2-19-20920/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-20920

Kohtuasi

Krison Holding OÜ hagi Tallinna Linnatranspordi

Aktsiaseltsi vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi 25. juuni 2020. a

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Krison Holding OÜ (registrikood 12026855),

seaduslik esindaja KG

Kostja (määruskaebuse esitaja) Tallinna Linnatranspordi

Aktsiaselts (registrikood 10312960), lepinguline esindaja

Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. juuni 2020. a määrus menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p 2) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tallinna

Linnatranspordi Aktsiaseltsi 2. märtsi 2020. a taotlusega seotud kulud Tallinna

Linnatranspordi Aktsiaseltsi kanda ja muud menetluskulud Krison Holding OÜ

kanda.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-19-20920

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Krison Holding OÜ (hageja) esitas 31. detsembril 2019 Harju Maakohtule Tallinna

Linnatranspordi Aktsiaseltsi (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõla 7230 eurot 54 senti, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

443 eurot 74 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud

määras viivise.

2. Kostja palus 2. märtsi 2020. a menetlusdokumendis kohustada hagejat andma kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1530 eurot.

3. Harju Maakohus jättis 2. aprilli 2020. a määrusega kostja taotluse menetluskulude katteks

tagatise määramiseks rahuldamata.

4. Kostja palus 13. aprilli 2020. a menetlusdokumendis uuesti kohustada hagejat andma kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1530 eurot.

5. Harju Maakohus rahuldas 15. mai 2020. a määrusega kostja taotluse osaliselt ja kohustas

hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1100 eurot hiljemalt

29. maiks 2020.

6. Kuna hageja ei tasunud tähtaegselt menetluskulude katteks tagatist, jättis Harju Maakohus

8. juuni 2020. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 12 alusel

läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste enda kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oleks hageja majanduslikku seisundit arvestades

(hageja on kostja väidete kohaselt sisuliselt püsivalt maksejõuetu) kostja kulude hagejalt

väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik.

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude

jaotuse osas ja teha tühistatud osas uue lahendi, millega jätta menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks oleks menetluskulude

hageja kanda jätmine ebamõistlik. Seda ei saa põhjendada asjaoluga, et hageja on püsivalt

maksejõuetu. Hageja menetluskuludest vabastamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu

seisukoha järgi saaksid varatud isikud esitada alusetuid hagisid. Menetluskulude kandmise

kohustamise üheks funktsiooniks on isikute distsiplineerimine ja alusetute hagide esitamise

välistamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb

menetluskulude jaotuse osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada.

Ringkonnakohus saab teha asjas tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja 2. märtsi

2020. a taotlusega seotud kulud kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud hageja kanda.

2-19-20920

9. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus ekslikult menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel

poolte enda kanda.

Kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab TsMS § 168 lg 2 järgi üldjuhul menetluskulud hageja.

Samas võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 kohaselt kulud täielikult või osaliselt poolte enda

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Iseenesest saab viidatud sätet kohaldada ka juhul,

kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, kuid selle kohaldamiseks peavad esinema erandlikud

asjaolud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. novembri 2019. a määrus asjas nr 2-17-18531, p 20).

Praegusel juhul jättis maakohus menetluskulud poolte enda kanda põhjusel, et hageja

majanduslik seisund on kehv. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi menetlusosalise kehv

majanduslik seisund piisav TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, seda ka mitte sellises olukorras,

kus menetlusosalise kehv majanduslik seisund on tinginud selle, et vastaspoole nõutud tagatis

jääb maksmata. Seetõttu tuleb hagi läbi vaatamata jätmise tõttu jätta kohtuasja menetluskulud

TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda.

10. Siiski tuleb arvestada seda, et kohus võib jätta rahuldamata jäänud taotlusega seotud

menetluskulud TsMS § 169 lg 3 järgi menetluse tulemusest sõltumata selle menetlusosalise

kanda, kes taotluse esitas. Arvestades seda, et kostja esitas 2. märtsil 2020 taotluse, mille

maakohus jättis rahuldamata, tuleb selle taotlusega seotud kulud jätta TsMS § 169 lg 3 alusel

kostja kanda.

11. Viimaks juhib ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja tähelepanu sellele, et

ringkonnakohtule esitatavale kaebusele ei ole vaja lisada vaidlustatud kohtulahendit.

Ringkonnakohus ei võta samas asjas tehtud kohtulahendit vastu ega lisa seda teist korda

kohtuasja toimikusse. Vaidlustatud kohtulahend kui menetlusdokument sisaldub alati juba

toimiku materjalide hulgas ning kohtul on võimalik sellega tutvuda nii pabertoimiku kui ka

kohtuinfosüsteemi vahendusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin