1-20-2545/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2020 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1-20-2545 (18940000005) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo,

Olga Nõmmemees Kriminaalasi P.S süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja lg 2 p 3; §

361 lg 1 järgi ja G.K süüdistuses KarS 361 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kalmer Kask prokurör Süüdistatavad

Kaitsja

Istungi toimumise aeg P.S , isikukood XXX , elukoht xxx, xxx kodakondsus, xxx, emakeel xxx keel, xxx, varem – kriminaalkorras karistatud: 17.06.2016 Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 3 kuu tingimisi vangistusega (kandmata karistus 2 kuud 27 päeva vangistust; vabastatud tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga) + lisakaristusena 2 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine Tõkend – s.o 1 päev puudub, oli kinni peetud 22.03.2019

G.K , isikukood XXX, elukoht xxx, xxx, xxx, emakeel xxx keel, xxx, varem kriminaalkorras – karistamata. Tõkend - puudub Allan Valk

05.11.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS 249, kohus §

O T S U S T A S:

P.S süüdi tunnistada KarS § järgi.

361 lg 1

Mõista karistuseks rahaline karistus 5 päevamäära, arvestades P.S

päevamäära suuruseks 15,80 eurot, s.o 869 eurot.

P.S süüdi tunnistada KarS § järgi.

121 lg 2 p 3

Mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, arvestades P.S päevamäära suuruseks 15,80 eurot, s.o 790 eurot.

KarS § 64 lg 1 kohaselt taotleb prokurör moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega s.o 869 eurot. , 55 päevamäära

KarS § 68 lg 1 alusel arvata 1 päev eelvangistust (22.03.2019. a) karistusaja hulka, arvestades seejuures, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Lõplikuks karistuseks on seega rahaline karistus 52 päevamäära, s.o 821 eurot 60 senti

Rahaline karistus summas 821,60 eurot tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920400003947 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

G.K süüdi tunnistada KarS § järgi.

361 lg 1

Mõista karistuseks rahaline karistus 45 päevamäära, arvestades .K G

päevamäära suuruseks 53,30 eurot, s.o 2398,50 eurot.

KarS § 7 lg 1, 3 alusel mõistetud täielikult täitmisele mitte pöörata, kui karistust .K G

1 aasta 6-kuuli katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. se Katseaja algus 05.11.2020.

Konfiskeerimine: KarS § 8 konfiskeerida kaks avaveemõrda (vaadeldud asitõenditena; kinnitatud

3 lg 1 alusel juhtaia otstest vastavalt plommidega nr xxx ja nr xxx; hoiul KKI Mustvee kontoris).

Asitõendid:

3 DVD-plaati droonivideosalvestistega, 1 DVD-plaat KKI valvetelefonile laekunud kõnede heli-salvestistega ning 1 CD-plaat häirekeskusele laekunud kõne helisalvestise ja kannatanust tehtud fotodega

– jätta kriminaalasja materjalide juurde.

V ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: älja mõista P.S

876 eurot sundraha, 3,42 eurot . asitõendi hävitamiskulu

Menetluskulud summas 879,42 eurot tuleb P.S-il tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700048945 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista .K lt G

- riigituludesse kriminaalmenetluskulud:

876 eurot sundraha, 3,42 eurot . asitõendi hävitamiskulu

Menetluskulud summas 879,42 eurot tuleb tasuda 12- G - .K l kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700048932 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule l alates kirjalikult viieteistkümne päeva jooksu päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist.

Kohtu tuvastatud asjaolud

P.S-i ja .K d süüdistatakse G -

selles, et ajavahemikus 28.06. – 04.07.2018. a teostasid P.S (kutseline kalur, kes omab rannakaluri II astme kutsekvalifikatsiooni alates 2006. aastast) ja .K kahekesi ning 03.07.2018. a G teostasid eelnimetatud isikud koos S B’ga kolmekesi Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Rannapungerja külas ebaseaduslikku kalapüüki Rannapungerja jõe suudmest ca 10,5 km kaugusel kagu suunas Peipsi järve paigaldatud kahe eraldiseisva avaveemõrraga. Sellele eelnevalt oli P.S esitanud 23.06.2018. a ja 28.06.2018. a kalateated, mille kohaselt olid mõrrad asetatud eelnimetatud kuupäevadel püügile kalapüügiloa nr XXX alusel (laeval XXX- xxx

). Mõrrad paigaldasid järve P.S ja .K. G 23.06.2018.a esitas P.S keskkonnainspektsiooni valvetelefonile kalateate, mille kohaselt asetati kalapüügiloa nr alusel püügile mõrd kalalaevalt . Samal päeval helistas XXX XXX-xxx G.K Vasknarva kordonisse ning registreeris enda ja P.S-i Peipsi järvele mineku ja tagasituleku. 28.06.2018.a esitas P.S uue kalateate KKI valvetelefonile, mille kohaselt asetati kalapüügiloa nr alusel püügile veel üks mõrd kalalaevalt . Samal päeval helistas XXX XXX-xxx G.K Vasknarva kordonisse registreerides enda ja P.S-i Peipsi järvele mineku ja tagasituleku. Rohkem kalateateid kalapüügiloa nr alusel mõrdade püügile asetamisest ja XXX

mõrrapüügi teostamisest ei .K ega P.S ajavahemikus 23.06. G

- 04.07.2018. a KKI valvetelefonile ei esitanud. Kutselise kalapüügi registri andmete kohaselt oli eelviidatud püügiloale kalapüügiõigusega kalurina märgitud P.S . Registriandmetest nähtuvalt oli antud loas märgitud püügipiirkonnaks Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ning püügivahenditeks 10 avaveevõrku ja

-

2 mõrda mõrrajadas (märgistusega PÕ 33). Lubatud püügiajaks oli ajavahemik 01.01. – 31.12.2018. a.

28.06. - 04.07.2018. a teostatud kalapüügi ebaseaduslikkus ja kalapüüginõuete rikkumine seisnes järgmises: Eelviidatud loaga nr

XXX lubatud kahe mõrrajadas mõrra asemel oli faktiliselt püügile asetatud kaks eraldi seisvat (üksteisest 162 174 meetri kaugusel asuvat) avaveemõrda, millega ja mil - moel püügi teostamiseks süüdistatavatel vastav luba ja püügiõigus puudus. Ühtlasi ei vastanud P.S-i ja .K tegevus kalapüü G giloas nr toodud tingimustele, kuna faktiliselt XXX kasutati eraldi püügile asetatud avaveemõrdu, mis ei olnud ühendatud nõuetele vastavalt jadasse. Ebaseaduslikult püügile asetatud mõrrad olid P.S ja .K poolt G tähistatud vähemalt ühe tähistusega PÕ 33 (kaldast kaugemale asetatud mõrra avaveepoolses - otsas püügivahendi tähis / lipp puudus). Ebaseaduslik püük algas teise püügivalmis mõrra vette panemisest 28.06.2018. a. Kahju tekkis ning tegu viidi lõpuni 02. - 04.07.2018. a. P.S ja .K käisid mõrdade juures ning tõid saagi kaldale 02.07.2018. a G

(kalateate 362633 kohaselt oli püütud kogus 320 kg rääbist) ja 03.07.2018. a (kalateate 362729 kohaselt oli püütud kogus 360 kg rääbist). Lisaks käisid P.S , .K ja G

S. B mõrdade juures eraldi veel ka 03. 07.2018. a õhtul ning tõid saagi kaldale (kalateate 362799 kohaselt oli püütud kogus 100 kg rääbist). 04.07.2018. a peatasid KKI inspektorid toimuva mõrrapüügi ja eemaldasid järvest eelnimetatud ebaseaduslikult püügil olevad kaks mõrda koos püügivahendites olevate surnud kaladega (kokku 75,97 kg rääbist). Mõrdades olnud eluvõimelised kalad vabastati ja lasti KKI töötajate poolt mõrdade veest välja võtmisel tagasi järve. Ebaseaduslikult püügile asetatud mõrdade omavaheline kaugus oli faktiliselt mitte vähem kui

162 meetrit ja mitte rohkem kui 174 meetrit, mis polnud nõuetega kooskõlas ja millega oli suurendatud mõrdade püüdvust. Püügile asetatud esimese avaveemõrra juhtaia pikkus oli 195,72 meetrit ja mõrra üldpikkus oli 215,62 meetrit. Teise avaveemõrrapikkus juhtaia pikkus oli 150,15 meetrit ja mõrra üldpikkus oli 186,76 meetrit. Kalapüügiloa nr alusel püügile XXX asetamisel oleks olnud lubatud mõrd mõrrajadas kahe avaveemõrra juhtaedade kogupikkus summeeritult 200 meetrit. Tegelikult paigaldati püügile juhtaiad kogupikkusega 345,87 meetrit. Seega ületati juhtaedade kalapüügiloaga lubatud kogupikkust 145,87 meetriga, millega oli suurendatud ebaseaduslikult mõrdade püüdvust. P.S-i (ja .K) eeltoodud tegevusega rikuti järgmisi kalapüüginõudeid: G

 KPS § 5 lg 1 ja lg 2 p 3, mille kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel ja kutselise kalapüügi õigus sõltub kasutatavatest püügivahenditest.  KPS § 42 lg 7, mille kohaselt kutselise kalapüügi loa andmisel ja määratud tingimuste kohaselt, määratakse kaluripüügiloas ära lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht.  KPS § 6, mille kohaselt makstakse kalapüügiõiguse eest tasu keskkonnatasude seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades KPS-ist tulenevaid erisusi.

 KPS § 10 lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud püügivõimalust eirates.  KPS § 32 lg 1 ja § 41 lg 1, mille kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse muuhulgas kaluri kalapüügiluba ning kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga Peipsi järvel.  KPE § 17 lg 1, mille kohaselt kaks või enam samasuunaliselt püügile asetatud avaveemõrda võib juhtaedade või lisajuhtaedade abil ühendatult asetada mõrrajadasse, arvestades KPE §

28 punktis 3 ja § 42 lõikes 2 sätestatud tingimusi.  KPE § 20 lg 1 p 2, mille kohaselt kõikidel veekogudel on keelatud kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid.  KPE § 28 p 1 ja p 3, mille kohaselt avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt

300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas ning jadasse asetatud avaveemõrdade kogupikkus ei või ületada 400 m, kusjuures jadade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas.  KPE § 42 lg 2, mille kohaselt mõrrajada, kaasa arvatud mõrd mõrrajadas, kogupikkus ei tohi ületada 700 m ning mõrrajadade kaugus üksteisest ja teistest lõkspüünistest peab olema vähemalt 500

m.  KPE § 42 lg 3, mille kohaselt mõrd mõrrajadas paigaldamisel kalapüügiks Peipsi järve ei tohi mõrdade vahekaugus mõrrajadas üksteisest ühel pool mõrrajada juhtaeda olla suurem kui 100 etada 50

m ning lisajuhtaia pikkus ül m. Lisaks oli P.S-i ja .K poolt rikutud Vabariigi Valitsuse 26.10.2017. a määrus nr G

157 ’Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel, - Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2018. aastaks’ lisas 2 ’Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmija Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas püügivahenditele’ Peipsi järve avaveemõrdadele kehtestatud kvootarvu (piirarvu), s. o antud isikute tegevuse tulemusel oli avaveemõrdu Peipsi järvele paigutatud lubatust rohkem. Vastavalt KPS § 71 lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Nimetatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 p 1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina: a) kalastamist ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloata. Vastavalt KPS § 73 lg 1 p-dele 1 ja 6 loetakse kalavarule kahju tekitamiseks muuhulgas kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta, aga samuti kalapüüki KPS is või selle al - usel kehtestatud õigusaktis püügivahendi kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. Käesoleval juhul oli püüki teostatud nii ilma kehtiva püügiõiguseta kui ka püügivahendi kohta sätestatud nõudeid eirates. 04.07.2018. a KKI poolt teostatud püügikontrolli käigus korjati kahest ebaseaduslikult püügile asetatud PÕ 33 tähistustega avaveemõrrast välja kokku 75,97 kg surnud rääbist (mõrdade - linasse kinni jäänud kalad). Kalavarudele tekitatud kahju suuruse väljaarvutamisel võeti lisaks arvesse ka 02. - 03.07.2019. a ebaseaduslikult püügil asuvatest mõrdadest väljavõetud ja kaldale toodud kalakoguseid (kokku 780 kg rääbist). Seejuures püüdsid P.S ja .K ebaseadusliku kalapüügi G

käigus koos välja kokku 755,97 kg rääbist ja eraldi veel koos S. Bga 03.07.2018. a 100 kg rääbist. KPS § 73 lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral KPS §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta KPS § 73 lõike 3 või lõike 5 alusel määratud viiekordne määr. 19.06.2015. a kehtestas Vabariigi Valitsus KPS § 73 lg 3 alusel määruse nr 67 ’Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm’. Nimetatud määruse lisa 1 /kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad/ kohaselt on kahju hüvitamise määr rääbise puhul 7 eurot kg kohta. Hoolimata vajaliku loa puudumisest ja nende poolt vette paigutatud mõrdade üksteise suhtes asetuse nõuetele mittevastavusest suurendasid P.S ja .K G oma eelkirjeldatud ning ühiselt toimepandud tegevusega omavoliliselt ja ebaseaduslikult kalade püüdvust Peipsi järvest. Asetades mõrrad nõuetele mittevastavalt ja loata püügile, lõi P.S (üheskoos .K ga G - ) õiguslikult relevantse ohu keskkonnakahju tekkeks, milline tegevus ületas ühiskonnas lubatava riski piire. Selline oht lõppkokkuvõttes ka realiseerus (kalad sattusid ebaseaduslikult püügile paigutatud püünistesse). Keskkonnakahju tekitamise risk, mille süüdistatavad ebaseadusliku kalapüügiga lõid, pidi P.S-ile kui kutselisele ja pikaajalise kogemusega kalurile .K le G - ning olema üldise elukogemuse põhjal teada ja ettenähtav. Nende poolt toime pandud kuritegu (kalapüüginõuete rikkumine ja seeläbi keskkonnale olulise kahju tekitamine) oli toime pandud tahtlikult (kalapüüginõuete rikkumine oli toime pandud kavatsetult, kahju tekitamine vähemalt kaudse tahtlusega) ja kaastäideviimise vormis. Seega panid P.S ja .K toime KarS § järgi G

361 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle

P.S-i süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. P.S-ile etteheidetavad kuritegu seisneb alljärgnevas: 21.03.2019. a kella 23.34 paiku, olles alkoholijoobes ja viibides A K korteris (aadressil xxx), lõi P.S rusikaga korteris viibivat V. vähemalt 20 korda pea piirkonda. Sellega tekitas V ta V. V

füüsilist valu ja kehavigastused (hematoomid pea, kukla ja näo piirkonnas). Pärast seda kui P.S lõpetas V. peksmise, haaras P.S kinni A. , lükkas viimase V K põrandale ja lõi naist peaga vastu seina, tekitades sellega A. füüsilist valu. K

Seega pani

P.S toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav P.S jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada P.S-i KarS § järgi

361 lg 1 rahalise karistusega 55 tema päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi tuleb teda karistada 15,80 eurot, so 869 eurot. rahalise karistusega 50 päevamäära, arvestades tema päevamäära suuruseks 15,80 eurot, so

790 eurot. KarS § 64 lg 1 kohaselt taotleb prokurör moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata 1 päev eelvangistust (22.03.2019. a) karistusaja hulka, arvestades seejuures, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Lõplikuks karistuseks on seega rahaline karistus 52 päevamäära, s.o 821 eurot 60 senti

Süüdistatav .K jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada G

G - .K d KarS § lg 1 järgi karistusega 45 päevamäära, arvestades tema rahalise päevamäära suuruseks 53,30 eurot, so 2398,50 eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui .K G aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Pooled on kokku leppinud, et prokurör taotleb kohtult kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist s.o KarS § 83 lg 1 kohaldamist. Seega prokurör taotleb, et eelnimetatud sätte alusel konfiskeeritaks kaks avaveemõrda (vaadeldud asitõenditena; kinnitatud juhtaia otstest vastavalt plommidega nr xxx ja nr xxx; hoiul KKI Mustvee kontoris). Asitõendid jätta kriminaalasja juurde.

Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdista tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. tava te

Kohtu meetmed

Kohus leiab, et P.S tuleb süüdi tunnistada KarS § ja § 121 lg 2 p 3 ärgi

361 lg 1 j

ja

G.K tuleb süüdi tunnistada KarS § järgi

361 lg 1 ning karistada neid vastavalt kokkuleppele. Menetlusku ta kanda. lud tuleb jät P.S ja .K G

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Larissa Prokopenko