2-20-13605/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13605

Kohtuasi

XX hagi DD vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23.09.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Irina Bušujeva

Kostja DD (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX 09.10.2020 ja 13.10.2020 taotlused täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks.

2. Pärnu Maakohtu 23.09.2020 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

määruse õiguslikku põhjendust.

3. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

jätta

XX

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-13605

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 18.09.2020 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi abielu lahutamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte 18.06.2011 Omskaja oblasti Tjukalinski rajooni

perekonnaseisuaktide registreerimise osakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 71. Pooled

elasid koos kuni 2019. aastani, enamasti Omski linnas (Venemaal). 2019. a septembris said

pooled Eesti elamisload ja nende pere tuli Eestisse elama. Eestis poolte kooselu ebaõnnestus ja

nad läksid lahku. Hageja ja poolte kaks alaealist last jäid Eestisse, kostja läks Venemaale tagasi.

Poolte abielulised suhted lõppesid 2019. a oktoobris. Alates 2020. a juunist elab kostja koos

teise mehega. Hageja ei pea võimalikuks leppimist. Hageja tugines tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 102 lõike 2 punktile 3 ja lõikele 3. Hageja soovib abielu lahutamist Eesti

kohtus. Kostja elab Venemaal, hageja ja poolte kaks alaealist last elavad Eestis, Pärnus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus keeldus 23.09.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud hageja kanda, kuid ei mõistnud kulusid hagejalt välja. Kohus märkis, et kuna

hagi on esitatud kohtule elektrooniliselt, ei kuulu see hagejale tagastamisele.

4. Hagis on märgitud kostja elukohaks Venemaa, XXX. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja

elukohaks on alates 20.01.2020 Venemaa, XXX. Kostja on Venemaa kodanik. Hageja on

märkinud enda elukohaks YYY Pärnu maakond. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja

registrijärgseks elukohaks on Eesti, YYY. Hageja on Venemaa kodanik.

5. TsMS § 70 lõigete 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi,

millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle

lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest

tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lõige 1).

6. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 punkti 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud

pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.

Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek

(artikli 21 punkt 2).

7. Riigikohus on lahendis nr 2-16-19080 leidnud, et Eesti-Vene õigusabileping kui Eesti

Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Vene Föderatsioon) sõlmitud

välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ees. Eesti-

Vene õigusabilepingu kohaldamise tingimused on täidetud, kui kostja on Vene Föderatsiooni

kodanik (Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 1). Tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu artikli

21 lõikest 1 saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kui füüsilisest

isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht.

8. Kostja elukoht ei ole Eestis. Nii hagis esitatud andmete kui rahvastikuregistris märgitud

andmete kohaselt on kostja elukoht Venemaal, XXX. Kostjal on Vene Föderatsiooni

kodakondsus. Seega tuleb kohtualluvuse määramisel aluseks võtta Eesti-Vene õigusabilepingu

artikli 21 punkt 1, kus sätestatud üldise kohtualluvuse kohaselt tuleks hagi esitada Venemaa

kohtusse, s.o kostja elukoha järgi. Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mingi muu

2-20-13605

õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega ei ole Eesti kohus

pädev asja lahendama. Kohus keeldus TsMS § 371 lõike 1 punkti 1 alusel hagi menetlusse

võtmisest.

9. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lõike 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd hagi ei ole

menetlusse võetud ja kostja ei ole asja menetluses osalenud, ei saa kostjal olla menetluskulusid.

Kohus jättis seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse

hagi menetlusse võtmise kohta ning jätta menetluskulud kostja kanda.

11. Nagu maakohus vaidlustatud määruses märkis, on hageja elukohaks YYY, Eesti. Seega

esitas hageja TsMS § 102 lõike 2 punkti 3 kohaselt hagi abielu lahutamiseks Eesti kohtusse. Ka

Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 28 punkti 1 teise lause järgi on pädev ka Eesti kohus. Hageja

viitab ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lõikele 2 ja TsMS § 72 lõike 1 punktile

2. Kostja ise andis nõusoleku laste ja hageja elamiseks Eestis.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb Pärnu

Maakohtu 23.09.2020 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb lahendi

õiguslikku põhjendust. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Seega jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja 09.10.2020

ja 13.10.2020 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

14. Maakohus leidis, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätetest tulenevalt ei ole Eesti kohus

pädev käesolevat asja lahendama ning keeldus seetõttu hagi menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega kohtualluvuse puudumise kohta, kuid

leiab, et maakohus on tuginenud ebatäpsele keeldumise alusele. Maakohus viitas TsMS § 371

lõike 1 punktile 1, mis käsitleb õigussuhte iseloomust tulenevat kohtu pädevust asja lahendada

(vt ka TsMS § 1), nt keeldutakse sel alusel tavapäraselt põhjusel, et tegemist on

haldusõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi territoriaalselt ebapädeva kohtu poole pöördumisel

tuleneb keeldumise alus TsMS § 371 lõike 1 punktist 2, mille kohaselt tuleb avalduse

menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohtualluvus on isiku õigus ja

kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus (TsMS § 69 lõige 1). Seega muudab

kolleegium maakohtu määruses keeldumise alust ja leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb

keelduda TsMS § 371 lõike 1 punkti 2 alusel.

15. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul tuli TsMS § 70 lõikes 4 sätestatut

arvestades kohtualluvust kontrollida Eesti-Vene õigusabilepingu alusel, kuna kostja on Vene

Föderatsiooni kodanik (õigusabilepingu artikkel 1). Maakohus on aga tuginenud ebaõigele

õigusabilepingu sättele. Kuna tegemist on abielu lahutamise hagiga, kohaldub õigusabilepingu

artikkel 28 kui erandliku kohtualluvuse säte, mitte maakohtu viidatud artikkel 21, mis sätestab

üldise kohtualluvuse. Seega ka selles osas muudab ringkonnakohus vaidlustatud määruse

õiguslikku põhjendust. Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 28 lõike 1 järgi kohaldatakse abielu

2-20-13605

lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused,

kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise

lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Maakohus tuvastas, et

mõlemad abikaasad on Vene Föderatsiooni kodanikud, hageja elukoht on Eesti Vabariigi

territooriumil, kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Eelnevalt viidatud artikli 28 lõike 1 järgi

on määravaks poolte kodakondsus, mis antud juhul suunab hagi esitama Venemaa kohtusse.

Eesti kohus saaks õigusabilepingu artikli 28 lõike 1 teise lause järgi menetleda abielu

lahutamise hagi üksnes juhul, kui mõlemad Vene kodanikud elaksid Eesti territooriumil.

Maakohus tuvastas ning hageja ei ole ka vastupidist väitnud, et kostja elukoht on Venemaal.

Seega ei allu käesolev abielu lahutamise hagi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule

ning hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lõike 1 punkti 2 alusel keelduda.

16. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium täiendavalt järgmist. Asjaolu, et

hageja elab Eestis, ei oma Eesti-Vene õigusabilepingu alusel kohtualluvuse kontrollimisel

praegusel juhul õiguslikku tähendust. Seetõttu jätab kolleegium tähelepanuta hageja väited ja

tõendid tema (ja poolte ühiste laste) Eestis elamise kohta. Rahuldamata jäävad ka hageja

taotlused nende asjaolude kohta täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Samuti ei oma

kohtualluvuse määramisel õiguslikku tähendust määruskaebuse väide, et kostja ise andis

nõusoleku hageja ja laste Eestis elamiseks. Määruskaebuses viidatud TsMS § 102 lõike 2 punkt

3 praegusel juhul ei kohaldu, kuna TsMS § 70 lõike 4 järgi on välislepingutes rahvusvahelise

kohtualluvuse kohta sätestatu ülimuslik TsMS-i suhtes. Samuti ei kohaldu kaebuses viidatud

TsMS § 72 lõike 1 punkt 2, kuna praegusel juhul on tegu olukorraga, mille puhul tuleneb

välislepingust teisiti. Hageja viidatud REÕS § 60 lõige 2 reguleerib abielu lahutamisele

kohaldatava õiguse, mitte kohtualluvuse küsimust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise

tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad,

kuna hagi menetlusse võtmisest keelduti, mistõttu vastaspoolt menetluses ei osalenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/