2-20-115146/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-115146

Kohtuasi

Korteriühistu Kunderi 24 avaldus XX (X) vastu võla

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.08.2020 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja liik

Korteriühistu Kunderi 24 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

korteriühistu

Kunderi

(registrikood

80233103), lepinguline esindaja Aet Peetso

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2020 määrus ja saata tsiviilasi avalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

2. Korteriühistu Kunderi 24 määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja esitas 15.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

3445.02 euro saamiseks. Kohus tegi 29.04.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati

kätte 30.04.2020. Võlgnik esitas 08.05.2020 vastuväite. 03.06.2020 lõpetas kohus maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

08.06.2020 määrusega kohustas kohus avaldajat esitama nõude ja põhjendama seda avaldusele

ettenähtud vormis 14 päeva jooksul.

2. Avaldaja esitas 19.06.2020 avalduse, mille kohus jättis 06.07.2020 määrusega käiguta, andes

tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et avaldaja ei ole välja toonud majandamis-

ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et

2-20-115146

majandamis- ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks on mh järgmised asjaolud: 1) kui

majandamis- ja kommunaalkulude (sh erinevate tasude nt haldustasu, remonditasu) tasumise

nõude aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus, tuleb välja tuua otsuse sisu; 2) kui

majandamis- ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks on kolmandate isikute poolt

korteriühistule teenuste osutamine (sh nt korteriühistule esitatavad arved teenusepakkujate

poolt), tuleb näidata iga arvestusperioodi kohta eraldi, milliseid teenuseid on korteriühistule

osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on korteriühistule sellest tekkinud; 3) iga

tasumata arve kohta tuleb eraldi välja tuua arve tunnused (kuupäev ja number), arvest tulenev

põhinõude võlgnevus, põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg. Kohus selgitas, et põhinõude

all peab kohus silmas eelmise arvestusperioodi (tavapäraselt üks kuu) eest tasumisele kuuluvat

põhinõuet, mitte aga eelmiste perioodide koguvõlga. Põhinõue ei sisalda viivisenõuet; 4) kui

korteriühistu nõuab põhinõudelt viivist, peab korteriühistu välja tooma viivisearvestuse iga

arvestusperioodi põhinõudelt eraldi. Kohus selgitab, et korteriühistu majandamiskulude

hüvitamise ja teenuste eest tasumise nõuete arvestusperiood on tavapäraselt üks kuu.

Viivisearvestus on kohtule arusaadav siis, kui iga arvestusperioodi (iga kuu) põhinõudelt on

viivist arvestatud eraldi; 5) kui võlgnik on võlgnevuse osaliselt tasunud, peab korteriühistu välja

tooma, milliseid makseid on võlgnik kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on toimunud nende

maksete alusel kohustuste täidetuks lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud). Kohus palus

avaldajal esile tuua nõude aluseks olevad asjaolud vastavalt eeltoodud selgitustele. Samuti

leidis kohus, et avaldaja ei ole välja toonud põhinõude aluseks olevaid asjaolusid. Selleks, et

kohtule oleks arusaadav, kuidas on tekkinud arvete alusel põhinõue, peab avaldaja avalduses

välja tooma vähemalt järgmised asjaolud: arve tunnused (kuupäev ja number) (iga arve kohta

eraldi); arvest tulenev põhinõude võlgnevus (võlgnevus igas kuus eraldi, mis ei sisalda

võlgnevust

varasematest

perioodidest);

põhinõude

sissenõutavaks

muutumise

aeg

kuupäevaliselt (iga kuu kohta eraldi); millest korteriühistu põhinõue koosneb (st mida

korteriühistu nõue sisaldab); kohustuste täitmise aeg ja järjekord; kas ja milliseid makseid on

võlgnik kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on toimunud nende maksete alusel kohustuste

täidetuks lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud iga kuu kohta eraldi). Eeltoodud asjaolud

peavad nähtuma avaldusest endast. Samuti leidis kohus, et avaldajal tuleb välja tuua, millistele

tõenditele ta tugineb ning viidata konkreetselt, millise tõendiga ja millist asjaolu ta soovib

tõendada. Tõendi esitamisel ei piisa sellest, kui üldsõnaliselt märkida, et teatud dokument peaks

tõendama ühte või teist asjaolu. Avaldaja peab selgitama nt, millise arve (millisest punktist)

vastav asjaolu nähtub. Avaldaja nõutavad kulud tuleb lahti kirjutada perioodiliselt ja

konkreetsed tõendid tuleb siduda konkreetse kulu ja perioodiga. Varasemalt esitatud tõendeid

ei ole vaja uuesti esitada, piisab nendele viitamisest. Lisaks palus kohus selgitada, miks on

tasutud riigilõivu 110.79 eurot, kui seaduse järgi tuleb tasuda 50 eurot.

3. 16.07.2020 esitas avaldaja avalduse täienduse, mille kohus jättis 17.07.2020 määrusega

käiguta,

andes

avaldajale

tähtpäeva

avalduses

esinevate

puuduste

teistkordseks

kõrvaldamiseks. Kohus selgitas uuesti põhinõude aluseks olevate asjaolude väljatoomise

kohustust märkides täiendavalt järgmist. Avalduses tuleb esile tuua, milliste arvete tasumisega

on võlgnik võlgnevuses, millised majandamis- või kommunaalkulud nähtuvad arvetelt (kulude

liigid) ning mis on iga majandamis- või kommunaalkulu nõude aluseks (nt korteriühistule

esitatud arve või korteriühistu üldkoosoleku otsus). Viidata tuleb vastavale üldkoosoleku otsuse

punktile. Korteriühistule esitatavate arvete puhul tuleb näidata iga arvestusperioodi kohta

eraldi, milliseid teenuseid on korteriühistule osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on

korteriühistule sellest tekkinud. Avalduses ka esile tuua, milliseid makseid on võlgnik

kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on toimunud nende maksete alusel kohustuste täidetuks

lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud iga kuu kohta eraldi). Ülaltoodut ei saa tõendada

avaldusele lisatud programmi väljavõttega. Ülaltoodud asjaolud peavad nähtuma avaldusest

2-20-115146

endast, kohus ega võlgnik ei pea tuletama avalduse aluseks olevaid asjaolusid avaldusele lisatud

materjalidest. Samuti selgitas kohus uuesti tõendite esitamisega seonduvaid kohustusi. Kohus

hoiatas avaldajat, et puuduste mitteõigeaegsel kõrvaldamisel keeldub kohus avalduse

menetlusse võtmisest.

4. 03.08.2020 esitas avaldaja avalduse täienduse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 17.08.2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lõike 3 alusel, kuivõrd tähtaegselt ei esitatud

nõuetekohaselt põhjendatud avaldust.

6. Määruse põhjenduste kohaselt selgitas kohus puuduste kõrvaldamise määruses, et kohtule

jääb avaldaja nõude kujunemise käik ebaselgeks. Avaldajal tuleb tuua esile selge arvutuskäik,

kuidas on kujunenud põhivõlgnevus ja viivisenõue. Nõue ja selle kujunemine peab nähtuma

avaldusest, st avaldusest peab selguma, mis arved, millal, mis summas, mille eest on kostjale

esitatud ning ka mis alusel nimetatud summasid kostjalt nõutakse. Piisav ei ole see, kui avaldaja

esitab nõude aluseks olevad asjaolud avalduse lisas ning märgib avalduses üldsõnaliselt mingil

perioodil tekkinud võlgnevuse suuruse. Hagi aluseks olevate asjaolude ammendav esitamine on

avaldaja ülesanne ning kõik avalduse aluseks olevad asjaolud peavad selguma avaldusest.

Kohus ega puudutatud isik ei pea otsima hagi alust avalduse lisadest ega muudest

dokumentidest, vaid avaldaja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude

rajab (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-141-13, punkt 17; samuti selles viidatud lahend nr 3-2-1-

109-04, punkt 25).

7. Kohus viitas TsMS § 372 lõikele 6 märkides, et avaldaja võib pöörduda kohtusse uue

avaldusega, olles kõrvaldanud puudused, mille kohus tõi välja puuduste kõrvaldamise

määruses. Avaldaja võib taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Menetluskulud jäid TsMS

§ 168 lõike 1 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja

menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule või avalduses esinevate puuduste korral määrata

avaldajale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kohustusega selgitada konkreetselt,

millised dokumendid (tõendid) on avaldaja kohustatud avalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks kohtule esitama.

9. Avaldaja esitas 16.07.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, mille punktis 1 kajastas

põhivõlgnevuse kujunemist, punktis 2 viivisenõude kujunemist ja suurust seisuga 14.07.2020,

punktis 3 selgitas nõude tõendamisega seonduvat. 03.08.2020 esitas avaldaja täiendavate

puuduste kõrvaldamise avalduse, selgitades punktis 1 põhinõude kujunemise aluseid, sh

kirjeldades kululiike ja nõudeõiguse aluseks olevaid õigusakte, sh dokumente. Avaldaja selgitas

veelkord, et nõudeõiguse aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseadusest, korteriühistu

põhikirjast ja korteriühistu üldkoosoleku otsustest korteriomandi omanikule ja korteriühistu

liikmele tulenevate majandamiskulude igakuine tasumise kohustus. Nõude aluseks on

majandamiskava ja teenuse osutajate poolt avaldajale esitatud teenusarved, millest tuleb

korteriomanikul tasuda tema kaasomandile vastav proportsionaalne osa kaasomandist sh

teenuse eest esitatud arvest. Puudutatud isiku omandisse kuulub 3704/22134 suurune mõtteline

osa kogu kinnisasjast ehk ca 16,7% kinnistust.

2-20-115146

10. Avaldaja ei nõustu kohtu korduvate etteheidetega, et põhi- ja viivisenõude kujunemise

alused ja arvutuskäik ei ole arusaadavad. Asjas esitatud tõendid on tavapärased, milliseid on

kohtule samasugustel asjaoludel esitatud. Avaldaja on konkreetselt välja toonud, millised

summad on puudutatud isikul tasumata ja kuidas on kujunenud kõrvalnõude suurus. Jääb

selgusetuks, milliseid tõendeid on vaja esitada olukorras, kus korteriomanikul on korteriühistu

ees majandamiskulude arvete mittetasumisest tekkinud võlgnevus, mida osaliselt kustutatakse

(vähendatakse) erinevatel ajahetketel tehtavate maksetega. 16.07.2020 avalduse punktis 1 on

avaldaja selgelt väljendanud, et puudutatud isikul on tasumata osaliselt või täielikult oktoobri

2019, jaanuari 2020, veebruari 2020 ja aprilli 2020 eest korteriühistu esitatud

majandamiskulude arved (19.06.2020 avalduse lisa 2 koosseisus olevad arved nr 909245079

(maksetähtaeg 07.11.2091), 1245038 (maksetähtaeg 25.02.2020), 2245038 (maksetähtaeg

25.03.2020) 4245038 (maksetähtaeg 25.05.2020), kogusummas 2395.86 eurot.

11. Avalduse kohtule esitamise järgselt tegi puudutatud isik võlgnevuse vähendamise katteks

makseid 339.17 eurot ja seega oli 14.07.2020 seisuga põhinõude suuruseks 2056.96 eurot, mis

koosneb osaliselt või täielikult maksmata 2020. a jaanuari (arve 1245038, 871 eurot,

maksetähtaeg 25.02.2020), veebruari (arve nr 2245038, 1239.44 eurot, maksetähtaeg

25.03.2020) ja aprilli (arve nr 4245038, 1067.07 eurot, maksetähtaeg 25.05.2020) arvetest,

mille on avaldaja puudutatud isikule esitanud. Põhjusel, et puudutatud isik märgib võlgnevuse

katteks tehtavate maksete tegemisel maksekorralduse selgitusena arve numbri, selgituseta,

millise kulukirje eest ta maksab, ei ole võimalik ka avaldajal kohtule öelda, milliste kulukirjete

eest esitatud arved on makstud ja millised maksmata.

12. 2020 aprilli arvel nr 4245038 kajastuv kirje „võlgnevuse menetluskulud“ 182.79 eurot ei

sisaldu avaldaja esitatud võlgnevuse nõude koosseisus põhjusel, et tegemist on maksekäsu

avalduse esitamisega kaasnenud nõuetega (avalduse koostamine + riigilõiv), millised

kuludokumendid on esitatud eraldiseisvate menetluskulude arvetena.

13. Nõuet menetletakse hagita menetluses, milles on kohtul uurimiskohustus. Kui avaldusele

lisatud tõendid on puudulikud või jääb tõendi sisu selgusetuks, on kohtul võimalik hagita

menetluses küsida avaldajalt konkreetseid tõendeid.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 17.08.2020 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2

alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata avalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

16. Maakohus tugines avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 487 lõikele 3, mille

järgi, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi

(praegusel juhul avalduse) menetlusse võtmast. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud

maakohus asja menetlemisest keelduda (üksnes) nimetatud sättele tuginedes. Viidatud

keeldumise alus kohaldub olukorras, kus maksekäsu kiirmenetlus muutub hagimenetluseks

(praegusel juhul hagita menetluseks) ja kohus on TsMS § 487 lõike 1 alusel kohustanud

avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda avalduse vormis. Kolleegiumi hinnangul saab

TsMS § 483 lõige 3 olla eraldiseisvaks keeldumise aluseks üksnes juhul, kui avaldaja jätab

kohtu nõudmise täielikult täitmata, st ei esitagi kohtule nõutud menetlusdokumenti. Juhul, kui

2-20-115146

avaldaja

on

kohtule

(hagi)avalduse

esitanud,

kuid

tegemist

on

puudustega

menetlusdokumendiga ja puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt, tuleb ringkonnakohtu hinnangul

lähtuda TsMS § 3401 lõike 2 esimese lause kohta käivast kohtupraktikast ja tugineda lisaks

TsMS §-s 371 ammendavas loetelus esitatud (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

alustele. Maakohus seda ei teinud. Seega ei ole maakohtu määrus nõuetekohaselt põhjendatud.

17. Eeltoodust järeldub ühtlasi, et selleks, et kohus saaks puudustega avalduse menetlusse

võtmisest keelduda, peab olema tegemist sellise puudusega, mis takistab avalduse menetlemist

TsMS § 371 mõistes. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et avaldaja ei ole esile toonud

selget arvutuskäiku, kuidas on kujunenud põhivõlg ja viivisenõue ning et piisav ei ole, kui

avaldaja esitab nõude aluseks olevad asjaolud avalduse lisas. Kolleegiumi arvates ei ole

vaidlustatud määruses viidatud puuduste näol tegemist selliste puudustega, mis takistavad

avalduse menetlusse võtmist, vaid enamuses eelmenetluses välja selgitatavate asjaoludega.

18. Iseenesest on õige maakohtu väide, et avaldaja ei ole avalduses ega puuduste kõrvaldamise

menetlusdokumentides toonud selgelt esile kõiki nõude kujunemisega seotud asjaolusid.

Viivisenõude kujunemisega seonduvad asjaolud on avaldaja esile toonud 16.07.2020 puuduste

kõrvaldamise avalduse punktis 2. Avaldaja on selgitanud nõude õiguslikku alust nii 16.07.2020

menetlusdokumendi punktis 3 kui 03.08.2020 menetlusdokumendi punktis 3. Maakohtu

viidatud põhinõude kujunemisega seonduvaid asjaolusid (arve tunnused, summa, (juhul, kui on

toimunud) osalise laekumise summa) ei ole avaldaja tõepoolest esile toonud üheski

menetlusdokumendis endas, vaid 16.07.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud tabelis.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna üksnes asjaolu, et avaldaja ei kajastanud 16.07.2020 tabelis

olevat infot menetlusdokumendis endas, praegusel juhul alust väita, et tegemist on selliste

puudustega avaldusega, mida ei ole võimalik menetleda. Ka menetlusökonoomiliselt ei ole

mõistlik, et avaldaja peaks sellises olukorras esitama kohtule uue avalduse. Maakohtu määruses

viidatud Riigikohtu lahendite puhul oli tegu mõnevõrra teistsuguse olukorraga kui praegu.

Lahendis nr 3-2-1-141-13 ei olnud hageja esitanud kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid, aga

oli esitanud tõendeid, millest saab erinevaid asjaolusid järeldada. Riigikohtu seisukoht, et kohus

ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele

asjaoludele ta tugineb, lähtus sellest, et kohtu jaoks ei olnud selge, millele hageja hagi alusena

tugineb. Praegusel juhul on avaldaja selgelt märkinud, et põhinõude kujunemise asjaolud

nähtuvad 16.07.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud tabelist, seega ei ole ebaselgust selles,

millistele asjaoludele avaldaja tugineb. Lahendis nr 3-2-1-109-04 oli tegu asja lahendamisel

konkreetsest tõendist nähtuva asjaolu hindamisega, millele pool ei tuginenud.

19. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu puuduste kõrvaldamise

määrustes viidatud tõenditega seonduv ei saa samuti olla menetlusse võtmise staadiumis

määrava tähendusega. Kohus ei saa asja menetlusse võtmise otsustamisel anda hinnangut

tõenditele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/

2-20-115146