2-19-19467/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19467

Tsiviilasi

FF avaldus kohtu nõusoleku saamiseks QQ nimel

tehingu tegemiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 25. mai 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

QQ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Avaldaja FF (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Puudutatud isik QQ (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

Kohalik omavalitsus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa

Valitsuse kaudu)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. mai 2020. a määrus osas, millega maakohus määras,

et liisingueseme müügist saadud tulust tuleks enne selle kaaspärijate vahel jagamist

maha arvata YY kulud 1312,75 eurot.

2. Täiendada Harju Maakohtu 25. mai 2020. a määruse resolutsiooni p-i 3 lausega, et

kui liisingueseme omandaja võtab YY-lt AS-ga SEB Liising sõlmitud

liisingulepingust nr 201739363 tulenevad kohustused üle (s.o tasumata liisingujäägi

maksmise kohustus), siis peab YY hüvitama üleantavate kohustuste summast poole

QQ-le.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Parandada maakohtu 25. mai 2020. a määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud

ekslik sõnakasutus, kus maakohus on nimetanud YY „kohustusi“ „nõueteks“ ning

asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud sõnad

„nõue“ sõnaga „kohustus“.

5. Jätta lapsele määratud esindaja kulu riigi kanda. Jätta ülejäänud menetlusosaliste

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

6. Määruse kehtiv resolutsioon

6.1. Rahuldada osaliselt FF avaldus.

6.2. Anda FF-le nõusolek alaealise QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kui MM

(isikukood

MMMMMMMMM)

kaaspärija

nimel

YY-ga

(isikukood

YYYYYYYYYY) pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks selliselt, et QQ

ainuomandisse jääksid:

2 (8)

6.2.1. Tallinnas Haabersti linnaosas ÕÕÕ asuv korteriomand (registriosa number

ÕÕÕÕÕÕÕ);

6.2.2. AS-i SEB Pank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuvad

rahalised vahendid;

6.2.3. Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (reg.kood 14306553) pensionikontol

nr KKKKKKKKKKKKK olevad 6380,462 Luminor A Pensionifond osakut.

YY ainuomandisse jääksid alljärgnevad varad ja kohustused:

6.2.4. AS-ga SEB Liising sõlmitud liisingulepingust nr 201739363 tulenev

kohustus;

6.2.5. AS-ga SEB Pank 05.06.2015 sõlmitud hüpoteeklaenu lepingust nr

2015014062 tulenev kohustus;

6.2.6. AS-ga SEB Pank 07.06.2002 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi lepingust

nr A020010078 tulenevad kohustused;

6.2.7. AS-ga Tele2 Eesti sõlmitud lepingust tulenevad kohustused;

6.2.8. Korteriomand asukohaga Tallinnas, VVV (registriosa number VVVVVVV).

6.3. Anda FF-le nõusolek alaealise QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kui MM

(isikukood MMMMMMMMM) kaaspärija nimel AS SEB Liising (registrikood

10004252) sõlmitud liisingulepingu nr 201739363 lõpetamiseks ja liisinguesemeks

oleva PEUGEOT 3008 reg.nr LLLLLL võõrandamiseks (sh väljaostuõiguse

võõrandamiseks kolmandale isikule) ja saadud tulu kaaspärijate vahel võrdselt

jagamiseks, millest on eelnevalt maha arvestatud tekkinud müügikulud. Kui

liisingueseme või selle väljaostuõiguse omandaja võtab YY-lt AS-ga SEB Liising

sõlmitud liisingulepingust nr 201739363 tulenevad kohustused üle (s.o tasumata

liisingumaksete maksmise kohustus), peab YY hüvitama üleantavate kohustuste

summast poole QQ-le.

6.4. Anda FF-le nõusolek alaealise QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kui MM

(isikukood MMMMMMMMM) kaaspärija nimel tahteavalduse esitamiseks

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga ÕÕÕÕÕÕÕ II jakku

kantud ühisomanike QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood

YYYYYYYYYY)

kustutamiseks

ja

uue

omaniku

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX) sissekandmiseks ja nõusolek tahteavalduse esitamiseks sama

registriosa III jakku kantud hüpoteegi summas 31 600 eurot AS SEB Pank kasuks

kustutamiseks või kandmiseks QQ nimele.

6.5. Anda FF-le nõusolek alaealise QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kui MM

(isikukood MMMMMMMMM) kaaspärija nimel tahteavalduse esitamiseks

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga VVVVVVV II jakku

kantud ühisomanike QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood

YYYYYYYYYY)

kustutamiseks

ja

uue

omaniku

YY

(isikukood

YYYYYYYYYY) sissekandmiseks.

6.6. Anda FF-le nõusolek alaealise QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kui MM

(isikukood MMMMMMMMM) kaaspärija nimel tahteavalduse esitamiseks

Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (reg.kood 14306553) pensionikontol nr

KKKKKKKKKKKKK olevate Luminor A Pensionifondi kõigi osakute

tagasivõtmiseks

ja

sularahas

väljamaksmiseks

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX) nimele avatud pangakontole.

6.7. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

Edasikaebamise kord

3 (8)

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline

Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi

vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. FF (avaldaja) esitas 11. detsembril 2019 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku

saamiseks alaealise lapse QQ (puudutatud isik I, laps) nimel tehingute tegemiseks. Avaldaja

väitel suri puudutatud isiku I isa MM (pärandaja) 30. juulil 2019. Pärimistunnistuse kohaselt

on pärandaja pärijateks puudutatud isik I ja YY (puudutatud isik II, abikaasa). Pärandvara

suhtes on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus läbi viinud inventuuri seisuga 31. oktoober 2019.

Avaldaja ning puudutatud isik II sõlmisid 9. detsembril 2019 pärandvara jagamise kokkuleppe.

Avaldaja taotleb kohtult puudutatud isiku I seadusliku esindajana pärandvara jagamise lepingu

sõlmimiseks nõusolekut. Avaldaja palus kohtult nõusolekut lapse nimel ka tulevikus tehingute

tegemiseks kuni puudutatud isiku I täisealiseks saamiseni.

2. Avaldaja esitas kohtule 24. märtsil 2020 avalduse täienduse. Pärandvara jagamise

kokkuleppe kohaselt jääksid puudutatud isiku II ainuomandisse järgmised kohustused ja varad:

-

AS SEB Liising liisingulepingust nr 201739363 tulenev nõue seisuga 30. juuli 2019

14 875,30 eurot. Puudutatud isik II on seisuga 31. detsember 2019 liisingufirmale

maksnud kokku 1312,75 eurot, s.o 1307,60 eurot võla tasumiseks ja 21. veebruaril 2020

kindlustusmakse 5,15 eurot;

-

AS SEB Pank hüpoteeklaenu lepingust nr 2015014062 tulenev nõue seisuga

30. juuli 2019 summas 15 775,97 eurot;

-

AS SEB Pank püsimaksega krediitkaardi lepingust nr A020010078 tulenevad nõuded.

Krediitkaart on suletud ja selle võlgnevuse kustutamiseks tasus puudutatud isik II

225,22 eurot;

-

AS Tele2 Eesti lepingust tulenevad nõuded. Pärandaja number on suletud ja puudutatud

isik II tasus kõik arved summas 153,96 eurot;

-

korteriomand VVV, Tallinn (registriosa nr VVVVVVV). Korteriomandi hinnanguline

väärtus on 1. novembri 2019 seisuga 90 000 eurot.

Puudutatud isik I ainuomandisse jääksid järgmised varad:

-

korteriomand ÕÕÕ Tallinn (registriosa nr ÕÕÕÕÕÕÕ). Korteriomandi hinnanguline

väärtus on 1. novembri 2019 seisuga 50 000 eurot;

-

AS SEB Pank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuvad rahalised

vahendid, mille saldo seisuga 30. juuli 2019 oli 6,08 eurot;

-

Nasdaq CSD SE Eesti filiaali pensionikontol nr KKKKKKKKKKKKK olevad

6380,462 Luminor A Pensionifond osakut. Saldo seisuga 26. august 2019 on

7729,36 eurot.

Avaldaja palus kohtul:

4 (8)

-

anda avaldajale nõusolek või tuvastada nõusolekuks vajaduse puudumine puudutatud

isiku I kui kaaspärija nimel liisingulepingu nr 201739363 lõpetamiseks ja liisingueseme

PEUGEOT

3008

(registreerimisnumber

LLLLLL,

edaspidi

liisinguese)

võõrandamiseks (sh väljaostuõiguse võõrandamiseks kolmandale isikule) ja saadud tulu

kaaspärijate vahel võrdselt jagamiseks, millest on eelnevalt maha arvestatud puudutatud

isiku II kulud 1312,75 eurot ja tekkinud müügikulud;

-

anda avaldajale nõusolek puudutatud isiku I nimel tahteavalduse esitamiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa ÕÕÕÕÕÕÕ teise jakku kantud ühisomanike

puudutatud isikute I ja II kustutamiseks ja uue omanikuna puudutatud isiku I

sissekandmiseks ja nõusolek tahteavalduse esitamiseks sama registriosa III jakku

kantud hüpoteegi summas 31 600 eurot AS SEB Pank kasuks kustutamiseks või

kandmiseks puudutatud isiku I nimele;

-

anda avaldajale nõusolek puudutatud isiku I nimel tahteavalduse esitamiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga VVVVVVV II jakku kantud

ühisomanike puudutatud isikute I ja II kustutamiseks ja uue omanikuna puudutatud

isiku II sissekandmiseks;

-

anda avaldajale nõusolek puudutatud isiku I nimel tahteavalduse esitamiseks Nasdaq

CSD SE Eesti filiaali pensionikontol nr KKKKKKKKKKKKK olevate Luminor A

Pensionifondi kõigi osakute tagasivõtmiseks ja sularahas väljamaksmiseks puudutatud

isiku I nimele avatud pangakontole.

3. Haabersti Linnaosa Valitsus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud. Lisaks tagab

liisingueseme realiseerimisest saadava tulu võrdsetes osades jagamine pärijate vahel pärast

kaaspärija tehtud kulutuste maha arvamist alaealise pärija huvid täielikumalt kui eelnev

kokkulepe liisingueseme jagamiseks.

4. Puudutatud isik I nõustub avaldusega osaliselt. Kui liisingueseme väljaostuõiguse

võõrandamisel arvata hinnast eelnevalt maha liisingujääk, s.o summa, mille tasumise kohustus

on puudutatud isikul II, siis ei teki kaaspärijate vahel võrdset kohtlemist. Võrdne kohtlemine

tekiks üksnes juhul, kui kaaspärijad sõiduauto ise välja ostaksid, s.o tasuksid liisingujäägi ning

seejärel võõrandaksid auto, mis on aga ebamõistlik. Seeläbi tuleks puudutatud isikul II

liisingueseme võõrandamise järgselt hüvitada puudutatud isikule I puudutatud isiku II võetud

laenukohustuse osa ja alles seejärel on võimalik jagada väljaostuõigusest saadavaid summasid.

Seeläbi tuleb puudutatud isikul II tasuda puudutatud isikule I 13 562 eurost (14 875,30 –

1312,75) pool ja alles seejärel tulu jagada. Kui tulu ei ole selles summas, tuleb puudutatud

isikul II puudutatud isikule I vastav vahe hüvitada, kuna ta võtab enese kanda kohustuse

tasumise.

5. Maakohus rahuldas 25. mai 2020. a määrusega avaldaja avalduse. Maakohus andis

avaldajale nõusoleku puudutatud isiku I nimel puudutatud isikuga II pärandvara jagamise

lepingu sõlmimiseks selliselt, et puudutatud isiku ainuomandisse jäävad korteriomand ÕÕÕ,

Tallinn

(registriosa

nr ÕÕÕÕÕÕÕ),

AS

SEB

Pank

arvelduskontol

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuvad rahalised vahendid ning Nasdaq CSD SE Eesti

filiaali pensionikontol nr KKKKKKKKKKKKK olevad 6380,462 Luminor A Pensionifond

osakut. Puudutatud isiku II ainuomandisse jäävad AS SEB Liising liisingulepingust

nr 201739363 tulenev nõue, AS SEB Pank hüpoteeklaenu lepingust nr 2015014062 tulenev

nõue, AS SEB Pank krediitkaardi lepingust nr A020010078 tulenevad nõuded, AS Tele2 Eesti

lepingust tulenevad nõuded ning korteriomand VVV, Tallinn (registriosa nr VVVVVVV).

Maakohus andis avaldajale nõusoleku puudutatud isiku I kui kaaspärija nimel:

-

liisingulepingu nr 201739363 lõpetamiseks ja liisingueseme võõrandamiseks (sh

väljaostuõiguse võõrandamiseks kolmandale isikule) ja saadud tulu kaaspärijate vahel

5 (8)

võrdselt jagamiseks, millest on eelnevalt maha arvestatud puudutatud isiku II kulud

summas 1312,75 eurot ja tekkinud müügikulud;

-

tahteavalduse

esitamiseks

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

registriossa

nr ÕÕÕÕÕÕÕ II jakku kantud ühisomanike puudutatud isikute I ja II kustutamiseks ja

uue omaniku puudutatud isiku I sissekandmiseks ja nõusolek tahteavalduse esitamiseks

sama registriosa III jakku kantud hüpoteegi summas 31 600 eurot AS SEB Pank kasuks

kustutamiseks või kandmiseks puudutatud isiku I nimele;

-

tahteavalduse

esitamiseks

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

registriossa

nr VVVVVVV II jakku kantud ühisomanike puudutatud isikute I ja II kustutamiseks ja

uue omaniku puudutatud isik II sissekandmiseks;

-

tahteavalduse esitamiseks Nasdaq CSD SE Eesti filiaali pensionikontol nr

KKKKKKKKKKKKK

olevate

Luminor

A

Pensionifondi

kõigi

osakute

tagasivõtmiseks ja sularahas väljamaksmiseks puudutatud isiku I nimele avatud

pangakontole.

Maakohus jättis alaealisele lapsele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning

ülejäänud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt

menetluskulu kandnud isiku kanda.

Maakohus selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel

tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–

3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei või

eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab

kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast

sundosa. Maakohus leidis, et 24. märtsi 2020 avalduses taotletu on põhjendatud ning lapse

huvides. Tehinguteks nõusoleku andmine võimaldab tagada alaealise heaolu. Maakohus ei

nõustunud määratud esindaja seisukohaga liisingumaksete tasumise osas. Puudutatud isik II on

võtnud endale pärandajana kohustuse tasuda igakuiselt liisingumakseid vara eest, mida ta ei

kasuta. Kuna puudutatud isik I on alaealine, siis ei saa ka tema liisingueset sihtotstarbeliselt

kasutada. Samas puudub puudutatud isikul I liisingumaksete tasumise kohustus. Seetõttu on

õiglane, kui liisingueseme võõrandamisel saadud tulu jagatakse kaaspärijate vahel võrdselt,

kuid tulust on eelnevalt maha arvestatud puudutatud isiku II kulud 1312,75 eurot ja tekkinud

müügikulud. Selliselt on tagatud kaaspärijate võrdne kohtlemine ning alaealist pärijat ei asetata

ebasoodsamasse olukorda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

6. Puudutatud isik I esitas 9. juunil 2020 määruskaebuse, milles vaidlustab osaliselt maakohtu

määruse resolutsiooni p-i 3, ning palub määrata, et liisingueseme väljaostuõiguse võõrandamise

korral arvatakse saadavast tulust maha müügikulud, ja seejärel tasutakse puudutatud isikule I

6781,28 eurot. Kui liisingueseme müügist ei piisa nimetatud summa tasumiseks, siis tasub

puudutatud isik II puudutatud isikule I puudujääva osa oma vahenditest.

Puudutatud isiku I väitel omab tähtsust, millisel viisil liisinguese võõrandatakse. Kaaspärijate

võrdne kohtlemine on tagatud, kui liisinguese võõrandatakse kolmandale isikule. Kaaspärijad

saaksid liisingueseme müümisel kolmandale isikule hüpoteetiliselt 20 000 eurot. Kui sellest

summast maha arvata kulud 1312,75 eurot ning ülejäänud summa jagada kaaspärijate vahel

pooleks, siis ei saa alaealise huvid kahjustatud.

Liisingueseme väljaostuõiguse võõrandamise korral saavad puudutatud isiku I huvid

kahjustatud. Tagasiostuväärtuse hind on eelduslikult 6400 eurot, s.o liisingueseme turuhind

20 000 eurot, millest on maha arvutatud liisingumaksete jääk 13 600 eurot. Arvestades sellelt

summalt maha kaaspärija kulutused ja jagades selle summa omakorda kaaspärijate vahel

6 (8)

pooleks, saaks puudutatud isik I tunduvalt väiksema summa kui liisingueseme võõrandamisel

kolmandale isikule.

Puudutatud isik I palub kohtul määrata, et liisingueseme väljaostuõiguse võõrandamise korral

arvatakse saadavalt tulult maha müügikulud, ja seejärel tasutakse puudutatud isikule I

6781,28 eurot. Kui liisingueseme müügist ei piisa sellise summa tasumiseks, siis tasub

puudutatud isik II puudujääva osa oma vahenditest.

7. Haabersti Linnaosa Valitsus leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud ning maakohus

arvestas puudutatud isiku I parimaid huve.

8. Avaldaja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks

puudub alus. Avaldaja palub muuta maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, selliselt, et summa

1312,75 eurot asendatakse summaga 1586,73 eurot. Nimelt on puudutatud isik II tasunud

liisingulepingu täitmiseks täiendavalt intresse ja kindlustusmaksed perioodil 2020. a jaanuar

kuni 1. august 2020 kokku summas 257,98 eurot ja riigilõivu 16 eurot. Seega on puudutatud

isiku II liisingulepingu täitmise kulud 1586,73 eurot.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada

resolutsiooni p 3 osas, millega maakohus määras, et liisingueseme müügist saadud tulust tuleb

enne kaaspärijate vahel jagamist maha arvata puudutatud isiku II kulud summas 1312,75 eurot.

Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3 lausega, et kui

liisingueseme omandaja võtab puudutatud isikult II üle liisingulepingust nr 201739363

tulenevad kohustused (s.o tasumata liisingujäägi maksmise kohustus), siis peab puudutatud

isik II hüvitama ülevõetavate kohustuste summast poole puudutatud isikule I. Lisaks parandab

ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud eksliku sõnakasutuse,

kus maakohus on nimetanud puudutatud isiku II kohustusi „nõueteks“ ning asendab maakohtu

määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud sõnad „nõue“ sõnaga „kohustus“. Ülejäänud osas

on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Puudutatud isik I on vaidlustanud üksnes maakohtu määruse

resolutsiooni p 3, s.o osas, millega maakohus andis avaldajale nõusoleku puudutatud isiku I

nimel liisingulepingu nr 201739363 lõpetamiseks ja liisingueseme võõrandamiseks (sh

väljaostuõiguse võõrandamiseks kolmandale isikule) ja saadud tulu kaaspärijate vahel võrdselt

jagamiseks, millest on eelnevalt maha arvestatud puudutatud isiku II kulud 1312,75 eurot ja

tekkinud müügikulud.

12. Ringkonnakohus selgitab, et nõusoleku andmine lapse nimel tehingu tegemiseks

lahendatakse TsMS § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluses. Hagita asja läbivaatamisel ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt menetlusosaliste väidetega seotud. Kohus lähtub PKS §-st 123

tulenevalt laste nimel tehingute tegemiseks nõusoleku andmisel esmajoones laste huvidest,

arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

13. Menetlusosalised ei vaidle, et pärimistunnistuse kohaselt on pärandaja pärijateks

puudutatud isikud I ja II. Pärijad pärisid pärandvara võrdsetes osades, s.o ½ ja ½ mõttelistes

osades. Määruskaebuse esitaja on palunud kohtul täiendavalt kontrollida, kas maakohtu

määratud liisingueseme müümise viis vastab lapse huvidele, s.o pärandvara jaguneks

kaaspärijate vahel võrdselt.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole, arvestades ülejäänud pärandvara jagamise tingimusi,

põhjendatud ega lapse huvidele vastav, kui liisingueseme müügist saadud tulust tuleks enne

7 (8)

kaaspärijate vahel jagamist maha arvata puudutatud isiku II kulud. Maakohus ei arvestanud

asjaolu, et määruse resolutsiooni p 2.4 kohaselt jäävad liisingulepingust nr 201739363

tulenevad kohustused puudutatud isiku II kanda. Seega ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks

liisingueseme müügist saadud tulust enne selle kaaspärijate vahel jagamist hüvitama

puudutatud isikule II tema liisinguandjale seni tasutud maksed. Nende maksete tegemine pidigi

pakutud pärandavara jagamise kokkuleppe kohaselt olema puudutatud isiku II kohustus. Seega

kulude hüvitamise korral suureneks pärandvara jagamisel puudutatud isikule II jääv osa

puudutatud isiku I arvel põhjendamatult. Kuivõrd pärimistunnistuse kohaselt on puudutatud

isikud I ja II pärinud pärandvara võrdsetes osades, peaks nad pärandvara jagamisel saama

sarnases ulatuses vara. Arvestades välja toodud pärandvarasse kuuluvate esemete väärtust ja

kohustuste suurust, on see tagatud juhul, kui liisingulepingust tulenevad kohustused jäävad

puudutatud isiku II kanda. Seega tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada selle resolutsiooni

p 3 osas, millega maakohus määras, et liisingueseme müügist saadud tulust tuleks enne

kaaspärijate vahel jagamist maha arvata puudutatud isiku II kulud 1312,75 eurot.

15. Kuna liisingulepingust nr 201739363 tulenev kohustus jääb puudutatud isikule II, pole

kohtul ka alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3 selliselt, et 1312,75 eurot

asendatakse 1586,73 euroga, nagu avaldaja taotles.

16. Ringkonnakohus saab määruskaebuse väidetest aru selliselt, et puudutatud isik I vaidlustab

maakohtu määrust ka osas, milles see ei taga, et pärandvara jagamisel arvestataks juhuga, kui

liisingueseme võõrandamisel võtab liisingueseme omandaja enda kanda ka puudutatud isiku II

liisingulepingust tuleneva kohustuse, s.o tasumata liisingumaksete tasumise kohustuse

(13 600 eurot). Sellisel juhul suureneks puudutatud isiku II pärandavara jagamisel saadu

väärtus puudutatud isiku I arvel. Ringkonnakohus nõustub ka selle määruskaebuse väitega. Kui

liisingueseme omandaja võtab enda kanda ka tasumata liisingujäägi maksmise kohustuse

(vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2.4), siis puudutatud isik II vabaneb selles osas

pärandvara jagamisel tema kanda jäänud kohustusest, ning pärandvara jagamise tulemusena

talle jääva pärandvara väärtus suureneb. Sel põhjusel tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 3

täiendada lausega, et kui liisingueseme omandaja võtab puudutatud isiku II liisingulepingust

tulenevad kohustused üle (s.o tasumata liisingumaksete maksmise kohustuse 13 600 eurot), siis

peab puudutatud isik II hüvitama sellest poole puudutatud isikule I.

17. Lisaks parandab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud

ilmsed keelelised ebatäpsused, kus maakohus on nimetanud pärandvara jagamisel puudutatud

isikule II jäävaid kohustusi ekslikult nõueteks. TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal

ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Puudub

vaidlus selles, et puudutatud isiku II kanda jäid maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7

märgitud kohustused. Tegemist on puudutatud isiku II kohustustega, mitte puudutatud isiku II

nõudeõigustega maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud äriühingute vastu.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu ilmselgelt ekslik sõnakasutus ei mõjuta maakohtu määruse

sisu. Seega tuleb parandada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud ekslik

sõnakasutus, kus maakohus on nimetanud puudutatud isiku II "kohustusi" "nõueteks" ning

asendada nendes resolutsiooni punktides märgitud sõnad "nõue" sõnaga "kohustus".

18. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud.

19. Ringkonnakohus jätab lapsele määratud esindaja kulu TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Kohalik omavalitsus on osalenud menetluses oma töötaja kaudu. Kohalikul omavalitsusel ei

saa sellest tulenevalt olla tekkinud olulisi hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Avaldaja

on küll menetluses osalenud lepingulise esindaja kaudu, kuid menetlus on läbi viidud lapse

8 (8)

huvides. Kohus jätab seega kohaliku omavalitsuse ja avaldaja menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

20. TsMS § 660 lg 3 järgi saab määruse peale esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav