3-20-1288/54 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1288 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla 22.06.2020 käskkirja nr 5- 1/20/813 ja 02.07.2020 käskkirja nr 5-1/20/897, vaideotsuste nr 5-15/20/136-2 ja nr 5-15/20/147-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-20-1288 menetlus.

2. Tagastada määruse jõustumisel kaebustelt tasutud riigilõiv 30 eurot.

3. Kaebajal tuleb viivitamatult teatada kellele ja millisele pangakontole riigilõiv tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Tallinna Vangla avavangla kinnipeetava XX kaebus Tallinna Vangla 22.06.2020 käskkirja nr 5-1/20/813 (edaspidi 22.06.2020 käskkiri) ja 02.07.2020 käskkirja nr 5-1/20/897 (edaspidi 02.07.2020 käskkiri) ning vaideotsuste nr 5-15/20/136-2 ja nr 5-15/20/147-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada XX lühiajaline väljasõit.

XX esitas 04.05.2020 ja 04.06.2020 Tallinna Vanglale taotlused, et talle võimaldataks lühiajaline väljasõit. Tallinna Vangla 22.06.2020 käskkirjaga jäeti XX 04.05.2020 ja 04.06.2020 taotlused rahuldamata ning isikut ei lubatud lühiajalisele väljasõidule ajavahemikul 26.06.2020–28.06.2020. Ka ajavahemikuks 04.07.2020–05.07.2020 taotletud lühiajalise väljasõidu lubamisest keeldus vangla 02.07.2020 käskkirjaga. Nii 22.06.2020 käskkirja kui ka 02.07.2020 käskkirja kohaselt on lühiajalisele väljasõidule lubamise keeldumise aluseks asjaolu, et väljasõit on vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega.

2. Vastuseks kaebusele teatas Tallinna Vangla 30.09.2020, et Tallinna Vangla 10.09.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/1472 (edaspidi 10.09.2020 käskkiri) lubati kaebaja lühiajalisele väljasõidule koju 13.09.2020 kell 07:20 kuni kell 19:30. Seega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning vaidlustatud käskkirjad on oma mõju kaotanud, mistõttu esineb alus menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja hinnangul tühistamiskaebuse menetlemine enam asjakohane ega lubatav.

3. Kohus küsis 19.10.2020 kohtunõudega kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise osas. Kohus selgitas kaebajale, et lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisega on kaebus nii kohustamisnõudes kui ka sellega lahutamatult seotud varasema keeldumise peale esitatud tühistamisnõudes muutunud ainetuks ning kaebajal on võimalik kohtumenetluse jätkamiseks põhjendatud huvi korral üle minna tuvastamisnõudele (HKMS § 152 lg 2). Selleks tuleb kaebajal kohtule selgitada, kuidas on käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks.

4. XX teatas 27.10.2020 vastuses kohtule, et jääb kaebuses esitatud seisukohale ja soovib Tallinna Vangla käskkirjade, millega ei lubatud teda lühiajalisele väljasõidule, õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja sooviks on saada õigusselgus Tallinna Vangla tegevuse osas ning lisaks on tuvastamisnõude esitamisel üldpreventatiivne eesmärk.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 152 lg 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. HKMS § 152 lg 2 kohaldamisel peavad olema täidetud mõlemad eeldused – kaebaja tahe menetluse jätkamiseks ning et see oleks ka kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

6. Kohtule esitatud kaebuses soovis kaebaja lisaks Tallinna Vangla 22.06.2020 ja 02.07.2020 käskkirjade ja nendega seotud vaideotsuste tühistamisele ka vangla kohustamist võimaldada talle lühiajaline väljasõit. Tallinna Vangla on kohtumenetluse kestel lubanud kaebaja 13.09.2020 toimunud lühiajalisele väljasõidule koju, ilma et kohus oleks pidanud vanglat selleks kohustama. Kuigi kaebaja 13.09.2020 väljasõit ei toimunud 04.05.2020 või 04.06.2020 taotluste alusel, vaid kaebaja esitas uue taotluse, siis on kaebaja saavutanud oma esialgse kohtusse pöördumise eesmärgi – minna koju pere juurde lühiajalisele väljasõidule. Olukorras kus vangla on kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubanud, on vaidlustatud käskkirjad ja vaideotsused ammendunud ning need ei oma enam kaebaja õigustele mõju. Kaebaja on sellele vaatamata seisukohal, et vangla varasem tegevus tema suhtes tehtud käskkirjade andmisel oli õigusvastane, mistõttu soovib ta kohtumenetlust jätkata nimetatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

7. Kohtupraktikas on leitud, et kui haldusakt kohtumenetluse kestel täielikult ammendub, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 punktiga 4 ja lg‑ga 2 (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, punkt 12). HKMS § 152 lg 2 näeb haldusakti ammendumisel ette võimaluse minna üle jätkutuvastamiskaebusele, mis erineb tavalisest tuvastamiskaebusest HKMS § 37 lg 2 punkti 6, § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes ja mis ei kujuta endast kaebuse muutmist HKMS § 49 lg 1 mõttes. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei rakendu HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad piirangud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes, kas üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

7.1. Kohus selgitab esmalt, et õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu (HKMS § 38 lg 4). See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Kaebaja 27.10.2020 vastusest ei nähtu, milles võiks õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu kaebaja jaoks seisneda. Pelgalt lihtsat huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses ei saa lugeda põhjendatud huviks (Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-100-08, punkt 36). Riigikohus on pikalt olnud seisukohal, et kaebajal võib põhjendatud huvi olemas olla eeskätt siis, kui tal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (nt Riigikohtu 19.03.2002 otsus nr 3-3-1-11-02, punkt 15).

7.2. Tuvastamisnõudele üleminek on preventiivsel eesmärgil lubatud vaid juhul, kui on alust arvata, et samalaadse rikkumise võib kaebaja suhtes edaspidi toime panna sama vastustaja. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on seega aktsepteeritav üksnes erandina ning eeldab, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Need tingimused ei ole praegusel juhul täidetud. Kaebajal ei saa olla preventiivset huvi vältida olukorda, kus vangla teeb tema lühiajalise väljasõidu taotluse osas keelduva otsuse samadel põhjendustel, mis vaidlustatud käskkirjades, kuna need põhjused on praeguseks ära langenud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja lubati lühiajalisele väljasõidule ning see läks hästi. Isegi kui vangla peaks tulevikus keelduma kaebajat lühiajalisele väljasõidule lubamast, siis on kohaseks ja tõhusaks õiguskaitsevahendiks kaebus sellesisulise käskkirja tühistamiseks ning vangla kohustamiseks. Vastavate nõuetega pöördus kaebaja kohtusse ka vaidlustatud käskkirjade osas, seega on ta enda õiguskaitsevõimalustest teadlik.

7.3. Kaebaja ei ole vastuses kohtule viidanud tuvastamisnõude rehabiliteerivale eesmärgile ja sellise põhjendatud huvi olemasolu ei ole ka kohtule äratuntav. Kohtu hinnangul on kaebaja saavutanud Tallinna Vangla 10.09.2020 käskkirjaga lühiajalisele väljasõidule lubamisega kohtusse pöördumise eesmärgi. Kaebaja eesmärgiks oli minna lühiajalisele väljasõidule pere juurde ning seda ta ka 13.09.2020 teha sai. Seega ei tulene vaidlustatud käskkirjadest kaebajale enam mingeid negatiivseid mõjutusi.

8. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub Tallinna Vangla 22.06.2020 ja 02.07.2020 käskkirjade tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku vajadus ja seetõttu ka vajadus kohtumenetluse jätkamiseks. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse vaidlustatud käskkirjade tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku osas ning lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel.

9. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas (sama nõudega samal alusel) halduskohtule uuesti kaebuse esitamine lubatud.

Menetluskulud

10. HKMS § 104 lg 5 punkt 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punktide 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, siis kuulub kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot tagastamisele. HKMS § 104 lg 8 lause 5 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaebaja eest on riigilõivu tasunud YY. Kaebajal tuleb kohtule viivitamatult teatada, kellele riigilõiv tagastada. Kui riigilõivu ei tagastata selle tasunud isikule, tuleb kohtule teatada ka pangakonto andmed, millele riigilõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)