4-20-758/27 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-20-758

Otsuse kuupäev

5. november 2020

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv

Kohtuasi

E.O väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. aprilli 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse pooled

E.O kaitsja vandeadvokaadi abi Cristen Helendi

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

7. oktoober 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. aprilli 2020. a otsus osas, millega E.O väärtegu kvalifitseeriti LS § 242 lg 1 järgi,

ning jõustada Politsei- ja Piirivalveameti 23. jaanuari 2020. a otsus osas, millega E.O tegu kvalifitseeriti LS § 201

lg 1 järgi.

2. Muus osas, sh E.O karistamises viie trahviühiku suuruse rahatrahviga, jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Määrata Advokaadibüroo Turnstone OÜ-le kassatsioonimenetluses E.O-le osutatud riigi õigusabi eest makstava

tasu suuruseks 388,80 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23. jaanuari 2020. a otsusega karistati E.O liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1

järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis 1. jaanuaril 2020

Tallinnas mootorsõidukit, ehkki tal ei olnud juhtimisõigust. Sellega rikkus E.O LS § 90 lg 1 p 1. Menetlusalune isik elab

alaliselt Eestis, kuid ta esitas kontrollimisel Süüria B-kategooria juhiloa kehtivusega 9. aprillist 1995 kuni 21. juulini 2016.

Liiklusseaduse kohaselt pidanuks ta selle vahetama Eesti juhiloa vastu.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, milles taotles karistuse tühistamist või

vähendamist. Kaebaja selgitas, et ta ei tööta ning tal on 9‑liikmeline pere, mistõttu on rahatrahvi summa tema jaoks liiga

suur.

3. Harju Maakohus rahuldas 7. aprilli 2020. a otsusega kaebuse ja tühistas kohtuvälise menetleja otsuse väärteo

kvalifikatsiooni ning rahatrahvi määra osas. Maakohus kvalifitseeris teo ümber LS § 242 lg 1 järgi ning karistas

menetlusalust isikut viie trahviühiku ehk 20 euro suuruse rahatrahviga.

4. Kohus tuvastas, et E.O elab alates 28. novembrist 2018 alaliselt Eestis, ta juhtis 1. jaanuaril 2020 Tallinnas

mootorsõidukit ning esitas kontrollimisel politseile Süüria (s.o Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooni osalisriigi) B-

kategooria juhiloa, mis kehtis kuni 21. juulini 2016. Seega juhtis menetlusalune isik sõidukit ajal, mil tema Süüria juhiloa

kehtivusaeg oli lõppenud ning see oli Eesti juhiloa vastu välja vahetamata. Selle teo pani menetlusalune isik toime otsese

tahtlusega.

5. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leidis maakohus, et eelkirjeldatud tegu ei vasta mitte LS § 201 lg-s 1, vaid LS § 242

lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele. Juhiloa kehtivusaja lõppemine ei too automaatselt kaasa juhtimisõiguse puudumist.

Kuivõrd E.O Süüria juhiloa kehtivusaeg oli lõppenud, oli tema juhtimisõigus LS § 124 lg 3 p 1 alusel peatunud. Kuna

menetlusalusel isikul ei olnud 1. jaanuaril 2020 kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti (LS § 96 lg 1) ning ta rikkus

mootorsõiduki ajutise juhtimise keeldu (LS § 124 lg 1), on tegemist LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteoga. Seda

seisukohta kinnitab ka Riigikohtu 20. aprilli 2018. a otsus nr 4-17-4621/22.

6. Täiendavalt selgitas kohus, et LS § 99 lg 61 kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku LS § 99 lg 1 p 3 kohane

ehk Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba 12 kuud alates isiku Eestisse elama

asumisest. Koosmõjus LS § 96 lg-ga 1 peab nimetatud juhiluba olema kehtiv. LS § 99 lg-st 61 tuleneb, et pärast Eestisse

alaliselt elama asumisest 12 kuu möödumist LS § 99 lg 1 p 3 tingimustele vastav juhiluba enam ei kehti. Ehk teisisõnu tekib

LS § 124 lg 3 p-s 1 näidatud olukord, mil mootorsõiduki juhtimise õigus peatub. LS § 99 lg 61 teisest ja viiendast lausest

järeldub, et juhiloa vahetamiseks on ette nähtud viieaastane aeg, mil isiku juhtimisõigus on peatunud olekus. Sel ajal piisab

juhiloa vahetamiseks üksnes Maanteeametis eksamite sooritamisest ning juht ei pea juhiloa vahetamiseks läbima teooriaõpet

ega tegema õppesõite. Nendel isikutel, kelle Eestisse asumisel on juhiloa kehtivusaeg juba lõppenud, algab viieaastane

tähtaeg juhiloale märgitud kehtivusaja möödumisest. See tähendab, et E.O on kuni 22. juulini 2021 võimalik vahetada

juhiluba Eesti juhiloa vastu, kui ta sooritab edukalt teooria- ja sõidueksami.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Politsei- ja Piirivalveamet, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja

kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist.

8. Kassaator leiab, et maakohus kohaldas E.O teo ümberkvalifitseerimisel LS § 242 lg 1 järgi ebaõigesti materiaalõigust.

LS § 96 lg 1 esimese lause järgi peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. LS § 96 lg 2

kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või § 96 lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava

dokumendi alusel. Liiklusregistri andmete järgi menetlusalusel isikul juhtimisõigust ei ole. Kehtiv juhtimisõigust tõendav

dokument isikul puudub. Seega asus maakohus ekslikult seisukohale, et menetlusalusel isikul on juhtimisõigus. Kuivõrd

E.O on Eestis alaline elukoht alates 28. novembrist 2018, pidi ta LS § 99 lg 61 kohaselt hiljemalt 27. novembril 2019

vahetama Süüria juhiloa Eesti juhiloa vastu ning 1. jaanuaril 2020 mootorsõidukit juhtides puudus tal Eestis mootorsõiduki

juhtimise õigus.

9. Maakohus jättis tähelepanuta LS § 129 lg-s 4 sätestatud erandi, mis näeb ette, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie

aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimise õiguse taastada juhul, kui ta

sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Praeguses asjas saabub eksamikohustus 12 kuu möödumisel Eestisse elama

asumisest ning eksamite maht on sisuliselt võrdne juhtimisõiguse taotlemisel sooritatavate eksamite mahuga. Kuna eksamite

saabumise tähtaeg on praegusel juhul erinev, ei saa ainuüksi sel põhjusel juhinduda maakohtu viidatud Riigikohtu otsusest.

Tuleb vaadata isikule kaasnevaid kohustusi ja nende täitmisega omandatavaid õigusi. E.O tegu võiks olla kvalifitseeritav

LS § 242 lg 1 järgi juhul, kui kehtetu juhiloaga sõitmine oleks toimunud Eestisse elama asumisest 12 kuu jooksul.

10. E.O kaitsja vandeadvokaadi abi Cristen Helendi palub kassatsioonivastuses jätta maakohtu otsuse muutmata ja

kassatsiooni rahuldamata. Kaitsja hinnangul on maakohus menetlusaluse isiku teo kvalifitseerinud õigesti LS § 242 lg 1

järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Vaidlust ei ole selles, et E.O juhtis mootorsõidukit ajal, mil ta oli Eestis alaliselt elanud enam kui aasta, tema Süüria

juhiloa kehtivusaeg oli lõppenud enne Eestisse alaliselt elama asumist ning see juhiluba oli Eesti juhiloa vastu välja

vahetamata. Maakohtu ning menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul oli E.O juhtimisõigus talle etteheidetava teo ajal

peatunud, mistõttu on tegemist LS § 242 lg 1 mõttes mootorsõidukijuhi poolt muu liiklusnõuete rikkumisega. Kassaator on

aga seisukohal, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ehk pani toime LS § 201 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Järgnevatel põhjustel nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et maakohus kohaldas E.O teo

ümberkvalifitseerimisel vääralt materiaalõigust.

12. Vaidlusaluse teo kvalifikatsioon sõltub sellest, kas menetlusalusel isikul oli teo toimepanemise ajal juhtimisõigus, kuidas

on võimalik tõendada välisriigis omandatud juhtimisõigust ning millal ja mis tingimustel tuli tal välisriigi juhiluba vahetada

Eesti juhiloa vastu. Sealjuures on vajalik tõlgendada LS § 99 lg-t 61 ehk vastata küsimusele, kas nimetatud säte reguleerib

juhtimisõiguse kehtivust või välisriigi juhiloa ümbervahetamise korda.

13. LS § 96 lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete või LS § 96 lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust

tõendava dokumendi alusel. Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ja isikul võib olla

ainult üks juhiluba või seda asendav dokument (LS § 96 lg 1). Märgitu kehtib ka välisriigis väljastatud juhiloa korral.

14. Mootorsõiduki juhtimisel Eestis peab juhil olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument (LS § 88

lg 1). Eesti piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik (LS § 88 lg 2). Sellisel juhul tuvastatakse

juhtimisõigus liiklusregistri andmetele tuginedes. Seega erinevalt inimesest, kellele on väljastatud juhiluba Eestis, saab

välisriigis välja antud juhiloa omanik enda juhtimisõigust tõendada ainult kehtiva välisriigi juhiloa või muu juhtimisõigust

tõendava dokumendiga, kuid mitte liiklusregistri andmetega.

15. LS § 99 lg 61 sätestab, et Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtib 12 kuud

alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami

edukat sooritamist. Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile. Maanteeamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku

palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu. Kui juhiluba ei ole vahetatud

viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, võib Eesti juhiluba taotleda LS §-s 98 sätestatud korra

kohaselt, s.t nagu esmast juhiluba.

16. Kolleegium on seisukohal, et kui Eestisse alaliselt elama asumisest on möödunud 12 kuud ja inimene ei ole selle aja

jooksul saanud Eesti juhiluba, ei ole tal LS § 99 lg 61 esimese lause kohaselt juhtimisõigust võimalik tõendada enam ka

välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud. Teisalt saab välisriigi juhiluba olla LS § 96 lg 1 mõttes

Eestis juhtimisõigust tõendav dokument üksnes juhul, kui see on kehtiv. Ka LS § 99 lg 61 neljas lause viitab, et üldjuhul on

vahetamiskõlblik vaid kehtiv välisriigi juhiluba. Seega LS § 99 lg 61 esimene lause ei pikenda kehtetu välisriigi juhiloa

kehtivust Eestisse alaliselt elama asumisest 12 kuu möödumiseni. LS § 99 lg 61 teine kuni viies lause reguleerivad

kolleegiumi hinnangul Genfi konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa Eesti juhiloa vastu ümbervahetamise korda, mitte

aga juhtimisõiguse kehtivust.

17. Eeltoodud põhjustel on ekslik maakohtu tõlgendus, mille kohaselt pärast Eestisse alaliselt elama asumisest 12 kuu

möödumist Genfi konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba enam ei kehti, kuid see ei tähenda mitte juhtimisõiguse

puudumist, vaid juhtimisõiguse peatumist LS § 124 lg 3 p 1 mõttes. Seetõttu ei saa praeguse juhtumi asjaoludel lähtuda ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2018. a otsuses nr 4-17-4621/22 väljendatud seisukohtadest.

18. Ülaltoodust järeldub, et LS § 96 lg-te 1 ja 2 ning § 99 lg 61 kohaselt saab Genfi konventsiooni osalisriigis omandatud

juhtimisõigust enne juhiloa Eesti juhiloa vastu ümbervahetamist tõendada vaid kehtiva välisriigi juhiloaga ja seda

maksimaalselt 12 kuud alates isiku Eestisse alaliselt elama asumisest.

19. E.O asus maakohtu tuvastatu kohaselt Eestisse elama 28. novembril 2018 ning tema Süüria juhiluba kaotas kehtivuse

enam kui kaks aastat enne seda. 1. jaanuaril 2020 ei olnud menetlusalusel isikul esitada ka kehtivat Eesti juhiluba.

Kontrollimisel esitas ta politseiametnikele 2016. aastal kehtivuse kaotanud välisriigi juhiloa. Seetõttu ei olnud

menetlusalusel isikul juba 2018. aastal Eestisse elama asudes LS § 96 lg-te 1 ja 2 ning § 99 lg 61 kohaselt võimalik

tõendada enda juhtimisõiguse olemasolu. Järelikult polnud tal maakohtu tuvastatud ajal mootorsõidukit juhtides

juhtimisõigust ja tema tegu tuleb kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi.

20. Mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatakse 3-200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Kohtuväline

menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 50 trahviühikut. Maakohus kvalifitseeris E.O teo ümber kergema

väärteokoosseisu järgi, vähendades seetõttu karistust viiele trahviühikule. Hoolimata sellest, et kolleegium nõustub

kvalifikatsiooni osas kohtuvälise menetlejaga, vastab maakohtu mõistetud karistuse määr praeguse kaasuse asjaolusid

arvestades isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel mh

siirast kahetsust ja asjaolu, et E.O on varem karistamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. augusti 2020. a määrusega on

tuvastatud, et E.O on maksejõuetu isik riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 mõttes. Arvestades nii menetlusaluse isiku

majanduslikku olukorda kui ka asjaolu, et talle väljastati 11. märtsil 2020 Eesti juhiluba, leiab kolleegium, et maakohtu

mõistetud karistuse määr on praegusel juhul eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks piisav.

21. Lähtudes eelnevast ja juhindudes VTMS § 174 p-dest 1 ja 6, § 175 p-st 1 ning § 149 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium maakohtu otsuse väärteo kvalifikatsiooni osas ning jõustab tühistatud osas kohtuvälise menetleja

otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

22. RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 9 lg 2 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse määrata

kassatsioonimenetluses E.O-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388,80 eurot (sh käibemaks

64,80 eurot). See menetluskulu tuleb VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 kohaselt jätta riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)