Reponen tarvitanud alkoholi. J. Reponen seda ka ei eita, väites, et jõi alkoholi

pärast koju jõudmist, mis tema versiooni kohaselt oli pärast kella 14.15. Siinkohal ei pea

kohtukolleegium vajalikuks veelkord välja tuua tõendid, mis näitavad selgelt, et kella 15.05

paiku Põlva-Reola teel liigelnud punase VW Golf-i juht võis olla joobes (tunnistaja A.S. i

ütlused, kõne Häirekeskusele, tunnistaja A.O. ütlused), sest need on üksikasjalikult välja

toodud maakohtu otsuses (vt kohtuotsuse lk 6jj).

15. 30.11.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli J. Reponeni

väljahingatavas õhus kell 15.18 alkoholi 1,28 mg/l. Lisaks esinesid J. Reponenil

joobeseisundile viitavad välised tunnused (silmade punetus, aeglane reaktsioon, aeglane kõne,

väga häiritud koordinatsioon, tl 4). Pärast E.R. iga vestlust toimetasid politseiametnikud J.

Reponeni Põlva EMOsse vereproovi andma. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 908T

kohaselt tuvastati 09.12.2019 J. Reponeni veres 2,67+/-0,07 mg/g etanooli. Veri võeti

30.11.2019 kell 15.50 (tl 6-8).

16. Apellatsioonis märgitakse, et J.Reponen seab kahtluse alla vereproovi võtmise. Tema

mäletamist mööda võeti vereproov temalt mitte EMOs vaid politseijaoskonnas.

Kohtukolleegium osundab Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas märgitule, mille kohaselt oli

vereproovi võtvaks asutuseks Põlva Haigla AS (tl 6). J. Reboneni kaebeväide on tõendamata,

mistõttu see pikemat vastamist ei vaja. J. Reponeni alkoholijoove (väljahingatavas õhus 1,28

mg/l, veres 2,67+/-0,07 mg/g etanooli) on tuvastatud vähimagi kahtluseta ning

ümberlükkamatult.

17. 23.03.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0018 kohaselt ei ole võimalik, et J. Reponenil olid

30.11.2019 kell 15.18 alkoholijoobe tunnused välja kujunenud ajavahemikus 15.10-15.14

tarvitatud alkoholi tulemusena. Alkoholijoobe tunnuseid poleks veel selleks kellaajaks olnud

ning oleksid pidanud tekkima hiljem. Seega pidi J. Reponen olema alkoholi tarvitanud vähemalt

30 minutit enne kella 15.18, et alkoholijoobe tunnused (silmade punetus, väga aeglane

reakstisoonikiirus, aeglane kõne, väga häiritud koordinatsioon- liigub aeglaselt ja taaruvalt)

oleksid saanud kella 15.18-ks välja kujuneda (tl 30-32). Ekspertiisi tegemisel lähtus ekspert

ekspertiisimääruse andmetest, kus muuhulgas on välja toodud J. Reponeni poolt ütlustes

avaldatud andmed (pikkus ja kaal), samuti erialakirjanduses avaldatud seisukohtadest, millise

ajavahemiku möödudes alkoholijoobele vastavad tunnused tekivad. Mingeid muid

ekspertiisitulemust mõjutada võivaid andmeid ekperdile ei esitatud. Maakohtuga nõustuvalt

tõdeb ka kohtukolleegium, et ekspert on lähtunud õigetest lähteandmetest ning ekspertiis on

hinnatav usaldusväärse tõendina.

18. Apellandi arvates puuduvad J. Reponeni süüd kinnitavad objektiivsed ja usaldusväärsed

tõendid. Tekkinud kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

19. Puutuvalt

põhjendatud

kahtluste

tõlgendamisse

süüdistatava

kasuks,

märgib

kohtukolleegium järgmist.

KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtte kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada

süüdistatava kasuks. Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks,

sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul

tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon

olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult

tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud

ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust

puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt RKKKo 13. oktoobri 2015. a otsus asjas

nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20; 27. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja 9. novembri

2016. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.).

Viidatud kohtupraktika valguses saab käesoleva kriminaalasja puhul tõdeda, et kõrvaldamata

kahtlusi J. Reponeni süüs pole jäänud. Napid apellatsiooniväited maakohtu tõendipõhiseid

seisukohti ümber ei suutnud lükata ning J. Reponen on süüdi tunnistatud põhjendatult.

20. Eelnevat kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus

Tartu Maakohtu otsuse J. Reponeni süüdistusasjas muutmata ning kaitsja apellatsiooni

rahuldamata.

21. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 27 minutit, kohtuotsuse

selgitamisele J. Reponenile 30 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 48 minutit. Kokku taotleb

kaitsja tasu 115,20 eurot (sh käibemaks 19,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi

õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise aluste ja maksmise korra § l p 11 ja p 10 ning § 6 lg-le 4, leiab, et taotlus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud

lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4

nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel J. Reponenilt riigi kasuks välja

mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)