3-20-1118/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1118 Haldusasi XX kaebus Tallinna linna tegevuse peale ja mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja XX Vastustaja Tallinna linn, esindaja Kristel Tina Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 28.08.2020 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.08.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-1118 menetlusse.

2. Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.08.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-1118 rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 121 lg 4; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Halduskohtule 09.06.2020 kaebuse, milles kokkuvõtlikult märkis, et Tallinna Kesklinna Valitsus riivab tema õigusi. Isikult on võetud õigus elule, kuna söögi ja retseptiravimite ostuks jäi 0 eurot. Riik rikub põhiseadust, kui inimesel pole tagatud minimaalseid vahendeid äraelamiseks. Eriolukorra ajal tuli kodus püsida ja külmkapp läks katki. Külmkapp maksis 319 eurot ja see on hädavajalik esmatarbekaup. Kaebajale ei määratud toetust ja talle jäi pärast külmkapi ostmist 0 eurot. Kaebaja palus, et kohus mõistaks Tallinna Kesklinna Valitsuselt kaebaja elu ja tervise ohtu seadmise eest 10 000 eurot. Lisaks taotles kaebaja korralduse nr 658, otsuse nr 20237310962, vastuse nr 5-4/2507-2 tühistamist.

3-20-1118 2(3)

2. Tallinna Halduskohus jättis 15.07.2020 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 6 alusel. Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kaebuses esinevad puudused kõrvaldada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Tallinna Kesklinna Valitsuse 27.05.2020 korraldus nr 658-k on vaideotsus. Kaebaja õigusi rikuvad vaide esemeks olnud haldusaktid, (Tallinna Kesklinna Valitsuse 20.04.2020 otsus ja sotsiaalhoolekande komisjoni 22.04.2020 otsus). Selleks, et vabaneda nendest haldusaktidest, tuleb esitada kohtule taotlus nimetatud otsuste tühistamiseks. Ainult vaideotsuse tühistamise taotlemine ei too kaasa vaide esemeks olnud haldusaktide tühistamist. Kaebajal tuleb kaebust täiendada ja esitada täiendavalt nõue Tallinna Kesklinna Valitsuse 20.04.2020 otsuse ja sotsiaalhoolekande komisjoni 22.04.2020 otsuse tühistamiseks. Samuti tuleb esitada kohtule nimetatud otsuste koopiad, kui need on kaebajal olemas.

Kaebajal tuleb selgitada, kes, millise õigusvastase tegevusega kaebajale kahju on tekitanud, milles tekitatud kahju seisneb ja millest tulenevalt kuulub kahju hüvitamisele 10 000 eurot. Samuti tuleb selgitada põhjusliku seose olemasolu kahju tekitanud õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel.

Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot või taotleda menetlusabi.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 28.08.2020 määrusega kaebuse.

Kaebaja sai 15.07.2020 määruse kätte 18.07.2020. Puudused tuli seega kõrvaldada 03.08.2020. Kaebaja pole määruse tegemise hetkeks puuduseid kõrvaldanud. Kaebaja ei ole täpsustanud kaebuse nõudeid. Kaebuselt pole tasutud riigilõivu ega taotletud menetlusabi. Kaebaja ei ole taotlenud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Kaebuse puudused takistavad asja läbivaatamist ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 28.08.2020 määruse tühistamist. Kaebaja märgib, et halduskohtu määrus on õigusvastane. Kaebajal on raske puue ja kohus keeldus riigi õigusabi andmast. Seetõttu pole kaebaja suuteline enda õigusi kaitsma. Arusaamatu on see, miks nõuab kohus kaebajalt kui invaliidilt riigilõivu tasumist. Kaebajale jäi pärast söögi ja ravimite ostmist 0 eurot. Tervisliku seisundi tõttu ei olnud kaebaja võimeline kohtule vastama. Samuti on arvuti katki. Kaebaja taotleb määruskaebuses advokaadi määramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS §-d 104, lg 1, 121 lg 4, 204 lg 1, 207 lg 1 ja

252 lg 7).

6. Kaebaja taotleb ringkonnakohtult riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks reeglina riigi kulul advokaati ei anta, v.a juhul, kui selleks esineb tungiv avalik huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Ülekaalukat avalikku huvi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks asja dokumentidest ei nähtud. Kaebaja on osalenud mitmetes kohtuasjades (nr-d 3-20-324, 3-19-1753, 3-19-1389, 3-19-823, 3-16-712, 3-15-2801, 3-13-279) ning eelduslikult oleks kaebaja võimeline vaidlustama Tallinna linna tegevust toetuse

3-20-1118 3(3) määramisel ka iseseisvalt (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebajal ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu menetluslikud õigused kaitseta, kuna vajadusel saaks halduskohus kaebajale selgitada, millised nõuded ja tõendid tuleb tal oma väite kinnitamiseks esitada. Praegusel juhul on halduskohus seda kaebajale ka selgitanud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mis nõuaks välise õigusabi kasutamist. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

7. Halduskohus on kaebuse õiguspäraselt tagastanud põhjusel, et kaebaja jättis kaebuses esinevad puudused tähtaegselt kõrvaldamata. Kaebajal tuli kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv või taotleda menetlusabi korras enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Viimati märgitut on halduskohus kaebajale ka selgitanud. Halduskohus hoiatas kaebajat, et kui puudused jäetakse kõrvaldamata, kaebus tagastatakse. Kui kaebajal puudus võimalus riigilõivu tasuda, tuli tal taotleda menetlusabi. Olenemata sellest, et kaebaja raske majanduslik olukord võis olla kohtule varasemates haldusasjades esitatud dokumentide põhjal arusaadav, ei saa kohus anda kaebajale menetlusabi enda algatusel, vaid kohus saab seda teha üksnes isiku taotluse alusel (HKMS § 110 lg 1). Seejuures ei ole isiku majanduslik seisund ainus asjaolu, mida kohtul tuleb menetlusabi andmisel arvestada (nt tuleb täiendavalt arvestada kavandatava menetluses osalemise edukust ja asja tähendust menetlusabi taotlejale – vt HKMS § 111 lg-d 1–3). Riigilõivu tasumata või menetlusabi taotlemata jätmine on selline puudus, mis takistab asja menetlemist HKMS § 121 lg 1 p 2 mõttes.

8. Kaebaja väidab määruskaebuses, et tervise halvenemise ja arvuti katki minemise tõttu ei saanud ta halduskohtule vastata. Samas pole kaebaja määruskaebuses täpsemalt põhistanud seda, milles tervise halvenemine seisnes ja kuidas see takistas tal halduskohtule vastamast 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kaebajal tuli puudused kõrvaldada 03.08.2020. Seejuures tagastas halduskohus kaebuse 28.08.2020. Kaebaja pole määruse kättetoimetamise (s.o 18.07.2020) ja enne halduskohtu 28.08.2020 määruse tegemist halduskohtu poole pöördunud (telefoni või kirja teel), nt taotlemaks tervise ja arvuti probleemi tõttu tähtaja pikendamist. Kaebajal oli selleks aega rohkem kui kuu. Kuna halduskohus hoiatas 15.07.2020 määruses puuduste kõrvaldamata jätmise korral kaebuse tagastamisega, pidi kaebaja olema puuduste kõrvaldamata tagajärjest teadlik.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse tühistamata.

(allkirjastatud digitaalselt)