2-20-14509/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14509 Tsiviilasi A.K hagi L.K vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.K, isikukood xxx Esindaja: vandeadvokaat M.S Kostja: L.K, isikukood xxx Asja läbivaatamine Kohtuistung 03.11.2020

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada A.K ja L.K abielu, mis on registreeritud xxx. 3. Tagastada hagejale riigilõiv 50 eurot ja kanda see S arvelduskontole nr xxx 4. Jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda. 5. Määrata hageja menetluskuluks 170 eurot ning mõista see summa kostjalt hageja kasuks välja.

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 kohaselt ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

2(3) andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused ning kostja seisukohad

1. A.K esitas 05.10.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse L.K xxx sõlmitud abielu lahutamiseks. Hagi kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud kümme aastat tagasi. Hageja töötab pikemat aega Soomes ning kostja elab Eestis. Poolte kooselust sündinud lapsed on täisealised. Pooled leppisid käesoleva aasta suvel kokku, et lahutavad augustis abielu väljaspool kohut, kuid kostja lahutama ei ilmunud, mis ongi tinginud vajaduse esitada käesolev hagi maakohtule.

2. Kohus pidas asjas istungi 03.11.2020. Hageja jäi oma taotluse juurde ning selgitas, et abikaasadel puudub ühisvara ning ühine elukoht. Abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik. Kostja avaldas, et abielulised suhted on lõppenud ning nende taastamine ei ole võimalik. Kostja nõustus lahutusega. Küsimusele, miks ei lahutatud abielu kohtuväliselt, vastas kostja, et kuna hagejal on elatisvõlg, ei nõustunud kostja abielu lahutama. Pooled loobusid istungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Hageja taotles 50% riigilõivu tagastamist hageja esindaja büroo arvele ning oma õigusabikulude ja 50% riigilõivu jätmist kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Nähtuvalt abielutunnistusest (tl 4) on poolte abielu sõlmitud xxx. Hageja kinnitusel elavad pooled lahus kümme aastat, st kauem, kui PKS § 67 lg 2 sätestatud 2 aastat. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltel oleks alaealisi lapsi ega ühisvara.

4. Pooled loobusid istungil kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Seega ei saa TsMS § 630 lg 2 kohaselt otsusele apellatsioonkaebust esitada.

5. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetlusest tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. A.K on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot. Hageja taotles kohtuistungil 50% menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, mille kohus rahuldab. Riigilõiv tagastatakse hageja nimetatud kontole.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

3(3) rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

8. Hageja on avaldanud, et leppis kostjaga kokku abielu kohtuvälise lahutuse, kuid kostja tõttu seda ei toimunud. Kostja on toonud põhjenduseks hageja elatisvõla võlgnevuse. Kohtu hinnangul on hageja kohtussepöördumine ning sellega kaasnenud menetluskulud tingitud üksnes kostja tegevusest. Kohtu arvates ei oleks õiglane jätta hageja menetluskulusid hageja kanda ning jätab hageja õigusabikulud ning pool riigilõivust kostja kanda. Hageja esitas kohtule menetluskuludena xxx arve summas 220 eurot, milles sisaldub hagiavalduse koostamine 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning riigilõiv 100 eurot. Kohus määrab hageja menetluskuludeks 170 eurot, sh 120 eurot õigusteenuse kulu ning

50 eurot riigilõiv ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin