2-20-14810/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. november 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-14810

Hagi ese

E. S. hagi K. S. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. S. , isikukood XXX; elukoht: XXX; e-

post: XXX

Kostja: K. S. , isikukood XXX; elukoht: teadmata; e-

post: XXX

Ärakuulamise aeg

6. november 2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. S. (S.) hagi.

2. Lahutada E. S. (S.) ja K. S. (S.) vahel XX.XX.XXXX.a Tartumaa

perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

3. Taastada E. S. varem kantud perekonnanimi S..

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist XXX Vallavalitsusele

andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2/2

ASJAOLUD

09.10.2020 esitas E. S. (hageja) hagi K. S. (kostja) vastu nende vahel sõlmitud abielu

lahutamiseks. Hageja märgib lahutuse põhjusena, et abielusuhted on lõppenud XXXX.a

juunis. Perekonnaseisuametis ei ole võimalik lahutada, sest kostja ei ole nõus sinna tulema.

Hageja soovib taastada oma varasema perekonnanime S.. Kostja esitas hagile 27.10.2020

vastuse, milles märgib, et on abielu lahutamisega nõus.

Kohus kuulas hageja telefoni teel isiklikult ära 06.11.2020. Hageja kinnitas, et soovib

abielu lahutada. Hageja ei soovinud kohtuistungi korraldamist, kuna kostjale on

vägivaldsuse tõttu kohaldatud lähenemiskeeldu. Hageja selgituse kohaselt on abielust

sündinud XXX last, kes on nüüdseks täisealised. Abielu lahutamise põhjuseks on kostja

alkoholism. Vaatamata varasemalt antud võimalustele, ei teinud kostja olukorra

parandamiseks midagi. Alkoholi tarvitades ei valitse kostja end ning muutus vägivaldseks,

kaasnesid solvangud ja alandused. Alates XXXX. aastast on kooselu lõppenud, pooled

elavad lahus.

Kohus kuulas kostja telefoni teel isiklikult ära 06.11.2020. Kostja ei soovinud

kohtuistungit, kuna viibib hetkel XXX. Kostja kinnitas, et on abielu lahutamisega nõus

ning kooselu ei ole võimalik taastada. Kostja suhtes on kohaldatud kohtulikku

lähenemiskeeldu hagejale. Poolte vahel on erimeelsused ühisvara jagamise osas.

KOHTU SEISUKOHT

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt

eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Arvestades hagiavalduses toodut ning poolte poolt avaldatut, leiab kohus, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud - pooled elavad lahus alates XXXX. aastast.

Arvestades pikaaegset lahusolekut ning asjaolu, et kostja suhtes on kohaldatud kohtulikku

lähenemiskeeldu hagejale, ei ole poolte lepitamine mõistlik. Seetõttu on kohus seisukohal,

et poolte vahel XX.XX.XXXX Tartumaa perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille

kohta on tehtud kanne nr XXX, tuleb lahutada.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu

eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kostja soovib kanda lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime. Seega tuleb

taastada kostja varem kantud perekonnanimi S..

PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki

pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik