1-20-3902/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. november 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3902 (19231702008) Menetlus kohtus kirjalik menetlus Kohtunik P.E Hint Kriminaalasi P.E

1 lg 2 p 3 süüdistuses KarS § 12 järgi käskmenetluses Prokurör abi Sandra Kurs prokurör Süüdistatav P.E (isikukood: XXX; elukoht:xxxxx x-xx xxxxxxx xxxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas:

1. Tunnistada

(KarS)

1 lg 2 p 3

P.E süüdi karistusseadustiku § 12 järgi ja mõista talle karistuseks ükssada viiskümmend) päevamäära, s. rahaline karistus 150 ( o 1500 ( ) eurot. üks tuhat viissada

KarS § alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult

73 lg 1 ja lg 3 tingimisi kohaldamata. M rata katseaeg aasta ning ää P.E-le

1 (üks) mõistetud rahalist karistust ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o üks

150 ( 1500 ( tuhat viissada) eurot ei pane katseajal ei pöörata täitmisele, kui P.E tahtlikult toime uut kuritegu.

2. Tsiviilhagi:

TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1

2 alusel rahuldada kannatanu M.S p i esitatud tsiviil . hagi täielikult

Välja mõista kaks tuhat kakskümmend kaks P.E-lt 2022 ( ) eurot 46 senti M.Si (S) (isikukood: xxxxxxxxxxx , xxxxxxxx AS, arveldusarve nr EExxxxxxxxxxxxx ) kasuks.

3.

Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.E-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus riigi õigusabi tasu ) eurot ja (ükssada kakskümmend üheksa riigi kasuks. Määrata ) eurot senti kriminaalmenetluse kulud 1005 ( viis) eurot 60 senti tasumisele ositi aasta üks tuhat jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 83 (kaheksakümmend kolm tasumine, kuni menetluskulude täieliku ) eurot 80 senti tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri , otsus nr 1-20-3902, 99920700048819 ning selgituse “P.E menetluskulu“.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule

P.E kulutatud aja eest kokku summas 93,12 eurot suga riigi kanda. koos käibemak

Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates ja kaitsjal viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus kriminaalasja üldkorras. arutaks

KOHTUOTSUSE IOSA PÕH

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on toime pannud kuriteona teise inimese tervise P.E

kahjustamise ja

valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt KarS §

121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema 25.08.2019 kella 02:45 paiku Viljandi linnas Jakobsoni 11 asuvas klubi Lounge WC ukse juures, tungis kallale kannatanule M.Sile, keda lõi rusikaga vastu suupiirkonda. P.E tekitas kannatanule M.S ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

Samuti süüdistatakse P.E-d selles, et tema 25.08.2019 kella 03:00 paiku järgnes

Viljandi linnas Kivi tänaval klubi Lounge ju ile ja lükkas viimast selja tagant selliselt, et urest M.S viimane kukkus pikali. Kukkumise tagajärjel läksid il kaks esihammast katki, lõuale tekkis M.S hematoom ning tekkisid marrastused otsaesisele, põlvedele ning peopesale. P.E tekitas kannatanule M.S

ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

2.

Prokuratuuri taotlus

Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses süüdimõistmist ja

P.E KarS lg 2 p 3 1500 eurot § 121 järgi ja karistamist rahalise karistusega päevamäära, s.o (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täitmisele pööramata, kui P.E ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

3. Kohtu seisukoht

süüdistuse tõendatuse kohta

Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise - alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise.

Kannatanu M.Si tluste kohaselt (tl 2-4) ü läks ta 25.08.2019 kella 01.00 paiku koos sõpradega Viljandis asuvasse Club Lounge.

Osa nende seltskonnast läks varem klubis ära ning tema ja Ü.S jäid koos klubisse. Kella 02.45 paiku oli ta klubis WC järjekorras, kui WC tuli välja üks - st tüdruk, kellel olid pikemad tumedad juuksed, kaela ümber oli sametpael ja seljas oli roosat värvi kleit. - katsus tema rindu. Tütarlaps tuli WC st välja ja Ta ütles, et miks te mind näpite. Tütarlaps küsis, et ka ei või. Tema ütles, et ei või ja siis see tütarlaps lõi teda rusikaga vastu suud. Löögist tekkis tal huulele haav ning ta palus baarist jääd, et seda oma huulele panna. Turvamehed hakkasid tütarlapsega klubis rääkima ja viskasid selle tütarlapse välja. Kella 03.00 paiku hakkasid nad .

Ü koju minema. Kui nad läksid välja, siis istus sama tüdruk koos oma sõpradega õues. Tema neid inimesi ei tunne. Tütarlaps tuli talle selja tagant järgi ja lükkas teda pikali. Kukkumise tagajärjel oli tal otsaesisel marrastus, kaks esihammast katki, lõual hematoom, huulel haav, .S põlvedel marrastused ja peopesas marrastus. Kui kannatanu hakkas püsti tõusma, siis Ü ütles sellele tütarlapsele, et vaata mida sa teed, nüüd on tal hambad katki. Tüdruk tuli koos sõpradega nende poole ning nad ütlesid, et kui palju ülbitsete, saate veel peksa. Seejärel jooksid nad Ü ära ning kutsusid kiirabi ja politsei Savi 1, Viljandi. . Klubis neil mingit konflikti kellegagi ei olnud ning tüli põhjust öelda ei oska.

Patsiendikaardi nr 1910107 andmete kohaselt (tl 6-7) on M.S 25.08.2019 kell 03.41 toodud kiirabiga vigastuste fikseerimiseks, olnud kaklus. Patsiendil otsmikul väike naha marrastus mõõduga 1x2 cm. Ülemisel kahel lõikehambal killunenud hammaste vigastus. Lisaks pindmised üla ja ala huule v Paremal labakäel marrastus, vigastus. Lisaks naha marrastused igastused. mõlemapoolselt põlvedel. Fototabelil (tl 8) nähtuvad kannatanu M.S hammaste vigastused.

Kannatanu M.S esitatud piltidelt (tl 34- 24. i 38) nähtuvalt on kuriteosündmusele eelnenud päeval augustil ning 16. augustil tehtud pildil kannatanu hambad korras.

Viljandi PJ menetlusgrupi vanemuurija 04.05.2020 kriminaalasjas nr 19231702008 koostatud õiend olid kuriteole eelnenud päev i kohaselt vestlusest S.S (tl 39) al M.Si hambad terved.

M.Si ravikaardilt (tl 40-43) patsiendi , nähtuvad hambaravi visiitide ajad, põhjused ning teostatud protseduurid. Xxxxxxxxx xxxxxx esitatud ilt (tl 44-46 M.S Tööandja OÜ tõend ) nähtub i haiguslehe ajal saamata

jäänud töötasu.

Tunnistaja E.J - ütluste kohaselt (tl 9 11) oli tema 25.08.2019 tööl koos kahe patrullpolitseiniku V.T M.T ja . Nad said väljakutse Viljandi klubi Lounge ette, kus oli kaks naist kaklema läinud ja üks naine oli teist löönud vastu nägu. Väidetavalt oli lööja kannatanu rindu näppinud ja selle pinnalt oli tekkinud tüli ning ründaja lõi kannatanut. Kui politsei jõudis kohale, siis hakkas tunnistaja vaatama kus kannatanu on, kuid kannatanut ei leidnud. l seisis veidi Kivi tänava rohkem turu pool sõiduauto Škoda Superb, millel sees tuli põles. läks auto juurde ja tegi E.J vasakpoolse tagumise ukse lahti ning nägi tagaistmel istumas tumeda peaga naisterahvast, kellel oli seljas tumeroosat värvi kleit. Küsimusele, kas nad nägid mingisugust kaklust, vastas naisterahvas, et nemad ei näinud midagi. Märkinud üles auto numbri, milleks oli XXX XXX , kuid mitte isikute nimesid, läks ta kannatanut otsima. Jõudes Leola ärikeskuse taha, nägi ta seal seismas meesterahvast ja naisterahvast. Meesterahva nimi oli ja naisterahvaks osutus , Ü. M.

kellele oli Lounge juurde kallale tuldud. Naisterahvas näitas oma hambaid ja oli näha, et mõlemal esihambal olid tükid välja löödud. Seejärel läksid klubi juurde tagasi lootuses rün daja üles leida, kuid kannatanu oma ründajat ära ei tundnud. Selgus, et tumeda peaga naisterahvas oli kannatanut rünnanud ka klubis sees. Saabunud kiirabi andis kannatanule abi ja politsei tegi

M. katkistest hammastest pildi. Kui politsei oli klubi juu E.J oma rest juba ära läinud, avastas telefonist, et talle on Messengeris kirjutanud ks tuttav R. ü , kelle info kohaselt sõiduauto Škoda Superb juhi taga tagumise koha peal oli see sama tumeda peaga naisterahvas, kel oli t klubi M. Lounge juures r

ünnanud.

Tunnistaja

(tl 12-14) .08.2019.a. kella 23 paiku koos oma Ü.S ütluste kohaselt läks ta 24 tüdruksõbra i ja sõpradega klubisse Lounge nädalavahetust pidama. Peale südaööd M.S 25.08.2019.a. läksid sõbrad klubist minema ja tema jäi koos ga veel pidutsema. Nad olid M. mõlemad alkoholi tarbinud. Mingil hetkel ta tundis, et tal on joodud alkoholist natuke paha olla ja ta ütles le, et läheb klubi garderoobi istuma. ütles, et läheb käib senikaua WC s ära. M. M. - Tema läks garderoob jäi WC järjekorda. Mõne aja pärast tuli ja ütles, et teda i istuma ning

M. M. rünnati WC ukse juures ja teda oli löödud suu piirkonda. Vigastusi suu piirkonnas näha ei M.l olnud. Kuna ta algul arvas, et meesterahvas, siis leidis, et peab minema au ründajaks oli M. kaitsma. Siis aga ütles , et teda ründas ja lõi naisterahvas. Kuna nad seda naisterahvast WC M. juures enam ei näinud, otsustasid nad klubist ära minna. Väljunud klubist, hakkasid nad minema sõbra elukoha poole pidid ööseks jääma. Nad kõndisid ga turu suunas, kui äkki , kuhu nad

M. lähenes keegi neile ning lükkas t nii õnnetult, et ta kukkus nägupidi vastu tänava äärekivi. M. Kui tunnistaja ümber keeras nägi ta eemaldumas naisterahvast, kellel olid üle õlgade pikad tumedad juuksed Ta aitas

ning seljas tumeroosat värvi kleit.

M. püsti ning M. ütles talle, et „kallis mul on hambad katki“. Kuna nägid, et nende poole liiguvad mingid inimesed, siis otsustasid põgeneda. Liikusid kiiresti mööda Jakobson tänavat Leola ärikeskuse hoovi. Seal hoovis nägi, et M. mõlemad esihambad oli katki. helistas hädaabisse ning kutsus välja politsei. M. Kui politsei saabus, fikseerisid politseinikud vigastused. Kiirabi viis ja tema Viljandi Haigla EMO-sse, M. M. kus

adati. l olid katki hambad

M. vigastused üle va M. ning tema mõlemad põlved olid katki ning lõua peal oli nahk katki. Pärast seda lahkusid nad haiglast. Hiljem sai M.lt teada, et sama naisterahvas, kes teda Lounge klubi WCukse juures ründas oli sama inimene, kes teda õues selja tagant ründas ja maha tõukas. seda isikut pildilt ära ei tunneks kuna oli tol õhtul Ilmselt tema alkoholi tarbinud ja nägi seda naisterahvast pärast tõukamist põgusalt. M.

Tunnistaja R.M -17) augustikuus 2019.a., t ütluste kohaselt (tl 15 äpset kuupäeva ei mäleta, sõitis ta oma autoga Viljandis Kivi tn klubi Lounge juurde. Kell , aga kindlasti võis olla peale südaööd enne, kui klubi kinni pannakse. Ta läks selle klubi juurde oma autoga seisma sellepärast, et pidi seal ootama oma sõpra. sõbra ootamine tundus pikk, siis käis vahepeal söömas ja sõitis Kuna klubi juurde tagasi. Kui ta uuesti klubi juurde jõudis, siis jäi oma autoga tänava äärde seisma. Tema ees seisis kas sõiduauto Volkswagen või Škoda, ta täpselt ei mäleta. Kui ta seal oma sõpra ootas, siis tuli vahepeal ees seisvast autost välja üks heleda peaga naisterahvas juhi koha pealt ja palus tal Ta kustutas auto oma auto süüte välja lülitada, sest teda häirisid auto töötavad tuled. tuled ja naisterahvas läks tagasi ees seisvasse sõidukis Vahepeal sõitis ta oma autoga ringi se. ning kui jõudis tagasi Lounge juurde, siis nägi, kui klubist lahkus seltskond inimesi – meesterahvad ja naisterahvad. Oli klubi juures oma autos ja nägi, kui kahe naisterahva vahel klubi ees tekkis kähmlus. äleta, m välja nägid ja mis neil seljas Seda ei m illised need naisterahvad oli. Siis nägi, kui naisterahvad liikusid edasi ning üks naisterahvas lükkas teist naisterahvast. Mis nende vahel täpselt edasi juhtus, ta enam ei näinud, kuna takso oli tal ees. Meesterahvad liikusid ka nende naiste juurde. Meesterahvad ei olnud kaklusega seotud, kuid läksid hiljem tema ees pargitud autosse. Pärast seda liikusid tema auto ees olevasse autosse kaks naisterahvast ja kaks meesterahvast. ei tea. Hiljem tuli kohale patrull, Kuhu lükata saanud naisterahvas läks, seda kellest üks oli temale tuttav politseinik E ägi, kuidas politsei küsitles tema ees .J. Tunnistaja n nik seisvas autos olevaid inimesi. Mõne aja pärast lahkus politseinik auto juurest ning tunnistaja kirjutas politseinikule, et mis klubi Lounge juures toimus? Hommikul sai vastuse, et Lounge juures oli naistevaheline kaklus. Tunnistaja politseinik. E.J ütles , et tema mäletamist mööda oli üheks ründajaks seal samas autos viibinud naisterahvas.

P.E kahtlustatavana antud te kohaselt (tl 22-24 tunnistab end ütlus ) KarS § 121 lg 2 p

3 järgi süüdi kuid enamus asju ta ei mäleta kuna oli tarbinud liialt palju alkoholi. Augusti lõpus , 2019.a. käis ta oma sõbranna pulmas. Kui pulmad läbi said, siis suundus sõpradega Viljandi Lounge pubisse tantsima. Oli enne Lounge minekut tarbinud palju alkoholi ning tal on sellest kohati mälulüngad, mida ta klubis tegi kui nad sinna jõudsid. Lounges olles jõi õlut ja mäletab, et mingil hetkel tuli turvamees tema juurde ja juhatas ta klubist välja. Sai sellest aru, et ta visati klubist Lounge välja ja küsis turvamehelt ukse vahelt, et mille eest teda klubist välja visatakse. Kas turvamees talle midagi vastas, seda ta ei mäleta. Selleks ajaks, kui teda klubist välja visati, olid tema sõbrad juba klubist lahkunud. Ta jäi pärast klubist väljaviskamist klubi välisukse taha. Siis ta nägi, et naisterahvas väljus koos ühe noormehega klubist ja liikusid tänavale. Ta jooksis neile järele. Ta ei mäleta naisterahva ründamist. Mäletab, et sõbranna

K.R , kes viibis Lounge lähedal autoga, ütles, et ta ära tuleks. Seejärel mäletab P.E , et oli samas autos, kus viibis K. Politsei tuli auto juurde

ja küsis, kas siin vigastatuid on, mille peale P.E vastas, et ei .ga .le ole. Järgmisel päeval kirjutas ta K ja jutuajamisest tuli välja, et ta oli K öelnud, et see sama naisterahvast, keda ta tänava peal oli rünnanud ja lükanud, oli ta löönud klubis Lounge WC ukse juures. Ta ei ole agressiivne inimene, ta arvab, et see oli suures koguses joodud alkohol, miks ta seda naisterahvast lõi nii klubis sees, kui ka ründas tänava peal.

Kohus on seisukohal, et P.E tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu M.Si rusikaga vastu suu piirkonda löömine P.E poolt 25.08.2019 kella 02:45 paiku, millega P.E tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse on tõendatud kannatanu enda ütlustega (tl 2 , -4), tunnistaja

- 22- Ü.S ütlustega (tl 12 14) ning süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ütlustega (tl 24).

Kannatanu M.Si selja tagant lükkamine selliselt, et kannatanu kukkus 25.08.2019 kella 03:00 paiku ja kukkumise tagajärjel läksid katki ka , lõuale tekkis hematoom, nnatanu kaks esihammast marrastused otsaesisele, põlvedele ning peopesale ja millega P.E tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, on tõendatud kannatanu enda ütlustega ja fototabeliga kannatanu ülekuulami Ü.S i ütlustega (tl se protokolli juurde (tl 8), tunnistajate , R.J (tl 9-11), R.M 15-17), patsiendikaartiga nr 1910107 (tl 6-7), kannatanu esitatud piltidega (34-38)

, õiendiga tl 39 ning süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ütlustega.

KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse kriminaalkorras karistatava teona teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Seega on lg 2 p 3 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise KarS § 121 kahjustamine kui ka tema kehaline väärko tlemine valu põhjustaval viisil. h

Õigusalases kirjanduses (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. KarS § 121 komm 3.1.-4.2.) on selgitatud lg 2 p 3 objektiivne koosseis kahte alternatiivset tegu tervise KarS § 121 – kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist järgnevalt

. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või m , seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses uus patoloogilises seisundis . Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes sktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi e. vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16).

Antud juhul puudub kahtlus, et P.E on lisaks tervisekahjustuse tekitamisele tekitanud kannatanule ka füüsilist valu rusikaga löömise lükkamise tagajärjel nii kui ka kannatanu , mille tulemusena kannatanu kukkus ja tekkis tervisekahjustus.

Korduvus on keha s selle eest on lise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata ka karistatud või mitte. Seega,

P.E löögi ja lükkamise tagajärjel tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustus, eelmärgitud tegevus täidab KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohtu hinnangul pani süüdistatav P.E teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

4. Kohtu seisukoht karistuse liigi ja suuruse kohta

KarS

1 lg 2 p 3 § 12 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul on P.E-d võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik

, samuti puuduvad kehtivad väärteokaristused (vt. Karistusregistri väljavõte tl 19-21).

Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvasta

nud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse a rvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt oli - süüdistatava 201 . aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 2078 eurot ning 1,99 eurot 26- keskmise päevasissetuleku suurus oli (tl ).

Arvestades isiku süü suurust, kriminaalkorras karistatuse puudumist ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku leiab kohus, et süüdistatavat tuleb kohta, karistada KarS § 12 järgi päevamäära, s

1 lg 2 p 3 rahalise karistusega 150 .o 1500 eurot (keskmise pä KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline evasissetuleku suurus 10 eurot). karistus jääb täitmisele pööramata, kui P.E ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

5. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuot kulud süüdi -le 1 suse korral menetlus - mõistetu.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende p

õhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 222,72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta kaitsja sõidukulu (sh sõidu ajakulu) summ as 93,12 eurot riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista P.E-lt

kriminaalmenetluse kuludena 1005,60 eurot: sundraha 876 eurot

129,60 ja riigi õigusabi tasu eurot riigi kasuks.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt m id määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist enetluskulus seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatak Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal se ositi. , menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

6.

Kohtu põhjendused tsiviilhagis

Kannatanu M.S on esitanud

kriminaalasjas süüdistatava P.E vastu VÕS 1043 alusel tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks varalise nõudena summas 1822,46 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise nõudena 200 eurot. Kokku on kannatanul süüdistatava vastu nõue talle põhjustatud kahju summas hüvitamise 2022,46 eurot ks.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult järgnevatel asjaoludel all .

Kohus , märgib kannatanu poolt esitatud nõuete puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Vastavalt VÕS § 128 lg le 5 hõlmab mittevaraline kahju -

eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

M Riigikohus lahendi ittevaralise kahju hüvitamise nõudes tõendamisele kuuluvaid asjaolusid on nr 3-2-1-19-08 p 13 selgitanud järgnevalt: „Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.“ Ühtlasi tuleb kohtul mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral otsustada, kas esineb põhjuslik seos mittevaralise kahju ja kostja teo vahel (VÕS § 127 lg 4).

Kohus on käesoleva üüdistatav P.E kohtuotsuse p-

3 tuvastanud, et s s on toimepannud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, põhjustades kannatanule M.Sile füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kriminaaltoimiku materjalist ja kannatanu esitatud hagiavaldusest (tl 31-33) t on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju ja mittevaralise nähtuval kahju Varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud tahtliku teoga. nõue on tõendatud Rotermanni Hambakliinik arvetega nr 58849, 59386, 60432 kokku summas 1697 eurot ning Xxxxxxx xxxxxxx 166,26 OÜ tõendiga saamata jäänud töötasu kohta summas eurot s.o kokku 1822,46 eurot ja mittevaraline kahju (summas 200 eurot) seisneb kannatanule tekitatud hingelises valus ja kannatustes s.h tervisekahjustusest tekkinud vajadusega korduvatele hambaravi visiitidele, mis on tekitanud kannatanule , samuti on juhtum stressi ja nõudnud aega muutnud kannatanu ettevaatlikuks ja ta Kohus leiab, et ei tunne end pärast juhtunut turvaliselt. esineb põhjuslik seos kannatanule tekitatud (varalise ja mittevaralise) kahju ja süüdistatava teo vahel.

Kohus leiab, et

2 alusel rahuldada TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p on põhjendatud kannatanu M.S ning v 2022 eurot 46 i esitatud tsiviilhagi täielikult älja mõista P.E-lt sent M.Si kasuks. i

7.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva ja kaitsjal jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse

164 lgtegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

P.E Hint

Kohtunik