2-20-9162/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-9162

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-9162

Tsiviilasi

F.-E.V. hagi T.T. ja A.K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja F.-E.V. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja seaduslik esindaja K.V. (isikukood: XXX; elukoht:

XXX; e-post: XXX)

Kostja I T.T. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja II A.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

07.09.2020. a ja 26.10.2020. a, sekretär M.S. juuresolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.-E.V.hagi T.T. vastu osaliselt.

2. Mõista T.T. välja F.-E.V. kasuks asenduskohustusena elatis 40 eurot kuus alates

25.06.2020 kuni F.-E.V. (sündinud 22.12.2018) täisealiseks saamiseni 22.12.2036.

3. Elatise võlg perioodil 25.06.2020-31.10.2020 s.o 4 kuu ja 6 päeva eest summas

168 eurot tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest iga kuu 16,80

eurot.

4. Rahuldada F.-E.V.hagi A.K. vastu osaliselt.

5. Mõista A.K. välja F.-E.V. kasuks asenduskohustusena elatis 140 eurot kuus

alates 25.06.2020 kuni F.-E.V. (sündinud 22.12.2018) täisealiseks saamiseni

22.12.2036.

6. Elatise võlg perioodil 25.06.2019 -31.10.2020 s.o 4 kuu ja 6 päeva eest summas

588 eurot tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest iga kuu 58,80

eurot.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Edasikaebamise

kord

Kohtuotsuse

peale

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem

kui

viie

kuu

möödumisel

kohtuotsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

F.-E.V.(edaspidi: hageja) nimel esitas tema seaduslik esindaja K.V. 25.06.2020 Tartu

Maakohtule hagi lapse vanavanematelt T.T. (edaspidi: kostja I) ja A.K. (edaspidi: kostja II)

elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole lapse isa T.K. elatist maksnud ning

täitemenetlus tema suhtes on ebaõnnestunud. Hageja palub kostjatelt välja mõista elatise

seadusega kehtestatud miinimummääras aasta tagasiulatuvalt s.o alates juunist 2019 kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja I palub jätta hagi rahuldamata. Kostjal I puuduvad rahalised vahendid elatise

tasumiseks, kuna on arvel töötuna.

Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja leiab, et ainult täitemenetluse ebaõnnestumine ei

tõenda seda, et lapse isa pole võimeline tasuma.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega, leiab, et

hagi nii kostja I kui kostja II vastu kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja alaealise lapsena on PKS § 97 p 1 järgi õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 96

esimese lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on nii hageja vanematel kui vanavanematel hageja

ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi

ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad hagejat ülal pidama eelkõige

tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis

tuleb kõne alla eelõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada

(Riigikohtu 19.10.2011 otsuse tsiviilasjas nr XXX p 15). PKS § 106 lg 1 sätestab, et kui isik

on PKS § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda

kohustatud tegema järgmisena. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi vanemad ei vabane oma

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Seega ei saa vanavanematel tekkida PKS § 106 lg 1

järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks

piisavalt vahendeid. Vanavanemal võib tekkida oma alaealise lapse ülalpidamiseks

asenduskohustus siiski PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi (Riigikohtu 19.10.2011 otsuse

tsiviilasjas nr XXX p 16).

Vanavanemal tekib oma alaealise lapse ülalpidamiseks PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi

asenduskohustus, kui vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske

saavutada. Riigikohtu hinnangul tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus mh

juhul, kui vanema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja

mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna

vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (Riigikohtu 19.10.2011 otsuse tsiviilasjas nr

XXX p 18).

Antud juhul on Tartu Maakohtu 04.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr XXX tuvastatud, et T.K.

on hageja isa ning välja mõistetud T.K.ult hageja ülalpidamiseks elatis 270 eurot kuus alates

10.01.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 22.12.2036. Kohtuistungil ei olnud vaidlust

selles, et hageja seaduslik esindaja algatas T.K.u suhtes täitemenetluse, mis on seni

tulemuseta. T.K. ei ole elatist rohkem tasunud, kui kolmel korral 40 eurot.

Seega ei ole hageja isalt õnnestunud ka täitemenetluse abil lapsele ülalpidamist vajalikus

ulatuses saada ning kostjatel on tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda lapselapsele

isa asemel ülalpidamist.

Hageja palub kostjatelt välja mõista elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, täpsustamata,

millises summas elatise ta kummaltki kostjalt välja mõista palub. Kohus märgib esmalt, et

vanavanematel ei teki lapselapse ülalpidamisel solidaarkohustust. Mitu sama astme sugulast

täidavad PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Viidatud sätte

järgi vastutavad esmalt lapse vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmise eest

osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile (Riigikohtu 19.10.2011 otsuse tsiviilasjas

nr XXX p 20).

Teiseks selgitab kohus, et erinevalt vanematest, vabanevad vanavanemad PKS § 102 lg 1 järgi

ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles nad ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimelised teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Vanavanematel ei ole muuhulgas PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida

endale alaealise lapse ülalpidamiseks täiendavat lisasissetulekut, milline kohustus lasub lapse

vanematel (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsuse tsiviilasjas nr XXX p 15, Riigikohtu 16.01.2013

otsuse tsiviilasjas nr XXX p 17). Vanavanematel ei ole ka kohustust alaealise lapselapse

ülalpidamiseks enda vajadusi piirata ning nad ei pea PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama

nende käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hageja palub elatise välja mõista aasta tagasiulatuvalt s.o alates juunist 2019. Kohus leiab, et

asenduskohustus ei ole lapse isa poolse väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumine ja seetõttu

kohus elatist aasta tagasiulatuvalt välja ei mõista. Elatis kuulub kostjatelt väljamõistmisele

alates hagi esitamisest.

Kostja I pangakonto väljavõttest (tl 25-26) nähtuvalt tema sissetulekuks on olnud töötukassa

poolt tasutav osaline töövõimetoetus (valdavalt 270 eurot kuus). Kostja I poolt kohtuistungil

avaldatu kohaselt elab ta oma laenuga ostetud korteris (osamakse 109 eurot kuus). Maksta on

veel 6 aastat. Kommunaalkulud on panga väljavõtetest nähtuvalt suvekuudel 65 eurot,

talvekuudel 95 eurot. Lisaks tegeleb kostja vaipade heegeldamisega ja on kohtule

selgitanud, et realiseerib oma tooteid laatadel. Panga väljavõttest nähtub, et tema

kuusissetulek on üle 400 euro. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja I on oma varalist

seisundit arvestades võimeline hageja ülalpidamises osalema 40 euro ulatuses, kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist.

Arvestades et kostja I on lasteaiaõpetaja, suunas kohus pooli sõlmima kokkulepet, mis võiks

seisneda lapselapse hoidmises ning lapse emale vaba aja andmises, võimaldamaks rahalist

tasaarvestust poolte vahel. Kuigi hageja ja kostja I kokkulepet ei saavutnud, ei ole selline

panustamine hiljem emotsioonide lahtumisel välistatud.

Kostja II on kohtule avaldanud ning tema pangakonto väljavõttest (28-36) nähtub, et tema

sissetulekuteks on töötasu XXX, mis seoses epideemiaga on oluliselt vähenenud, ca 800 eurot

kuus ja lisaks töötasu XXX transpordist ca 390 eurot. Vanaduspensioni iga ei ole veel

saabunud. Kulutustest on kostja II toonud välja, et tasub auto eest liisingut. Konto väljavõttest

nähtub, et see on summas 334,86 eurot kuus. Eluasemeks on majavaldus, mis kuulub

ühisvara jagamise käigus noorimale pojale. Kostja II aitab seal kommunaalmakseid tasuda.

Panga väljavõtetest nähtub, et oluline osa kostja II sissetulekutest kulub lisaks liisingu

osamaksetele kindlustusele ja tankimisele. Kohus leiab, et kostja II on oma varalist seisundit

arvestades võimeline hageja ülalpidamises osalema 140 euro ulatuses, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist.

Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka sellega, et kulutused lapsele ei ole nii suured, et

kostjatelt elatis kehtivas miinimummääras, s.o 292 eurot kuus, välja mõista. Hagiavalduse

kohaselt on kulud lapsele 365 eurot kuus (eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 150

eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot). Lapse

vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka lapse ema panust lapse

ülalpidamisse (vt nt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 12). Eelduslikult

peavad mõlemad vanemad last võrdsetes osades üleval pidama. Lisaks on osaliselt lapse

vajadused kaetud lapse emale makstava lapsetoetusega, mille suurus on 60 eurot kuus. Lapse

tegelikud vajadused ei ole eelduslikult nii suured kui 644 eurot kuus (2*292 + 60).

Kuigi hageja kasuks väljamõistetav elatis ei ole võrreldav miinimumelatisega, vastab

kostjatelt hageja kasuks väljamõistetav elatis (kokku 180 eurot kuus) kohtu hinnangul antud

hetkel lapse vajadustele ning kohustatud vanavanemate varalisest seisundist tulenevale

võimalusele anda ülalpidamist oma vastutustundetu poja asemel. Kostjatel endal säilib

siinjuures toimetulek ning vajalik elustandard. Kohtu arvates on kostjad suutelised antud

kohtuotsust täitma ja väljamõistetav elatis ei ole neile ebamõistlikult koormav.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole

taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja

asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise

abinõuga.

Kostja II soovis istungil võlgnevuse ajatamist, kostja I varalist seisu arvestades ei ole ka

kostja I võimeline elatise võlgnevust ühekorraga tasuma. Kohus leiab, et kostjatel tuleb

võimaldada perioodil 25.06.2020-31.10.2020 tekkinud võlgnevuse tasumist kohtuotsuse

jõustumisest 10 kuu jooksul.

Arvestades, et hagi esitamine oli riigilõivuvaba ning menetlusosalistel ei olnud menetluses

lepingulisi esindajaid, peab kohus põhjendatuks jätta võimalikud menetluskulud neid kandnud

poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik