2-19-9454/36 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Hagi läbivaatamata jätmine

Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

9. november 2020 Tsiviilasi (number ja menetlus) nr 2-19-9454 Viljandi linna hagiavaldus OÜ Vikerkardin vastu hoonestajalt hoonestusõiguse tagasilangemiseks nõusoleku saamise (I) ja lepingu rikkumisest tingitud leppetrahvi väljamõistmise nõudes (II) hagimenetlus Menetluse staadium Hagi tagasivõtmise taotluse lahendamine Kohtunik Kadi Aavik Hageja Viljandi linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu), registrikood xxxxxxxx, aadress xxxxx x, xxxxxxx, e-post:) Hageja esindaja jurist Marko Kotsar Kostja OÜ Vikerkardin (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xx xxx, xxxxx, e-post:) Kostja esindaja vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post: rene@advokaadid.ee) RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Tühistada tsiviilasjas 10. novembrile 2020 määratud eelistung.

4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Edasikaebamise kord Määrusega puudutatud menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (TsMS § 660 lg 1, § 661 lg 2).

ASJAOLUD

1. Hageja on 20.06.2019 esitanud kohtusse hagi kostja vastu kostjalt kui hoonestajalt hoonestusõiguse tagasilangemiseks nõusoleku saamiseks ja lepingu rikkumisest tingitud leppetrahvi väljamõistmiseks. Tsiviilasi on eelmenetluse faasis ning asjas on määratud eelistung 10.11.2020 kell 10.00.

2. Hageja esitas 3.11.2020 kohtule avalduse, milles märkis, et võtab TsMS § 424 lg 1 alusel hagi tagasi ning palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata. Vahepeal on ilmnenud tõsiasi, et vaidlusobjektiks olevate hoonestusõiguste suhtes on algatatud täitemenetlus, hoonestusõigustele on seatud keelumärked ning nende käsutamine on seetõttu piiratud. Hageja jaoks tähendab tekkinud olukord, et käimasoleva hagimenetluse raames ei ole võimalik isegi positiivse lahendi korral saavutada soovitud eesmärki ehk saada hoonestusõigused tagasi enda nimele. Seega on käesolev hagimenetlus vähemalt hetkeseisuga kaotanud hageja jaoks oma sisulise mõtte ning otstarbekas on hagi tagasi võtta.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

4. Kuna hageja on eelmenetluse staadiumis hagi tagasi võtnud, tuleb hagi jätta läbi vaatamata ning tühistada eeltoodu tõttu ka tsiviilasjas 10.11.2020 määratud eelistung.

5. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle taas kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

6. TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 järgi kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja ning hagi tagasivõtmise korral tuleb hagejal kanda ka kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hagi võetakse tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimati nimetatud asjaolu käesoleval juhul ei esine. Seega tuleb menetluskulud tsiviilasjas jätta hageja kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 4 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva menetlust lõpetava määruse jõustumist eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Aavik kohtunik