2-12-44594/308 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Meeli Kaur ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-12-44594

Kohtuasi

XX hagi QQ vastu ühisvara jagamiseks ja QQ

vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

QQ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja/vastukostja

(vastustaja):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak

Kostja/vastuhageja

(apellant):

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.10.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja 19.10.2020 taotlus 09.10.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks

rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 22.03.2019 otsus osas, millega maakohus luges ühisvara

hulka seisuga 28.10.2008 kostja pangakontol olnud raha 30 936 eurot ületavas osas

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest 21 491

eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse

resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Lõpetada osaliselt menetlus XX hagis QQ vastu ühisvara jagamiseks 17.09.2008

Danske Bank A/S-iga sõlmitud eluasemelaenulepingust nr EEL-170908RK

tuleneva kohustuse jagamise osas.

2-12-44594

4.2. Keelduda QQ 26.02.2019 esitatud avaldust koos lisadega asja materjalide

juurde võtmast ning tagastada need otsuse jõustumisel.

4.3. Rahuldada osaliselt XX hagi QQ vastu ühisvara jagamiseks.

4.4. Rahuldada osaliselt QQ vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks.

4.5. Jagada XX ja QQ ühisvara järgmiselt:

4.5.1. jätta AS-iga SEB Pank 18.10.2006 sõlmitud arvelduslaenu lepingust nr

A060031134 tulenev kohustus seisuga 28.10.2008 summas 8000 Eesti krooni

(s.o. 511,29 eurot) XX ainukohustuseks;

4.5.2. jätta AS-iga SEB Pank 12.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080017208

tulenev kohustus seisuga 28.10.2008 summas 20 426,15 Eesti krooni (s.o

1305,47 eurot) XX ainukohustuseks;

4.5.3. jätta AS-iga SEB Pank 19.06.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080022672

tulenev kohustus seisuga 28.10.2008 summas 9912,53 Eesti krooni (s.o.

633,53 eurot) XX ainukohustuseks;

4.5.4. jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga 10.05.2007 sõlmitud

arvelduslaenulepingust nr WWWWWWW tulenev kohustus seisuga

28.10.2008 summas 13 204,62 Eesti krooni (s.o 843,93 eurot) XX

ainukohustuseks;

4.5.5. jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga 04.03.2008 sõlmitud

tarbimislaenulepingust

nr

09390815488

tulenev

kohustus

seisuga

28.10.2008 summas 3520 eurot XX ainukohustuseks;

4.5.6. jätta Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 09.08.2005 sõlmitud Freestyle

limiidilepingust nr 484JM20506155 tulenev kohustus seisuga 28.10.2008

summas 41 281,55 Eesti krooni (s.o 2638,37 eurot) XX ainukohustuseks;

4.5.7. jätta QQ Nordea Bank Finland Plc kontol nr XXXXXX-XXXXXX seisuga

28.10.2008 olnud raha 30 936 eurot QQ ainuomandisse;

4.5.8. jätta QQ Nordea Bank Finland Plc kontol nr YYYYYY-YYYYYY seisuga

28.10.2008 olnud raha 4274,92 eurot QQ ainuomandisse;

4.5.9. jätta XX Danske Bank Eesti filiaali kontol nr ÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜ seisuga

28.10.2008 olnud raha 1923,68 eurot XX ainuomandisse;

4.5.10. Mõista QQ-lt XX kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara eest 21 491

eurot.

4.5.11. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4.5.12. Vabastada

QQ

vastuhagilt

ja

apellatsioonkaebuselt

riigilõivu

riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-12-44594

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 02.11.2012 maakohtule QQ vastu hagi ühisvara jagamiseks, milles palus jätta

hageja ainuomandisse TTT kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr TTTTTTT), jätta kostja

ainuomandisse tema pangakontol olnud rahalised vahendid, jätta hageja ainuomandisse tema

pangakontodel olnud rahalised vahendid, jätta hageja kanda laenukohustused laenulepingute nr

A060031134, nr L080017208, nr L080022672, nr WWWWWWW, nr 09390815488 ja nr

484JM20506155 järgi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise omandi kaotuse eest

35 912,33 eurot.

2. Poolte abielu sõlmiti 03.06.2005 ja abielu lahutati 28.10.2008. Hagi esitamise ajaks on

osaliselt jagamata hageja ja kostja ühisvara. Hageja omandas enne abielu vallasasjana eramu

TTT kinnistul asukohaga XXX. Hageja erastas hoone juurde maa ja sõlmis Eesti Vabariigiga

maa ostu-müügilepingu. Maaüksuse kinnistusraamatusse kandmise ajal olid pooled juba

abielus, seega kuulub kinnistu poolte ühisvarasse. Ühisvara hulka kuulub sõiduauto Audi A6

Avant XXXXXX, kuna see osteti ühiste vahendite arvel 2007. a. Hageja kandis 24.10.2007

enda pangakontolt nr XXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (edaspidi

Nordea pank) kostja pangakontole nr FFFFFFFFFFFFFFFF Soome Nordea Pangas 56 816

eurot. See raha kuulub ühisvara hulka. Abielu lahutamise ajal oli hageja pangakontodel raha:

Nordea panga kontol 13 204,62 krooni (s.o. 843,93 eurot) ja Danske Bank A/S Eesti filiaali

(edaspidi Danske pank) pangakontol 30 099,04 Eesti krooni (s.o. 1923,68 eurot). Kokku oli

rahalisi vahendeid hageja pangakontodel 2767,61 eurot. Ka see raha kuulub ühisvara hulka.

Ühiste kohustuste hulka kuuluvad ka abielu kestel võetud ühised laenud, mida kasutati

perekonna huvides. Ühiseid kohustusi on kokku 11 376,27 eurot järgmiste laenulepingute

alusel:

-

18.10.2006 sõlmisid pooled AS-iga SEB Pank arvelduslaenu lepingu nr A060031134,

mida kasutati igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Abielu lahutamise päeva seisuga oli

krediidi kasutatud jääk 8000 Eesti krooni (s.o 511,29 eurot). Pärast abielu lahutamist

tagastab hageja laenu üksinda;

-

12.05.2008 sõlmisid pooled AS-iga SEB Pank laenulepingu nr L080017208, mille

alusel saadud raha kasutati igapäevaste kulutuste katmiseks. Abielu lõppemise päeva

seisuga oli kohustuse jääk 20 426,15 Eesti krooni (s.o 1305,47 eurot). Pärast abielu

lahutamist on hageja laenu tagastanud üksinda;

-

19.06.2008 sõlmisid pooled AS-iga SEB Pank laenulepingu nr L080022672, mille

alusel saadud raha kasutati igapäevaste elamiskulude katmiseks. Abielu lahutamise

päeva seisuga oli kohustuse jääk 9912,53 Eesti krooni (s.o 633,53 eurot). Pärast abielu

lahutamist on hageja laenu tagastanud üksinda;

-

10.05.2007 sõlmisid pooled Nordea pangaga arvelduslaenulepingu WWWWWWW,

mille alusel saadud raha kasutati igapäevaste kulutuste katmisel. Laenu jääk abielu

lõppemise päeva seisuga oli 13 204,62 Eesti krooni (s.o 843,93 eurot). Pärast abielu

lahutamist on hageja tasunud laenu enda lahusvara arvelt;

-

04.03.2008 sõlmisid pooled Nordea pangaga tarbimislaenulepingu 09390815488, mida

alusel saadud raha kasutati koduste asjade ostmiseks ja kulutuste kandmiseks. Laenu

2-12-44594

jääk abielu lõppemise päeva seisuga oli 3520 eurot. Pärast abielu lahutamist on hageja

tasunud laenu enda lahusvara arvelt;

-

17.09.2008 sõlmis hageja Danske pangaga eluasemelaenulepingu nr EEL-170908RK.

Enamus laenust kasutati hageja lahusvaraks oleva korteriomandi soetamiseks. Laenu

saadi rohkem kui korteriomandi ostuhind. Ostuhinda ületav laenuosa 30 099,04 Eesti

krooni (s.o 1923,68 eurot) oli abielu lahutamise päeval hageja Danske panga kontol.

Juhul, kui pangakontol asunud rahasumma arvestatakse ühisvara hulka, on ka

eluasemelaenu kohustusest ühiseks kohustuseks 1923,68 eurot.

-

Täies ulatuses on perekonna huvides kasutatud Danske pangaga 09.08.2005 sõlmitud

Freestyle limiidilepingu nr 484JM20506155 alusel saadud raha. Laenu jääk abielu

lõpetamise päeva seisuga oli 41 281,55 Eesti krooni (s.o 2638,37 eurot). Hageja on

laenu tasunud üksinda.

3. Pooltel on vara ja kohustusi kokku seega 85 127,51 eurot, kummagi abikaasa osa sellest on

42 563,75 eurot.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Poolte abielulised suhted lõppesid 2006. aastal, seega

ühisvara tuleb jagada poolte abieluliste suhete lõppemise tegeliku seisuga. TTT kinnistu on

poolte ühisvara. Kinnistul asus vana maja ja kostja panustas maja ehitusse suurusjärgus 300 000

kuni 400 000 Eesti krooni, millele lisandus tööraha. Hageja poolt kostjale tehtud ülekandele 56

816 eurot tuleb kohaldada aegumist. Ülekande nimetus viitab kingitusele. Väide laenude

võtmisel perekonna huvides ei vasta tõele, sest hageja on 05.03.2008 teinud sularaha

väljamakse 13 000 Eesti krooni, tasunud laenudest enda õppemaksu Eesti Maaülikoolile ja

teinud ülekandeid kolmandatele isikutele.

5. Kostja esitas 27.01.2014 vastuhagi (muudetud 29.05.2015), milles palus jätta kostja

ainuomandisse sõiduauto Audi A6 registrinumbriga XXXXXX, jätta hageja ainuomandisse

TTT kinnistu XXX ja mõista hagejalt kostja kasuks välja omandi kaotuse eest hüvitis 7500

eurot, jätta poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid vastava konto omaniku

ainuomandisse ning lugeda kostja lahusvaraks sundüürnike kompensatsioon 56 816 eurot ja

sundüürnike kolimisteenuse hüvitis 4795 eurot.

6. Abielusuhted lõppesid 17.05.2006, mil kostja asus Soome tööle XXX ja ei elanud enam

Eestis. Kostja käis Soomes tööl ja sai arvestatavat töötasu, mida panustati pere huvides laste

ülalpidamisse. Pooltel on sündinud kolm last. Arstliku komisjoni 21.03.2013 otsusega on

kostjal tuvastatud töövõime kaotus 60%. Kostja on töövõimetuse pensioni saanud juba alates

1997. aastast. Need asjaolud annavad õiguse kõrvale kalduda poolte ühisvara jagamise

võrdsusest.

7. Kostja pangakontodele kantud raha tuli kostja lahusvara arvelt ja maksti kohtumääruse 2-06-

10772 alusel hageja pangakontole, kuid kompensatsioon sundüürnikele oli ette nähtud

hüvitisena kokku viiele pereliikmele summas 890 000 Eesti krooni (56 816 eurot). Seega

äärmisel juhul võiks hageja nõuda nn oma osa tagastamist, mis oleks 11 376,27 eurot.

Hageja vastuväited vastuhagile

8. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Poolte abielulised suhted lõppesid abielu

lahutamisega 28.10.2008 ning ühisvara tuleb jagada abielu lahutamise seisuga 28.10.2008.

2-12-44594

Hageja poolt kostjale üle kantud 56 816 eurot oli kohtu poolt kogu perele kui PPP sundüürnikele

väljamõistetud kompensatsioon, mis nähti ette kõigile 5 pereliikmele (kohtuotsus 2-06-10772).

TTT kinnistu puhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks nimetatud maja

üles ehitanud või sellesse mingil viisil panustanud. Kõik tarbimis- ja arvelduslaenulepingud on

sõlmitud abielu jooksul ja perekonna huvides. Nimetatud lepingud on sõlmitud (09.08.2005;

18.10.2006; 10.05.2007; 4.03.2008; 12.05.2008; 19.06.2008) abielu jooksul. Hageja tegi

sularaha väljamakseid põhjusel, et kostjal puudusid oma kontodega seoses pangakaardid.

Kanded, mis kostja on hageja pangakontole teinud, on samas sularahas välja võetud ja kostjale

üle antud. Tegemist ei ole ühekordse väljamaksega, vaid selline viis oli regulaarne. Kostja

töövõime kaotus ei anna õigust kõrvale kalduda ühisvara osade võrdsusest. Kostja oli haige ka

abielu ajal ja enne seda. Töövõimetuse puhul on kostja panus ühisvarasse palju väiksem ehk

ainult 40%. Kolimisteenuse hüvitis 75 000 Eesti krooni anti kolimiseks kogu perele ning see ei

ole kostja lahusvara. Samuti maksti pere viiele liikmele kohtumääruse nr 2-06-10772 alusel

sundüürnike kompensatsiooni 890 000 Eesti krooni (s.o 56 816 eurot). Abielu lahutamise ajal

oli hageja seaduslik esindaja kolmele lapsele, mis tähendab, et õiglane oleks raha jagada

selliselt, et hagejale jääb 4/5 ja kostjale 1/5.

Edasine menetluse käik

9. Harju Maakohus rahuldas 22.06.2015 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt ning jagas poolte

ühisvara järgmiselt: jättis hageja ainuomandisse TTT kinnistu asukohaga XXX (väärtusega 15

000 eurot); jättis kostja ainuomandisse sõiduauto Audi A6 Avant XXXXXX (väärtusega 300

eurot); jättis poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid vastava konto omaniku kontole

ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja rahalise hüvitise 5350 eurot.

10. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.02.2016 otsusega maakohtu 22.06.2015 otsuse

ühisvara arvel väljamõistetava hüvitise, arveldukontodel oleva raha jagamise ja menetluskulude

jagamise osas ning saatis tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega hageja ainuomandisse jäeti

TTT kinnistu väärtusega 15 000 eurot ja kostja ainuomandisse sõiduauto Audi A6 Avant

väärtusega 300 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Asja uuel arutamisel võttis maakohus vastu hagist osalise loobumise ning lõpetas menetluse

ühisvara jagamiseks 17.09.2008 Danske pangaga sõlmitud eluasemelaenulepingust nr EEL-

170908RK tuleneva kohustuse jagamise osas. Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt

ning jagas ühisvara järgmiselt: jättis laenulepingutest tulenevad kohustused hageja

ainukohustuseks; jättis kostja pangakontodel olevad rahalised vahendid kostja ainuomandisse;

hageja pangakontol olevad rahalised vahendid hageja ainuomandisse ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest summas 33 050,92 eurot.

12. Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 otsuse p-s 44 on tuvastatud, et poolte abielusuhted

lõppesid 28.10.2008. Seetõttu puudub maakohtu hinnangul vajadus anda poolte abielusuhete

lõppemisele täiendavat hinnangut. Kuna abielusuhted lõppesid enne 01.07.2010 jõustunud PKS

kehtima hakkamist, tuleb kehtiva PKS § 210 lg 2 alusel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel

lähtuda kuni 30.06.2010 kehtinud PKS 3. peatüki 3. jaost. Seega tuleb poolte ühisvaraks lugeda

vara, mis oli poolte omandis 28.10.2008 seisuga.

13. Kostja ei ole vaidlustanud laenukohustuste suurust, kuid kostja ei ole tõendanud enda

väidet, et laenud olid võetud hageja isiklikes huvides. Ainuüksi asjaolu, et raha laekus hageja

2-12-44594

kontole ning hageja tasus oma kontolt makseid kolmandatele isikutele, ei anna alust lugeda

võetud kohustusi hageja ainukohustusteks. Kohus luges seega poolte ühiste kohustuste

suuruseks 9452,59 eurot.

14. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tsiviilasjas nr 2-06-10772 Harju Maakohtu

05.10.2007 määrusega kinnitatud kompromissilepingu alusel kanti poolte kokkuleppel hageja

kui ühe abikaasa kontole hüvitis 780 000 Eesti krooni. Antud tsiviilasjas oli hüvitis

eluasemekaotuse eest ette nähtud kogu perele (menetluses kostjatele). Põhjendamatu on lugeda

hüvitist poole lahusvaraks või arvestada hüvitisest eraldi laste osa. Asjakohatu on kostja väide,

et tegemist on hageja kinkega talle. Kohus ei nõustunud raha hagejalt kostjale ülekandmise osas

kostja aegumise vastuväitega, kuna menetluses on poolte ühisvara jagamise nõuded, mitte

konkreetsest rahalisest tehingust tulenev nõue. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus kostja

Nordea panga kontol nr XXXXXX-XXXXXX oleva raha 65 000 eurot ühisvara hulka.

Maakohus luges ühisvara hulka ka teised poolte kontodel abielu lahutamise seisuga olevad

rahalised vahendid (hageja pangakontol oleva 1923,68 eurot ning kostja pangakontodel olevad

4274,92 eurot).

15. Kuna kohus jagab ühisvara 2019. aastal, siis jagamisele tuleb maakohtu hinnangul

kohaldada kehtiva PKS § 37 lg-t 3 koosmõjus asjaõigusseaduse § 77 lg-ga 2. Kohus luges

laenulepingutest tulenevad kohustused hageja ainukohustuste hulka, jättis kostja pangakontodel

olevad rahalised vahendid kostja ainuomandisse ja hageja pangakontol olevad rahalised

vahendid hageja ainuomandisse. Maakohus võttis arvesse ringkonnakohtu otsusega jõustunud

ühisvara jagamist, millega jäeti TTT kinnistu väärtusega 15 000 eurot hageja ainuomandisse

ning sõiduauto Audi A6 Avant väärtusega 300 eurot kostja ainuomandisse. Seega jääb ühisvara

jagamise tulemusel hagejale vara 1923,68 eurot ja kohustusi 9452,59 eurot ning kostjale jääb

vara 69 274,92 eurot, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis enamsaadu

arvelt 38 400,92 eurot, millest tuleb maha arvestada kinnistu ja sõiduki jagamisest tulenev

hüvitis, s.o hagejalt kostjale tasumisele kuuluv 5350 eurot. Seega tuleb lõppkokkuvõttes kostjalt

hageja kasuks välja mõista hüvitis 33 050,92 eurot.

Apellatsioonkaebus

16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatus ning

saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Alternatiivselt teha uus otsus, millega

jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

17. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning vääralt kohaldanud

materiaalõiguse norme, mis on viinud asja ebaõige lahendamiseni. Poolte abielulised suhted

lõppesid 2006. a. Maakohus jättis vastavad taotlused selle tuvastamiseks rahuldamata ja tõendid

hindamata. Kostja on alates maist 2006 elanud Soomes ja pooltel ei olnud kooselu. Kostja on

soovinud abieluliste suhete lõppemise aega tõendada samuti tunnistajate ütlustega ja poolte

vande all antud seletustega, mille kohta on esitanud maakohtule vastavasisulised taotlused.

Maakohus jättis põhjendamatult tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata. Poolte vande

all ülekuulamise taotluse jättis maakohus koguni lahendamata. Kostja ei ole nõus maakohtu

seisukohaga, et puudub vajadus anda poolte abielusuhete lõppemisele täiendavat hinnangut,

sest Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 otsuse p-s 44 on tuvastatud, et poote abielusuhted

lõppesid 28.10.2008. Ringkonnakohus ei tuvastanud enda otsuses seda asjaolu ja isegi kui

tuvastas, ei saa see olla asja uuesti läbivaatavale kohtule siduv.

18. Kuuest laenulepingust tulenevad kohustused ei moodusta ühisvara. Maakohus jättis

tuvastamata, kas need kohustused on võetud perekonna huvides (PKS1995 § 20 lg 2). Maakohus

2-12-44594

jagas ka tõendamiskoormuse valesti, leides, et kostja peab tõendama, et kohustused võeti

perekonna huvides. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja ei ole kohustuste suurust

vaidlustanud. Kostja ei ole seda asjaolu omaks võtnud.

19. Maakohtu otsuse tegemise ajaks olid laenulepingutest tulenevad kohustused täidetud.

Lõppenud varalisi kohustusi ei saa jagada. Ühisvara väärtus tuleb kindlaks määrata võimalikult

otsuse tegemise lähedase aja seisuga. Lisaks märgib kostja, et hageja on valinud oma

väidetavate nõuete realiseerimiseks ebaõige õiguskaitse viisi. Hagejal oleks olnud kostja vastu

nõue VÕS § 69 lg 2 alusel, kuid see on nüüdseks aegunud.

20. Maakohus ei ole tuvastanud raha olemasolu kostja pangakontodel. Maakohus oleks pidanud

välja nõudma Soomes asuvalt Nordea pangalt kostja konto väljavõtte, kuid ei teinud seda.

Nordea panga 14.08.2013 kirja näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. 05.07.2013

määrusega kohustas maakohus Nordea panka esitama kostja olemasolevate pangakontode

jäägid seisuga 28.10.2008. Nordea pank esitas kohtule 23.07.2013 kirja, kus puudusid mistahes

andmed kostja pangakontode kohta. Kohtu nõudmiseta esitas Nordea pank üllatuslikult

14.08.2013 täiendava kirja, kus oli märgitud, et hageja Nordea panga konto nr XXXXXX-

XXXXXX seisuga 28.10.2008 saldo oli 65 000 eurot. Panga poolt saadetud kirjades mainitud

kontod olid suletud juba 14.08.2013 seisuga. Kuna kontode sulgemine oli takistuseks info

edastamiseks saldojäägi kohta 08.01.2014 ja 14.05.2015 kirjades, siis ei saanud Nordea pank

edastada infot kontojäägi kohta ka 14.08.2013 kirjas. Nordea panga 14.08.2013 kirjas edastatud

info ei ole usaldusväärne ka põhjusel, et hagiavalduse kohaselt kandis hageja 24.10.2007

Nordea pangas asuvale kostja pangakontole nr FFFFFFFFFFFFFFFF summa 56 816 eurot.

Nordea panga 14.08.2013 kirjas puuduvad mistahes andmed kostja pangakonto nr

FFFFFFFFFFFFFFFF kohta Soomes asuvas Nordea pangas.

21. Maakohus ei arvestanud, et PPP korteri kasutamise õiguse kaotamise eest makstud hüvitis

summas 56 816 eurot on kostja lahusvara tulenevalt PKS1995 § 15 lg-st 1. Kostja on kogu

menetluse käigus väitnud, et PPP asuvat korterit kasutas üürilepingu alusel alates 1965. aastast

kostja ja tema perekond. Üürilepingu järgi oli PPP korteri üürnikuks kostja ema CC. Pärast CC

surma on üürilepingust tulenevad õigused üle läinud hagejale pärimise teel.

22. Hüvitis summas 56 816 eurot maksti tsiviilasjas nr 2-06-10772 välja viiele kostjale (hageja,

kostja ja nende lapsed) elukoha kaotuse eest. Seega ei tekkinud sellest ühisvara, vaid igal kostjal

on hüvitisele õigus (summa tuleks jagada viiega).

Vastustaja seisukoht

23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Hageja esitas 19.10.2020 taotluse 09.10.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks,

täiendades seda hageja selgitustega seoses teises tsiviilasjas kompromissilepingu alusel välja

makstud hüvitise jagamisega. Kostja vaidleb taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et hageja

taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-st 50 tulenevatele nõutele, kajastades istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise

või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokollis on kajastatud ka hageja põhilised

seisukohad seoses ringkonnakohtu käsitlusega korteri kasutusõigusest loobumise eest makstud

hüvitise ühisvara hulka arvamise ulatuse kohta. Hageja poolt taotluses märgitut ei saa

2-12-44594

kolleegiumi hinnangul käsitleda mitte protokolli parandamisena, vaid hageja seisukohtade

täiendamisena. TsMS § 53 lg 2 ei näe ette, et menetlusosaline saaks taotleda protokolli

täiendamist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm ning

protokoll sisaldab üksnes kokkuvõtet istungist (TsMS § 49 lg 2).

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus arvas

ühisvara hulka seisuga 28.10.2008 kostja pangakontol olnud raha 30 936 eurot ületavas osas ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest 21 491 eurot ületavas

osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega lugeda ühisvara hulka kuuluvaks kostja

Nordea panga kontol nr XXXXXX-XXXXXX seisuga 28.10.2008 olnud rahalised vahendid

summas 30 936 eurot ning kostja poolt hagejale makstavaks hüvitiseks 21 491 eurot. Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuna

ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, tuleb esitada otsuse resolutsiooni

terviklik sõnastus (TsMS § 654 lg 2²).

26. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte abielu sõlmiti 03.06.2005 ja abielu lahutati 28.10.2008.

Pooled vaidlevad selle üle, kas abielulised suhted lõppesid 28.10.2008. Samuti vaidlevad

pooled laenukohustuste ja kostja pangakontol olnud rahaliste vahendite summas 65 000 eurot

ühisvara hulka arvamise osas. Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 otsusega on jõustunud

poolte ühisvara jagamine, millega jäeti TTT kinnistu väärtusega 15 000 eurot hageja

ainuomandisse ning sõiduauto Audi A6 Avant väärtusega 300 eurot kostja ainuomandisse.

Vaidluse all ei ole enam kolimisteenuse eest makstud hüvitise, summas 4795 eurot, ühisvara

hulka lugemata jätmine.

27. Maakohus juhindus õigesti sellest, et ühisvara jagamise hagi on esitatud maakohtule alates

1.07.2010 kehtiva PKS ajal, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagada praegu kehtiva seaduse

kohaselt, kuid ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi

lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud PKS1995-st. PKS1995 § 18 lg 2

kohaselt tuleb ühisvara jagada poolte abieluliste suhete lõppemise aja seisuga.

28. Maakohus on asunud seisukohale, et kuna Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 otsuse p-s

44 on tuvastatud, et poolte abielusuhted lõppesid 28.10.2008, puudub igasugune vajadus anda

poolte abielusuhete lõppemisele täiendavat hinnangut. Kostja on õigesti viidanud

apellatsioonkaebuses sellele, et TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega

tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, tühistatud otsuse teinud kohtule asja

uuel läbivaatamisel kohustuslikud üksnes selles esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel

ja kohaldamisel. Küll aga ei ole õige kostja seisukoht, et maakohus ei saanud arvesse võtta

kohtute poolt tuvastatud abieluliste suhete lõppemise aega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

12.02.2016 otsusega maakohtu otsuse osaliselt, jättes selle muutmata kinnisasja ja sõiduauto

ühisvara hulka arvamise ja selle jagamise osas. Nimetatud vara ühisvara hulka arvamise

eeldusena on tuvastatud ka asjaolu, et poolte abielulised suhted lõppesid 28.10.2008. Tühistades

maakohtu otsuse osaliselt, ei tühistanud ringkonnakohus seega maakohtu otsust kõikide

tuvastatud asjaolude osas. Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-12-13 järeldub, et

maakohtu otsuse osalise tühistamise korral ei ole ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud

põhjenduste osas maakohtu otsust tühistatud. Juhul kui ringkonnakohus tühistab maakohtu

otsuse tervikuna, tühistatakse maakohtu otsus ka selles tuvastatud kõikide asjaolude osas (vt

Riigikohtu 27.03.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-12-13, p 9). Käesolevas asjas tühistas

ringkonnakohus maakohtu otsuse arvelduskontodel oleva raha ühisvara hulka lugemise ulatuse

ja enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise osas. Seega sai kolleegiumi hinnangul asja

uuesti arutav kohus arvestada tuvastatud abieluliste suhete lõppemise ajaga ka muu ühisvara

jagamisel. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus pooltele kuuluva vara osas on erinevate

2-12-44594

kohtuotsuste alusel erinev ühisvara koosseisu kindlakstegemise aeg. Eeltoodust tulenevalt ei

jätnud maakohus põhjendamatult rahuldamata kostja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks.

Kostja esitas 16.05.2017 taotluse kuulata abieluliste suhete lõppemise tuvastamiseks üle ka

menetlusosalised. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus jättis selle taotluse

lahendamata, rikkudes selliselt menetlusõiguse norme. Samas ei too see rikkumine kaasa

maakohtu lahendi tühistamist, kuna maakohtul puudus vajadus hinnata uuesti abieluliste suhete

lõppemise aega, sealhulgas kuulata üle tunnistajaid ja menetlusosalisi.

29. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja pangakontol asuvate rahaliste vahendite

osas ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel ebaõigesti hinnanud tõendeid ja vääralt

kohaldanud materiaalõigust, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus

muudab selles osas maakohtu otsust.

30. Harju

Maakohtu

05.10.2007

määrusega

tsiviilasjas

nr

2-06-10772

kinnitatud

kompromissilepingu alusel kuulus poolte kokkuleppel hageja pangakontole kandmisele hüvitis

PPP, Tallinn asuva korteri vabastamise eest 890 000 Eesti krooni (s.o 56 880 eurot) (III kd tl

25-27). Nimetatud tsiviilasjas olid kostjateks lisaks käesoleva asja pooltele ka nende kolm

alaealist last. Ehkki kompromissilepingu pooltena ei olnud selles lapsi märgitud, ei saa sellest

kolleegiumi hinnangul järeldada, et hüvitis kuulus maksmisele üksnes nende vanemate poolt

korteri vabastamise eest. Viidatud kompromissilepingu punktis 2 on pooled kokku leppinud, et

„kostjad kohustuvad 3 kuu jooksul peale käesolevas asjas tehtud määruse jõustumist ning

890 000 krooni laekumist kostja XX arveldusarvele WWWWWWW vabastama vaidlusalused

ruumid asukohaga PPP krt PP, Tallinn, sh neile kuuluvast varast ning nimetatud ruumid üle

andma hagejale.“ (III kd tl 25-27). Seega kohustusid kõik tsiviilasja nr 2-06-10772 kostjad,

sealhulgas QQ ja XX ühised lapsed, vabastama korteri. Kuna korteri kasutusõigus oli kõikidel

nimetatud tsiviilasja kostjatel, ei saa asuda seisukohale, et lapsed olid korteri kasutusõigusest

loobunud hüvitiseta. Eelpool viidatud kompromissilepingu punktis on kolleegiumi hinnangul

pooled kokku leppinud, et kostjate poolne korteri vabastamine sõltub hüvitise maksmisest.

Kompromissilepingus ei olnud ka eristatud, et hüvitis kuuluks maksmisele üksnes QQ ja XX

korteri kasutusõigusest loobumise eest. Asjaolust, et hüvitis oli kantud hageja pangakontole, ei

saa samuti sellist järeldust teha. PKS1995 § 14 lg 1 kohaselt saab ühisvaraks olla üksnes

abikaasade poolt omandatud vara. Kolleegiumi hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt

abikaasade XX ja QQ poolt ühisvara hulka omandatuks lugeda tervikuna korteri

kasutusõigusest loobumise eest tasutud hüvitist, vaid üksnes abikaasade osa sellest.

Perekonnana oli pooltel ja nende lastel võrdne õigus korterit elukohana kasutada, mistõttu

teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuleb lähtuda sellest, et ka hüvitis korteri kasutusõigusest

loobumise eest jaguneb võrdselt. Sellest tulenevalt kuulus poolte ühisvara hulka mitte 56 880

eurot, vaid sellest 2/5 ehk 22 752 eurot.

31. 24.10.2007 on 890 000 Eesti krooni (s.o 56 880 eurot) kantud hageja Nordea panga kontole

nr WWWWWWWWWWWWW (VII kd tl 41). Samal kuupäeval on sellest summast 56 816

eurot kantud hageja poolt üle kostja pangakontole nr FFFFFFFFFFFFFFFF2 (VI kd tl 160).

Kostja on maakohtu menetluses asunud seisukohale, et 24.10.2007 ülekande puhul on tegemist

kostjale tehtud kinkega. Kostja ei ole maakohtu järeldust kinke puudumise kohta vaidlustanud.

Apellatsioonkaebuses asus kostja seisukohale et PPP korteri kasutamise õiguse kaotamise eest

makstud hüvitis summas 56 816 eurot on kostja lahusvara tulenevalt sellest, et korteri

kasutusõiguse eest makstud hüvitis on saadud korteri kasutusõiguse pärimise teel. Kolleegium

nõustub hageja vastuväitega, et kostja on sellele väitele tuginenud esmakordselt alles

apellatsioonkaebuses. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud

niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib

2-12-44594

ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul,

kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu ei

saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval

põhjusel. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on

õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige

juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu

11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama

uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise

tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu

23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et tal polnud

objektiivselt võimalik nimetatud asjaolule maakohtus tugineda. Samuti pole ta esile toonud, et

maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust ja seetõttu jäi kostjal midagi esitamata.

32. Nordea panga 31.07.2013 vastusega nr 2-2.02.2/3306-1 on kolleegiumi hinnangul

tõendatud, et kostja Nordea pangakonto nr XXXXXX-XXXXXX saldo oli 28.10.2008 seisuga

65 000 eurot (II kd tl 50). Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et nimetatud panga vastus on

ebausaldusväärne tõend. Maakohus kohustas 05.07.2013 määrusega Nordea panka esitama

kohtule kõik kostja olemasolevate pangakontode jäägid seisuga 28.10.2008 (II kd tl 36-37).

Nordea pank vastas kõigepealt 23.07.2013 kirjaga, esitades kostja pangakontode kohta andmed

Eestis asuvas Nordea panga filiaalis (II kd tl 39) ja seejärel 31.07.2013 kirjaga täiendavalt

Soomes asuvate kostja pangakontode kohta. Asjaolu, et pank maakohtu määrusele kahe kirjaga

vastas, ei muuda panga 31.07.2013 vastust ebausaldusväärseks. Samuti ei saa sellist järeldust

teha Nordea panga 14.05.2015 vastusest selle kohta, et kostja pangakontod on suletud seisuga

06.11.2008 ja 03.07.2013 (III kd tl 193). Asjaolu, et mingil hilisemal hetkel on pangakonto

suletud, ei tee võimatuks pangal vastata sellele eelneva aja pangakonto jäägi kohta. Samuti ei

saa nõustuda kostjaga, et kohus oleks pidanud andmeid kostja pangakontode kohta Soomes

asuvas Nordea pangas nõudma neid otse Soome pangalt. Äriseadustiku § 384 lg 2 kohaselt ei

ole filiaal juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing.

Seega on filiaal oma äriühinguga majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud. Kolleegiumi

hinnangul on põhjendatult alust järelduseks, et Eestis asunud panga filiaal omas seetõttu või sai

vajadusel hankida ka välisriigis asuvalt pangalt kohtu poolt nõutud andmeid seal asuvate kostja

pangakontode kohta.

33. Hageja väitel ei saa järeldada, et 28.10.2008 seisuga kostja Nordea pangakontol nr

XXXXXX-XXXXXX olnud 65 000 eurot pärineks Harju Maakohtu 05.10.2007 määruse alusel

makstud hüvitisest. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kostja esitas vastuhagi, paludes

ühisvara hulka arvata korteri kasutusõiguse eest tasutud hüvitis kas tervikuna või alternatiivselt

1/5 sellest. Kostja seisukohtadest nähtub, et kostja pidas enda pangakontol olnud 65 000 euro

suurusest summast osa (hüvitise ulatuses) pärinevat nimetatud hüvitisest. Kohtule ei ole

esitatud väiteid selle kohta, et kostja oleks enda pangakontol oleva niivõrd suure summa saanud

mingi muu tehingu tulemusel või oleks saadud hüvitise 28.10.2008 kuupäevaks ära kulutanud.

Arvestades asjaolu, et hüvitis kanti kostja pangakontole 24.10.2007 on kolleegiumi arvates

usutav, et see raha jäi kostja kontole kuni vähemalt kuupäevani 28.10.2008. Seejuures ei oma

kolleegiumi hinnangul olulist tähtsust, et 28.10.2008 seisuga oli hüvitisena makstud raha mitte

sellel pangakontol, kuhu hageja selle kandis, vaid kostja teisel Nordea pangakontol nr

XXXXXX-XXXXXX. Lisaks märgib kolleegium, et hageja väide selle kohta, et pole teada,

mis rahalistest vahenditest on 65 000 eurot moodustunud, on vastuolus hageja enda varasema

seisukohaga. Nimelt on hageja varasemalt asunud seisukohale, et hüvitisena makstud summast

moodustus hiljem 65 000 eurot (hageja 22.07.2015 apellatsioonkaebuse p 3.7). Kolleegiumi

hinnangul moodustas seega seisuga 28.10.2008 kostja Nordea pangakontol nr XXXXXX-

2-12-44594

XXXXXX asunud 65 000 euro suurusest summast 56 816 eurot makstud hüvitis ja 8184 eurot,

millest ühisvara hulka tuleb lugeda 30 936 eurot (22 752 + 8184).

34. Kolleegiumi hinnangul luges maakohus õigesti ühisvara hulka teised poolte pangakontodel

abielu lahutamise seisuga olevad rahalised vahendid (hageja pangakontol oleva 1923,68 eurot

ning kostja pangakontodel olevad 4274,92 eurot). Nimetatud summade suuruse osas ei ole

maakohtu järeldusi apellatsioonkaebuses kahtluse alla seatud. Eeltoodust tulenevalt

moodustavad poolte pangakontodel seisuga 28.10.2008 olnud rahalistest vahenditest poolte

ühisvara 37 133,92 eurot.

35. Maakohus luges kolleegiumi hinnangul põhjendatult poolte ühiste kohustuste suuruseks

9452,59 eurot. See, et maakohus jättis iga kohustuse puhul eraldi kohustuste võtmise perekonna

huvides (PKS1995 § 20 lg 2) hindamata, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

36. Kolleegium nõustub kostjaga, et ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja ei ole kohustuste

suurust vaidlustanud. Kostja ei ole seda asjaolu TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks võtnud ja

tema omaksvõttu ei saa sama paragrahvi neljanda lõike järgi ka eeldada. Kolleegium leiab, et

kohustuste suurus 28.10.2008 seisuga on tõendatud pankade vastustega. AS SEB Pank

11.06.2012 teatise kohaselt sõlmisid AS SEB Pank ja XX: 18.10.2006 arvelduslaenu lepingu

nr A060031134, mille jääk oli 28.10.2008 seisuga 8000 Eesti krooni; 12.05.2008 laenulepingu

nr L080017208, mille jääk oli 28.10.2008 seisuga 20 426,15 Eesti krooni; 19.06.2008

laenulepingu nr L080022672, mille jääk oli 28.10.2008 seisuga 9912,53 Eesti krooni (I kd tl

37). Danske panga 20.06.2012 teatise kohaselt on panga ja XX vahel 09.08.2005 sõlmitud

Freestyle limiidileping nr 484JM20506155, mille jääk 28.10.2008 seisuga oli 41 281,55 Eesti

krooni (I kd tl 36). Nordea panga 01.06.2012 teatise kohaselt sõlmisid Nordea pank ja XX

10.05.2007 arvelduslaenulepingu WWWWWWW, mille jääk 28.10.2008 seisuga oli 13 204,62

Eesti krooni ning 04.03.2008 tarbimislaenulepingu nr 09390815488, mille jääk 28.10.2008

seisuga oli 3520 eurot (I kd tl 35). Eeltoodust tulenevalt on nimetatud laenulepingutest

tulenevate kohustuste suurus 28.10.2008 seisuga 9452,59 eurot.

37. Hageja tugines ühisvara jagamise hagi esitamisel sellele, et tegemist on perekonna huvides

võetud kohustustega. Kolleegiumi hinnangul on hageja väide tõendatud. Danske panga

13.09.2016 vastuse lisana esitatud hageja limiidikonto nr OOOOOOOOOOOO väljavõttest

perioodi kohta alates 12.09.2006 kuni 28.10.2008 nähtub, et limiidikonto rahalistest vahenditest

on tehtud ülekandeid ja makseid igapäevaste kulutuste tarbeks, sealhulgas on tasutud lasteaia,

lastesõime ja spordiringi arveid ning kodukindlustuse eest (V kd tl 2-200, VI kd tl 1-104). AS

SEB

Pank

14.09.2016

vastuse

lisana

esitatud

hageja

kaardikonto

nr

VVVVVVVVVVVVVVVV väljavõttest perioodi kohta alates 03.06.2005 kuni 28.10.2008

nähtub, et nendel olevatest vahenditest on tehtud ülekandeid ja makseid igapäevaste kulutuste

tarbeks. Hageja arvelduskonto nr KKKKKKKKKKKKKKKKKKK väljavõttest perioodi kohta

alates 03.06.2005 kuni 28.10.2008 nähtub, et 12.05.2008 laenulepingu alusel saadud laen on

10 000

Eesti

krooni

ulatuses

üle

kantud

hageja

Nordea

panga

kontole

nr

WWWWWWWWWWWWW ja 14 000 Eesti krooni ulatuses sularahas välja võetud.

19.06.2008 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenust on tasutud krediidilimiiti summas 6497

Eesti krooni ja 5000 Eesti krooni on kantud hageja Nordea panga kontole nr

WWWWWWWWWWWWW (VI kd tl 106-156). Nordea panga 21.09.2016 vastuse lisana

esitatud arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest perioodi kohta

alates 12.12.2006 kuni 28.10.2008 ning arvelduskonto nr WWWWWWWWWWWWW

väljavõttest perioodi kohta alates 03.06.2005 kuni 28.10.2008 nähtub, et ka nendel kontodel

olevatest vahenditest on tehtud ülekandeid ja makseid igapäevaste kulutuste tarbeks, sealhulgas

2-12-44594

on tasutud lastesõime ja lasteaia arveid. 04.03.2008 laenulepingu alusel antud laenusummast

on 13 000 Eesti krooni kantud hageja limiidikontole nr OOOOOOOOOOOO, 5000 Eesti krooni

on tasutud M-le õpingute eest ja 4000 Eesti krooni FF-le (VI kd tl 158-200, VII kd tl 1-121).

Kolleegiumi hinnangul saab perekonna huvides võetud kohustusteks lugeda igapäevaseid

kulutusi olukorras, kus põhiliselt oli kodune majapidamine ja laste eest hoolitsemine jäetud

hageja kanda. Seejuures ei ole kolleegiumi arvates vajalik hagejal kõigi üksikute kulutuste

perekonna huvide kasutamise tõendamine, vaid kohus saab nende kulutuste eesmärki järeldada

laenu otstarbest, pangakontol olevate rahaliste vahendite üldisest kasutamisest ja abikaasade

elukorraldusest. Kohtule esitatud pankade vastustest nähtub, et tegemist oli tarbimis- ja

arvelduslaenudega, mis olid võetud abielu ajal ja mida kasutati igapäevaste jooksvate kulutuste

katmiseks. Seejuures tuleb arvestada vaidluse all mitteolevat asjaolu - hageja elas koos lastega

Eestis ning kostja elas ja töötas alates 2006. aastast Soomes. Kostja väitel on ta hagejale

kandnud perioodil 01.03.2008 kuni 06.06.2008 rahalisi vahendeid summas 1950 eurot. Kostja

väidet kinnitab hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte

perioodi kohta alates 12.12.2006 kuni 28.10.2008 (VI kd tl 158-163). Samas ei saa kostja poolt

hagejale kantud raha lugeda piisavaks, et hageja pidanuks hakkama saama ilma laenudeta.

Hageja sissetulek ei viita sellele, et hagejal puudunuks vajadus laene võtta. Hageja

pangakontode väljavõtete kohaselt sai hageja peretoetust perioodil alates 2005. a kuni 2008. a

2700 kuni 3700 Eesti krooni (s.o 172,5 kuni 236,5 eurot) kuus (V kd tl 2-200, VI kd tl 1-104,

106-156). Hageja sai 2005. a töötasu ühel korral summas 2100 Eesti krooni (s.o 134,2 eurot)

(VI kd tl 106-156), 2006. a igakuiselt keskmiselt 6414 Eesti krooni (s.o 410 eurot) (V kd tl 2-

200), 2007. a igakuiselt keskmiselt 10 700 Eesti krooni (s.o 684 eurot) (VI kd tl 158-200, VII

kd tl 1-121) ja 2008. a igakuiselt kuni oktoobrikuuni keskmiselt 11 472 Eesti krooni (s.o 733

eurot) (VI kd tl 158-200, VII kd tl 1-121). Hageja elas koos perega halbades tingimustes, mida

kinnitab kohtule esitatud tõend – XX.XX.XXXX eetris olnud saate „X“ klipp (XXX). See

asjaolu viitab kolleegiumi hinnangul samuti sellele, et pere sissetulekud ei olnud piisavad ja

tingisid täiendavate rahaliste vahendite hankimist.

38. Maakohus ei jaganud kolleegiumi hinnangul kohustuste võtmise osas tõendamiskoormust

valesti. Maakohus selgitas kostjale õigesti, et kostja peab tõendama oma väiteid selle kohta, et

hageja poolt võetud laenusid on kasutatud üksnes hageja isiklikes huvides. Riigikohus on

selgitanud, et vastuväidet selle kohta, et kohustus ei ole perekonna huvides võetud, peab

tõendama selle vastuväite esitaja (vt Riigikohtu 02.06.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-38-10, p

17). Kostja viitab maakohtus esitatud menetlusdokumendis ühele konkreetsele laenulepingule

nr 09390815488, millega on võetud tarbimislaen ja kostja väitel on hageja selle enda tarbeks

kulutanud, olles teinud väljamakse summas 13 000 Eesti krooni, tasunud ülikooli õppemakse

ja kandnud raha kolmandatele isikutele. Nii nagu maakohus õigesti leidis, ei ole kostja enda

vastuväiteid, et tegemist oli isiklikes huvides võetud laenudega, tõendanud. Lisaks ei ole kostja

poolt konkreetse laenu osas esitatud vastuväited põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et laenu

eest omandatud haridus ei ole hüve, mis kuuluks ühisvara hulka (vt Riigikohtu 04.04.2006

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-06, p 15). Samas tuleb arvesse võtta, et hageja saanuks ülikoolile

õppemaksu tasuda enda muude rahaliste vahendite arvelt, juhul kui need oleksid olnud piisavad.

Hageja elukorraldust, elamistingimusi ja sissetulekuid arvestades pidi hageja toimetulemiseks

pidevalt võtma laene. Olles tasunud muudest sissetulekutest (töötasu ja peretoetused) jooksvad

igapäevased kulutused, ei saa ülikoolile arve tasumist pidada perekonnahuvide väliseks

kulutuseks. Samuti on hageja selgitanud usutavalt, et ta on pidanud igapäevaseks toimetulekuks

võtma lisaks laene ka oma töökaaslastelt ja sõpradelt, mistõttu ei saa nendele laenu tagastamist

krediidiasutusest võetud laenu arvelt pidada perekonna huvide vastaseks. Kostja poolt viidatud

13 000 Eesti krooni oli üle kantud hageja limiidikontole Danske pangas, millelt nähtuvad

2-12-44594

igapäevased kulutused, sealhulgas on tasutud lasteaia, lastesõime ja spordiringi arveid ning

kodukindlustuse eest (V kd tl 2-200, VI kd tl 1-104).

39. Kostja väitel olid maakohtu otsuse tegemise ajaks laenulepingutest tulenevad kohustused

täidetud, mistõttu ei saa neid kohustusi jagada. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

Riigikohus on asunud seisukohale, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult

täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt Riigikohtu 22.12.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-141-

09, p 15). See seisukoht ei kohaldu vara osas, mille koosseis seisnebki kindlas suuruses,

sealhulgas pangakontodel oleva raha ja kohustuste suuruses. Tulenevalt alates 01.07.2010

kehtiva PKS § 210 lg-st 2 ja PKS1995 § 14 lg-st 1 tuleb ühisvara, sealjuures ka kohustuste

koosseis, teha kindlaks abielu lõppemise seisuga. Seega sai maakohus arvestada pangakontol

oleva raha ja poolte kohustuste kindlakstegemisel abielu lõppemise ajal nende suurusega, mitte

sellega, kuidas need hilisemalt muutusid.

40. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hageja on valinud oma väidetavate nõuete

realiseerimiseks ebaõige õiguskaitse viisi. Riigikohus on leidnud, et perekonna huvides võetud

kohustused saab ühisvara jagamisel jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (vt

Riigikohtu 10.04.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 39; Riigikohtu 25.02.2015 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-164-14, p 14). Sellest tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide võimalikule

hageja nõudele kostja vastu VÕS § 69 lg 2 alusel ja väide selle nõude aegumisest.

41. Eeltoodust tulenevalt kuulub 28.10.2008 seisuga ühisvara koosseisu hageja pangakontol

olnud raha summas 1923,68 eurot, kostja pangakontodel olnud raha kokku 35 210,92 eurot ning

kohustused summas 9452,59 eurot. Lisaks tuleb arvestada Tallinna Ringkonnakohtu

12.02.2016 otsusega muutmata jäänud maakohtu otsust, millega hageja ainuomandisse jäeti

TTT kinnistu väärtusega 15 000 eurot ja kostja ainuomandisse sõiduauto Audi A6 Avant

väärtusega 300 eurot. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud jätta pangakontodel olnud raha

vastava konto omaniku ainuomandisse ja laenulepingutest tulenevad kohustused hagejale.

Sellest tulenevalt on ühisvara jagamise tulemusel hagejal vara 16 923,68 eurot ja kostjal vara

35 510,92 eurot. Arvestades hagejale jäänud kohustusi, tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja

mõista enamsaadud ühisvara eest hüvitiseks 21 491 eurot (= (16 923,68 + 35 510,92 –

9452,59): 2).

42. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei anna alust maakohtu otsuse menetluskulude jaotust

muuta. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.

43. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt tuleb apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel samuti jätta poolte endi kanda.

44. Kostja

sai

Tallinna

Ringkonnakohtu

18.05.2020

määrusega

menetlusabi

apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisel. Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt,

tuleb kostja riigilõivu tasumise kohustusest vabastada (vt Riigikohtu 03.04.2015 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 15).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Meeli Kaur

Ande Tänav