2-20-138553/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2020. a, Tallinn kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-138553 Tsiviilasi M M A maksekäsu kiirmenetluse avaldus J A vastu

292 euro elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: M M A (isikukood: xxxx; xxxx) Avaldaja seaduslik esindaja: H S (isikukood: xxxx; xxxx; E-post: xxxx) Võlgnik: J A (isikukood: xxxx; xxxx) Menetlustoiming Maksekäsu tegemine

RESOLUTSIOON

1. Teha tsiviilasjas nr 2-20-138553 maksekäsk.

2. Mõista võlgnikult J A avaldaja M M A kasuks välja elatis summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 19.10.2020.a kuni avaldaja M M A täisealiseks saamiseni.

3. Määrata kindlaks, et punktis 2 nimetatud elatise on võlgnik kohustatud maksma iga kuu H S pangakontole nr xxxx (Xxxx) selgitusega: „Elatisraha: xxxx“.

4. Maksekäsk kuulub viivitamatule täitmisele.

5. Saata määrus avaldaja seaduslikule esindajale ja toimetada kätte võlgnikule.

6. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord Maksekäsu peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul, alates maksekäsu kättetoimetamisest.

2-20-138553

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489¹ lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud asjaoludest. Asjaolud

1. M M A esitas 19.10.2020.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult euro elatise saamiseks. Kohus tegi 20.10.2020.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.10.2020.a aadressil xxxx. Võlgnik J A esitas 21.10.2020.a nõudele vastuväite, millel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas J A kohtule 24.10.2020.a.

2. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Kohtumääruse põhjendused

3. Kohus, tutvunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ja 19.08.2019 vastuväitega, leiab, et käesoleval juhul esineb alus maksekäsu tegemiseks, kuivõrd võlgniku vastuväide ei põhine TsMS §-is 494 lg-s 5 sätestatud alusel.

4. Elatisnõudes võib võlgnik esitada vastuväite vaid seaduses (TsMS §-is 494 lg-s 2 ja lg-s 5) sätestatud alusel. Maksekäsu kiirmenetluses lapse elatisnõudes peab kohtule esitatud vastuväide olema põhistatud (TsMS § 494 lg 1). Lisaks tuleneb vastuväite põhistamise kohustus TsMS §-st 496, millest tulenevalt on kohtul kohustus teha maksekäsk mh juhul, kui võlgniku vastuväide ei ole põhistatud. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (TsMS § 235). Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5. TsMS § 494 lg 5 sätestab, et on õigus esitada elatise maksmise võimatusele või piiratud võimalusele tuginev vastuväide üksnes juhul, kui ta ühtlasi esitab valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vormis andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning lisab sellele vastavad tõendid.

Võlgnik esitas valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vormis andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning selgitas, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, kuivõrd kohtutäiturid on arestitud pangakonto ja jäetakse elamiseks 780 eurot, kuid vormile tõendeid võlgnik ei lisanud.

2-20-138553

TsMS § 494 lg 5 kohaselt tuleb kohtule esitada vastavas vormis andmed ja lisada vormile vastavad tõendid. Võlgnik tõendeid ei lisanud. Seega esineb alus maksekäsu tegemiseks.

6. Käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades elatise nõude rahuldamine võimalik perekonnaseaduse § 96 ja § 97 alusel. Elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetke, milleks on 19.10.2020.a (vt ka Kõve, V. jt, TsMS III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265). Ühtlasi on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Seega kohtu hinnangul väljamõistetav elatis peab olema seotud kuupalga alammääraga.

7. Kooskõlas TsMS § 496 lg 3 peab kohus vajalikuks selgitada, et avaldajal on õigus nõuda edaspidi elatise muutmist vastava hagiga.

8. Juhul, kui võlgnik pole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma elatist maksekäsus nimetatud määras, on võlgnikul õigus esitada kohtule hagi elatise suuruse (vähendamise) muutmiseks. Hagi tuleb esitada maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. TsMS § 489 lg 6 kohaselt toimetatakse maksekäsk võlgnikule kätte ja sellest teavitatakse ka avaldajat.

10. TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule.

11. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab TsMS § 172 lg 9 esimese lause järgi maksekäsu tegemise korral võlgnik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik