2-19-17285/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-17285

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

YY (pankrotis) pankrotihaldur Peep Lillemäe hagi

XX

vastu

kinkelepingu

tagasivõitmiseks

ja

kinnistusraamatus kande tegemiseks tahteavalduse

andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. mai 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY

(pankrotis)

pankrotihaldur

Peep

Lillemäe

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

74 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: YY (pankrotis) pankrotihaldur Peep Lillemäe,

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henri Torop

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merli Eichler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata YY (pankrotis) pankrotihaldur Peep Lillemäe 23.10.2020

vastuväide kohtu tegevusele.

2. Jätta Harju Maakohtu 14. mai 2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, YY (pankrotis) pankrotihaldur Peep

Lillemäe kanda.

5. Välja mõista YY (pankrotis) pankrotihaldur Peep Lillemäelt XX kasuks välja

apellatsioonimenetluse

kulude

hüvitamiseks

1440

eurot

(käibemaksuga).

Menetluskulud tuleb hüvitada YY (pankrotis) pankrotivara arvel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus. Juhul, kui apellatsioonimenetluse kulude rahalist suurust ei määratud

kindlaks käesoleva otsusega, määrab selle kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg 2).

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. YY (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotihaldur Peep Lillemäe esitas 05.11.2019 Harju

Maakohtule hagi XX vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Samuti palus hageja

tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus tema suhtes tehtud omanikukande

kustutamiseks ja võlgniku omanikuna sissekandmiseks ning asendada kostja tahteavaldused

kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kinkis võlgnik 07.09.2015 XXX, Tallinn asuva korteriomandi

kostjale. 14.02.2019 määrati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Võlgnikul on kokku 47 549

euro suurused kohustused 8 võlausaldaja ees.

3. Tehing kuulub tagasivõitmisele pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 ning § 111 lg 1 alusel,

kuna see kahjustab võlausaldajate huve. Kuna võlgnikul puudub vara, ei ole võlausaldajate

nõudeid ilma korteriomandi tagasivõitmiseta võimalik rahuldada. Kostja on võlgniku ema, s.t

tema lähikondne. Võlgnik ei olnud kinkimise ajal maksejõuline.

4. TsÜS § 68 lg 5 alusel tuleb kohtul asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande

muutmiseks kohtuotsusega, millega kustutatakse kostja omanikukanne ja kantakse

kinnistusraamtusse korteri omanikuna võlgnik.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kinkelepingu tagasivõitmise nõude eeldused on täitmata. Võlgnik oli kinkelepingu

sõlmimise ajal maksejõuline. Septembris 2015 ei olnud võlausaldajatel võlgniku vastu

sissenõutavaks muutunud nõudeid, mis oleksid ületanud tema sissetulekuid. Võlgnikul oli püsiv

sissetulek AS-st Pristis suurusega ligikaudu 1200 eurot kuus (neto). Võlgnik ei muutunud

maksejõuetuks ka pärast kinkelepingu sõlmimist. 2016.a oli tema keskmine netosissetulek

1990,45 eurot kuus.

7. Õige ei ole hageja väide, nagu oleks kinkelepinguga kahjustatud võlausaldajate huve.

Hagiavalduses nimetatud võlausaldajate nõuded muutusid sissenõutavaks 2018.a lõpus, kui

WayBell OÜ, kelle kohustusi võlgnik käendas, jättis kohustused täitmata. Käenduslepingud

sõlmiti alles 10.02.2017 ja 03.07.2018, s.o aastaid pärast kinkelepingu sõlmimist. Kinkelepingu

eesmärk ei saanud seega olla võlausaldajate huvide kahjustamine.

8. Korteriomandi emale kinkimisega täitis võlgnik moraalset kohustust. Võlgnik omandas

korteri 21.05.2012 kinkelepinguga oma vanemate abielu lahutamise protsessi osana. Ta ei ole

korteri omandamisse ise kunagi panustanud. Liisingumakseid maksis kostja, kes jäi korterisse

edasi elama. Kuna 2015.a oli selge, et võlgnik ei asu sinna korterisse kunagi elama, otsustasid

võlgnik ja kostja, et korter kingitakse emale tagasi. Kinkelepingu kohaselt oli 21.05.2012

seisuga liisingulepingu jääk 74 392,77 eurot. 2012.a sõlmitud tehingutega vormistati

liisingulepingu jääk laenuks ja korteriomand koormati 97 500 euro suuruse hüpoteegiga

Danske Bank A/S kasuks (AS Hansa Liising ja AS Sampo Liising õigusjärglane). Võlgnik ei

ole vaidlusaluse korteriga seotud makseid kunagi tasunud, mida teab ka hageja. Korteriomand

oli koormatud hüpoteegiga panga kasuks ja korteriomandil puudus hüpoteegiga tagatud

laenujäägist tulenevalt tegelik turuväärtus, mistõttu võlgnik ei kaotanud 2015.a tehinguga

rahaliselt. 07.09.2015 tehingutega ei muutunud võlgnik maksejõuetuks, tema varaline olukord

ei halvenenud ja tehing ei kahjustanud võlausaldajate huve.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja

kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1260 eurot.

10. Võlgnikule nimetati ajutine pankrotihaldur 14.02.2019 ja tema pankrot kuulutati välja

11.03.2019. Vaidlusalune tehing tehti võlgniku emaga, s.o lähikondsega septembris 2015.

11. Võlgnik ei muutunud 07.09.2015 tehingu tulemusel maksejõuetuks ja see ei kahjustanud

võlgniku võlausaldajate huve. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et tehing võiks kahjustada

tema võlausaldajate huve. Võlgnik muutus maksejõuetuks, kuna ta käendas mitmeid WayBell

OÜ kohustusi. Äriühingu pankrotimenetluse raugemise tõttu jäid kohustused täitmata ja

võlausaldajad esitasid nõuded käendaja vastu. Kostja ei saanud arvestada võimalusega, et

kinketehing võiks kahjustada võlgniku tulevasi võlausaldajaid, kuna WayBell OÜ tegutses kuni

2017.a keskpaigani kasumlikult ja võlgnikul oli piisav igakuine sissetulek oma kohustuste

täitmiseks. Võlgnikul ei olnud täitmata, sissenõutavaks muutunud kohustusi.

12. Kinkeleping ei kahjusta võlausaldajate huve ka seetõttu, et korteriomandit koormab alates

2012.a panga kasuks seatud hüpoteek, millega tagatud nõude jääk oli 74 392,77 eurot.

Korteriomandi pankrotimenetluses realiseerimisel ei saaks seega võlausaldajate nõuded

rahuldatud. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud üksnes teise rahuldamisjärgu nõuded.

Esmajoones tuleks pandieseme müügi tulemist rahuldada hüpoteegipidaja nõue kostja (mitte

võlgniku) vastu. Korteriomandi pankrotivarasse tagasivõitmine oleks kasulik üksnes

pankrotihaldurile, kes saaks sel viisil suurendada oma tasunõuet.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

14. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited ja analüüsimata tõendid, mis kinnitavad, et

võlgnik oli maksejõuetu juba 07.09.2015 kinkelepingu sõlmimise ajal. Tema arvelduskontodel

oli kokku 2,40 eurot. 28.08.2015 sõlmis võlgnik kaks tarbijakrediidilepingut, millistest

tulenevad kohustused on siiani täitmata. Seega oli võlgnik maksejõuetu ja püüdis rahalisi

probleeme lahendada tarbijakrediidilepingute sõlmimisega. Maksejõuetuse tõttu otsustaski

võlgnik korteriomandi enda omandist välja viia.

15. Maakohus jättis arvestamata tõendid võlgniku majandusliku seisundi kohta ja seetõttu

tuvastamata, et igal juhul muutus võlgnik maksejõuetuks kinkelepingu sõlmimise tõttu.

07.09.2015 kinkelepinguga võõrandas võlgnik ainukese väärtusliku vara, mille arvelt oleks

olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arvestades, et võlgnikule kuulus ka

korteriomand Ämari alevikus, oli tal pärast 07.09.2015 tehingu tegemist vara maksimaalselt

4502,40 eurot. Kuu alguses võlgniku kontodele laekunud summad kulutati kiiresti ära. Võlgnik

võttis veel kaks laenu. Võlgnikul puudusid seega piisavad sisstulekud, mis oleks katnud tema

kohustusi. Kuna võlgniku kohustused jäid täitmata, ei olnud tal vara ilmselgelt piisavalt. Õige

ei ole seisukoht, et võlgnik muutus maksejõuetuks WayBell OÜ kohustuste käendamise tõttu.

Ajutise halduri aruanne ei oma selles osas siduvat tähendust.

16. Maakohus leidis ebaõigesti ja üllatuslikult, et kinkelepingu sõlmimisega ei kahjustatud

võlausaldajate huve. Maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et korterile seatud

hüpoteegi ja sellega seotud laenu tõttu ei pruugi korteri pankrotivarasse tagasivõitmisel olla

tegelikku majanduslikku sisu. Kohtu seisukoht on ka ekslik, kuna korteri väärtus ületab

pangalaenu jääki oluliselt. Maakohus jättis korteri turuväärtuse tuvastamata. Hageja ei teadnud,

et tegemist on tõendamist vajava asjaoluga. Käesolevaks ajaks peaks laenujääk olema

59 323,05 eurot. Maakohus lähtus valesti laenujäägist 21.05.2012 seisuga. Korteri väärtus on

käesoleval ajal 147 885,90 eurot või 147 319,20 eurot. Seega katab korteri väärtus ka pärast

panga nõude rahuldamist kõik pankrotimenetluses tunnustatud nõuded (52 731,45 eurot).

17. Maakohus kohaldas ebaõigesti PankrS § 111 lg 1 p 2. Viidatud sätte mõttes ei oma tähtsust,

kas kinke saaja teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.

PankrS § 110 lg 1 p 4 ja § 110 lg 3 käesolevas asjas ei kohaldu. PankrS § 111 lg 1 p 2

kohaldamise eeldused on täidetud.

Vastustaja seisukoht

18. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Hageja esitas 23.10.2020 ringkonnakohtule vastuväite kohtu tegevusele, leides, et

ringkonnakohus jättis ebaõigesti 16.10.2020 määrusega rahuldamata tema taotluse

apellatsioonkaebusele

lisatud

tõendite

vastuvõtmiseks

ja

ekspertiisi

määramiseks.

Ringkonnakohus jääb 16.10.2020 määruses esitatud seisukoha ja põhjenduste juurde.

Vastuväide jääb rahuldamata.

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

21. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et PankrS § 111 lg 1 p 2

kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, kas kinke saaja teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas

tehinguga võlausaldajate huve. Maakohtu sellekohased põhjendused ja viited PankrS 110 lg 1

p-le 4 ja § 110 lg-le 3 tuleb jätta maakohtu otsusest välja. Muus osas nõustub ringkonnakohus

esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei

korda. Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata.

22. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

23. Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kinkelepingu, millega võlgnik

kinkis kostjale korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX. Hageja nõude aluseks on PankrS §

111 lg 1 p 2. Selle sätte kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti viie

aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui

kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud

maksejõuetuks kinkimise tõttu.

24. Lisaks PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldustele peavad tagasivõitmise hagi

rahuldamiseks olema täidetud ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise

eeldused. Kinkelepingu tagasivõitmise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine, mis

peab olema asjaoluna kindlaks tehtud.

25. PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et:

· kinkeleping kahjustas võlgniku võlausaldajate huve;

· kinkeleping sõlmiti viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist;

· kingisaaja oli võlgniku lähikondne.

Seejärel saab kostja omakorda tõendada, et võlgnik oli kinkelepingu sõlmise ajal maksejõuline

ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu (vt tõendamiskoormise ja selle järjekorra osas

Riigikohtu lahendit nr 2-16-18953, p 12).

26. Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusalune kinkeleping sõlmiti viie aasta jooksul enne ajutise

halduri nimetamist ja kingisaaja oli võlgniku lähikondne.

27. Maakohus leidis, et kinkeleping ei kahjustanud võlgniku võlausaldajate huve ja võlgnik oli

kinkelepingu sõlmimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.

28. Ringkonnakohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

lähtutakse poolte esitatust. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 363 lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese)

märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste

eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagimenetluses on

asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks

asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike

asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest.

29. Hageja väitis hagiavalduses üldsõnaliselt, et olukorras, kus võlgnikule kuuluks

tagasivõidetav korteriomand, oleks selle müügitulemi arvel võimalik võlausaldajate nõudeid

rahuldada, st kui kinkelepingut ei oleks sõlmitud, saaks võlausaldajate nõuded tõenäoliselt

rahuldatud suuremas ulatuses (hagiavalduse p 8). Selle väite juurde jäi ta ka hilisemates

menetlusdokumentides.

30. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks oleks tulnud hagejal tõendada, et

tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas

ulatuses. Selle üle otsustamine, kas pankrotivõlausaldajate nõudeid oleks juhul, kui

kinkelepingut ei oleks sõlmitud, saanud rahuldada suuremas ulatuses või mitte, eeldab

tagasivõitmise aja olukorra võrdlemist hüpoteetilise olukorraga, kus võlgnik ei oleks

korteriomandit kostjale kinkinud. Hageja ei pea tõendama, kui suur summa oleks ilma

tagasivõidetava tehinguta pankrotivaras ja kui palju täpselt saaks iga võlausaldaja rohkem raha,

vaid piisab selle tõendamisest, et hüpoteetiliselt oleks võlausaldajate nõudeid saanud

rahuldada suuremas ulatuses võrreldes sellega, millises ulatuses need saaks kaetud

tagasivõitmise aja seisuga. Võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb eeldada juhul, kui hageja

tõendab,

et

vaidlusaluse

tehinguta

oleks

rahasumma,

mis

võlausaldajate

vahel

pankrotimenetluse tulemusena jaotatakse, suurem summast, mis võlausaldajate vahel

tagasivõitmise aja seisuga jaotatakse. Hageja ei toonud kogu menetluse kestel kohtu ette

konkreetseid asjaolusid, millel tema väide võlausaldajate huvide kahjustamise kohta põhineb ja

millistele tõenditele ta seejuures tugineb.

31. Maakohtu seisukoht, et kinkelepingu sõlmimisega ei kahjustatud võlgniku võlausaldajate

huve, ei saanud olla hagejale üllatuslik, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Hageja märkis

hagiavalduse p-s 5a, et tema kohustus on tõendada asjaolu, et kinkelepinguga kahjustati

võlausaldajate huve, st talle oli tõendamiskoormis teada. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude

õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele

eelmenetluses seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Seega ei pidanud maakohus tegema hagejale ka

ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks.

32. Kostja tugines alates hagiavaldusele vastuse esitamisest muu hulgas asjaolule, et

korteriomand on koormatud hüpoteegiga panga kasuks ja tulenevalt hüpoteegiga tagatud laenu

jäägi suurusest ei saanud tehing võlausaldajate huve negatiivselt mõjutada, tuues välja ka

konkreetsed arvud hüpoteegi ja laenujäägi suuruste kohta (I kd lk-d 49, 125 pöördel). Seega

pidi hageja aru saama, et kostja vaidleb vastu asjaolule, et kinkeleping kahjustas võlausaldajate

huve ja hageja peab seda asjaolu tõendama. Pärast kostja poolt hagile vastamist selgitas kohus

17.01.2020 hagejale, et ta peab kohtu ette tooma asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitama

kõik seni esitamata tõendid vaidlustatud asjaolude tõendamiseks ning teada andma, kas ta peab

kostja vastuväiteid põhjendatuks (I kd lk 73). Hageja ei esitanud järgmistes

menetlusdokumentides sisulisi vastuväiteid kostja poolt välja toodud asjaoludele hüpoteegi ja

laenujäägi suuruse kohta. Kuna kostja oli vastavad asjaolud kohtu ette toonud, oli hageja

kohustus need ümber lükata. Maakohus ei pidanud hageja tähelepanu sellele eraldi juhtima.

Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väited teistsuguse laenujäägi suuruse ja

korteriomandi turuväärtuse kohta jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.

33. Kuigi hagi ei saa rahuldada juba seetõttu, et hageja ei ole tõendanud võlausaldajate huvide

kahjustamist, on kostja tõendanud ka asjaolu, et võlgnik oli vaidlusaluse tehingu tegemise ajal

maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks korteriomandi kinkimise tõttu. Seda leidis õigesti

ka maakohus.

34. Võlgniku tuludeklaratsioonidega on tõendatud, et 2015.a oli tema tulude suurus 14 476,54

eurot, s.o 1206,37 eurot kuus, 2016.a 23 885,41 eurot, s.o 1990,45 eurot kuus, 2017.a 30 350,69

eurot, s.o 2529,22 eurot kuus ja 2018.a 14 797,12, s.o 1233,09 eurot kuus (I kd lk-d 51, 54, 128,

132). Maakohus tuvastas õigesti, et võlgnikul oli pärast vaidlusaluse tehingu tegemist aastaid

piisav igakuine sissetulek selleks, et täita oma kohustusi. Võlgnik muutus maksejõuetuks

2018.a lõpus seetõttu, et ei suutnud täita WayBell OÜ kohustusi, milliste täitmist ta käendas

10.02.2017 ja 03.07.2018 sõlmitud käenduslepingutega (I kd lk 58-62).

35. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu tõendaks võlgniku maksejõuetust

asjaolud, et pärast kinkelepingu sõlmimist oli võlgnikul vara maksimaalselt 4502,40 euro

suuruses summas (tehingu tegemise päeval pangakontodel olnud 2,40 eurot ja korteriomand

Ämari alevikus) ning see, et ta võttis nädal enne kinkelepingu sõlmimist Swedbank AS-st laenu

2000 eurot (krediidikulu kokku 3478,79 eurot) ja Moneyzen OÜ-lt 4500 eurot (krediidikulu

7619,43 eurot). Samuti on tõendamata hageja väide, et kinkelepingu sõlmimise ajal ületasid

võlgniku kohustused tema varasid. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et

võlgnikul puudusid tehingu tegemise ajal (07.09.2015) sissenõutavaks muutunud täitmata

kohustused.

36. Swedbank AS-le tuli esimene laenu tagasimakse teha 16.10.2015 ja laen tagastada 5 aasta

jooksul (I kd lk 81-84). Esimese osamakse suurus oli 62,72 eurot ja edasi tuli tasuda 57,31 eurot

kuus. Seega ei olnud võlgnikul kinkelepingu sõlmimise ajal veel tagasimaksekohustust

tekkinud.

37. Moneyzen OÜ-le tuli laen tagastada 4 aasta jooksul ja esimene makse suurusega 162,50

eurot tasuda 28.08.2015 (mis on eeldatavalt lepingu järgi tasumisele kuulunud lepingutasu –

leping I kd lk 111) Hageja ei ole tõendanud, et võlgnik seda makset ei tasunud ja see oli

muutunud lepingu sõlmimise päevaks sissenõutavaks. Järgnevad maksed tuli võlgnikul tasuda

alates 28.09.2015 iga kuu 28.-ndaks kuupäevaks (kuumakse 155,53 eurot). Nõudeavaldusest

nähtub, et Moneyzen OÜ esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 18.01.2019.

38. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete nimekirjast nähtub, et Swedbank AS

nõude suurus on 1215,80 eurot ja Moneyzen OÜ nõude suurus 2490 eurot (sisaldab ka

menetlus- ja täitekulusid – I kd lk 93). Eeltoodust saab teha järelduse, et võlgnik on

laenulepingute järgseid maksekohustusi mitme aasta jooksul täitnud ja makseraskused tekkisid

tal alles 2018.a lõpus, nagu tuvastas ka maakohus.

39. Ringkonnakohus leiab, et laenu võtmine ei anna iseenesest alust järeldada, et isik on

maksejõuetu. Seda ei saa järeldada ka asjaolust, et isik võtab oma kontolt raha välja ja eelistab

arveldada sularahas. Selline käitumine ei ole ebatavaline.

40. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebuses

esmakordselt esitatud väited võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja asjaolude kohta. Hageja

ei põhjendanud nende hilinemisega esitamise lubatavust.

41. Kuna maakohus jättis hagi kinkelepingu tagasivõitmiseks õigesti rahuldamata, jäi

rahuldamata ka sellega seonduv nõue kinnistusraamatus kande tegemiseks tahteavalduse

andmise kohustuse tuvastamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1

alusel hageja kanda.

43. 21.10.2020 esitatud taotluse ja menetluskulude nimekirja järgi on kostja menetluskuluks

õigusabikulud

suurusega

1260

eurot

(käibemaksuga).

Kostja

esindajal

kulus

apellatsioonkaebuse, hageja poolt esitatud uute tõendite ja taotlustega tutvumiseks ning

vastuse koostamiseks 7 tundi. 28.10.2020 esitatud taotluses palus kostja täiendavalt

hüvitada esindaja kulud 2 töötunni ulatuses: tutvumine hageja esitatud vastuväitega kohtu

tegevusele ja hageja menetluskulude nimekirjaga ning nendele vastamine. Esindaja

tunnihind on 150 (käibemaksuta).

44. Ringkonnakohtu hinnangul olid eelnimetatud toimingud kostja õiguste efektiivseks

kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud, kuid täiendavas taotluses märgitud ajakulust kuulub

hüvitamisele, arvestades tutvutud materjali ning vastuste sisu ja vähest mahtu, 2 tunni

asemel 1 töötunni tasu. Seega kokku tuleb hageja poolt kostjale hüvitada ajakulu 8 tundi.

Kostja esindaja tunnihind on mõistliku suurusega. Hageja poolt kuulub kostjale

hüvitamisele õigusabikulu suurusega 1440 eurot (käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav