1-10-6270/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-10-6270

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-6270 (10250100561) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi E.J süüdistuses kuritegudes KarS § 121 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

E.J, ik.xxx, varem kriminaalkorras

karistamata, väärtekaristatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.J kuriteos KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks (2) kuud. Kohaldada E.J suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus kaks (2) kuud vangistust süüdistatava

2 nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, kahele kuule vangistusele vastab: 2 kuudx30= 60 päeva x2 tundi=120 tundi üldkasulikku tööd. 120 tunni ( ühesaja kahekümne) tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus kuus (6) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel on E.J kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

E.J suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Välja mõista E.J’ ilt kahjutasu 800 (kaheksasada) krooni kannatanu P.O. ( ik. X, eluk.X) kasuks.

Välja mõista E.J’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-6270, isik kelle eest tasutakse – E.J , nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuots

use jõustumisest arvates. Kui

sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 Asjaolud ja menetluse käik E.J on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 02.04.2010 a kell 19:00 paiku Saare mk, Valjala v, Valjala a, baari „Zorraida“ juures lõi rusikaga vastu pead P.O.le tekitades sellega viimasele füüsilist valu.

02.04.2010 a kell 19:00 paiku Saare mk, Valjala v, Valjala a, baari „Zorraida“ läheduses

metsas kallale P.O.le ning lõi teda korduvalt puust kaikaga keha piirkonda, millega tekitas

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - parema käe sõrmede vahel 0,5 cm haav ning

peavalu pähe saadud löögi piirkonnas. Peksmise käigus määrdusid ja rebenesid P.O. jalas olnud musta värvi teksapüksid firmalt NEXT väärtusega 800.- kr

Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, samuti peksmises, pani E.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku E.J-i süüdistuses kuriteos KarS § 121 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. E.J on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav E.J ja tema kaitsja nõustusid E.J’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus E.J’ ile nõutava karistuse liigis ja

määras. KarS §121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks vangistust kaks (2) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega

ärakandmisele kuuluv karistus 2 (kaks) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku

tööd, 2 (kahele) vangistuskuule (2x30=60) ehk 60-le vangistuspäevale vastab (60x2) 120

(ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 120 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid.

E.J selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. E.J kinnitas, et on nõus temale süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kannatanu P.O. tsiviilhagile vastuväiteid ei oma.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav E.J, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4 annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma

tõelist tahet. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud oma kirjaliku nõusoleku ka kannatanu P.O., kes taotleb süüdistatavalt 800 krooni väljamõistmist rikutud riiete eest.

Kohus leiab, et E.J tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo

toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud

karistus vastab KarS §-is 56 sätestatule. E.J on andnud kirjaliku nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kannatanu tsiviilhagi summas 800 krooni kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja 145 lg1 p 4 alusel.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub E.J’ ilt riigituludesse väljamõistmisele

sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318.

Kristel Pedassaar kohtunik