2-20-4886/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. november 2020

Tsiviilasja number

2-20-4886

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu)

kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 19. veebruari

2020. a ja 20. märtsi 2020. a otsuste peale täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Valdimir Kutšmei

Vastustaja: Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu), volitatud esindaja Triin Randoja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 26. juuni 2020. a määrus.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Eesti

Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kaebus

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 20. märtsi 2020. a

otsuse

peale

täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Mõista Eesti Vabariigilt Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei kasuks välja riigilõiv 15 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) (avaldaja) esitas 30. märtsil 2020 kaebuse

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 19. veebruari 2020. a otsuse peale täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX. 28. aprilli 2020. a kaebuse täpsustuse kohaselt palub avaldaja

tühistada ka kohtutäituri 20. märtsi 2020. a otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata

avaldaja 25. veebruari 2020. a kaebuse kohtutäituri 19. veebruari 2020. a otsuse peale.

Kohtutäitur alustas 28. juunil 2016 avaldaja avalduse ja väärteoasjas nr XXXX,XX,XXXXXX

21. aprillil

2016

tehtud

kiirmenetluse

otsuse

alusel

täitemenetlust

täiteasjas

nr

XXX/XXXX/XXXX A.A.lt (võlgnik) rahatrahvi 80 eurot sissenõudmiseks. Kohtutäitur nõudis

avaldajalt kohtutäituri tasu ettemaksu 7 eurot 20 senti, mille avaldaja ka tasus.

Kohtutäitur teavitas 31. jaanuaril 2020 avaldajat täitmise võimatusest. Avaldaja esitas

4. veebruaril 2020 taotluse asenduskaristuse määramiseks. Võlgnik tasus määratud rahatrahvi

Rahandusministeeriumi kontole 13. veebruaril 2020.

Kohtutäitur lõpetas 19. veebruari 2020. a otsusega täitemenetluse avaldaja nõude osas

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p-i 2 alusel ning jätkas täitemenetlust sissenõutavaks

muutunud täitemenetluse kulude võlgnikult sissenõudmiseks. Kohtutäitur jättis kohtutäituri

seaduse (KTS) § 33 lg 4 alusel kohtutäituri tasu ettemaksu 7 eurot 20 senti tagastamata.

Avaldaja esitas 25. veebruaril 2020 kaebuse kohtutäituri otsuse peale ettemaksu tagastamata

jätmise kohta. Kohtutäitur jättis kaebuse 20. märtsi 2020. a otsusega rahuldamata.

Avaldaja hinnangul tuleb kohtutäituril KTS § 33 lg 3 alusel tagastada sissenõudjale kogu

tasutud ettemaks isegi juhul, kui kohtutäituril õnnestub nõuda võlgnikult sisse täitemenetluse

kulu KTS § 41 lg 2 alusel vähendatud ulatuses. Vastasel juhul on kohtutäituri tasu tasutud

kohtutäiturile topelt, st nii võlgniku kui sissenõudja poolt. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab

täitekulud võlgnik.

TMS § 41 lg 2 sätestab, et kui võlgnikult ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud täitekulusid

sisse nõuda, tagastab kohtutäitur sissenõudjale vähemalt poole tema tasutud täitekulude

ettemaksust. Seega, isegi kui võlgnikult ei õnnestu mõistliku aja jooksul täitekulusid sisse

nõuda, tuleks kohtutäituril vähemalt pool avaldaja poolt tasutud ettemaksust mõistliku aja

pärast tagastada. Juhul, kui kohtutäituril õnnestub täitekulud võlgnikult sisse nõuda kogu

nõutavas ulatuses, siis tuleb täituril tagastada avaldajale täitekulude ettemaks täies ulatuses

TMS § 41 lg 1 alusel.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu.

Võlgnikule karistuse määramisel ja karistuseks määratud rahatrahvi kohtutäiturile

sundtäitmiseks esitamisel on avaldaja olnud teadlik, et võlgnikult täitemenetluses trahvi

sissenõudmine tõenäoliselt ebaõnnestub. Seega pidi avaldaja olema teadlik, et täitemenetluse

alustamisel tekkivad kohtutäituril täitemenetluse läbiviimisega seotud otsesed kulud, mida

tõenäoliselt ei õnnestu kohtutäituril katta võlgniku poolt tasumisele kuuluva kohtutäituri tasu

arvelt. Kohtutäituri poolt nõutud tasu ettemaksu tasumisel pidi avaldajale olema selge, et kui

täitemenetlus ebaõnnestub, siis tasutud ettemaksu ei tagastata.

Kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamist ja mittetagastamist reguleerivad ammendavalt KTS

§ 33 lg-d 3 ja 4. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et lisaks KTS § 33 lg-tele 3 ja 4 reguleerib

kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamist TMS § 41.

Avaldaja tõlgendus, mille kohaselt KTS § 33 lg 3 mõttes kohtutäituri tasu „täies ulatuses“

tähendab kohtutäituri tasu ulatuses, milles see muutub võlgniku suhtes sissenõutavaks, on

meelevaldne. Kohtutäituri tasu ei nõuta võlgnikult sisse täies ulatuses, vaid üksnes KTS § 41

lg 2 järgi vähendatud ulatuses. Seega ei saabu KTS § 33 lg-s 3 nimetatud ettemaksu tagastamise

olukord, vaid täitemenetlus lõpeb tulevikus kohtutäituri tasu nõuet (täies ulatuses) rahuldamata.

Täitemenetluse jätkamine võlgnikult kohtutäituri tasu sissenõudmiseks on perspektiivitu.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtutäituril peab olema võimalik loobuda võlgniku suhtes

sissenõutavaks muutunud tasu sissenõudmisest selle perspektiivituse tõttu ning lõpetada

täiteasja nr XXX/XXXX/XXXX menetlus.

Kohtutäitur palus juhul, kui kohus peaks tühistama tema 20. märtsi 2020. a otsuse, tühistada ka

19. veebruari 2020. a otsus täies ulatuses.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 26. juuni 2020. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri

19. veebruari 2020. a ja 20. märtsi 2020. a otsuste peale, tühistas kohtutäituri 19. veebruari

2020. a otsuse osas, millega jäeti avaldaja tasutud ettemaks tagastamata ning kohtutäituri

20. märtsi 2020. a otsuse, millega jäeti rahuldamata avaldaja 25. veebruari 2020. a kaebus

kohtutäituri 19. veebruari 2020. a otsuse peale. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud

kohtutäituri kanda, määras avaldaja menetluskulude suuruseks 15 eurot (riigilõiv) ning

mõistis nimetatud summa kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja.

KTS § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 2 annab kohtutäiturile

õiguse nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. KTS § 30 lg 3 järgi tasub

ettemaksu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, s.o antud juhul avaldaja. KTS § 33 lg 4

sätestab, et kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale

kohtutäituri tasu ettemaksu. Seega võis kohtutäitur küsida avaldajalt kohtutäituri põhitasu

ettemaksu, mille arvelt on võimalik kanda kohtutäituri kulud. Selliselt ei kanna kohtutäitur

võlgniku varatuse riski, vaid risk jääb sissenõudjale. Võlgniku varatuse riski kannab kohtutäitur

siis, kui ta loobub ettemaksu nõudmisest.

Kohtutäitur on teinud täitedokumendi täitmiseks täitetoiminguid ning tal on õigus saada selle

eest seaduses sätestatud määras tasu. Kohtutäitur ei pea täitemenetlust läbi viima tasuta või

omal kulul. Täiturile ei saa panna kohustust tegeleda perspektiivitu nõude sissenõudmisega

ning kohtutäituril peab olema võimalus enda tasu osas menetlus omal algatusel lõpetada. Õige

ei ole aga kohtutäituri 19. veebruari 2020. a otsus jätkata täitemenetlust täitekulude

sissenõudmiseks, jättes avaldaja ettemaks tagastamata.

Maakohus ei nõustunud kohtutäituri tõlgendusega TMS §-de 40 ja 41 osas. TMS § 40 määratleb

ära, millistel juhtudel saab kohtutäitur sissenõudjalt ettemaksu küsida. TMS § 40 lg 5 sätestab,

et kohtutäituri tasu ettemaksu võib sissenõudjalt nõuda kohtutäituri seaduses ettenähtud

ulatuses ja korras. KTS § 29 lg 2 alusel on kohtutäitur kohustanud sissenõudjat tasuma

ettemaksu 7 euro 20 sendi ulatuses.

Kohtutäiturile tasutud ettemaksu tagastamist reguleerivad KTS § 33 ja TMS § 41. KTS § 33

lg 4 sätestab, et kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale

kohtutäituri tasu ettemaksu. Kohtutäituri 19. veebruari 2020. a otsuse järgi jätkub täitemenetlus

sissenõutavaks muutunud täitemenetluse kulude sissenõudmiseks. Seega ei ole täitemenetlus

lõppenud ja KTS § 33 lg 4 eeldused ei ole täidetud. Kohtutäitur ei oleks tohtinud jätta ettemaksu

tagastamata.

TMS § 41 lg 2 sätestab, et kui võlgnikult ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud täitekulusid

sisse nõuda, tagastab kohtutäitur sissenõudjale vähemalt poole tema tasutud täitekulude

ettemaksust. Antud säte annab kohtutäiturile võimaluse soovi korral jätkata täitemenetlust

olukorras, kus mõistliku aja jooksul ei ole suudetud täitekulusid sisse nõuda. Selliselt paneb

TMS § 41 lg 2 kohtutäituri koos sissenõudjaga kandma võlgniku maksejõuetuse riski, nähes

ette, et kui võlgnikult ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud kulusid sisse nõuda, tagastatakse

vähemalt pool ettemaksust. Kohtutäitur oleks pidanud 19. veebruari 2020. a otsuses

põhjendama täitekulude sissenõudmise võimalikkust, samuti hindama, kas mõistlik aeg on

möödunud või mitte ja otsustama ettemaksu osalise tagastamise üle.

19. veebruaril 2020 otsust tehes oli kohtutäiturile selge, et täitemenetluse jätkamine on

ilmselgelt perspektiivitu. Sellisel juhul oli kohtutäituril võimalik KTS § 33 lg 4 alusel jätta

sissenõudja poolt tasutud ettemaks tagastamata juhul, kui täitur oleks kogu täitemenetluse

lõpetanud. Kui täitemenetlus täitekulude osas jätkub, võtab täitur endale riski võlgniku

maksejõuetuse osas ning kohustub mõistliku aja möödudes tagastama sissenõudjale pool

ettemaksust (TMS § 41 lg 2).

Praeguses menetluses puudub kohtul alus kogu ulatuses 19. veebruari 2020. a otsuse

tühistamiseks, kuivõrd menetluse jätkamise osas ei ole otsus ebaseaduslik ning avaldaja ei ole

selles osas kaebust esitanud. Lisaks sellele ei takista kohtu poolt otsuse täielikult tühistamata

jätmine kohtutäituril täitemenetluse lõpetamist tulevikus.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur palub lugeda määruskaebus tähtaegselt esitatuks. Kohtutäiturit esindas kohtutäituri

abi Vladimir Kutšmei. Maakohtule olid teada kohtutäituri abi kontaktid, sh e-posti aadress.

Maakohus ei ole määrust esindajale edastanud ega kuni 10. augustini 2020 e-toimiku kaudu

nähtavaks teinud.

Maakohus on õigesti järeldanud, et kohtutäiturile oli 19. veebruaril 2020 otsust tehes selge, et

võlgniku suhtes täitemenetluse jätkamine on perspektiivitu. Maakohtu seisukoht, et avaldaja

poolt tasutud ettemaksu tagastamata jätmiseks oleks kohtutäitur pidanud loobuma võlgnikult

täitekulude sissenõudmisest ning täitemenetluse võlgniku suhtes lõpetama, ei ole põhjendatud.

Kohtutäituri tasu „täies ulatuses“ KTS § 33 lg 3 mõttes tähendab kohtutäituri tasu KTS § 35

lg-s 1 nimetatud ulatuses. Olukorras, kus kohtutäitur ei saanud või kohtutäituril ei ole õigust

saada võlgnikult tasu ulatuses, mis on vajalik konkreetse avalik-õigusliku soorituse

(täitemenetluse läbiviimise) kulude katmiseks, on põhjendatud jätta sissenõudja poolt tasutud

ettemaks tagastamata. Sellisel juhul kaetakse konkreetse täitemenetluse läbiviimise kulud

osaliselt võlgniku arvelt ja osaliselt sissenõudja arvelt.

5. Avaldaja leidis, et kaebuses toodud põhjendustel tuleb kaebus lugeda tähtaegselt esitatuks.

Kohus on leidnud õigesti, et kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamist ja mittetagastamist

reguleerib lisaks KTS § 33 lg-tele 3 ja 4 ka TMS § 41.

Kohtutäitur on määruskaebuses märkinud, et vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses.

Avaldaja nõustub määruse tühistamisega menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis

menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis täiturilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 15

eurot. Avaldaja ei ole praeguses asjas riigilõivu tasunud, kuna TsMS § 145 lg 1 kohaselt on

Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning määruskaebus rahuldada

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse kohtutäituri 20. märtsi 2020. a

otsuse peale rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks.

Vaidlust ei ole menetluses selles, et kohtutäiturit esindas kohtutäituri abi, kes edastas kohtule

dokumente oma nimeliselt e-posti aadressilt. TsMS § 321 lg 1 esimese lause järgi, kui

menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas

dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks

nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole

maakohus vaidlustatud määrust kohtutäituri esindajale tema nimelise e-posti kaudu edastanud

ega enne 10. augustit 2020. a AET-is nähtavaks teinud.

E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik

võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub sellest,

kas saajal on Interneti püsiühendus või mitte (Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-123-07, p 12). E-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest

tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab ta

tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani (Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-123-07, p 14; 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-15, p 13). Kohtutäituri

büroo e-posti aadressile edastamisega ei saa lugeda kohtumäärus täiturile kättetoimetatuks ka

juhul, kui e-posti aadressilt tuleb automaatvastus kirja kättesaamise kohta. Tegemist on

tehnilise lahendusega, mis kinnitab e-kirja saaja postkasti jõudmist, kuid mitte saaja poolt selle

sisuga tutvumist.

Kohtutäituri abi kinnitas e-kirjaga saadetud kohtumääruse kättesaamist 10. augustil 2020.

Samal kuupäeval on määrus tehtud kohtutäituri abile AET-is nähtavaks. Kohtute infosüsteemi

andmetel ei ole määrus kohtutäiturile endale AET-i kaudu nähtav. Sellest tulenevalt on

vaidlusalune kohtumäärus toimetatud kohtutäiturile 10. augustil 2020 kätte ning 25. augusti

2020 kaebus on esitatud määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 661

lg 2).

8. Avaldaja palus tühistada nii kohtutäituri 19. veebruari 2020. a otsuse, kui ka selle peale

esitatud kaebuse kohta tehtud 20. märtsi 2020. a otsuse. Tartu Maakohus tühistas kohtutäituri

19. veebruari 2020. a otsuse osas, millega jäeti avaldaja tasutud ettemaks tagastamata ning

kohtutäituri 20. märtsi 2020. a otsuse, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri

19. veebruari 2020. a otsuse peale.

Kohtutäituri 19. veebruari 2020. a otsuse peale oli avaldajal TMS § 217 lg 1 järgi õigus esitada

kaebus kõigepealt kohtutäiturile endale ja seejärel kaebuse kohta tehtud otsuse peale esitada

kaebus TMS § 218 lg 1 esimese lause järgi maakohtule. Seadusega kooskõlas esitaski avaldaja

kohtutäiturile kaebuse 19. veebruari 2020. a otsuse peale ning kohtutäitur jättis selle 20. märtsi

2020. a otsusega rahuldamata.

Riigikohus selgitas 16. detsembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 p-s 21, et kuigi

formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille

kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse

eesmärk saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218

lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui

menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral

õigus tühistada nii otsus, mille kohtutäitur on kaebuse kohta teinud, kui ka algne otsus. Kohus

ei saa aga algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha.

Seega oli maakohus avaldaja kaebust rahuldades õigustatud tühistama ka täituri 19. veebruari

2020. a otsuse. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning teeb uue määruse,

millega jätab avaldaja kaebuse rahuldamata, puudub alus algse, s.o 19. veebruari 2020. a otsuse

tühistamiseks ning selle vaidlustamise osas avaldaja kaebuse rahuldamata jätmiseks.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas ettemaksu tagastamisel tuleb kohaldada kohtutäituri tasu

seaduse (KTS § 33) või täitemenetluse seadustiku regulatsiooni (TMS §-d 40 ja 41).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, et antud asjas tuleks lisaks KTS §-le 33

kohaldada ka TMS §-d 40 ja 41.

Täitemenetluses tuleb eristada kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulude ettemaksu (TMS § 40

lg 1). Ehkki ka kohtutäituri tasu kuulub täitekulude hulka (TMS § 37 lg 1), on tegemist erinevate

ettemaksu liikidega, mille nõudmiseks on seadusega sätestatud erinevad alused. KTS § 29 lg 2

esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel

ja ulatuses. Kuigi kohtutäitur nimetab määruskaebuse p-des 7 ja 8 täitemenetluse kulusid ja

kulutusi, selgub kohtutäituri 21. juuni 2016. a kohtutäituri tasu (ettemaksu) väljamõistmise

otsusest, et täitur nõudis kohtutäituri tasu ettemaksu tasumist KTS §-de 29 ja 33 alusel. Ka

määruskaebuse p-s 9 kinnitab kohtutäitur, et tegemist on KTS §-de 33 ja 35 alusel nõutud

kohtutäituri tasu ettemaksuga. Kohtutäituri tasu seaduse alusel nõutud ettemaksu tagastamisele

kohalduvad KTS § 33 lg-d 3 ja 4.

Ringkonnakohtu hinnangul on täitekulud TMS § 40 tähenduses eelkõige täitemenetluse

läbiviimisega kaasnevad kulutused, milliste lahtine loetelu on sätestatud TMS § 37 lg-s 1 ja

§ 40 lg-s 1, s.o nt dokumentide edastamise kulud, kauba veo ja ladustamise kulud,

täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud jms. Kuivõrd praeguses vaidluses ei ole

kohtutäitur nõudnud täitekulu ettemaksu TMS § 40 lg 1 alusel, ei saa asjas kohaldada

täitekulude ettemaksu tagastamist reguleerivat TMS § 41.

10. KTS § 33 lg 4 järgi kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata

sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu.

Vaidlust ei ole selles, et täitemenetlus ei ole lõpetatud ning see jätkub täitemenetluse kulude

sissenõudmise osas. Samuti on avaldaja nõue täidetud. Kohtutäituril ei ole vähemalt üldjuhul

põhjust lõpetada täitemenetlust enne, kui on rahuldatud ka kohtutäituri tasunõue, sest

sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet (Riigikohtu 7. juuni

2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-17, p 21; 16. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-77-15, p 29).

Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses (Riigikohtu 15. juuni 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 17). Seega oli täitur õigustatud jätkama täitemenetlust

täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX enda tasude sissenõudmiseks.

11. KTS § 33 lg 3 sätestab, et kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täies ulatuses sisse nõutud,

tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu ühe kuu jooksul tasu laekumisest arvates.

Kohtutäitur jätkab praegusel juhul menetlust kohtutäituri tasu võlgnikult sissenõudmise osas.

Seega on kohtutäituril õigus jätta ettemaks viidatud sätte alusel avaldajale tagastamata kuni

täitur ei ole tasu võlgnikult saanud. Ainuüksi asjaolu, et võlgnikult täitekulude sissenõudmine

on ilmselgelt perspektiivitu, ei ole täituri tasu ettemaksu tagastamata jätmise aluseks. Kui

täituril õnnestub võlgnikult täituri tasu sisse nõuda, puudub alus ettemaksu tagastamata

jätmiseks.

12. Kohtutäitur leiab, et tal on õigus jätta ettemaks tagastamata põhjusel, et tema põhitasu on

KTS § 41 lg 2 alusel vähendatud ning täitur ei saa nõuda sisse tasu täitemenetluse algatamisel

määratud suuruses. Kohtutäituri hinnangul ei saabu vähendatud tasu sissenõudmise puhul

KTS § 33 lg-s 3 nimetatud ettemaksu tagastamise olukord.

Kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt

sissenõudja nõude suurusest. Kohtutäitur nõuab sissenõudjalt täituri tasu ettemaksu samuti

täitemenetluse alguses ning lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest. Kui sundtäitmisele esitatud

nõue täidetakse väljaspool täitemenetlust, arvutab kohtutäitur tasu ümber. Ainuüksi asjaolu, et

menetluse kestel selgub, et täituril on õigus saada tasu vaid vähendatud ulatuses, ei ole

ettemaksu tagastamata jätmise aluseks. Maakohus leidis põhjendatult, et lähtuda tuleb tasust,

mida täituril on õigus võlgnikult sisse nõuda.

Ringkonnakohus leiab, et antud asjas on menetlusosalisteks avaldaja ja kohtutäitur, kuivõrd

vaidlustatud on avaldajale ettemaksu tagastamata jätmist. Menetlusosaliseks ei ole TsMS § 198

lg-st 3 tulenevalt võlgnik, olgugi et talle on osa menetlusdokumente edastatud.

13. Ringkonnakohus nõustub avaldaja väitega, et maakohus mõistis kohtutäiturilt

põhjendamatult menetluskulud välja. Avaldaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud.

Kohtutäituri määruskaebuse rahuldamise, maakohtu määruse tühistamise ning avaldaja kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust

maakohtus. TsMS § 172 lg 10 järgi kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel

tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 10 alusel

avaldaja kanda. Kohtutäituri menetluskuludeks, mida tuleb avaldajalt täituri kasuks välja

mõista, on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (RLS § 59 lg-d 10 ja 15). Muid

tasusid kohtutäiturile ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke