4-20-3997/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-20-3997

1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2020. a, Pärnu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-3997 [930020000737] Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Valner Säde kaebus Maksuja Tolliameti 08.09.2020 otsusele väärteoasjas nr 930020000737. Kaebuse esitaja Valner Säde (isikukood: 38211044213; elukoht: x; tel x) Kaitsja Hannes Toodu (e-post: hannes@reinmaa.ee) Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet (registrikood: 70000349, aadress: Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:

1. Jätta Valner Säde kaebus rahuldamata ja Maksuja Tolliameti 08.09.2020 otsus väärteoasjas nr 930020000737 muutmata.

2. Rahatrahv 400 eurot tasuda Maksuja Tolliameti a/a-le EE351010052031000004 SEB Pank AS, a/a-le EE522200221013264447 Swedbank AS või a/a-le EE401700017002872300 Luminor Bank AS, viitenumber 003216984823. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

3. Kohtuotsuse lõpposa saata kättetoimetamiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul

4-20-3997

2 (5) alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte saamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 05.11.2020.a.

Asjaolud ja menetluskäik Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA või kohtuväline menetleja) alustas 04.06.2019 Valner Säde (edaspidi ka kaebuse esitaja) suhtes väärteomenetlust vedelkütuse erimärgistamise seaduse (edaspidi VKEMS) § 62 lg 1 tunnustel. MTA 08.09.2020 kiirmenetluse otsusega nr 930020000737/3 karistati Valner Sädet VKEMS § 62 lg 1 (otsuses ekslikult märgitud lg 2) järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 eurot, selle eest, et Valner Säde sõitis 04.06.2020 kell

21.45 x bussipeatuses x linnas sõidukiga reg.nr xxxXXX, mille kütusepaagis oli erimärgistatud diislikütus.

Kaebuse sisu 23.09.2020 esitas Valner Säde kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse MTA 08.09.2020 kiirmenetluse otsusele nr 930020000737/3. Kaebuse esitaja taotleb tühistada kohtuvälise menetleja 08.09.2020 otsuse ja teha uus otsus, millega vähendada määratud karistust. Kaebuse esitaja ei ole nõus talle karistuseks määratud rahatrahviga 400 eurot, leides, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust karistust kergendava asjaoluna, vaid on arvestanud hoopis raskendava asjaoluga, mida KarS § 58 ette ei näe ning et KarS § 56 lg 1, § 57 ja § 58 ebaõige kohaldamine on toonud kaasa vale karistusotsuse. Kaebuse esitaja soovis asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna kohtumenetluse valdkonna jurist Aivar Haava oma 28.09.2020. a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta Valner Säde kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuigi vaidlustatavas kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine teadlikult märgitud ekslikult karistust raskendava asjaoluna, ei ole see toonud kaasa vale karistusotsuse tegemist, mistõttu puudub alus kohtuvälise menetleja 08.09.2020 otsuse tühistamiseks ja määratud karistuse vähendamiseks. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et Valner Säde kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kohus leiab, et Valner Säde käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja talle süüks arvatud väärtegu

4-20-3997

3 (5) on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega.

Valner Sädele pannakse süüks VKEMS § 11 lg 1 p 1 ja 2 nõuete rikkumist ning sellega VKEMS § 62 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t erimärgistatud vedelkütuse ebaseaduslikku kasutamist.

VKEMS § 11 lg 1 p 1 ja 2 sätestab, et erimärgistatud diislikütust on lubatud kasutada põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks ning samuti kutselisel kalapüügil. Tulenevalt VKEMS §

11 lg-st 2 ei käsitleta käesoleva seaduse tähenduses masinana mootorsõidukit liiklusseaduse mõistes.

VKEMS § 62 lg 1 kohaselt on karistatav erimärgistatud vedelkütuse ebaseaduslik kasutamine.

Kohus on seisukohal, et Valner Säde on täitnud VKEMS § 62 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise protokoll 20/4000/PärnuLR1/05 tõendab, et 04.06.2020 kell 21.45 sõitis Valner Säde x bussipeatuses x linnas sõidukiga X (registreerimisnumber xxxXXX), mille kütusepaagis oli erimärgistatud diislikütus. Menetlusalune isik on oma ütlustes selgitanud, et tankis 5 liitrit sinist kütust, et saada tanklasse ning avaldas kahetsust. Väärteoasjas puuduvad andmed selle kohta, et Valner Säde sõitis masina, traktori või liikurmasinaga, mida ta kasutas põllumajanduses. Seega saab asuda seisukohale, et menetlusalune isik kasutas sõidukit tavapäraseks maanteetranspordiks, mis ei ole valdkond, mille puhul on VKEMS § 11 lg 1 p 1, 2 kohaselt lubatud kasutada erimärgistatud diislikütust.

Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Valner Säde kasutas erimärgistatud vedelkütust ebaseaduslikult. Seega on tuvastatud Valner Säde tegevuses VKEMS § 62 lg 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine, st erimärgistatud vedelkütuse ebaseaduslik kasutamine.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus on seisukohal, et Valner Säde pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Valner Säde on oma ütlustes tunnistanud, et tankis teadlikult sõiduautosse diiselkütust, et jõuda tanklasse.

Eeltoodud alusel on kohus seisukohal, et Valner Säde pani VKEMS § 62 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetusega, see tähendab ta teadis, et tal ei ole õigus sõita erimärgistatud diiselkütusega, kuid teadlikult tankis sõiduautoga liikumiseks erimärgistatud diiselkütust.

Seega on Valner Säde täitnud VKEMS § 62 lg 1 sätestatud väärteo koosseisu.

4-20-3997

4 (5) Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et Valner Sädele omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga.

Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

Kohtul tuleb hinnata ka, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega. VKEMS § 62 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on Valner Sädele karistuseks määranud VKEMS § 62 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 €.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Valner Säde süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leiab, et Valner Säde pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega, s.o väärteo toimepanemise raskeim vorm.

Oma kirjalikus vastuses MTA möönis, et kiirmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja märkinud karistust raskendava asjaoluna sellise asjaolu, mida KarS §-st 58 ei tulene, samas aga ei ole kohtuväline menetleja seda asjaolu ka karistuse määramisel arvestanud karistust raskendava asjaoluna, vaid muu süü suurust mõjutava asjaoluna, võttes arvesse, et Valner Säde oli oma teo keelatusest ja õigusvastasest käitumisest teadlik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isiku subjektiivne külg on süü suurust mõjutav asjaolu. Kohtuväline menetleja on oma vastuses selgitanud, et karistust raskendava asjaoluna on ekslikult märgitud väärteo toimepanemine teadlikult. Kohus leiab, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse määra, saab asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole tõepoolest seda karistust raskendava asjaoluna ka arvestanud.

Kohus nõustub ka MTA-ga selles osas, et on alusetu kaebaja etteheide, nagu ei oleks kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt ülekuulamisel avaldatud kahetsust. Kohtuväline menetleja võtnud karistuse määramisel lähtepunktiks VKEMS § 62 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra (150 trahviühikut ehk

600 eurot) ning arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist, määranud karistuse alla sanktsiooni keskmise määra ehk 100 trahviühikut, mis on 1/3 seadusega vastava väärteo eest ettenähtud rahatrahvi ülemmäärast.

Lisaks eeltoodule nõustub kohus ka kohtuväline menetleja selles osas, et kuigi karistuse määramisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust, ei ole menetlusaluse isiku poolt avaldatud asjaolud erimärgistatud kütuse kasutamise põhjuse kohta usaldusväärsed. Menetlusalune isik avaldas ülekuulamisel, et tankis 5 liitrit kütust, et saada tanklasse. Samas peatati Valner Säde juhitud sõiduk x bussipeatuses x linnas, suunaga x-st x poole, mis tähendab, et sõiduki peatamise hetkeks oli sõiduk olenemata sõiduki lähtepunktist möödunud juba vähemalt kahest tanklast (kohtuvälise menetleja vastuse lisad 1, 2). Seega kui erimärgistatud kütuse kasutamise põhjuseks oleks olnud vajadus jõuda tanklasse, oli menetlusalusel isikul juba enne sõiduki peatamist võimalus tankida sõidukit erimärgistamata kütusega. Kuna aga menetlusalune isik seda ei teinud, seab see menetlusaluse isiku ütlused

4-20-3997

5 (5) erimärgistatud kütuse kasutamise põhjustest kahtluse alla. Seega ei arvesta kohus isiku süü suuruse hindamisel asjaolu, et erimärgistusega kütuse tankimine oli hädavajalik.

Eeltoodust tulenevalt, arvestades Valner Säde süü suurust mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et Valner Säde süü on keskmine.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Valner Sädet mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistrist nähtuvalt on Valner Sädel 1 kehtiv karistus liiklusseaduse rikkumise eest. Seega kohtu hinnangul ei vähenda ega suurenda eripreventsioon oluliselt süüle vastavat karistust.

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Valner Säde ei ole varem VKEMS-s sätestatud rikkumiste eest karistatud. Seega antud juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista Valner Sädele rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt Valner Sädele põhikaristuseks määratud rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot, vastab Valner Säde süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega puudub kohtu alus karistuse muutmiseks.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Valner Säde süüline käitumine VKEMS § 11 lg 1 p 1 ja 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud VKEMS § 62 lg 1 järgi. Samuti vastab Valner Sädele määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus Valner Säde kaebuse rahuldamata ja Maksuja Tolliameti 08.09.2020 otsuse väärteoasjas nr 930020000737 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit Kohtunik