3-20-1467/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1467 Haldusasi XX kaebus Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 07.07.2020 vaideotsuse nr 1-11/356-4 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada XX kaebus.

2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. XX esitas Tartu Halduskohtule 10.08.2020 (postitamise kuupäev 06.08.2020) kaebuse Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 ja 07.07.2020 vaideotsuse nr 1-11/356-4 tühistamiseks. Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirjaga nr 6-1/268 lukustati 02.06.2020 ja 03.06.2020 eelvangistushoone kolmanda osakonna kambrite uksed seoses remonttööde teostamisega. Kambrid lukustati käskkirja põhjenduste kohaselt julgeolekukaalutlustel.

2. Tartu Halduskohus andis 17.08.2020 määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tallinna Halduskohtule.

3. Asja materjalid saabusid Tallinna Halduskohtusse 14.09.2020.

4. Kaebaja teatas 04.09.2020 avalduses, et jääb oma kaebuse juurde.

5. Kohus nõudis 15.09.2020 Tartu Vanglalt välja vaidlustatud 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 ja 07.07.2020 vaideotsuse nr 1-11/356-4. Tartu Vangla esitas dokumendid 16.09.2020.

6. Kohus jättis 18.09.2020 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja, et kinnitada, kas ta nõuab Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 õigusvastasuse tuvastamist ja selgitada, miks on Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks. Lisaks pidi kaebaja täpsustama, kas kaebuse eesmärk on ka Tartu Vangla kohustamine algatada oma ametnike suhtes distsiplinaarmenetlus.

2(3)

7. Kaebaja vastas kohtule 25.09.2020, et ta nõuab Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6- 1/268 õigusvastasuse tuvastamist, kuna sellega on rikutud tema õigusi helistamisel, vabalt liikumisel ja suhtlemisel teiste kinnipeetavatega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

9. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta nõuab Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 õigusvastasuse tuvastamist. Nagu kohus 18.09.2020 kaebuse käiguta jätmise määruses selgitas, saab kaebaja nõuda Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 õigusvastasuse tuvastamist ainult juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi.

10. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuses selgitatakse muuhulgas, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4).

11. Kohus selgitab, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine peab isikut aitama tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsmisel. Vastasel juhul ei ole tuvastamisnõue lubatav. Kaebusest ega kaebaja 25.09.2020 vastusest ei nähtu, milles võiks Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6- 1/268 õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu kaebaja jaoks seisneda. Pelgalt põhimõttelist soovi veenduda haldusakti õigusvastasuses ei saa lugeda põhjendatud huviks (Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-100-08, p 36). Riigikohtu praktikas on välja kujunenud seisukoht, et kaebajal võib põhjendatud huvi olemas olla eeskätt siis, kui tal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002 kohtuotsus nr 3-3-1-11- 02, p 15). Kaebaja ei ole viidanud tuvastamisnõude rehabiliteerivale eesmärgile ja sellise põhjendatud huvi olemasolu ei ole ka kohtule äratuntav. Tuvastamisnõudele üleminek on preventiivsel eesmärgil lubatud vaid juhul, kui on alust arvata, et rikkumine võib toimuda sama vastustaja poolt sama kaebaja suhtes. Väidetav õiguste rikkumine toimus Tartu Vanglas seoses osakonna kambrite uste kahepäevase lukustamisega 2020. aasta suvel. Kuna kaebaja viibib praegu Tallinna Vanglas, on välistatud, et kaebaja tuvastamisnõudel võiks olla preventiivne eesmärk. Ka Tartu Vanglas viibimise olukorras puuduks alus arvata, et Tartu Vangla võib kambrite uksed remonttööde tõttu uuesti paariks päevaks lukustada. Seega leiab kohus, et kaebajal puudub põhjendatud huvi Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-1/268 õigusvastasuse tuvastamiseks.

12. Kohus eeldab, et kaebaja ei ole 25.09.2020 vastusest hoolimata loobunud Tartu Vangla 07.07.2020 vaideotsuse nr 1-11/356-4 tühistamise nõudest. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Nagu kohus eelnevalt selgitas, puudub kaebajal kaebeõigus Tartu Vangla 01.06.2020 käskkirja vaidlustamiseks. Puudub alus arvata, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Seega ei saa Tartu Vangla 07.07.2020 vaideotsuse nr 1-11/356-4 tühistamist eraldiseisvalt nõuda.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

14. Kaebaja on kaebuses esitanud menetlusabi taotluse (riigilõivust vabastamine). Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub alus riigilõivust vabastamise küsimuse lahendamiseks. Seega jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3) Tiia Nurm