2-20-672/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-672

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

A. A. hagi US Logistics OÜ vastu saamata jäänud töötasu,

puhkusehüvitise ja välislähetuse päevaraha nõudes ning

täiendava saamata jäänud töötasu ning lähetuse päeva- ja

toiduraha väljamõistmiseks Soome õiguse alusel

Tsiviilasja hind

3199 eurot ja 10 246, 70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. A. (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline

esindaja Evelin Jõgar (e-post menetlus@ejlegal.ee)

Kostja: US Logistics OÜ (reg.kood 12503692, asukoht Nikolai tn

7, Pärnu linn, Pärnumaa 80010), seaduslik esindaja B. B.

/ilmumata/

Kohtuistungi toimuse aeg

30. oktoober 2020

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Rahuldada A. A. hagi US Logistics OÜ vastu täiendavas nõudes saamata jäänud töötasu

ning lähetuse päeva- ja toiduraha väljamõistmiseks.

3. Välja mõista US Logistics OÜ-lt A. A. kasuks töötasu summas 8816,70 eurot ning lähetuse

päeva- ja toiduraha summas 1430 eurot.

4. Jätta Tartu Maakohtu 4. juuni 2020 hagi tagamise määrus kehtima.

4. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Välja mõista US Logistics OÜ-lt A. A. kasuks õigusabi kulude katteks 1575,50 eurot.

Kaja esitamine

1. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele,

sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

2. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §

187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

3. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A. A. (hageja) esitas 15. oktoobril 2019 töövaidluskomisjonile avalduse US Logistics OÜ

(kostja) vastu töötasu 1544 euro, puhkusehüvitise 225 euro ja välislähetuse päevaraha 1430

euro nõudes.

Töövaidluskomisjon rahuldas 11. detsembri 2019 otsusega avalduse täielikult, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja töötasu 1544 eurot (bruto), puhkusehüvitise 225 eurot (bruto) ja

välislähetuse päevaraha 1430 eurot (neto).

Kostja esitas Tartu Maakohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses.

2. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista töötasu 1544 eurot, puhkusehüvitise

225 eurot ja välislähetuse päevaraha 1430 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi menetlusse 6.

märtsil 2020. Hageja esitas 23. märtsil 2020 ja 16. aprillil 2020 hagiavalduse täienduse. 22.

aprillil 2020 jättis kohus täiendava hagiavalduse käiguta. 28. mail 2020 esitas hageja

hagiavalduse tervikteksti, kus olid esitatud järgmised nõuded: Mõista kostjalt US Logistics

OÜ-lt hageja A. A. kasuks välja 10246,70 eurot, sh saamata jäänud töötasu (sh ületunnitasu)

summas 8816,70 eurot (bruto) ning välislähetuse päeva- ja toiduraha summas 1430 eurot või

alternatiivselt mõista kostjalt US Logistics OÜ-lt hageja A. A. kasuks välja 3199 eurot, sh

saamata jäänud töötasu summas 1544 eurot (bruto), välislähetuse päevaraha summas 1430

eurot ja puhkuse kompensatsioon summas 225 eurot (bruto). Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda. 10. juunil 2020 võttis maakohus täiendava nõude menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel suuline tööleping. Pooled leppisid suuliselt kokku

järgmistes töölepingu tingimustes: töötaja asub tööle veoautojuhina Soomes, teostades vedusid

Soomes, Rootsis ja Norras; tööandja maksab töötajale tasu töötasuna ja välislähetuse

päevarahadena kokku 80 eurot netos kalendripäeva kohta, kusjuures päevaraha osa esimesel 15

lähetuspäeval kuus on 50 eurot päevas ja järgmistel lähetuspäevadel 32 eurot päevas. Hageja ja

kostja ei leppinud kokku kohaldatavas õiguses. Kirjalikku töölepingut hageja ja kostja ei

sõlminud, kuna kostja lepingut hagejale ei esitanud. Hageja suunati kohe Soome tööle. Hageja

asus Eestist töökoha poole teele 29.07.2019 ning jõudis 30.07.2019 tööandja poolt määratud

töö tegemise kohta XXX, kus asub Transport Savikko Yhtiöt Oy (Soome registritunnus

2277155-1) autobaas. Hageja asus talle töö tegemiseks antud veokiga numbrimärgiga XXX

tööle 30.07.2019 ning teostas vedusid Soomes, Rootsis ja Norras kuni 04.10.2019. Kõikide

vedude alguspunkt oli Transport Savikko Yhtiöt Oy asukoht Soomes, Kempele linnas, kust

hageja asus teele, et vedada kaupa Soomes, Rootsis ja Norras asuvatesse sihtpunktidesse.

Kõikide vedude ja tööde osas andsid hagejale korraldusi kohapealse ettevõtte Transport

Savikko Yhtiöt Oy logistikud. 03.10.2019 lõpetas hageja oma esimese kokkulepitud

tööperioodi Soomes (kokkulepe oli, et töö käib perioodiliselt nii, et hageja töötab 2 kuud ning

siis 1 kuu on vaba). Kuna hageja pidi Eestisse tagasi pöörduma, siis andis kostja talle

korralduse ka veoauto Eestisse toimetada. Hageja jõudis Eestisse 03.10.2019 öösel vastu

04.10.2019 ning ööbis seetõttu veokis. 04.10.2019 toimetas hageja veoki kostja korraldusel

remonditöökotta. 11.10.2019 esitas hageja kostjale e-kirja teel digitaalselt allkirjastatud

avalduse töölepingu omal soovil lõpetamiseks 26.10.2019 ehk 15-päevase etteteatamisega.

Tööandjale vastu tulles esitas hageja 14.10.2019 uue avalduse töölepingu lõpetamiseks

tagasiulatuva kuupäevaga, so seisuga 04.10.2019. Kostja on tasunud hagejale töötamise aja

eest 1178,14 eurot.

Kuna pooled ei ole suulise töölepingu sõlmimisel kohalduvas õiguses kokku leppinud, siis

tuleb kohalduv õigus kindlaks teha Rooma I määruse art 8 lg-te 2, 3 ja 4 järgi. Viidatud sätete

järgi kohaldub valiku puudumise korral selle riigi õigus, kus või kust töötaja harilikult oma

lepingujärgset tööd teeb, kusjuures harilik töö tegemise riik ei muutu ajutiselt teise riiki tööle

asumise korral (lg 2). Töölepingu sõlmimise asjaoludest tulenevalt on hageja seisukohal, et

töölepingule kohaldub Soome Vabariigi õigus.

Hageja on seisukohal, et kui töösuhtele kohaldub Soome õigus tuleb töötaja töötasu arvestada

vastavalt Soomes kehtivatele miinimumtasu määradele. Kuna Soomes puudub riiklik palga

alammäär

ning

miinimumtasusid

reguleeritakse

sektoripõhistes

üldkohalduvates

kollektiivlepingutes, siis tuleb hageja töötasu arvestada Soome transpordisektoris kehtiva

kollektiivlepingu alusel.

Hageja on saanud C1E ja CE kategooria juhtimisõiguse XX.XX.XXXX , millest tulenevalt

kohaldub talle alla 4-aastase staažiga poolhaagisejuhi (C1E-/CE juhtimisõigus) tunnitasu määr

13,83 eurot ja kahenädalase töötamise perioodi tasu 1106,40 eurot.

Hageja on juhikaardi detailseid andmeid aluseks võttes koostanud ülevaatliku tabeli oma tööaja

arvestusest, millest nähtub, et perioodil 30.07.2019 – 04.10.2019 on töötundide arv kokku 570

h 13 minutit, sh: 376 h 15 min normaaltööaja tundi ja 193 h 58 min (ca 194 h) ületundi.

Ületundide arvestamisel on hageja võtnud arvesse asjaolu, et Soome transpordisektori

kollektiivlepingu kohaselt arvestatakse tööaega 2-nädalaste perioodidena, mille normtundide

arv täistööajaga töötamise korral on 80 tundi.

Hageja poolt koostatud tööaja arvestusest nähtub, et perioodil 30.07.2019 – 04.10.2019 oli

kokku 4 tervet kahenädalast perioodi ning viimane ehk 1 poolik kahenädalane periood (10

päeva). Normtundidele vastav hageja tööaeg nimetatud perioodil oli ca 377 h ning sellele

vastav hageja töötasu suurus 5213,91 eurot (377 x 13,83 eurot). Ületundide eest oli aga hagejal

õigus saada suuremat tasu. Soome transpordisektori kollektiivleping näeb ette, et esimese 12

ületunni eest tuleb tasuda lisatasu 50 % (1,5 kordset töötasu) ning järgmiste ületundide eest

100% (2-kordset töötasu). Hageja poolt koostatud tööaja arvestusest nähtub, et 2-nädalaste

perioodide kaupa on hagejal õigus saada ületundide eest tasu järgnevalt: 48 ületunni eest 1,5

kordset töötasu kokku summas 995,76 eurot (48 x 13,83 x 1,5); 146 ületunni eest 2-kordset

töötasu kokku summas 4038,36 eurot (146 x 13,83 x 2).

Eeltoodust tulenevalt oleks hageja pidanud Soome transpordisektori kollektiivlepingu alusel

saama töötasu koos ületunnitasuga kokku summas 10 248,03 eurot (5213,91 eurot + 995,76

eurot + 4038,36).

Kostja on tasunud hagejale kokku 1178,14 eurot, mis brutosummana teeb 1431,33 eurot.

Hageja ei pea võimalikuks arvestada töötasuna kostja juhatuse liikme isiklikult kontolt tehtud

ülekannet summas 1302 eurot. Ka kostja ise ei ole käsitlenud tehtud makset töötasu

väljamaksena, kuna väljamakset ei ole deklareeritud (septembris 2019 tehtud väljamakseid on

kostja deklareerinud brutosummas 619,99 eurot ehk netotasuna 578,14 eurot). Kokku on

tööandja kogu töötamise aja eest töötasuna deklareerinud väljamakseid kokku summas 1441

eurot (bruto), kuigi väljamaksete ajad deklareeritud andmetes ei vasta tegelikele

väljamaksetele. Seega kostja juhatuse liikme poolt tasutud summat ei ole igal juhul töötasu

väljamaksena deklareeritud. Seega loeb hageja, et kostja on tasunud töötasu summas 1178,14

eurot, mis brutosummana teeb 1431,33 eurot ning sellest tulenevalt on hagejal kostjalt veel

saamata töötasu (sh ületunnitasu) brutosummas 8816,70 eurot (10 248,03 – 1431,33).

Hageja on seisukohal, et töö tegemise kohaks tuleb lugeda Soome Vabariik, mis oli ka hageja

poolt teostatud kaubavedude alguspunkt, st sealt algasid hageja lähetused Rootsi Kuningriiki ja

Norra

Kuningriiki.

Lähetuse

tasude

määrad

tulenevad

Soome

transpordisektori

kollektiivlepingust. Soome transporditöötajal on õigus saada välislähetuse korral Euroopa

riikidesse toidu- ja päevaraha kokku 58,80 eurot päevas.

Hageja digitaalse juhikaardi andmetest nähtub, millistes riikides hageja mingitel perioodidel

vedusid teostas. Hageja on vastavad andmed ära märkinud ka tööaja arvestuse tabelis. Nendest

andmetest tuleneb, et hageja viibis välislähetuses kokku 43 päeva, sh:

30.07.2019 – 05.08.2019 marsruudil Soome, Rootsi, Norra, Soome (7 päeva)

10.08.2019 – 20.08.2019 marsruudil Soome, Rootsi, Norra, Soome (11 päeva)

24.08.2019 – 29.08.2019 marsruudil Soome, Rootsi, Norra, Soome (6 päeva)

04.09.2019 – 18.09.2019 marsruudil Soome, Rootsi, Norra, Soome (15 päeva)

22.09.2019 – 25.09.2019 marsruudil Soome, Rootsi, Norra, Soome (4 päeva).

Lähetuspäevade arvu ning Soome kollektiivlepinguga kehtestatud päeva- ja toiduraha määra

arvestades oleks hageja pidanud saama lähetuspäevade eest päeva- ja toiduraha kokku 2528,40

eurot.

Kuna hageja ei soovi teha täiendavaid kulutusi riigilõivu tasumiseks, siis esitab hageja Soome

transpordisektori kollektiivlepingu alusel välislähetuse päeva- ja toiduraha nõude üksnes 1430

euro ulatuses, so samas ulatuses Eesti õiguse alusel nõutava välislähetuse päevarahade

nõudega.

Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista töötasu 1544 eurot (bruto), puhkusehüvitise

225 eurot (bruto) ja välislähetuse päevaraha 1430 eurot (neto) Eesti õiguse alusel.

Hageja esitas 3. juunil 2020 hagi tagamise taotluse. Tartu Maakohtu 4. juuni 2020 määrusega

rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning arestis US Logistics OÜ pangakontod kõikides

Eesti krediidiasutustes, kokku 4639 euro ulatuses.

3. Kostja 2. aprillil 2020 vastusest nähtub, et poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et hageja

töötas perioodil XX.XX.XXXX kuni 04.10.2019 US Logistics OÜ-s autojuhina ning täitis

oma tööülesandeid peamiselt Soomes, Rootsis ja Norras.

Ebaõige on A. A. väide, et tema töötasu oli vastavalt poolte suusõnalisele kokkuleppele 80

eurot (neto) kalendripäeva eest. US Logistics OÜ on oma töötajatega sõlminud reeglina

töölepingud, milles töötasu maksmine on kokkulepitud kuupalgana. A. A. ga tööleasumisel

kokkulepitud töötasu suurus oli 620 eurot (bruto) kalendrikuus, see kajastub ka tööandja poolt

allkirjastamiseks ettevalmistatud töölepingus. Kokkulepitud kuutasu suurus vastab üldisele

palgatasemele rahvusvaheliste vedude valdkonnas. A. A. väide, et töötasu lepiti kokku

kalendripäevatasuna, ei ole ka eluliselt usutav, kuivõrd tööandjate üldlevinud praktika on

töötasu maksmine tunnitasuna või kuupalgana. Arvestades asjaolu, et A. A. l puudus

töökogemus rahvusvaheliste vedude autojuhina ning CE kategooria juhiload oli ta samuti

omandanud alles hiljuti, ei ole eluliselt usutav, et US Logistics OÜ nõustus talle maksma

töötasu määras, mis ületab valdkonna keskmist töötasu.

Arvestades eeltoodut leiab US Logistics OÜ, et A. A. le saamata jäänud töötasu

väljamõistmisel ei saa lähtuda tema poolt hagiavalduses esitatud väidetest töötasu arvestamise

aluste ja suuruse kohta vaid tuleb lähtuda tegelikult poolte vahel kokkulepitud kuupalga

suurusest.

A. A. nõuab lisaks saamata jäänud töötasule ka päevarahasid perioodi 01.-15.09.2019 eest 50

eurot/päev, perioodi 16.-30.09.2019 32 eurot/päev ning perioodi 01.-04.10.2019 eest 50

eurot/päev. US Logistic OÜ-le jääb arusaamatuks, millele tuginedes nõuab A. A. päevarahade

maksmist eeltoodud summades.

US Logistics OÜ ja A. A. ei ole kokku leppinud välislähetuse päevaraha maksmises

alammäärast suuremas määras. Seega puudub A. A. l alus nõuda välislähetuses viibitud

päevade eest päevarahade maksmist suuremas summas kui 22,37 eurot päevas.

Arvestades eeltoodut leiab US Logistics OÜ, et tal oli kohustus maksta A. A. le kogu töötamise

aja eest töötasu ja päevaraha alljärgnevalt:

1) Perioodi XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX eest töötasu 620 eurot (bruto) (neto 578,14

eurot) ning päevaraha 693,47 eurot;

2) perioodi 01.09.2019 – 30.09.2019 eest töötasu 620 eurot (bruto) (neto 578,14 eurot) ning

päevaraha 671,10 eurot;

3) perioodi 01.10.2019-04.10.2019 eest töötasu 107,83 eurot (bruto) (neto 103,94 eurot) ning

päevaraha 89,48 eurot.

Kokku oli US Logistics OÜ hinnangul A. A. l õigus perioodi XX.XX.XXXX kuni 04.10.2019

eest saada töötasuna ja päevarahadena 2801,88 eurot (bruto) (neto 2714,27 eurot).

Seoses töölepingu lõpetamisega oli US Logistics OÜ täiendavalt kohustatud hüvitama A. A. le

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. A. A. l oli 65 päeva eest kasutamata 5 päeva

põhipuhkust, mille eest kuulub hüvitisena väljamaksmisele 103,35 eurot (bruto) (keskmine

kalendripäeva tasu 20,67 eurot). US Logistics OÜ on A. A. le perioodil XX.XX.XXXX kuni

04.10.2019 välja maksnud töötasu ja päevarahadena kokku 2480,14 eurot (neto), seejuures on

tasutud 23.08.2019 500 eurot selgitusega „Päevarahad ja Avanss“, 10.09.2019 578,14 eurot

selgitusega „Palk August“, 25.09.2019 100 eurot selgitusega „Päevarahad ja Avanss“ ning

27.09.2019 US Logistics OÜ juhatuse liikme poolt 1302 eurot selgitusega „ülekanne“. OÜ

Logistics on eeltoodust lähtuvalt seisukohal, et A. A. le on täies ulatuses välja makstud töötasu

ja päevaraha augustikuu eest ning töötasu septembrikuu eest. Osaliselt, s.o summas 40,71

eurot, on maksmata päevarahad septembrikuu eest. Täies ulatuses on välja maksmata töötasu ja

päevarahad 2019 oktoobris töötatud päevade eest ning puhkusehüvitis. Kokku on seega

käesolevalt A. A. l saamata töötasu 107,83 eurot (bruto), välislähetuse päevaraha 139,19 eurot

ning puhkusehüvitis summas 103,35 eurot (bruto).

Kostja ei ole edastanud kohtule omapoolset seisukohta täiendava nõude osas.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kostja ei ilmunud 30. oktoobril 2020 kell 11.00 toimunud kohtuistungile. Kohtukutse oli

kostja esindajale kätte toimetatud, kuid kostja esindaja ei teavitanud kohut kohtuistungile

ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kostjat oli hoiatatud kohtuistungile ilmumata jätmise

tagajärgede eest.

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab

kohus asja arutamise edasi. Hageja esindaja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust

tulenevalt teeb kohus asjas tagaseljaotsuse.

Hageja taotles kohtuistungil alternatiivsete nõuete ümberpööramist, st esialgu palub hageja

käsitleda töötasunõuet Eesti õigusest tulenevalt ning kui kohus sellel alusel nõuet ei rahuldaks

palub hageja rahuldada töötasunõue Soome õiguse alusel.

5. REÕS § 2 lg 1 kohaselt, kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt tuleb kohaldada

välisriigi õigust, kohaldab kohus seda sõltumata sellest, kas selle kohaldamist taotletakse või

mitte. Kohus on seisukohal, et töölepingule kohalduv õigus tuleb määrata kindlaks Rooma I

määruse art 8 järgi. Selle määruse art 8 lg 1 kohaselt on tööleping reguleeritud õigusega, mille

pooled on art 3 järgi valinud, kuid õiguse valik ei tohi põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest,

mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda õiguse alusel, mis

kohalduks valiku puudumise korral art 8 lg-te 2, 3, 4 järgi. Viidatud sätete järgi kohalduks

valiku puudumise korral selle riigi õigus, kus või kust töötaja harilikult oma lepingujärgset

tööd teeb, kusjuures harilik töö tegemise riik ei muutu ajutiselt teise riiki tööle asumise korral

(lg 2), või kus asub tööandja tegevuskoht (lg 3) või millega on leping tihedamalt seotud (lg 4).

Seega ei või poolte kokkulepe õiguse kohaldamise kohta põhjustada töötaja ilmajäämist

kaitsest, mis on talle ette nähtud töö tegemise hariliku koha või tööandja tegevuskoha või

lepinguga tihedamalt seotud riigi õiguse imperatiivsete sätetega (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12, p 13).

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule

adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS §

231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Asjas on esitatud tõenditega ja kostja poolt asjaolude õigeksvõtuga tuvastatud, et hageja töötas

perioodil XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX US Logistics OÜ-s autojuhina ning täitis oma

tööülesandeid peamiselt Soomes, Rootsis ja Norras. Hageja on selgitanud, et 30.07.2019

saabus ta aadressile XXX, mis on S. T. Oy autobaas. Kõikide vedude ja tööde osas suhtles

hageja S. T. Oy logistikutega, töökäsud vedude osas tulid S. T. Oy logistikutel, seega kõik

tööd/veod mis hageja teostas olid S. T. Oy tööd/veod. Hageja on seisukohal, et tema töö

tegemise koht oli Soome Vabariik, S. T. Oy ja teostatud veod olid rahvusvahelised ehk

marsruutidel Soome-Norra, Norra-Rootsi, Rootsi-Soome.

Eeltooduga on tuvastatud, et kuna hageja tegi tööd Soomes ning Eestis ta tööülesandeid ei

täitnud, oli hageja töö tegemise harilik koht Soome. Seega kohaldub hageja töötasule koosõlas

Rooma I määruse art 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga Soome transpordisektoris kehtivas

kollektiivlepingus ettenähtud töötasu alammäär. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kuna

hageja harilik töötamise koht oli Soome, ei saanud olla tegemist töölähetusega TLS § 21

tähenduses. Kuna pooled ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et hageja töötas Soomes ajutiselt

lepingu alusel, mille kostja oli sõlminud teenusesaajaga, või kontserni asutuses või ettevõttes

või kasutajaettevõtja juures, ei ole alust hagejat käsitada ka lähetatud töötajana direktiivi

tähenduses.

Hagiavalduse kohaselt pidanuks kostja maksma hagis märgitud ajavahemikul hagejale Soome

transpordisektoris kehtiva kollektiivlepingu järgi töötasu 1106,40 eurot kahenädalase töötamise

eest või 13,83 eurot tunnis. Hageja poolt koostatud tööaja arvestusest nähtub, et perioodil

30.07.2019 – 04.10.2019 oli kokku 4 tervet kahenädalast perioodi ning viimane ehk 1 poolik

kahenädalane periood (10 päeva). Normtundidele vastav hageja tööaeg nimetatud perioodil oli

ca 377 h ning sellele vastav hageja töötasu suurus 5213,91 eurot (377 x 13,83 eurot).

Ületundide eest oli aga hagejal õigus saada suuremat tasu. Soome transpordisektori

kollektiivleping näeb ette, et esimese 12 ületunni eest tuleb tasuda lisatasu 50 % (1,5 kordset

töötasu) ning järgmiste ületundide eest 100% (2-kordset töötasu). Hageja poolt koostatud

tööaja arvestusest nähtub, et 2-nädalaste perioodide kaupa on hagejal õigus saada ületundide

eest tasu järgnevalt: 48 ületunni eest 1,5 kordset töötasu kokku summas 995,76 eurot (48 x

13,83 x 1,5); 146 ületunni eest 2-kordset töötasu kokku summas 4038,36 eurot (146 x 13,83 x

2). Eeltoodust tulenevalt oleks hageja pidanud Soome transpordisektori kollektiivlepingu alusel

saama töötasu koos ületunnitasuga kokku summas 10 248,03 eurot (5213,91 eurot + 995,76

eurot + 4038,36). Kuna kostja on tasunud hagejale töötasu summas 1178,14 eurot, mis

brutosummana teeb 1431,33 eurot, siis sellest tulenevalt on hagejal kostjalt veel saamata

töötasu (sh ületunnitasu) brutosummas 8816,70 eurot (10 248,03 – 1431,33).

Lisaks on hageja taotlenud välislähetuse toidu- ja päevarahade väljamõistmist kostjalt. Kuna

töö tegemise kohaks tuleb lugeda Soome Vabariik, mis oli ka hageja poolt teostatud

kaubavedude alguspunkt, siis sealt algasid hageja lähetused Rootsi Kuningriiki ja Norra

Kuningriiki. Lähetuse tasude määrad tulenevad Soome transpordisektori kollektiivlepingust.

Soome transporditöötajal on õigus saada välislähetuse korral Euroopa riikidesse toidu- ja

päevaraha kokku 58,80 eurot päevas. Hageja taotleb lähetuspäevade eest toidu- ja päevarahade

väljamõistmist vähendatud määras, so summas 1430 eurot.

Kuna kostja ei ole vastuväiteid esitanud hageja esitatud tööaja arvestustele, ega töötasu ja

lähetuspäevade eest päeva- ja toiduraha nõuete suurusele, siis rahuldab kohus hageja nõuded

ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 8816,70 eurot ning lähetuspäevade

eest päeva- ja toiduraha summas 1430 eurot.

Kuivõrd kohus kohaldab õigust ise, ei saa hageja poolt esitatud nõudeid (eesti või soome

õiguse alusel) alusel, lugeda alternatiivseteks nõueteks. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude

Soome õiguse alusel on kohtu hinnangul tegemist hagi täieliku rahuldamisega.

TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kanda kostjal.

Kohus mõistab kostjalt välja õigusabi tasu ja kulude katteks vastavalt menetluskulude

nimekirjale ja kohtuistungile kulunud aja eest 1575,50 eurot (50+168+1327,50+30 eurot

kohtuistungi kulu 20 minuti ulatuses). Kohtu hinnangul on tegemist vajalike ja mõistlike

kuludega, arvestades tsiviilasja mahtu, eelnevat menetlust töövaidluskomisjonis ja välisriigi

õiguse kohaldamise ja väljaselgitamise vajalikkust.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik