1-20-7753/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-20-7753

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7753 (19233001000)

Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Evelin Veeret Kriminaalasi Sergei Matvejevi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Sergei Matvejev isikukood 35904043710; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 12.08.2019-13.08.2019; kohtumenetluses tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova kohtumenetluses ei osalenud

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306,

311 ja 313 maakohus otsustas:

Tunnistada Sergei Matvejev süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, so 12.08.2019 kuni 13.08.2019. Ärakandmata karistus on vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, kui Sergei Matvejev ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

1-20-7753

KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 05.11.2020.

Mõista Sergei Matvejevilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - osa sundrahast, s.o summas 500 (viissada) eurot;

Kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 124,80 eurot (ükssada kakskümmend neli eurot ja 80 senti) jätta riigi kanda.

Ülejäänud osa sundrahast jätta Sergei Matvejevilt välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Sergei Matvejev temalt väljamõistetud sundraha summas

500 (viissada) tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Sundraha tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700047519 ning selgitus „Sergei Matvejev, 1-20-7753, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sergei Matvejev on antud kohtu alla selles, et ta 12.08.2019 kella 20.40 paiku xxx asuvas eramajas, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, lõi oma xxx M M –B käega korduvalt näo piirkonda. Eelnevalt kirjeldatud teoga tekitas Sergei Matvejev kannatanule M M –B füüsilist valu ja kehavigastusi – paistetuse vasaku silma juurde. Sel moel pani Sergei Matvejev toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas S. Matvejevi, tema kaitsja G. Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus S. Matvejevi süüdimõistmist: - KarS § 121 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.08.2019-13.08.2019, s.o 2 päeva. Ärakandmata karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust jäetakse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata. Katseajaks määrata 1 aasta. Elektrooniline andmekandja plaat jääb kokkuleppe kohaselt kriminaaltoimikusse.

S. Matvejevilt kuulub väljamõistmisele ka osaliselt sundraha, s.o summas 500 eurot, mille tasumist võimaldatakse ühe aasta jooksul. Kaitsjatasu jääb riigi kanda.

3. Kohtuistungil avaldas S. Matvejev, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega, sh süüteovahendi konfiskeerimisega ning ta kohustub hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta,

1-20-7753

et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.

4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista S. Matvejevi süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kokkuleppes on kujundatud seisukoht ka menetlustoimingu protokolli lisaks oleva elektroonilise andmekandja suhtes – seda on käsitletud asitõendina. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokolli lisaga, siis jäävad need seadusest ehk KrMS §

148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kohus märgib, et kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevad andmekandjaid kohtuotsuse resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/