2-19-19715/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht

05. november 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19715 Tsiviilasi, hageja nõue GS pärandvara (pankrotis) pankrotimenetlus Menetlustoiming Määruskaebuse rahuldamine Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: GS (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx) pärandvara Avalduse esitaja: SS (isikukood: xxxxxxxxxxx, aadress: xxx xx, xxx, xxx vald, xxxxx, e-post: xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post: adolfioigus@gmail.com) Pankrotihaldur: Peeter Sepper (e-post: peeter.sepper@haldur.eu)

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. SS määruskaebus rahuldada.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.09.2020 määruse resolutsiooni punkt 4, millega kohus määras kindlaks pankrotihalduri Peeter Sepperi lõpliku tasu summas 1452,98 eurot (sh käibemaks) ja kulud 105,04 eurot pankrotivara arvelt.

3. Määrata pankrotihalduri Peeter Sepper`i lõplik tasu summas 288 eurot (sisaldab käibemaksu). Pankrotihalduri tasu 288 eurot ja kulud 105,04 eurot välja mõista pankrotivara arvelt OÜ Bürooteenused ja Õigusabi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. 14.09.2020 määrusega Harju Maakohus lõpetas GS pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja määras pankrotihalduri Peeter Sepperi lõplikuks tasuks summas 1452, 98 eurot ja kulud 105,04 eurot pankrotivara arvelt.

2. 29.09.2020 esitas avaldaja määruskaebuse 14.09.2020 kohtumäärusele, milles vaidlustab pankrotihalduri töötasu suurust. Avaldaja leiab, et pankrotihalduri lõplikuks tasuks võib olla mitte üle 500 euro või muu summa, mis on kohtu arvates mõistlik arvestades avaldaja poolt esitatud vastuväiteid.

3. Kaebuse esitaja põhjendab määruskaebuse esitamist asjaoluga, et pensionifondi osakute näol on tegemist rahaga, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal ning seetõttu ei saa osakute raha võtta arvesse halduri tasu määramisel.

4. Kohus küsis pankrotihaldurilt seisukohta avaldaja määruskaebusele. 23.10.2020 esitatud vastuses on haldur seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 kohaselt kui kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega.

6. Avaldaja vaidlustab 14.09.2020 kohtu määratud pankrotihalduri töötasu suurust. Avaldaja leiab, et pensionifondi osakute näol on tegemist rahaga, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal ning seetõttu ei saa osakute raha võtta arvesse halduri tasu määramisel. Kohus nõustub määruskaebuses toodud põhjendustega ning leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.

7. Vaidlus puudub, et GS pärandvara (pankrotis) pankrotivarasse laekusid pensionifondi osakud summas 4854, 12 eurot (tlk 50, lõpparuanne).

8. Praegusel juhul lähtus haldur tasu taotluse koostamisel ja maakohus selle kinnitamisel väidetavalt halduri tegevuse tulemusena avaldaja pankrotivara hulka laekunud pensionifondi osakutega summas 4854, 12 eurot. Kuna viidatud 4854, 12 eurot laekus pankrotivara hulka kohustuslikust pensionifondist, kus inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast pensionifondi makseid, ei saanud sellest lähtuda halduri tasu määramisel PankrS § 65 lg 2 viimase lause mõttes. PankrS § 65 lg 2 viimase lause kohaselt halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

9. PankrS § 65 lg-s 2 sätestatu kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Seega, kuigi seaduse järgi on halduri tasu määramisel orientiiriks eelkõige pankrotivara suurus, ei saa haldurile tasu määramisel lähtuda üksnes sellest, vaid tuleb lähtuda ka halduri töö mahust ja keerukusest. Kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-71-11, p 13).

10. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud:

- pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele;

- võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine);

- nõudeavaldusega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine);

- pangas internetipangalepingu vormistamine; AS-le Pensionikeskus pensionifondi osakute tagasivõtmise avalduse ja lisade esitamine,

- jaotusettepaneku koostamine ning pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja lõpparuande koostamine.

11. Pankrotihaldur kinnitab 03.09.2020 esitatud vastuses, et vaidlus puudub, et võlausaldaja elukaaslane fotografeeris ja näitas kokkuleppel pankrotihalduriga ostuhuvilisele enampakkumisel olnud mootorratta ja andis halduri volitusel selle üle. Seega halduri toimingud seoses mootorratta realiseerimisega ei saanud olla mahukad.

12. Kohus lähtub pankrotihaldurile tasu määramisel PankrS §-st 65. Lähtuvalt PankrS § 65 lõikes

5 sätestatust määrab kohus haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Juhul kui pankrotihaldur oleks pidanud menetluses pankrotivara suurendamiseks tegema täiendavaid toiminguid (hagide esitamine ilma õigusabi kasutamata jms), oleks tal olnud alus esitada taotlus minimaalmäärast kõrgema tasu määramiseks. Pankrotihaldur on kinnitanud 03.09.2020 vastuses, et sellist alust halduril ei olnud ja kirjeldatud taotlust ei ole haldur ka esitanud.

13. Kohus leiab, et antud juhul pankrotihalduri töö ei ole olnud mahukas ega keerukas, sest pankrotimenetluses osales kaks võlausaldajat ja pensionifondi osakute näol oli tegemist rahaga, mis oli juba võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ning mootorratta müügiga tegeles võlausaldaja elukaaslane. Pankrotivarasse laekus 6054,12 eurot, millest tuleb maha arvata pensionifondi osakud 4854,12 eurot PankrS § 65 lg 2 mõistes. Summast 1200 eurot teeb 20% PankrS § 65 lg 1 alusel 240 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 65 lg 1 tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot, kokku

288 eurot. Pankrotihalduri kulud 105,04 eurot kinnitas kohus 13.07.2020 kohtumäärusega, nimetatud kohtumäärust ei ole võlausaldaja vaidlustanud (kohtumäärus jõustus 06.08.2020). Seega kohus määrab halduri tasu summas 288 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulud 105,04 eurot.

14. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioon-, kassatsioonvõi määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Toimiku materjalide kohaselt määruskaebusega seotud kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus ei määra menetluskulude jaotust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik