2-20-11801/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

03. november 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11801

Tsiviilasi

JSH Kinnisvara OÜ avaldus Mittetulundusühing Neeme

Sadam pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja JSH Kinnisvara OÜ (registrikood: 10728607,

asukoht Nooruse tn 22, 50411 Tartu linn, e-post:

menetlus@tgsbaltic.com),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Leonid Tolstov ja vandeadvokaat Andres

Kalm

(Advokaadibüroo

TGS

Baltic,

e-post:

menetlus@tgsbaltic.com)

Võlgnik Mittetulundusühing Neeme Sadam (registrikood:

80152876, asukoht Sadama tee 5, Neeme küla, 74226

Jõelähtme vald, Harjumaa), seaduslik esindaja R T (isikukood:

xxx, e-post: xxx)

Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman (asukoht Roseni 7,

10111

Tallinn,

e-post:

andres.tootsman@haldur.just.ee,

telefon: 501 8178)

Istungi toimumise aeg

20.10.2020

Istungil osalenud isikud

Võlausaldaja lepinguline vandeadvokaat Andres Kalm

Võlgniku seaduslik esindaja R T

Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman

Kohtumääruse resolutsioon

1. Kuulutada välja Mittetulundusühing Neeme Sadam (registrikood: 80152876) pankrot 03.

novembril 2020 kell 15.00.

2. Nimetada Mittetulundusühing Neeme Sadam pankrotihalduriks Andres Tootsman (asukoht

Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post: andres.tootsman@haldur.just.ee, tel: 501 8178).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. november 2020 algusega kell 15.30

Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja

jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama

sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate

üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2

kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Kohustada Mittetulundusühing Neeme Sadam juhatuse liiget R T (isikukood: xxx) kohtus

vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 19.

novembril 2020 kell 15.30. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada

sundTist või määrata arest kuni 3 kuud.

7. Kohustada Mittetulundusühing Neeme Sadam juhatuse liiget R T (isikukood: xxx) esitama

hiljemalt 18. novembril 2020.a pankrotihaldurile Mittetulundusühing Neeme Sadam täpsustatud

vara ja võlgade nimekiri; raamatupidamisbilansid seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 30.09.2020

ning majandustegevuse kasumiaruanded perioodide kohta 2018, 2019 ja 2020.

8. Menetluskulud jätta võlgniku Mittetulundusühing Neeme Sadam kanda.

9. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 1 080 eurot.

10. Ajutise halduri tasu summas 1 080 eurot maksta välja võlausaldaja JSH Kinnisvara OÜ eest ning

Advokaadibüroo TGS Baltic poolt 21.08.2020.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxx

Swedbank

AS-is

selgitusega

„Deposiit

tsiviilasjas

2-20-11801

vastavalt

19.08.2020

kohtumäärusele“ tasutud deposiidi, summas 1 000 eurot, arvelt. Väljamakse teostada AT

Kodukontor OÜ arveldusarvele nr xxx.

11. Määrus saata resolutsiooni p 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

12. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista võlgniku

pankrotivarast välja võlausaldaja põhjendatud menetluskulud summas 1 689,04 eurot.

13. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse

Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse

läbivaatamisel esindada.

Asjaolud

Võlausaldaja JSH Kinnisvara OÜ esitas 14.08.2020 Harju Maakohtule avalduse võlgniku

Mittetulundusühing Neeme Sadam pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Andres Tootsman’i.

Ajutise halduri aruanne

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgnevat:

Võlgniku tegevus seisnes Harjumaal Jõelähtme vallas asuva Neeme sadamaala haldamisele.

14.08.2020 esitatud pankrotiavalduses kirjeldab võlausaldaja olukorda järgmiselt: 26.03.2020

rahuldas kohus võlausaldaja hagi tsiviilasjas 2-19-19760 ja mõistis võlgnikult välja kokku 67 510,28

eurot + jooksvad viivised; hagi sisuks oli alusetu rikastumisega (kehtetu laenulepinguga) saadud

raha 42800 eurot + viivised tagastamise nõue; kohtu poolt väljamõistetud summat võlgnik ei tasutud

ja tulemust ei toonud ka 08.05.2020 algatatud täitemenetlus; 10.08.2020 teatas kohtutäitur täitmise

võimatusest võlgnikul vara puudumise tõttu; 14.08.2020 esitas võlausaldaja kohtule

pankrotiavalduse.

Ajutise halduri päringutele ei ole R T mitte mingil viisil reageerinud. Vara ja võlgade nimekirja ei

ole võlgnik ajutisele haldurile esitanud. Võlgnikul vara olemasolu kohta igasugused andmed

puuduvad, sh puuduvad võlgnikul kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning

puuduvad sõidukid. Võlgniku viimane teadaolev arvelduskonto xxx suleti 15.11.2019. Järeldus: täna

puudub võlgnikul vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid.

Perioodil 2013 kuni 26.08.2019 kuulus võlgnikule Jõelähtme vallale kuuluva Neeme sadama 13697

m² suurusele kinnistule seatud hoonestusõigus tähtajaga 42 aastat ning Neeme sadama opereerimine

ja haldamine oligi võlgniku majandustegevuse sisuks. Hoonestusõiguse soetus- ja arenduskulud

kokku olid 138 177 eurot ning see hoonestusõigus oligi toona võlgniku ainus reaalne ja arvestatav

vara. 26.08.2019 sõlmitud notariaalse lepinguga võõrandas võlgnik selle hoonestusõiguse hinnaga

111 138 eurot ostjale xxx (xxx). Notariaalsest lepingust nähtub, et: 42 400 eurot on ostja müüjale

tasunud sularahas enne lepingu sõlmimist; 57 650 eurot tasutakse võlgniku xxx kontole nr xxx; 11

088 eurot tasutakse sadama detailplaneeringu eest Jõelähtme valla kontole.

Võlgniku xxx arvelduskonto väljavõttelt nähtub järgmist:

 perioodil 01.01.2019 kuni 15.11.2019 oli kontol kreeditkäive 63 623 eurot;

 kontolt ei nähtu, et 2019. aastal oleks kassast sinna laekunud xxx poolt enne lepingu

sõlmimist väidetavalt tasutud 42 400 eurot;

 27.08.2019 laekus kontole xxx poolt tasutud 57 409,68 eurot, mis laekus notar xxx

deposiitkontolt ja mis oligi suurim ühekordne laekumine;

 27.08.2019 maksti 10 000 eurot xxx kontole xxx;

 ja 27.08.2019 maksti 5 000 eurot R T kontole xxx;

 ja 27.08.2020 võeti xxx´st pangakaardiga välja 3 000 eurot;

 ja 28.08.2020 veel 3000 eurot;

 ja 29.08.2020 veel 4000 eurot;

 ja 30.08.2020 veel 4000 eurot;

 ja 31.08.2020 veel 4000 eurot;

 ja 01.09.2020 veel 3000 eurot;

 ja 02.09.2020 veel 4000 eurot;

 ja 03.09.2020 veel 5000 eurot;

 ja 04.09.2020 veel 3000 eurot;

 ja 09.09.2020 veel 1025 eurot;

 ja 11.09.2020 veel 2750 eurot;

 ja 13.09.2020 veel 4000 eurot;

 ja 17.09.2020 veel 1200 eurot;

 sularaha väljamakseid kontolt on tehtud lisaks Eestis asuvatele xxx ka Itaalias, Prantsusmaal

ja Saksamaal;

 sularaha väljamakseid kontolt on tehtud ka varasemal perioodil - st enne 27.08.2019 kui

laekus raha hoonestusõiguse müügist – näiteks 04.01.2019 900 eurot, 04.04.2019 1300 eurot

ja 11.04.2019 1700 eurot, 15.04.2019 800 eurot, 18.05.2019 550 eurot;

 lisaks on kontolt tehtud hulgaliselt väiksemaid kaardimakseid, sh loteriimaksed Küprose

Vabariiki;

 konto suleti 15.11.2019 pangapoolse ülesütlemisega.

Võlgade nimekirja ega ühtki muud raamatupidamisdokumenti ei ole võlgnik esitanud. Tänaseks

teadaolevad võlad:

Võlausaldaja

Võlgnevus (eurodes)

Märkused

xxx (xxx)

67 510,28

andmed pankrotiavaldusest

xx

2073,40

andmed täitemenetluste

registrist

xxx (xxx)

3881,47

andmed täitemenetluste

registrist

Kokku

73 465,15

Ajaleht Postimees avaldas 2019 aastal korduvalt, et Julianus Inkasso teatel on MTÜ Neeme Sadam

probleemne võlglane. Muid täitmata kohustusi pole esialgu teada. Maksuvõlg puudub. Menetluse

edasises käigus vajavad veel täpsustamist täitemenetluste kulude võimalikud nõuded. Ning kuni

pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel ka viivised ja intressid ning võlgade täpne

suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise tulemusena.

Finantsandmeid pole võimalik sisuliselt analüüsida, sest võlgnik on jätnud Äriregistrile esitamata

raamatupidamise

aastaaruanded

ning

ei

ole

ka

ajutisele

haldurile

esitanud

ühtki

raamatupidamisdokumenti ega vastanud ajutise halduri teabenõudele. Pankroti väljakuulutamise

korral saaks kohaldada R T suhtes mõjutusvahendeid, millised näeb ette PankrS § 89 ning kohustada

teda esitama kohtule võlgniku: bilansid seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 30.09.2020;

majandustegevuse kasumiaruanded perioodide kohta 2018, 2019 ja 2020; varade ja võlgade

nimekiri.

Ilmselt

ei

ole

juhatuse

liige

mitme

viimase

majandusaasta

kohta

nõuetekohast

raamatupidamisarvestust üldse pidanudki, kuigi Raamatupidamise seaduse § 4 näeb ette

raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise), sh majandusaasta aruande tähtajalise

esitamise ja dokumentatsiooni säilitamise. Võlgniku maksejõuetus pidi juhatusele ilmne olema juba

2019.aasta teises pooles, kui võlgnik oli muutunud varatuks ja lõpetanud tegevuse. Võlgniku

juhtkonna poolt toimepandud tõenäoliste pankrotikuritegude teemat on käsitlenud võlausaldaja

esindaja oma 5. oktoobri kirjas ajutisele haldurile. Peale pankroti väljakuulutamist tuleb esitada

kuriteoteade juhatuse tegevuse kohta ning kassast ja kontolt kõrvaldatud raha osas kahjunõue

juhatuse liikme vastu. Lisaks tuleb kaaluda tagasivõitmishagi esitamist hoonestusõiguse

võõrandamise osas.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest: kohustusi on enam kui 73 465 eurot,

kuid puuduvad andmed vara olemasolu kohta; puudub võimalus võlgniku tervendamiseks,

saneerimiseks või kompromissiks, sest tegevus on lõppenud ja jätkamiseks puudub ilmselt nii

kavatsus kui ka raha.

PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses võib maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteo tunnustega tegu või raske

juhtimisviga PankS § 28 mõttes, sest juhtkond käitus pahatahtlikult, kui muutis võlgniku varatuks

ning tegevuse lõpetamisel jättis täitmata kohustused võlausaldajate ees. Võlgniku tegevus lõppes ja

tekkis maksejõuetus kohe peale seda, kui augustis 2019 võõrandati hoonestusõigus ja seejärel

kõrvaldati kontolt kogu müügist saadud raha.

Ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub võlgnikul tänase seisuga vara, mille arvelt saaksid

kaetud pankrotimenetluse kulud. Seega tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega

PankrS § 29 alusel. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi

maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas

menetluses võiks olla ca 5000 eurot. Pankrotimenetluse jätkamisel saaks kaaluda vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, sest juhatuse liige ei ole käitunud temalt tavaliselt

oodatava hoolsusega ning on teinud majanduslikult kahjulikke tehinguid ja kasutanud võlgniku

kassasolevat ja kontole laekunud raha läbinähtamatult ning ilmselt mittesihipäraselt.

Kohtumääruse põhjenduse

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Mittetulundusühing

Neeme Sadam pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud

ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja

põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile

teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt 73 465 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara

moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole

tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses võib maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteo tunnustega tegu

või raske juhtimisviga.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus on teinud 21.10.2020 ettepaneku väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

võlgniku

võlausaldajatele

ja

kolmandatele

isikutele

maksta

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 5 000 eurot hiljemalt 02.11.2020.

Võlausaldaja JSH Kinnisvara OÜ on tasutud kohtu deposiitkontole 5 000 eurot.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt

§ 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud

Mittetulundusühing Neeme Sadam juhatuse liige R T (isikukood: xxx).

PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile täpsustatud vara ja

võlgade nimekirja; raamatupidamisbilansid seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 30.09.2020 ning

majandustegevuse kasumiaruanded perioodide kohta 2018, 2019 ja 2020.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 080 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt

on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed

ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab,

et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise

halduri tasuks 1 080 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Võlausaldaja JSH Kinnisvara OÜ tasus 21.08.2020 ajutise halduri tasu ja kulude katteks

kohtudeposiiti 1 000 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja

kulutuste katteks deposiidi väljamaksmiseks summas 1 000 eurot ning seda põhjendanud. Lähtuvalt

eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 1 000 eurot maksta välja võlausaldaja JSH Kinnisvara

OÜ eest ning Advokaadibüroo TGS Baltic poolt 21.08.2020.a Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is selgitusega „Deposiit tsiviilasjas 2-20-11801 vastavalt

19.08.2020 kohtumäärusele“ tasutud deposiidi, summas 1 000 eurot, arvelt. Väljamakse teostada

AT Kodukontor OÜ arveldusarvele nr xxx.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus

ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas

rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Võlausaldaja JSH Kinnisvara OÜ esitas kohtule 20.10.2020 avalduse menetluskulude suuruse

kindlaksmääramiseks. Võlausaldaja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 2 357 eurot (sh

20.10.2020 istungiga seotud kulu), riigilõiv summas 300 eurot ja bürookulu summas 2 eurot, kokku

2 659 eurot.

Kohus peab pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot põhjendatuks ja

vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Samuti peab kohus vajalikuks ja

põhjendatuks kuluks bürookulu summas 2 eurot, mis kuulub samuti võlgnikult väljamõistmisele.

Edasi kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et võlausaldaja lepinguline esindaja on osutanud

võlausaldajatele õigusabi keskmise tunnihinnaga 173,38 eurot 13,6 tunni ulatuses.

Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjadega ning toimiku materjalidega, on seisukohal,

et võlausaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud, ei vasta toimiku materjalidele ega ole mõistlikud,

mistõttu vähendab kohus neid 13,6 tunnilt 8 tunnile. Kohus leiab, et 8 tunni näol on tegemist

põhjendatud ajakuluga. Seega on põhjendatud võlausaldaja õigusabikulud summas 1 387,04 eurot.

Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas

1 689,04 eurot (300 eurot riigilõiv + 2 eurot bürookulud + 1 387,04 eurot põhjendatud

õigusabikulud).

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik