1-15-10026/166 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1-15-10026

Määruse kuupäev

9. november 2020

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Velmar Brett

Kohtuasi

Alar Tiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alar Tiri kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

14. oktoober 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020. a määrus jätta muutmata.

2. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 26. mai 2016. a otsusega tunnistati A. Tiri süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 3 järgi ja mõisteti

talle karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti A. Tirile mõistetud karistus kaetuks talle Tartu Maakohtu

28. aprilli 2015. a lühimenetluse otsusega KarS § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 6; KarS § 1432 lg-te 1 ja 2; KarS § 145 ja

KarS § 179 lg 1 järgi mõistetud karistusega, milleks oli 12 aastat vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Tirile liitkaristuseks kaheksa aastat

vangistust, mille kandmise alguseks loeti 1. oktoober 2014. a.

2. Tartu Vangla edastas 20. jaanuaril 2020. a Tartu Maakohtule materjalid Alar Tiri tingimisi ennetähtaegse vabastamise

kaalumiseks. Arvestades kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toetanud vangla A. Tiri enne tähtaega

vabastamist. Seda ei toetanud ka prokuratuur.

3. Tartu Maakohus jättis 16. aprilli 2020. a määrusega A. Tiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, ja seda

kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel.

3.1 Täidetud on KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, st praeguseks ajaks on

A. Tiri temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning ärakantud aeg on enam kui neli kuud.

Kohus peab positiivseks, et karistuse kandmise ajal on A. Tiri psühholoogide ja psühhiaatrite abil mõistnud toimepandud

kuritegude põhjuseid ja tagajärgi ning tunnistab enda seksuaalsuunitluse häiret. Samuti on ta vangistuse ajal läbinud

sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Lisaks on A. Tiri omandanud keevitaja elukutse ja alates 5. detsembrist 2016. a töötab ta

AS-is Eesti Vanglatööstus. Vangistuse jooksul ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Kohtule esitatud materjalide

kohaselt on tal võimalik vangistusest vabanedes asuda vaba koha olemasolul tööle Atko Grupp AS-i.

3.2 Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja A. Tiri selgitusi, ei ole eelnevale vaatamata võimalik teda vangistuse

kandmiselt enne tähtaega vabastada. Seda ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud,

osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole praeguseks ajaks A. Tiri

mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki.

4. Maakohtu määruse vaidlustas A. Tiri kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja A. Tiri

karistuse kandmiselt enne tähtaega vabastamist käitumiskontrolli kohaldamisega.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. mai 2020. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

5.1 Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada isikut, kellel puudub vabaduses elukoht. Puuduvad

andmed, kes on A. Tiri vabanemisjärgse elukoha omanik ning kas tal on olemas nõusolek seal elamiseks. A. Tiri on üksnes

suuliselt kinnitanud, et ta ei ole pärast isa surma pärimisdokumentidega tegelenud ja talu enda nimele kirjutanud.

Vangistusseaduse § 26 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus piiramatult ja segamatult kohtuda tõestamistoimingu tegemiseks

notariga. Seega oleks A. Tiri saanud pärandiasjad korda ajada ka vangistuses viibides.

5.2 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine.

Süüasja tehiolusid arvestades ei ole välistatud, et A. Tiri kujutab endast ka edaspidi ohtu alaealistele. Vaatamata vanglas

läbitud programmile ning vestlustele psühholoogiga peab vangla A. Tirit endiselt üliohtlikuks. Maakohtul ei tekkinud

veendumust, et A. Tiri karistuse eesmärgid oleksid täidetud, ning apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määruses

kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja A. Tiri vabastamise.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas A. Tiri kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes taotleb alama astme kohtute määruste

tühistamist ning A. Tiri vangistusest ennetähtaegset vabastamist käitumiskontrolli ja vajalike lisatingimuste kohaldamisega.

7. Kaitsja hinnangul on kohtud jätnud põhjendamatult A. Tiri tingimisi enne tähtaega vabastamata. Senine vangistus on

täitnud karistuse eesmärgi ning isik on tõsiselt motiveeritud edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kaitsja nõustub, et A. Tiri

kannab karistust väga raskete tegude eest, kuid A. Tiril diagnoositud seksuaalsuunitluse häire ei ole ravitav vangistusega.

Ka ei ole vanglas võimalik saada vastavat ravi ja abi piisavas mahus. On tõenäolisem, et vabaduses saab A. Tiri rohkem ja

suuremas mahus erialast abi kui kinnipidamiskohas.

8. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu poolt ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste kaalumisel väljendatud

seisukohtadega ning ei pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi, millele tuginevalt jäeti A. Tiri

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

10. Küll aga peab kolleegium vajalikuks selgitada väljaspool määruskaebuse piire, millistest kriteeriumitest lähtuvalt tuleb

kontrollida ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste täidetust juhul, kui isikule on mõistetud karistuseks vangistus

lühimenetluses. Teisisõnu vajab lahendamist küsimus, kas KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 on mõistetud karistusaja all silmas peetud

kohtu kohtu poolt n-ö esialgu mõistetud karistust või tuleb aluseks võtta karistusaeg, mis jääb järele pärast KrMS § 238 lg-

s 2 sätestatud ühe kolmandiku mahaarvamist.

11. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud mõistetud karistuse tähendust lühimenetluses karistuse mõistmise ja selle

edasise võimaliku individualiseerimise etapis (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2012. a otsus nr 3-1-1-83-

12, p 10, samuti 18. detsembri 2017. a otsus nr 1-17-689/29, p 26 ja 19. juuni 2019. a otsus nr 1-17-11930/45, p 15).

Viidatud praktika kohaselt on karistuse mõistmisel, sh ka karistuse asendamisel või isiku KarS § 73 alusel karistusest

tingimisi vabastamisel, määrava tähtsusega isiku süü, mistõttu selles etapis lähtutakse seaduses mõistetud karistusaja

sisustamisel KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud, mitte KrMS § 238 lg 2 alusel lühimenetluses vähendatud karistusest.

12. Kõnealust praktikat ei tule aga laiendada vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Jõustunud

kohtuotsuse alusel toimuval karistuse täitmisel ei ole enam määravat tähendust isiku (teo)süül ja selle alusel mõistetud

karistusel ning mõistetud karistusaja määratlemise puhul KarS § 76 tähenduses tuleb lähtuda reaalselt ärakantavast

karistusajast, lühimenetluses seega KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatud karistusest.

13. Praegusel juhul on kohtud järelikult õigesti lähtunud ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel

A. Tirile lühimenetluse otsusega mõistetud reaalselt ärakantavast karistusajast (8 aastat) ning leidnud, et KarS § 76 lg 2 p-

s 2 nimetatud kaks kolmandikku mõistetud karistusajast on ära kantud, sest A. Tiri on viibinud vangistuses vähemalt viis

aastat ja kuus kuud. Kui kohtud lähtunuks lühimenetluse otsusega A. Tirile mõistetud KrMS § 238 lg 2 alusel vähendamata

karistusmäärast, milleks on kaksteist aastat vangistust, siis mööduks kaks kolmandikku karistusajast, kui A. Tiri on

vangistuses viibinud kaheksa aastat. Kolleegium osutab, et sidudes mõistetud karistusaja KarS § 76 tähenduses

KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud karistusega, ei oleks tahtliku esimese astme kuriteo toimepannud isikutel lühimenetlust

valides enam võimalust ilma elektroonilise valve kohaldamiseta vangistusest enne tähtaega vabaneda. Kaks kolmandikku

mõistetud karistusajast KarS § 76 lg 2 p 2 tähenduses võrduks alati lühimenetluses ühe kolmandiku võrra vähendatud ning

lõplikult ärakantava karistusajaga.

14. Kolleegium möönab, et mõistetud karistusaja erinev kasutamine ei tule kasuks karistusõiguse mõisteaparaadi

terviklikkusele ja ühtsusele. Tekkinud ebakõla on muu hulgas võimalik põhjendada karistusseadustiku varasema

vastuvõtmisega 6. juunil 2001, millele järgnenud kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõtmisel 12. veebruaril 2003. a ei

osanud seadusandja arvestada vajadusega viia karistusseadustiku mõisted kooskõlla lühimenetluse eripäradega. Mõistete

ebatäpsusest hoolimata nähtub nii vanglate kui ka kohtute praktikast, et ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste

kontrollimisel võetakse lühimenetluses mõistetud karistuste puhul mõistetud karistusaja arvestamisel aluseks

KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatud karistusmäär. De lege ferenda võiks seadusandja viia

ennetähtaegse vabastamise otsustamisega seotud terminoloogia kooskõlla tegelikkuses silmas peetavaga ning kehtiva

praktikaga.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 360 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2020. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eriarvamus: 1-15-10026/167