2-19-2649/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-2649

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

ABCD Partners OÜ hagi TEHNOTOP OÜ vastu

rahalises nõudes

TEHNOTOP OÜ vastuhagi ABCD Partners OÜ

vastu rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. oktoobri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

ABCD

Partners

OÜ

ja

TEHNOTOP

OÜ

apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

TEHNOTOP OÜ apellatsioonkaebuse hind 16 606,23

eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja ABCD Partners OÜ (registrikood 12399289),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

Kostja TEHNOTOP OÜ (registrikood 11931049),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Vitali Šipilov,

seaduslik esindaja Sergei Bussel

Menetluse liik

05. oktoober 2020, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. oktoobri 2019 otsus osas, milles ABCD Partners OÜ

hagi rahuldati. Teha selles osas uus otsus, millega jätta ABCD Partners OÜ hagi

TEHNOTOP OÜ vastu täielikult rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25. oktoobri 2019 otsus osas, milles TEHNOTOP OÜ

vastuhagi jäeti rahuldamata. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada

TEHNOTOP OÜ vastuhagi ABCD Partners OÜ vastu osaliselt. Välja mõista ABCD

Partners OÜ-lt TEHNOTOP OÜ kasuks põhivõlg 14 872,14 eurot ja viivis

põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

06.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Tühistada Harju Maakohtu 25. oktoobri 2019 otsus menetluskulude jaotuse osas ja

teha uus menetluskulude jaotus.

4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine.

4.1 Jätta ABCD Partners OÜ hagi TEHNOTOP OÜ vastu täielikult rahuldamata.

4.2 Rahuldada TEHNOTOP OÜ vastuhagi ABCD Partners OÜ vastu osaliselt.

4.3 Välja mõista ABCD Partners OÜ-lt TEHNOTOP OÜ kasuks põhivõlg 14 872,14

eurot ja viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 06.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

4.4 Jätta maakohtu menetluskulud 98 % ulatuses ABCD Partners OÜ kanda ja 2 %

ulatuses TEHNOTOP OÜ kanda.

5. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 98 % ulatuses ABCD Partners OÜ kanda ja

2 % ulatuses TEHNOTOP OÜ kanda.

6. Jätta ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. TEHNOTOP OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ABCD Partners OÜ (hageja) esitas 19.02.2019 Harju Maakohtule hagi TEHNOTOP

OÜ (kostja) vastu võla 15 841,12 euro nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.11.2017 ostu-müügilepingu, mille alusel

müüs hageja kostjale iseteeninduse autopesula seadmed (pesula). Vara müügihinnaks leppisid

pooled kokku 24 000 eurot käibemaksuga. Kostja on hageja esitatud arvete alusel tasunud vara

hinnast 12 000 eurot käibemaksuga. Kuna hageja hilines pesula tarnimisega, siis lepiti kokku,

et hageja alandab pesula hinda 3500 euro võrra, st et lepingujärgne hind pidi olema 16 500

eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 19 800 eurot. Seega jäi kostjal tasuda veel 7800 eurot

(19800-12000).

3. Kostja palus hagejal pesula paigaldada ning paigaldamise kulud kokku olid 1441,20

eurot. Kostja ei ole hagejale tasunud pesula lõplikku hinda ega selle paigaldamise kulusid.

Lisaks paigaldas hageja pesulale kostja palvel hüdrofori, mille paigaldamise kulud oli 110 eurot

ning uued mündivõtjad 327,92 euro eest. Viimaste kulude eest pole kostja samuti tasunud.

Pesula ning lisatarvikute paigaldamisega seotud kulude eest nõuab hageja kostjalt 9679,12

eurot (7800+1441,20+110+327,92). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist summas 6162 eurot

19.02.2019 seisuga. Arve summas 7800 eurot tasumise tähtaeg oli 14.09.2018. Lepingu p 2.6

kohaselt tasumisega viivitamise korral kohustub kostja tasuma viivist 0,5% päevas.

Vastuhagi ja vastuväited hagile

4. Kostja esitas 06.03.2019 kohtule vastuhagi, milles nõuab pesula müügihinna 12 000

euro ja kahjuhüvitise 3376,14 euro hüvitamist, kokku seega 15 376,14 eurot. Samuti palub

kostja hagejalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates 06.03.2019 kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

5. Vastuhagi kohaselt müüs hageja kostjale kasutatud autopesula, millel oli hulgaliselt

puudusi ning mis ei tööta talvistes ilmastikutingimustes. Seejuures oli hageja ise enne lepingu

sõlmimist kinnitanud, et pesula sobib kasutamiseks ka talvisel ajal ning soovitanud paigaldada

pesula välja. Kostja sai pesulaga kliente teenindada vaid üksikutel kordadel, umbes 1-2 klienti

päevas. Uurimaks pesula puudusi, palkas kostja riiklikult tunnustatud eksperdi M.P. Ekspert

tuvastas pesulal mitu puudust. Olulisima puudusena selgus, et temperatuuri langemisel alla

nulli ei saa pesula üldse töötada ehk ei ole talvisel ajal kasutatav, kuna sellel puudub piisav

küttesüsteem ja lisaks külmumisevastane süsteem.

6. Tuginedes ekspertarvamusele esitas kostja hagejale 04.01.2019 avalduse lepingust

tagamiseks ning nõudis tasutud müügihinna tagastamist ja kahju hüvitamist. 17.01.2019

teavitas hageja, et ei tunnista kostja taganemisavaldust. Kostja on välja selgitanud, et pesula

puuduste kõrvaldamine ei ole majanduslikult mõistlik, kuna vajalik oleks pesula põhjalik

ümberprojekteerimine ja soojustamine väljastpoolt, mis vähendab pesula tööpinda ega

võimalda teenindada kahte autot korraga. Lisaks kaasnevad sellega ebamõistlikud kulud. Kostja

ei pidanud andma hagejale täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Kostjal on õigus

nõuda lepingu alusel tasutud müügihinna summas 12 000 eurot tagastamist. Lisaks on kostjal

õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja kahjuhüvitis 3376,14 eurot moodustub järgmiselt: 2496

eurot ekspertiisikulud, 528 eurot õigusabikulud ning 352,40 eurot kindlustuskulud perioodi

04.09.2018 – 04.03.2019 eest.

7. Hagejal ei ole õigust nõuda tasumata müügihinna osa, kuna pesula ei ole kohaselt

tarnitud ning pesula ei tööta. Pooled ei allkirjastanud ka pesula üleandmise-vastuvõtmise akti.

Kostja on lepingust kehtivalt taganenud, seega toimub lepingu tagasitäitmine. Kuna hageja

põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue. Lisaks ei ole viivisenõuet esitatud mõistliku aja

jooksul. Viivis on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada. Samuti pole hagejal õigust

nõuda autopesula ja hüdrofori paigaldamise ning mündivõtjate vahetamise kulude hüvitamist.

Lepingueelsetest läbirääkimistest tulenes selgelt, et pesula paigaldamine ja transport oli pesula

hinna sees. Hüdrofori paigaldamine toimus hageja ettepanekul ning ei teeninud kostja huve.

Pesula mündivõtjate vahetus kujutas endast puuduse kõrvaldamist.

Vastuväited vastuhagile

8. Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja

kanda.

9. Kostjale müüdud pesula töötas ka varasemalt välitingimustes, seega ei olnud hagejal

alust arvata, et pesula ei hakka samamoodi töötama tänaval peale seda, kui selle ostab kostja.

Hageja kõrvaldas kostja osundatud puudused. Hageja on seisukohal, et pesula oli töökorras ja

vastas lepingutingimustele ning kostja ei ole tõendanud, et hageja müüs kostjale mittetöötava

seadme. Kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda. Lepingu p 6.1 kohaselt loetakse lepingu

allkirjastamisel ostu-müügi tehing teostatuks ning kostjal ei ole õigust ostust taganeda. Seega

on kostja taganemisavaldus algusest peale kehtetu. Taganemisavalduse eeldused ei ole täidetud,

kuna hageja ei ole lepingut rikkunud. Hagejale pole antud ka täiendavat tähtaega võimalike

puuduste kõrvaldamiseks. Kostja valitud õiguskaitsevahend on ebaproportsionaalne, kuna

pesulat on võimalik kasutada.

10. Hageja on seisukohal, et kuna tegemist on kasutatud seadmega, siis oleks kostjale

pidanud olema selge, et seadmel võib esineda rikkeid. Lepingu kohaselt oli kostjal võimalik

lasta pesula enne lepingu sõlmimist üle vaadata. Pesula müügihind ei olnud kõrgendatud ning

vastas seadmete seisundile müügi ajal. Kostja poolt esitatud eksperdiarvamus on koostatud

ebapädeva eksperdi poolt ning ekspertiis on tehtud oluliste puudustega. Ekspert on vääralt

järeldanud, et pesulas ei ole paigaldatud küttesüsteemi. Pesulas on küttesüsteem olemas.

Ekspertiisiga ei ole tuvastatud, et paigaldatud küttesüsteem ei oma piisavat võimsust pesula

kütmiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et külma ilmaga autopesula ei töötanud.

11. VÕS § 189 lg 2 tulenevalt peab lepingust taganemisel kostja tagastama üleantu väärtuse.

Hagejale teadaolevalt on kostja autopesula iseseisvalt lahti monteerinud, mis annab aluse

arvata, et ese on hävinenud. Sellest tulenevalt tuleb kostjal hüvitada pesula maksumus 20 000

eurot või pesula väärtuse vähenemine.

12. Hageja ei tunnista ka kostja kahjunõuet, mh märgib hageja, et kostja otsus seade

kindlustada oli kostja vaba valik. Kindlustuskulu ei kuulu hüvitamisele ning tegemist ei ole ka

otsese kahjuga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus rahuldas 25.10.2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja müügilepingust tuleneva võlgnevuse 7800 eurot, hüdrofori paigaldamise

kulud 110 eurot ja viivise võlasummalt 7800 eurolt ajavahemiku 22.01.2019 kuni 18.02.2019

eest summas 1092 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude autopesula paigaldamise

kulu 1441,20 euro ja mündivõtjate vahetamise kulu 327,92 euro hüvitamiseks. Kostja vastuhagi

jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

14. Maakohus leidis, et vaidlus on selles, kas on täidetud materiaalõiguslikud eeldused

kostja poolt müügilepingust taganemiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 järgi. Maakohus

selgitas, et kuigi lepingu p-s 6.1 on pooled kokku leppinud, et ostjal ei ole õigust ostust

taganeda, siis välistab sellisele kokkuleppele tuginemise VÕS § 221 lg 2 ning kostjal oli õigus

müügilepingust taganemise avaldus esitada. Kostja on esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi

M.P 11.12.2018 hinnangu nr 18-207/2018 ja 27.02.2018 lisa. Kohtul puudub alus kahelda

riiklikult tunnustatud eksperdi pädevuses nimetatud valdkonnas.

15. Eksperdi hinnangul puudub paigaldatud seadmete monoblokil küttesüsteem ja

külmumisevastane süsteem, monobloki hoone/korpuse soojustus ei ole Eesti kliimaoludele

vastav ja seega pole seade Eesti klimaatilistes oludes välitingimustes aastaringselt kasutatav.

Sama ekspertiisiakti kohaselt oli seadmes soojapuhur, mis pole tehases paigaldatud ja ei asenda

vajalikku küttesüsteemi. Hageja on esitanud asjatundja K.K, kes on Pandipakendi

Automatiseeritud Käitlussüsteem OÜ iseteeninduslike pesulate sertifitseeritud teeninduse

spetsialist, 14.01.2019 arvamuse. Nimetatud arvamuse kohaselt on ekspertiisiaktis nimetatud

puhur tulnud uuena tehasest komplektis koos pesula seadmetega, samuti on pesulas olemas

külmakaitse süsteem, mis tuleb enne külmade aegade saabumist sisse lülitada ja seadistada.

Seega on kostjal teada erinevad seisukohad puuduste olemuse ja võimaliku kõrvaldamise

viiside kohta.

16. Kostja ei ole tõendanud, et ta on andnud hagejale tähtaja 25.10.2018 e-kirjas märgitud

puuduste kõrvaldamiseks ja küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puuduste

kõrvaldamiseks.

Kohus

leiab,

et

kostja

on

25.10.2018

e-kirjas

ja

04.01.2019

taganemisavalduses küll arusaadavalt väljendanud oma soovi müügilepingust taganeda, kuid

nimetatud e-kirjas ja avalduses toodud põhjendustest ei nähtu, et hageja oleks rikkunud

kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu. Samuti ei ole hageja teatanud kostjale, et ta keeldub

25.10.2018 e-kirjas märgitud puuduste ja küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi

puuduste kõrvaldamisest. Kohus on seisukohal, et kuna seadmed olid ette nähtud töötama

talvisel ajal ja autopesula oli väljas varem töötanud, siis ei saanud hageja ette näha, et autopesula

ostja võib jääda küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi võimalike puuduste tõttu

olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, s.o et autopesula seadmed

töötavad tõrgeteta talvel. Seega ei olnud kostjal võimalik lepingust taganeda ilma hagejale

täiendavat tähtaega andmata.

17. Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi

puudused olid tingitud hageja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega ei ole hageja oma

kohustust rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja ei esine VÕS § 116 lg 2 p 3 sätestatud

alust. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole põhjendatud antud alusel lepingust taganeda, kuna

ei ole tõendatud küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puuduste kõrvaldamise

võimatus ning kostja ei ole nõudnud hagejalt küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi

parandamist või asendamist VÕS § 223 kohaselt. Asjaolu, et kostja järeldas poolte

kirjavahetusest, et hageja niikuinii ei hakka võimalikke kostja poolt osundatud puudusi

kõrvaldama, ei ole piisavaks põhjuseks jätta täiendav tähtaeg andmata ja väita kohe, et asja

parandamine ei ole võimalik või et müüja keeldub õigustamatult asja parandamisest või

asendamisest.

18. Kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud asjaoludega tõendatud, et autopesula

müügileping on heade kommetega vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 järgi

ja selle tõttu tühine. Kostja esitas kohtuistungil müügilepingu tühistamise avalduse TsÜS § 94

kohaselt. Maakohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud asjaoludega tõendatud, et kostja

sõlmis autopesula müügilepingu pettuse või eksimuse mõjul. Kuna autopesula on väljas

töötanud ning iseteenindusega autopesusüsteemide (J-tech) kasutamis- ja hooldusjuhendi

kohaselt on pesulat võimalik kasutada talveperioodil, siis ei ole tegemist ebaõigete asjaolude

avaldamisega.

19. Maakohus on seisukohal, et taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ja kostja

ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

tasumata osa müügihinnast, s.o 7800 eurot. 15.11.2017 müügilepingu p 2.6 kohaselt kohustus

kostja tasuma hagejale tasumisega viivitamise korral viivist 0,5% hinnast iga viivitatud päeva

eest. Seega on pooled viivise määras kokku leppinud. Maakohus leiab, et hageja nõue summas

7800 eurot muutus sissenõutavaks 21.01.2019, millise tähtaja andis hageja kostjale täiendavalt.

Seega on põhjendatud alustada viivise arvestamist 22.01.2019 ja viivise suurus 18.02.2019

seisuga on 1092 eurot. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt. Kostja ei ole piisavalt

põhistanud poolte vahel kokku lepitud viivise suuruse ebamõistlikkust.

20. Hageja nõude pesula paigaldamisega seotud kulude summas 1441,20 eurot

väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel

oli lisakokkulepe. Kostja vastuhagi lisana on esitatud 25.04.2017 e-kirjavahetus, millest nähtub,

et pooltel oli ühine tahe, et paigalduse teostab hageja ja paigaldus on müügihinna sees.

Maakohus rahuldas hageja nõude hüdrofori paigaldamiseks, kuna kostja ei ole väitnud, et

hageja paigaldas hüdrofori kostjaga kooskõlastamata. Maakohtu hinnangul ei ole hagejal õigust

nõuda eraldi mündivõtjate vahetamise kulude hüvitamist, kuna asjas on tõendatud, et müntide

vastuvõtja on müügihinna sees ja tavaliste mündivõtjate paigaldamisega kõrvaldas hageja

pesula puuduse.

21. Kuna maakohus tuvastas, et hageja ei ole müügilepingut rikkunud ning kostja ei ole

kehtivalt müügilepingust taganenud, siis ei ole vastuhagi nõuete rahuldamiseks vajalikud

eeldused täidetud.

Hageja apellatsioonkaebus

22. Maakohtu otsusele esitas 25.11.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu

otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta

menetluskulud kostja kanda.

23. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks on kohus otsustanud

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Käesolevas vaidluse menetluskulude tekkimine oli

põhjustatud üksnes kostja tegevusest ning riigilõivu ja õigusabikulud peab kostja hüvitama

hagejale proportsionaalselt, s.o vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Samuti leiab hageja, et

kuna kohus jättis vastuhagi tervikuna rahuldamata, siis ei ole põhjendatud vastuhagi osas jätta

menetluskulusid poolte endi kanda. See on vastuolus TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud põhimõttega.

Vastuhagi menetlemisega seotud kulud peab kostja hagejale hüvitama ja selle osas ei ole TsMS

§ 163 lg 1 kohaldamine põhjendatud.

Kostja apellatsioonkaebus

24. Kostja esitas maakohtu otsusele 27.11.2019 apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu

otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata

ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata

ning rahuldada kostja vastuhagi. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

25. Kostja ei pidanud andma hagejale enne lepingust taganemist täiendavat tähtaega, kuna

hageja ei reageerinud varasemalt pika aja jooksul kostja pöördumistele seoses pesula

puudustega. Hageja ei teinud ka eksperdiga koostööd. Maakohus on jätnud ebaõigesti

tähelepanuta VÕS § 116 lg 4.

26. Pesula võime töötada talvisel ajal oli üks lepingueelsete läbirääkimiste põhiküsimusi

ning kostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis, mistõttu täiendava tähtaja

andmine ei olnud VÕS § 116 lg 2 punktide 1 ja 2 ning § 116 lg 4 kohaselt vajalik. Täiendava

tähtaja andmine ei olnud vajalik ka sellepärast, et puuduse kõrvaldamine oleks olnud ülemäära

kulukas ja pesula parandamine oli mitu korda varasemalt ebaõnnestunud. Täiendava tähtaja

andmine ei olnud vajalik ka hageja tahtluse/raske hooletuse tõttu. Hageja teadis või pidi pesula

puudustest teadma, kostja usaldas hagejat kui professionaali ja hageja enda autopesulad on

soojustatud teistmoodi.

27. Alternatiivselt on kostja lepingu tühistanud pettuse tõttu, kuna hageja kui

professionaalne pesulate operaator viis kostja teadvalt eksitusse pesula võime osas töötada

talvisel ajal.

28. Maakohtu põhjendused hüdrofori osas on ebaõiged. Kostja on algusest peale selgitanud,

et hüdroforiga seotud nõude faktilist ega õiguslikku alust ei ole hageja põhjendanud. Kohtu

järeldus on vastuolus tema enda seisukohaga mündivõtja osas – seal asus kohus analoogses

olukorras seisukohale, et pooltevaheline lisakokkulepe on tõendamata. Maakohus pole

põhjendanud, miks hageja viivisenõude esitamise aeg on mõistlik. Samuti on maakohus

piirdunud vaid nentimisega, et viivise vähendamist nullini ei ole kostja piisavalt põhistanud,

jättes kostja konkreetsed väited käsitlemata. Maakohus on ebaõigesti jätnud kostja vastuhagi

rahuldamata.

Seisukohad apellatsioonkaebustele

29. Mõlemad pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta need

rahuldamata ja menetluskulud teise poole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja

vastu autopesula paigaldamise kulude summas 1441,20 eurot ja mündivõtjate vahetamise

kulude summas 327,92 eurot väljamõistmiseks. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud

osas, milles jäeti rahuldamata hageja hagi viivise väljamõistmiseks 1092 eurot ületavas osas.

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hageja hagi

rahuldati ning jätta uue otsusega hagi täielikult rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus

tühistada osas, milles vastuhagi jäeti rahuldamata. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega

rahuldada vastuhagi osaliselt ja mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 14 872,14 eurot

ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest

kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas,

ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).

32. Asja materjalidest nähtuvalt müüs hageja kostjale 15.11.2017 müügilepinguga

iseteeninduse autopesula seadmed (I kd tl 6-7). 04.01.2019 esitas kostja hagejale lepingust

taganemise avalduse, kuna seadmeid ei saa Eesti ilmastikutingimustes talvel kasutada (I kd tl

98).

33. Pooled vaidlevad ringkonnakohtus eelkõige selle üle, kas vaidlusalust pesulat on

võimalik kasutada väljas talveperioodil. Vaidlus puudub, et autopesula hooldusjuhendi kohaselt

on pesulat võimalik kasutada talveperioodil. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et autopesula

kasutamise võimalust talveperioodil on kostjale kinnitanud ka hageja.

34. Kostja on esitanud eriteadmistega isiku M.P arvamuse, mille kohaselt paigaldatud

seadmete monoblokil puudub küttesüsteem ja külmumisvastane süsteem. Pesulal on laiatarbe

koduseks kasutamiseks mõeldud soojapuhur (võimsus ca 1-2 kW), mis pole tehases paigaldatud

ega asenda vajalikku küttesüsteemi. Seadme hoone/korpuse roostevabast terasest paneelid on

seestpoolt kaetud ca 5mm paksuse polüuretaani sarnase materjaliga. Monobloki hoone/korpuse

põhi on avatud. Monobloki hoone/korpuse soojustus ei ole Eesti kliimaoludele vastav. Seade ei

ole Eesti klimaatilistes oludes välitingimustes aastaringselt kasutatav (I kd tl 92-97). Hageja on

esitanud eriteadmistega isiku K.K arvamuse, mille kohaselt on monobloki korpuses asuv

soojapuhur tulnud komplektis koos pesula seadmetega ning seda ei ole vahetatud. Soojapuhuri

võimsus on kuni 2kW ehk objektil on neljakordne küttevaru. Lisaks on objektil külmakaitse

süsteem, mis tuleb enne külma aja saabumist sisselülitada ja seadistada. Külmakaitse süsteem

toimib selliselt, et seadistatud temperatuurini langemisel automaatika alustab minimaalse vee

väljavoolu läbi pesupüstoli (I kd tl 151).

35. Ringkonnakohus leiab, et eriteadmistega isiku M.P arvamusega on tõendatud, et

autopesula ei ole küttesüsteemi osas Eesti kliimaoludele talvisel ajal vastav. Eriteadmistega

isiku K.K arvamus ei lükka M.P arvamust ümber. Eriteadmistega isiku K.K arvamuse kohaselt

saab monoblokki kütta olemasoleva soojapuhuriga. Ringkonnakohus ei nõustu selle

seisukohaga. Sellist puhurit ei ole mainitud pesula kasutusjuhendis (I kd tl 51-62), mistõttu ei

ole veenev K.K arvamuses sisalduv väide, et selline puhur on tootja poolt paigaldatud. Lisaks

tuleneb puhuri kasutusjuhendist, et see ei ole mõeldud kasutamiseks vannitoas, pesuruumis või

sarnastes siseruumides. Puhurit ei tohi kasutada välitingimustes ning töötavat seadet ei tohi jätta

järelevalveta (I kd tl 178-179). Seega ei tohi puhurit muuhulgas kasutada ka niisketes ruumides.

Eeltooduga on tõendatud, et puhur ei ole pesula kütmiseks sobiv. Eriteadmistega isiku M.P

arvamusest nähtuvalt on monobloki soojustamine talviseks kasutamiseks võimalik ainult

väljaspoolt, milleks tuleb projekteerida ja ehitada lisahoone. Monobloki soojustamine siseselt

ei ole võimalik, kuna selleks puudub vajalik ruum (I kd tl 104-105). Asjaolu, et hageja võis

mingil perioodil vaidlusalust pesulat välitingimustes kasutada, ei tähenda, et pesula

küttesüsteem vastaks lepingutingimustele.

Tõendatuks ei saa lugeda aga kostja väidet, et seadmel puudub külmakaitsesüsteem. Kuigi

eriteadmistega isikud on siin erineval arvamusel, nähtub seadme kasutusjuhendist, et seadmel

on külmakaitsesüsteem.

36. Ringkonnakohus leiab, et kuna autopesulal ei ole Eesti talvistele kliimaoludele vastavat

küttesüsteemi, siis on hageja müügilepingut oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et

lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Vastavalt VÕS § 116 lg 2 p-le 1 on olulise

lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud

lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. VÕS § 116 lg 2 p

2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne

järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise

vastu. Poolte lepingueelsetest läbirääkimistest nähtub, et kostja jaoks oli oluline, et seadmed

töötavad talvisel ajal (I kd tl 50). Kuna kostja jaoks oli tähtis autopesula käitamine talvisel ajal,

kuid autopesulal ei ole talvisele kliimaolule vastavat küttesüsteemi, siis jäi kostja hageja

lepingurikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Samuti

rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.

37. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostja oleks pidanud andma hagejale täiendava

tähtaja küttesüsteemi puuduse kõrvaldamiseks. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust võib

täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lg 2 punktis 2 nimetatud kohustust

või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Käesoleval juhul rikkus hageja

VÕS § 116 lg 2 p 2 sätestatud kohustust. Lisaks on hageja kogu aeg eitanud küttesüsteemi

puuduse olemasolu ning ei ole avaldanud valmisolekut selle kõrvaldamiseks, millest järeldub

hageja soovimatus oma kohustust täita. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal vajadus puuduse

kõrvaldamiseks täiendava tähtaja määramiseks.

38. Taganemist ei takista ka asjaolu, et müügilepingu p 6.1 järgi ei ole ostjal õigus lepingust

taganeda. VÕS § 221 lg 2 sätestab, et müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse

või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis

või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Arvestades,

et autopesulatega seonduv on hageja igapäevane majandustegevus, siis pidi hageja teadma, et

autopesulal puudub Eesti kliimaoludele vastav küttesüsteem. Seega ei saa hageja müügilepingu

p-ile 6.1 tugineda. Ülaltoodule tuginedes on kostja taganemine müügilepingust kehtiv.

39. VÕS § 188 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule

lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja

kohustuste kehtivust. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1, lepingust taganemise korral võib kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu

kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

40. Kuna kostja on lepingust taganenud, siis puudub hagejal õigus kostjalt nõuda

müügihinna tasumata osa maksmist summas 7800 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja

tasumata müügihinna osalt viivise summas 1092 eurot perioodi 22.01.2019 – 18.02.2019 eest.

Arvestades, et kostja taganes müügilepingust 04.01.2019 taganemisavaldusega ning

taganemine vabastab lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest, siis ei ole hagejal õigust

nõuda viivist perioodi 22.01.2019 – 18.02.2019 eest. Hagiavalduse kohaselt paigaldas hageja

kostja palvel lisavarustusena ka hüdrofori, et lahendada kostja veesurve probleem. Kostja

seisukoha kohaselt paigaldati hüdrofor seetõttu, et hageja väitel ei olnud kostjal piisavalt

veesurvet, kuid hageja väide osutus ebaõigeks ning selle paigaldamine ei olnud vajalik.

Ringkonnakohus leiab, et autopesula müügilepingust taganemine hõlmab endas taganemist ka

hüdrofori paigaldamise kokkuleppest, kuna hüdrofor paigaldati üksnes seoses autopesula

ostuga. Seega puudub hagejal õigus nõuda hüdrofori paigaldamise maksumust summas 110

eurot. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata.

41. Vaidlus puudub, et kostja on tasunud hagejale müügilepingu alusel 12 000 eurot. Kuna

kostja on lepingust taganenud, siis on kostjal õigus nõuda müügilepingu alusel üleantu

tagastamist summas 12 000 eurot.

42. Hageja on avaldanud, et kuna temale teadaolevalt on kostja autopesula iseseisvalt lahti

monteerinud, siis on alust arvata, et ese on hävinenud. Sellest tulenevalt tuleb kostjal hüvitada

pesula maksumus 20 000 eurot või pesula väärtuse vähenemine. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et

taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures

vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Ringkonnakohus märgib, et hageja

ei ole nõudnud kostjalt pesula tagastamist. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet, et pesula

on hävinenud või selle väärtus vähenenud. Seega ei ole käesoleval juhul alust seada hageja

poolt müügilepingu alusel saadud 12 000 euro tagastamise eelduseks kostja poolt taganemisest

tulenevate kohustuste täitmist.

43. Kostja nõuab hagejalt kahjuhüvitisena ekspertiisikulude, kohtueelsete õigusabikulude

ja kindlustuskulude tasumist. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1

tulenevalt on kostjal õigus nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128

lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

44. Kohus leiab, et eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulu tuleb pidada lepingu

rikkumise kindlakstegemiseks vajalikuks kuluks. Kuna kostja on eriteadmistega isiku poole

pöördunud juba enne kohtumenetluse algust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, siis saab

eriteadmistega isiku arvamuse kulu nõuda ka kahju hüvitisena. Kostja on kandnud kulusid

eriteadmistega isiku arvamuse saamisega seonduvalt 2496 eurot (käibemaksuga) (I kd tl 113-

114). Ringkonnakohus leiab, et eriteadmistega isiku arvamuse saamiseks tehtud kulud ei ole

ebamõistlikult suured. Riigikohus on 12.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-11269 p-s 12.2

selgitanud, et olukorras, kus menetlusosaline on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus

tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos

käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga. Asja materjalidest nähtuvalt on

kostja käibemaksukohustuslane ning kostja ei ole põhjendanud, et ta ei saa käibemaksu maha

arvata. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista eriteadmistega isiku arvamuse saamise

kulu käibemaksuta summas, s.o 2080 eurot.

45. Ka kohtueelsed õigusabikulud on varalise kahjuna hüvitatavad. Kostjal on kulunud

kohtueelsele õigusabile (konsultatsioon, lepingust taganemise avalduse koostamine) 528 eurot

(I kd tl 115). Ringkonnakohus leiab, et kohtueelsed õigusabikulud nimetatud summas on

põhjendatud, kuid ülaltoodud põhjendustel tuleb ka õigusabikulud välja mõista käibemaksuta

summas, s.o 440 eurot.

46. Lisaks on kostja palunud hagejalt välja mõista autopesula kindlustuskulud,

kindlustusmakse perioodi

04.09.2018

–

04.03.2019 eest

summas

352,40

eurot.

Kindlustuspoliisilt nähtuvalt on autopesula kindlustusmakse aastase perioodi eest 704,28 eurot.

Poliisilt ei nähtu, et tegemist oleks käibemaksuga summaga (I kd tl 116-117). Ringkonnakohus

leiab, et autopesula kindlustamist ei saa pidada ebamõistlikuks. Kostja sõlmis kindlustuslepingu

autopesula ostmise tõttu. Puuduse olemasolust teades ei oleks kostja müügilepingut ega sellest

tulenevalt ka kindlustuslepingut sõlminud. Seega tuleb kindlustuskulusid käsitleda kostjale

tekitatud kahjuna ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kindlustuskulud perioodi

04.09.2018 – 04.03.2019 eest 352,14 eurot (704,28 / 2)

47. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kokku 14 872,14 eurot

(12 000 + 2080 + 440 + 352,14). Lisaks tuleb hagejalt välja mõista VÕS § 113 lg 2 alusel viivis

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest

(06.03.2019) kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. Kuna hageja hagi jääb rahuldamata ning kostja vastuhagi rahuldatakse suuremas

ulatuses, siis jääb rahuldamata ka hageja apellatsioonkaebus, milles ta palus jätta maakohtu

menetluskulud kostja kanda.

49. Arvestades, et hagi jääb rahuldamata ning vastuhagi rahuldatakse osaliselt, tuleb poolte

menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 98 % ulatuses hageja kanda ja 2 % ulatuses

kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu