Legislator Case Law & Legislation
2-20-8909/20 AI generated

2-20-8909/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-8909/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1. Jätta Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2- kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Svea Finance AS-i maakohtus kantud

Legislator headnote

AI generated

2-20-8909/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 1. Jätta Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2- kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Svea Finance AS-i maakohtus kantud

Keywords

AI generated
changed financial circumstances bank account information bank credit balance over-indebtedness consumer credit revocation frozen bank accounts
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-8909

Tsiviilasi

XX avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad

Crossblock OÜ (registrikood 12454769)

Investly Technologies OÜ (end nimi Investly Holding

OÜ; registrikood 12710066)

Svea Finance AS (registrikood 11200943), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister

Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline

esindaja Külli Reinfeld

AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline

esindaja Martin Velling

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-

20-8909 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda.

4. Rahuldada

Svea

Finance

AS-i

maakohtus

kantud

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Svea Finance AS-i maakohtus kantud

menetluskulude suuruseks 540 eurot.

5. Rahuldada

Svea

Finance

AS-i

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus. Määrata Svea Finance AS-i ringkonnakohtus kantud

menetluskulude suuruseks 270 eurot.

6. Mõista XX-lt Svea Finance AS-i kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 810 eurot.

7. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

peab

XX

tasuma

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Jätta määruskaebuses esitatud taotlus pankrotiavalduse menetluse peatamiseks

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

2 (8)

Võlgnikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Svea Finance AS esitas 18. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik)

pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-18-924). Võlgnik esitas 23. aprillil 2018 Harju

Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks (tsiviilasi nr 2-18-6338). Harju maakohus

liitis asjad ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi nr 2-18-924. Tallinna Ringkonnakohtu

19. veebruari 2020. a määrusega jäeti võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata ja

avaldus võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata.

2. Võlgnik

esitas

18. juunil

2020

Harju

Maakohtule

uue

avalduse

võlgade

ümberkujundamiseks.

Avalduse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2020. a määruses osundatud

võlgade ümberkujundamiskava puudused kõrvaldatud. Võlgnik märkis, et tema igakuiseks

sissetulekuks on töötasu 1586 eurot (neto) ning talle kuulub ½ suurune kaasomandi osa

Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, panipaigast ja Tallinna YYY ning Q

parkimiskohtadest. Korteriomand on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS-i kasuks.

Korteriomandi väärtuseks koos panipaiga ja parkimiskohtadega on ca 310 000 eurot, laenujääk

230 000 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last.

Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt soovib võlgnik ümber kujundada kohustusi

kogusummas 646 001,80 eurot. Kokku oleks kava kohaselt võimalik rahuldada võlausaldajate

nõudeid vähemalt 10,42 % ulatuses. Svea Finance AS nõue vaidlustatakse, kuid alternatiivses

ümberkujundamiskavas on sellega arvestatud. Võlgniku kaasomandi osade võõrandamisest on

avalikul enampakkumisel võimalik saada vähemalt 20 000 eurot. Kava kinnitamine tagab

võlausaldajate nõuete rahuldamise suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses.

3. Maakohus küsis avalduse menetlusse võtmise osas võlausaldajate seisukohad.

4. Võlausaldajad AS SEB Pank, Swedbank AS ja Svea Finance AS leidsid, et avalduse

menetlusse võtmisest tuleb keelduda. AS SEB Pank märkis, et võlgniku avaldus võlgade

ümberkujundamiseks on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-18-924. Võlgniku uued

ümberkujundamiskavad ei ole varasemast perspektiivikamad või selgemad. Swedbank AS

märkis, et võlgniku sissetulek on tõendamata ja kava täitmise tõenäosuse hindamisel ei saa

lähtuda kinnisasja müügitulemist. Svea Finance AS märkis, et avaldaja võlgade

ümberkujundamise menetlus on läbitud tsiviilasjas nr 2-18-924, mistõttu ei saa seda uuesti

alustada. Avaldus on vastuoluline ja sisaldab tahtlikult esitatud valeandmeid ning ei vasta

kehtivatele õigusnormidele. Võlgnik ei saa ümberkujundatavaid nõudeid esitada avalduses

tingimuslikult ega alternatiivselt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Võlausaldajad Crossblock OÜ ja Investly Technologies OÜ võlgade ümberkujundamise

avalduse menetlusse võtmise osas seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS JA PÕHJENDUSED

3 (8)

5. Maakohus keeldus 15. septembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 17 lg 2 p 1 ja 3 alusel avaldaja võlgade

ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel võlgniku kanda.

Maakohus nõustus võlausaldajatega, et võlgniku poolt võlgade ümberkujundamise avalduses

esitatud andmed on puudulikud ja põhistamata. Võlgnik ei ole tõendanud, et teenib alates

2. aprillist 2018 igakuist töötasu. Seega ei ole võimalik hinnata tema võimet võlausaldajate

nõuete tasumiseks võlgade ümberkujundamise kava vältel. Võlgniku märgitud eluasemekulud

ei ole usaldusväärsed, sest dokumentidest ei nähtu, kellele kuulub korter, kus võlgnik üüri

maksmata elab ning kui kaua korteri omanik võlgnikule korteri tasuta kasutamist võimaldab.

Võlgnik ei ole tõendanud temale kuuluva kinnistu kaasomandi osa väärtust. Võlgnik ei ole

vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2020. a määruses märgitule vastavat puudust

kõrvaldanud ega antud asjaolu tõendamiseks kinnisvaraspetsialistide hinnangut esitanud.

Kinnisvara väärtust ei saa tõendada avaldusele lisatud võlgniku endise elukaaslase 29. juuni

2020. a nõusolekuga osta võlgnikule kuuluv kaasomandi osa 20 000 euro eest.

Maakohtu arvates esitas võlgnik avalduses puudulikke ja põhistamata andmeid tahtlikult

VÕVS § 17 lg 2 p 3 mõttes. Võlgnik on väitnud, et ta elab üksi aadressil WWW, Tallinn ja

tasub kuus eluasemekulusid 98,89 euro ulatuses. Eluasemekulude kalkulatsioonist nähtub, et

nimetatud summa ei sisalda korteri kasutamise eest tasumisele kuuluvat üüri. Seega tulnuks

võlgnikul esitatud dokumentides selgitada, kellele kuuluvas korteris ta elab ja kaua korteri

omanik talle korteri tasuta kasutamist võimaldab. Veel on võlgnik väitnud, et tal on pangakonto

üksnes Swedbank AS-is, kuhu laekub tema töötasu 1586 eurot. Swedbank AS-i pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on võlgnikule D OÜ-lt töötasu laekunud viimati 2. aprillil 2018.

Ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 – 1. juunini 2020 on võlgniku pangakontole laekunud kõigest

59,97 eurot. Seega on võlgnik tahtlikult esitanud kohtule valeandmeid oma vara ja sissetulekute

kohta.

Maakohus nõustus Svea Finance AS-i seisukohaga, et võlgnik ei saa ümberkujundatavaid

nõudeid esitada tingimuslikult ega alternatiivselt. Tallinna Ringkonnakohus on 19. veebruari

2020. a määruses selgitanud, et võlausaldajale peab olema üheselt arusaadav, millistel

tingimustel võlgnik ümberkujundamise käigus allesjääva kohustuse täitma peab. See on oluline

ka

võlgade

ümberkujundamise

avaldust

menetleva

kohtu

jaoks,

arvestades,

et

ümberkujundamiskava kinnitamise määrus on käsitletav täitedokumendina (TsMS § 442 lg 5

ja § 463 lg 2). Praegusel juhul on võlgnik esitanud tingimusliku ümberkujundamiskava, seades

kohustuste täitmise ulatuse sõltuvusse sellest, kas hageja poolt Svea Finance AS-i vastu

kavandatav hagi rahuldatakse või mitte. Kavandatava hagi rahuldamine ei sõltu võlgnikust,

samuti ei oska kohus prognoosida, kui kaua võlgniku kavandatava hagi menetlemine erinevates

kohtuastmetes aega võiks võtta. Seega ei ole võlgniku pakutud ümberkujundamiskava täitmine

võimalik (VÕVS § 17 lg 2 p 1).

MÄÄRUSKAEBUS

6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega võtta võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamiskava menetlusse ning

peatada pankrotiavalduse menetlemine tsiviilasjas nr 2-18-924 kuni ümberkujundamiskava

kinnitamise otsustamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded ning rikkus

selgitamiskohustust ja uurimisprintsiipi. Maakohus jättis võtmata seisukoha poolte maakohtu

menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta (TsMS § 654 lg 5).

Maakohus heidab võlgnikule ette pangakonto mittekasutamist, mida võlgnik õiguslikus mõttes

ei oleks saanud nii või teisiti teostada ning mille teostamise võimatus tuleneb kohtu enda

varasemast tegevusest. Võlgnikule makstakse igakuist töötasu sularahas, kuna alates

16. aprillist 2018 on võlgniku pangakonto kasutamine olnud tõkestatud talle maakohtu poolt

4 (8)

ajutise halduri määramise tõttu. Väljamaksete toimumine nähtub võlgade ümberkujundamise

avaldusele lisatud 2018. a ja 2019. a tuludeklaratsioonidest.

Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgnik on võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud

võlanimekirja p-s 2 märkinud, et elab vanematele kuuluvas korteris ning kõik elamiskulud

piirduvad aasta jooksul tasumisele kuulunud kommunaalkulude igakuise keskmise summaga.

Kui kohus leiab, et seadusandja vormis toodud kujul esitatud andmed ei ole piisavad, tuleks

täiendavat infot küsida, mitte jätta inimest õiguskaitseta.

Maakohus ei arvestanud, et võlgniku poolt oleks vastutustundetu ja võlausaldajate poolt ilmselt

etteheidetav kulutada ulatuslikke summasid eksperdiarvamuse tellimiseks võlgnikule kuuluva

kinnistu kaasomandi osa väärtuse hindamise eesmärgil. Eksperdiarvamuse puudumine ei ole

oluline rikkumine. Kuna ajutise pankrotihalduri määramise tõttu ei ole teada, millal või mis

tingimustel võlgnik saaks õiguslikus mõttes kinnisasja mõttelist osa müüa ning COVID-19

viiruseleviku tõttu on kinnisvaraturg ebastabiilne, oleksid eksperdiarvamuse tellimise korral

selle tulemused suure tõenäosusega ebatäpsed ega võimaldaks teha täpseid ennustusi

ümberkujundamiskavas kajastatud maksete suuruse osas. Eeltoodut arvestades lähtus võlgnik

tsiviilasjas nr 2-18-924 kajastatud summast, mille osas võlausaldajad ei ole võlgniku hinnangu

osas

vastuväiteid

esitanud.

Lisaks

pakkus

võlgnik

Tallinna

Ringkonnakohtu

19. veebruari 2020. a määruses sedastatust tulenevalt lahendusena garanteeritud minimaalse

kinnisvara müügihinna, mis asendaks ebaselget ning mitteennustatavat täitemenetlusega

saadavat potentsiaalset tulemit. Kinnisvara väärtusega eksimine ei kahjustaks võlausaldajate

huve.

Kuna maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtule esitatud avalduses on välja toodud asjaolud,

mille puudumist kohus võlgnikule ette heidab, on alusetu väide kohtu tahtliku eksitamise osas.

Maakohtu seisukoht on põhjendamata (TsMS § 669 lg 1 p 5).

Maakohus leidis valesti, et võlgnik ei saa ümberkujundatavaid nõudeid esitada tingimuslikult

ega alternatiivselt. Kohtupraktikas ja VÕVS § 25 lg 2 sõnastusest järeldub, et võlgnik saab

esitada rohkem kui ühe kava ja varem esitatut muuta. Võlgnik ei ole kohustuste täitmise ulatust

seadnud sõltuvusse Svea Finance AS-i vastu esitatud hagi rahuldamisest. Võlgnik esitas

metoodika ja täpsed väljamaksete summad nii hagi rahuldamise kui ka rahuldamata jätmise

puhuks, olenemata hagi menetlemisele kuluvast ajast. Kui kavas on puudused, mis on

kõrvaldatavad, tuleb määrata selleks tähtaeg. Alternatiivse kava esitamise eesmärk oli eelkõige

menetlusökonoomia saavutamine ja aja säästmine.

Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgade ümberkujundamise vastu olid ainult kolm viiest

võlausaldajast, kelle nõuded esindasid alla 23 % kogu nõuete mahust. Kuivõrd 77 %

võlausaldajatest ei olnud vastuväiteid esitanud, võib järeldada, et nad eelistavad võlgade

ümberkujundamise menetlust. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas võlgade ümberkujundamise

menetluse tulemusel saavutatakse võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine oluliselt suuremas

ulatuses kui pankrotimenetluses. Seega tegi maakohus kõigi menetlusosaliste jaoks kahjuliku

lahendi jättes selle põhjendamata (TsMS § 436 lg-d 1 ja 2).

Maakohus oleks pidanud kohtupraktika ja võlgade ümberkujundamise seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt arvesse võtma, et võlgnik on selgelt nõrgem pool ning senine protsessi

käik ning võlausaldajate argumentatsiooni iseloom näitavad ilmekalt, et võlgniku õigused

oleksid praktikas kaitstud vaid kohtu järelevalve all toimuva võlgade ümberkujundamise

menetluse käigus. Võlausaldajate seisukohad kajastavad pigem võlgniku karistamise kui oma

õiguste kõige otstarbekama teostamise eesmärki.

Kuna praegusel hetkel on võlgniku suhtes esitatud nii pankrotiavaldus kui ka võlgade

ümberkujundamise avaldus, tuleb VÕVS § 14 lg 2 kohaselt pankrotimenetlus peatada.

7. Võlausaldajad Svea Finance AS ja Swedbank AS vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid

jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Teised võlausaldajad määruskaebusele

ei vastanud.

5 (8)

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

koosmõjus TsMS § 659 järgi muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebuse

väited ei anna alust maakohtu määruse lõppjäreldust muuta. Määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgniku esitatud andmed kinnistu

kaasomandi osa väärtuse ja sissetuleku kohta on ebatäielikud, mis annab VÕVS § 17 lg 2 p 3

järgi aluse jätta võlgade ümberkujundamiskava avaldus menetlusse võtmata. Siinjuures tuleb

arvestada, et võlgnik esitas avalduse teistkordselt ning vaatamata sellele esitas ta uuesti

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetuleku kohta.

10.1. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole tõendanud igakuise töötasu suurust, mistõttu ei ole

võimalik hinnata võlgniku võimet võlgade ümberkujundamiskava täita. Swedbank AS-i

pangakontol on viimane töötasu laekumine 2. aprillil 2018 (tl 99 pöördel).

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole hinnanud võlgniku väiteid

ega tõendeid, mille kohaselt on töötasu laekumine nähtav 2017. a, 2018. a ja 2019. a

tuludeklaratsioonidest ning ajutise pankrotihalduri aruandest. Ringkonnakohus saab võlgniku

väiteid ja tõendeid hinnata ning maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldada.

10.2. Esitatud tõendid (tuludeklaratsioonid ja alltöövõtulepingud) tõendavad, et võlgnik sai

sissetulekut kuni 2019. a lõpuni (tl 19-53). Ajutise pankrotihalduri aruandes on märgitud, et:

„Võlgniku sissetulek on võlgniku vastuse kohaselt 1586 eurot kalendrikuus (neto).“ (ajutise

halduri aruande p 3.2.7; tl 56 pöördel). Isegi kui 2017 – 2019 tuludeklaratsioonid näitavad, et

võlgnik saab palka või muud tasu, siis kajastavad need olukorda kuni 2019. a lõpuni. Ajutise

pankrotihalduri aruandes on kajastatud andmed võlgnikult saadud informatsiooni kohaselt.

Võlgniku tööandja D OÜ on 18. juunil 2020 andnud kinnituse, et tööandja tasub mõistlikus

ulatuses võlgniku side- ja transpordikulud seni, kuni võlgnik töötab äriühingu juhatuse

liikmena, kuid selles ei ole esitatud andmeid igakuise töötasu suuruse ega maksmise kohta (tl

61). Seega, ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et võlgnikul on 2020. a püsiv sissetulek, mis

võimaldaks tal võlgade ümberkujundamiskava täita.

10.3. Maakohus ei heitnud võlgnikule ette pangakonto mittekasutamist, sest asjas ei oma

tähtsust, kas töötasu makstakse välja sularahas või ülekandega. Oluline oli võlgnikul tõendada,

et ta on võimeline võlgade ümberkujundamiskava täitma, sest ta omab selleks piisavat ja püsivat

sissetulekut. Kolleegium märgib, et võlgade ümberkujundamise menetlus saab toimuda üksnes

siis, kui võlgnikul on mingi sissetulek, millest võlgasid katta.

Kuigi maakohus rikkus menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus TsMS § 478 lg-

ga 1), ei muuda see asja lahendust. Võlgnikule saab ette heita, et ta on tahtlikult esitanud

ebatäielikke andmeid oma sissetuleku kohta.

11. Maakohus leidis, et võlgniku poolt esitatud eluasemekulud 98,89 eurot ei ole

usaldusväärsed.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei hinnanud võlgniku väidet,

mille kohaselt elab ta vanematele kuuluvas korteris ning tasub üksnes kommunaalkulusid (vt

võlanimekiri; tl 14). Seega muudab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

Võlgnikule ei saa ette heita eluasemekulude osas ebatäielike andmete esitamist.

12. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole tõendanud talle kuuluva kinnistu kaasomandi osa

väärtust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja seda ei korda.

Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et eksperdiarvamuse tellimine ei ole asjaolusid

arvestades põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgnik lähtuda hinnast, mis oli välja

6 (8)

toodud tsiviilasjas nr 2-18-924, sest ka nimetatud menetluses oli maakohtu etteheide selles, et

võlgnik jättis talle kuuluva kinnistu kaasomandi osa väärtuse kohta andmed esitamata.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus oleks VÕVS § 25 lg 2

järgi pidanud andma talle täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks. Praegusel juhul

kaalus maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise küsimust VÕVS § 17 alusel ning

VÕVS § 25

lg 2

on

kohaldatav

pärast

avalduse

menetlusse

võtmist

ja

enne

ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita selgitamiskohustuse ja

uurimisprintsiibi täitmata jätmist. Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-

te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni

kogumises ning tõendite otsimises (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-

16-3663, p 23). Menetlusosalised peavad oma menetlusõigusi käsutama ka hagita menetluses

ning võlgade ümberkujundamise avalduse lahendamisel tuleb kõik asjaolud ja tõendid kohtu

ette tuua võlgnikul.

15. Lisaks leiab ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud võlgnikule andma täiendavat

tähtaega

täiendavate

andmete

esitamiseks

või

täpsustamiseks

või

võlgade

ümberkujundamiskava muutmiseks, sest asjas esines VÕVS § 17 lg 2 p 1 alus – võlgniku

pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine on ebatõenäoline. Kolleegium

märgib, et võlgade ümberkujundamise menetluses peab võlgnik ise suutma välja pakkuda

lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ja võimalusel

kinnitavad selle.

16. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusega, et avaldus on

perspektiivitu seetõttu, et Svea Finance AS-i kohustus on esitatud tingimuslikult. Maakohus

jättis tähelepanuta VÕVS § 23 lg 5, mis annab võimaluse hinnata võlausaldaja nõuete kehtivust

ja kohus võib võlausaldaja nõude täielikult või osaliselt välistada, jättes selle lahendamiseks

hagimenetluses. Seetõttu tuleb maakohtu põhjendus määrusest välja jätta ja asendada

ringkonnakohtu määruse järgneva põhjendusega.

Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja

on kujunenud maksejõuetus pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõttes (ajutise halduri aruande

p 7; tl 57 pöördel). Kui pärast avalduse menetlusse võtmist selgub, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, jätab kohus avalduse läbi vaatamata (VÕVS § 28 lg 2). Seega, püsiva võlgniku

maksejõuetuse puhul ei saa võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viia ning kui avalduse

menetlusse võtmise otsustamisel selline asjaolu esineb, siis on põhjendatud VÕVS § 17 lg 2

p 1 alusel keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei

ole ette nähtud võlgnikele, kellel puudub võlgnevuste mõistlikus ulatuses tasumiseks igasugune

perspektiiv.

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise ja täitmise ebatõenäolisusele viitab ka asjaolu, et

kavas on võlausaldajate nõuete täitmise protsent 10,42 % ja alternatiivses kavas 8,40 %. Kuigi

VÕVS ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid, viitab sellises ulatuses

kohustuste vähendamine siiski sellele, et võlgnik ei ole ajutiselt makseraskustes ning võlgade

ümberkujundamise menetluse kaudu ei suuda võlgnik ilmselgelt oma makseraskusi ületada ja

pankrotimenetlust vältida.

Kuigi maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, ei muuda see asja lahendust. Asjas on

tuvastamist leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu on võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine ebatõenäoline.

17. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus jättis tähelepanuta, et

võlgade ümberkujundamise vastu olid ainult kolm viiest võlausaldajast, kelle nõuded esindasid

alla 23 % kogu nõuete mahust ning võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusel võib

saavutada võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamise oluliselt suuremas ulatuses kui

pankrotimenetluses.

7 (8)

Kolleegium märgib, et nimetatud asjaolusid tuleb kohtul hinnata ümberkujundamiskava

kinnitamise otsustamisel (VÕVS § 24 lg-d 2 ja 4) ning neid asjaolusid ei hinnata avalduse

menetlusse võtmise otsustamisel (VÕVS § 17).

18. Võlgnik on selgitanud, et ta soovib vältida pankrotimenetlust, sest pankroti

väljakuulutamisel ei saa ta jätkata D OÜ juhatuse liikmena (tl 63). Kolleegium märgib, et

vaatamata ametikoha kaotamise ohule ja võimalikele pankrotiga seotud piirangutele ei saa

kohus

võlgade

ümberkujundamist

võimaldada

isikule

olukorras,

kus

võlgade

ümberkujundamise eeldused ei ole täidetud ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et võlgniku õigused oleksid kaitstud vaid

kohtu järelevalve all toimuva võlgade ümberkujundamise menetluses. Pankrotimenetlus

toimub samuti kohtu järelevalve all ning PankrS § 55 lg 1 järgi kaitseb pankrotihaldur kõigi

võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult

otstarbeka pankrotimenetluse.

19. Määruskaebuses

taotleb

võlgnik

pankrotiavalduse

peatamist

kuni

võlgade

ümberkujundamise kava kinnitamise otsustamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse

lõppemiseni. Võlgade ümberkujundamise avalduse ja pankrotiavalduse lahendamise järjekord

on sätestatud VÕVS § 14. Käesoleva määruse jõustumisel saab kohus otsustada võlgniku

pankroti väljakuulutamise VÕVS § 14 lg 2 järgi. Võlgniku määruskaebuses esitatud taotlus

tuleb jätta rahuldamata.

20. Seoses maakohtu määruse resolutsiooni muutmata jätmisega puudub vajadus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kuigi maakohus on lähtunud TsMS § 168 lg-st 1 ja mitte

VÕVS §-st 8, ei ole see viinud ebaõige järelduseni, sest põhjendatud on jätta menetluskulud

võlgniku kanda, sest võlgnik esitas teadvalt põhjendamatu avalduse.

Menetluskulud

21. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab võlgnik, sest määruskaebus jääb

rahuldamata (TsMS § 171 lg 1).

22. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja on

esitanud Svea Finance AS.

22.1. Maakohtu menetluses on Svea Finance AS palunud võlgnikult välja mõista 607,50 euro

suuruse lepingulise esindaja tasu. Menetluskulu nimekirja järgi on Svea Finance AS-ile

osutatud õigusabi kokku 6 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta). Svea

Finance AS palub mõista menetluskulude hüvitise välja ilma käibemaksuta.

22.2. Lepingulise esindaja kulu maakohtus tulenes järgmistest toimingutest: kohtunõudega

tutvumine, kirjavahetus kliendiga – 15 minutit, vastuse koostamine ja kirjavahetus kliendiga –

tundi

ja

minutit;

dokumentide

taotlemine

AET-ist,

tutvumine

võlgniku

menetlusdokumendiga ning selle lisadega, nende õiguslik analüüs – 30 minutit.

22.3. Kolleegium leiab, et Svea Finance AS-i menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb

rahuldada osaliselt. Svea Finance AS-ile osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Asja materjalidest ei nähtu 24. augustil 2020 märgitud 30 minuti ulatuses tehtud toiminguid.

Svea Finance AS-ilt ei ole maakohus nõudnud võlgniku dokumentide osas seisukoha esitamist.

22.4. Seega tuleb Svea Finance AS-i menetluskuludeks maakohtus määrata 540 eurot (= 4 x

135) ja see summa tuleb võlgnikult Svea Finance AS-i kasuks välja mõista.

22.5. Ringkonnakohtu menetluses on Svea Finance AS palunud võlgnikult välja mõista 270

euro suuruse lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on Svea Finance AS-ile

osutatud õigusabi kokku kaks tundi tunnihinnaga 135 eurot.

8 (8)

22.6. Lepingulise esindaja kulu tulenes järgmistest toimingutest: maakohtu määrusega

tutvumine – 15 minutit; määruskaebusele seisukoha koostamine – 1 tund ja 45 minutit. Ka

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub Svea Finance AS mõista välja ilma

käibemaksuta.

22.7. Kolleegium leiab, et Svea Finance AS-i määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada. Svea Finance AS-ile osutatud

õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Taotletavad

õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.

22.8. Eeltoodut arvestades on Svea Finance AS-i põhjendatud ja vajalik õigusabikulu

ringkonnakohtus 270 eurot (= 2 x 135).

Kokku tuleb võlgnikult maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludena Svea Finance AS-i kasuks

välja mõista 810 eurot (= 540 + 270).

23. Lisaks peab võlgnik tulenevalt Svea Finance AS-i taotlusest tasuma hüvitatavatelt

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

24. Võlgnik võib määruse peale, millega kohus jättis ümberkujundamise avalduse menetlusse

võtmata, esitada määruskaebuse (VÕVS § 17 lg 4). TsMS § 178 lg 2 alusel saab vaidlustada

menetluskulude kindlaksmääramist, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)