4-20-2951/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2020 Tallinnas Väärteoasja number 4-20-2951 (2302,19,019650) Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Maive Aun Kohtuistungi tõlk Anneli Helmann Eevi Pant Väärteoasi

L.M kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 19.06.2020 otsusele väärteoasjas nr 2302,19,019650 Kaebaja L.M isikukood XXX, xxx kodanik, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht X Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn. Kohtuistungil osales esindaja J. P.

RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2, § 133 134, § 135 lg 2 kohus -

otsustas:

1) . Jätta L.M kaebus rahuldamata

2) Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 19.06.2020 otsus väärteoasjas nr 2302,19,019650 sisuliselt muutmata, kuid määrata KarS § 66 lg 2 alusel, et L.M võib talle määratud rahatrahvid kokku 700,00 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on seega mitte vähem, kui 58,25 eurot ja viimase osamakse suurus on 59,25 eurot.

3) L.M peab rahatrahvi esimese osamakse tasuma kohtu välise

menetleja otsuses näidatud arveldusarvele 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse poolt 25.05.2020 koostatud väärteoprotokolli nr AB1605225 järgi juhtis L.M 14.12.2019 kell 23.00 Harjumaal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit Peugeot 607 r/n , oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis xxx võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel riivas pargitud sõiduautot Toyota r/n xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju (fikseeritud liiklusõnnetuse akti O.

B. ja fototabelitega).

Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. L.M rikkus LS § 16 lg 1, § 169 lg 4 p 4 ja 5, § 169 lg 5 ja pani toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 19.06.2020 otsuse alusel tunnistati L.M süüdi LS § 223 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 75 trahviühikut, mis on 300,00 eurot, L.M tunnistati süüdi LS § 236 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 trahviühikut, mis on 400,00 eurot.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteoasjas eksperdi arvamusega, tunnistaja ütlustega, menetlusaluse isiku enda ütlustega ja väärteoasjas kogutud teiste tõenditega tõendatud, et L.M põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse. Piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidanuks menetlusalune isik sellest ka aru saama. L.M jättis täitmata LS § 169 lg 5 loetletud kohustused ja tegi peaaegu võimatuks selle tuvastamise, kes põhjustas liiklusõnnetusega varalise kahju.

L.M karistamisel arvestas kohtuväline menetleja lisaks menetlusaluse isiku süü suurusele seda, et ta on varem väärteokorras karistamata.

Kohtule esitatud kaebuse sisu, kaebaja seisukoht kohtuistungil: Menetlusalune isik L.M esitas kohtule kaebuse. Kaebaja märkis, et ta ei põhjustanud liiklusõnnetust ja seetõttu ta oma süüd ei tunnista. Kaebaja hinnangul põhineb süüdistus tema vastu vaenuliku salatunnistaja ütlustel. Kohtuvälises menetluses on rikutud tema õigusi – näiteks on tema ütlused valesti protokollitud.

Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ning leidis, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, ta ei ole väärtegusid toime pannud. Kohtuvaidluses märkis L.M, et tunnistaja I.

S. ei näinud liiklusõnnetuse põhjustanud auto numbrit ning sel põhjusel ei saa tunnistaja ütlusi arvestada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kohtuistungil: Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetleja märkis, et tunnistaja

I. S. nägi liiklusõnnetust pealt, tuvastas hiljem õnnetuse põhjustanud sõiduki ning teavitas politseid. Väärteoasjas viidi läbi ekspertiis ja ekspert pidas võimalikuks, et liiklusõnnetuses osalenud teisel sõidukil tuvastatud vigastused võivad olla tekitatud kaebaja autoga. Ekspert ise sündmust pealt ei näinud, väga harva tekivad tugevad kontaktjäljed ning sel põhjusel ei ole ekspert öelnud, et sõidukid puutusid kokku vaid on öelnud, et see on tehniliselt võimalik. Kohtuistungil kuulati üle sõiduki eelmine omanik, kes välistas võimaluse, et autol olid müügi hetkel fotodelt nähtuvad vigastused. Tunnistaja I. S. ütlusi ja eksperdi arvamust silmas pidades saab väita, et iga sõidukijuht kes on liikluses vähegi tähelepanelik pidi aru saama, et ta põhjustas liiklusõnnetuse. Seega on põhjendatud kaebaja süüdi tunnistamine selles, et ta ei teavitanud liiklusõnnetuse toimumisest politseid. Kohtuväline menetleja märkis, et kaebaja karistamisel võeti arvesse tema varasemat laitmatut elukäiku ning seetõttu täidavad sanktsiooni keskmisest määrast allapoole määratud rahatrahvid karistuse eesmärgid.

Kohtu seisukoht: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kaebajale heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist ja sündmuskohalt lahkumist politseid teavitamata. Kaebaja talle etteheidetavaid tegusid ei tunnista ning esitas kaks keskset vastuväidet: sündmust pealt näinud tunnistaja ei näinud õnnetuse põhjustanud auto numbrit ning tema autol I.

S. olid juba varem need vigastused, mida seostatakse liiklusõnnetusega.

Liiklusõnnetuse akti nr 2743 järgi toimus 14.12.2019 kella 23.00 ajal Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, milles osalesid sõ ) ja sõiduauto iduauto Toyota RAV4 r/n xxx (auto omanik B. O. Peugeot 607 r/n xxx (auto omanik L.M). Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt sõitis pargitud sõiduautole Toyota otsa esialgu tundmatu sõiduauto (võimalik, et Peugeot) mis lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetuse aktile on lisatud 15.12.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll. Vaatlusel kasutati fotoaparaati Canon EOS 80D, mõõtmisi vaatlusel ei teostatud. Sõiduautol Toyota tuvastati vigastused tagumisel põrkeraual, vasakpoolsel nurgal kraape-nühkejäljed. Sõiduautol

Peugeot tuvastati vigastused paremal pool esiosal. Sõiduauto Peugeot vigastuste kohta on aktis märge, et need olid olemas juba sõiduki ostmisel. Liiklusõnnetuse aktis viidatud sõidukite vigastused on näha kohtule esitatud fotodel.

Teadmiseni, et liiklusõnnetuse võis põhjustada sõiduauto Peugeot 607 r/n , jõudis menetleja xxx

liiklusõnnetust pealt näinud tunnistaja I. kaudu. S.

Tunnistaja osas märgib kohus esmalt, et tema ja kaebaja kinnitasid kohtule, et nad on naabrid ning neil ei ole omavahelist vihavaenu. Tunnistaja märkis oma ütlustes

, et Toyota RAV4 omanikku ta ei tunne teab, et selle auto omanik elab maja VI-s trepikojas. Peugeoti kohta ta ei teadnud, et , ta üksnes see on tema naabrinaise auto, sest naabrinaine ostis selle alles hiljaaegu, varem see auto väga palju maja ees ei seisnud. Olukorras kus kaebaja on kohtule öelnud, et tal on tunnistajaga normaalsed, heanaaberlikud suhted, tunnistaja on väitnud sama ja selgitanud, et ta liiklusõnnetuse teist osapoolt isiklikult ei tunnegi, järeldab kohus, et I. ei ole see S. kellele L.M kaebuses viitab.

Tunnistaja selgitas, et ta elab selle maja (so gi xxx) V korrusel. Majas on

I. S. kohtu arusaamise jär parkimiskohtadega kitsas, ta kuulis auto käivitamise häält ja kuna tema enda auto oli halva koha peale pargitud, siis ta ikka vaatab kas mõni koht vabaneb ning sellisel juhul läheb pargib oma auto ringi. Ta nägi, kuidas tema auto kõrvale pargitud auto hakkas ära sõitma ja jäi autot jälgima. Juht üritas välja sõita, esimesel korral see ei õnnestunud, seejärel juht veidi sättis ning sõitis välja, kuid riivas auto parema esiotsaga kõrval seisvat autot. Tema meelest läks see auto korraks ka tagumise auto vastu või jäi väga vähe puudu. Ta rääkis sellest järgmisel päeval naabrimehega, kuid viimane lõi käega, sest tema auto oli nii ehk naa kriimuline. Auto, mida riivati, tegi väikese jõnksu, sel põhjusel sai ta aru, et sõidukite vahel toimus kontakt. Auto, mis riivas peatus peale riivet korraks. Auto, mida riivati oli halli värvi hõbedane RAV4 ja auto, mis seda riivas oli tume, suur sõiduauto Peugeot. Ta mäletab Peugeoti seetõttu hästi, et tegemist ei ole nn rahvaau , ta nägi sündmus hästi, sest parklat valgustab toga lamp. Peugeot on ümarama kujuga ja ta ei ole kahelnud, et tegemist on sama mudeliga. Järgmisel päeval ütles ta politseile sõiduki mudeli ja seda, mis värvi auto oli. Tunnistaja sõnul nägi ta tumedat Peugeoti nädal või mingi aeg hiljem parkimas Vaablase 1 maja ees. Kuna tema autot on korduvalt riivatud, oli tal viha sees ja ta läks seda autot kontrollima. Kuna täpselt see nurk oligi kriibitud, siis ta tegi autost pildi ja saatis politseile.

Tunnistaj

a I. S. ütlustega on seega tõendatud, et 14.12.2019 kell 23.00 riivas tume sõiduauto Peugeot pargitud sõiduautot Toyota RAV4. Samuti on I. S. ütlustega tõendatud, et ta nägi nädal või veel hiljem juhuslikult Peugeoti, mis meenutas talle õnnetuse põhjustanud autot ning ta nägi sellel vigastusi kohas, millega Peugeot riivas Toyotat. Tunnistaja poolt viidatud autot ja liiklusõnnetuses osalenud teist sõidukit vaadeldi, neid pildistati ja tuvastati vigastused, mis fikseeriti LÕ aktis nr 2743.

Kohtule esitati 21.04.2020 liiklustrassoloogia ekspertiisiakt nr 20E-LT008. Eksperdile esitati tutvumiseks LÕ nr 2743 materjalid. Eksperdi ülesanne oli tuvastada, kas sõiduautol Toyota RAV4 r/n xxx vigastused vasakul pool tagaosal on tekkinud konta xxx kteerumisel sõiduauto Peugeot r/n

parempoolse esiosa detailidega. Ekspert pidas oma arvamuses sõidukite kontakteerumist võimalikuks.

Kaebajale ei meenunud, kes kasutas sõidukit Peugeot r/n xxx 14.12.2019 õhtul, kuid ta nentis, et autot kasutab tavaliselt tema. Elukaaslane tegeleb auto remondi ja teenindamisega ning kasutab autot üksnes vajadusel. Kaebaja märkis, et võimalik, et tema tekitas Toyota RAV4 tuvastatud vigastused, kuid pidas võimalikuks, et ta ei tekitanud neid, sest Peugeot sarnaseid autosid sõidab palju ringi.

Kohtus kuulati ära tunnistajad M. T. ja M. A.. Tunnistaja M. T. selgitas, et sõiduauto Peugeot kuulus kunagi talle, ta müüd auto ära ja müümise hetkel ei olnud sellel vigastusi, mis on kujutatud talle istu . T. vaid tunduvalt hiljem, platsi ngil näidatud fotodel. Kaebaja selgitas, et nad ei ostnud autot M pealt. Seega võisid vigastused vahepeal tekkida.

Tunnistaja M.A., kaebaja elukaaslane selgitas, et ta ostis Peugeoti umbes aasta tagasi, auto oli kahjustustega. Kerel ei olnud suuri vigastusi, olid mõned värvija lakikahjustused. Tegemist on 15- aastat vana autoga. Käesoleval ajal näeb auto välja samasugune nagu ostmise ajal. Auto esiliistul olid kulumisjäljed, mis tekivad auto ekspluateerimisel. Võib olla keegi riivas kotiga või läks auto põõsaste - vastu.

Kohtu hinnangul ei ole õige kaebaja väide selle kohta, et sõidukil tuvastatud vigastused olid varasemad. Peugeot vigastuste kohta on kohtule esitatud võrdlemisi hea kvaliteediga värvilised pildid. Tunnistaja M. A. märkis, et auto esiliistul olid ostmisel kulumisjäljed mis tekivad auto tavapärasel . Fotodel on näha auto esimese tule all ulatuslikud kraape ekspluateerimisel

- ja nühkejäljed, mis kohtu hinnangul ei ole sellised, mis tekiksid pelgalt kotiga riivamisest või põõsaste vastu minemisest. Ekspert on Peugeot vigastused seostanud Toyota vigastustega ja tuvastanud, et lisaks sõidukitel tuvastatud vigastuste paiknemisele ühtivad Peugeotil olevate jälgede servadel olevad intensiivsemad alad Toyota stangeprofiili muutuste kohtadega. Kui lisada siia õnnetust pealt näinud tunnistaja

I. S. ütlused, kes oli veendunud, et õnnetuse põhjustas tume Peugeot millel ta hiljem nägi vigastusi kohas, mis riivas Toyotat ning asjaolu, et kaebaja elab tunnistajaga samas majas, kasutas tavaliselt talle kuuluvat sõidukit Peugeot r/n xxx ning majaelanikuna ilmselt parkis võimalikult maja lähedale, siis on kohtu hinnangul asjas piisavalt tõendeid väitmaks, et just kaebaja oli see, kes juhtis xxx Tallinnas asuva maja ees Toyotat riivanud autot. .12.2019 õhtul kell 23.00

Tunnistaja

I. S. ütlustega on tõendatud, et sõiduauto Toyota oli õnnetuse hetkel pargitud ning seisis, kaebaja juhitud Peugeot liikus. rgi on LS § 2 p 32 jä liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Tunnistaja kirjelduse kohaselt oli kokkupuude sellise intensiivsusega, et riivatud Toyota veidi

I. S.

kõikus. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et sõidukite kontakteerumisel tekivad sõidukitele kahjustused. Neid on käsitlenud ekspertiisiaktis ekspert, samuti on LÕ aktis fikseerituga ja sõiduautost Toyota tehtud fotodega tõendatud, et Toyotal tekkisid õnnetuse tagajärjel kahjustused. Viimaste likvideerimine nõuab rahalisi vahendeid. Juhul, kui kahjustusi ei parandata, alandab see auto müügiväärtust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et antud juhul tekkis varaline kahju sõiduauto Toyota RAV4 omanikule

.

O. B.

Kohus nõustub menetlejaga selles, et kaebaja põhjustas liiklusõnnetuse ettevaatamatusest. Tunnistaja I.

xxx

S. ütlustest saab järeldada, et parkimiskohti maja ees napib ning seetõttu oli tunnistaja sõnul tema endagi auto aeg-ajalt halvasti pargitud. Tunnistaja kirjeldas, kuidas Peugeot üritas parkimiskohalt välja sõita ning see ei õnnestunud. Teistkordsel katsel Peugeot riivas Toyotat. Kohus ei saa märkimata jätta, et kaebaja jaoks oli sõiduk võrdlemisi uus (kaebaja soetas selle oktoobris 2019), tegemist on keskmisest suurema autoga ning seega on lisaks ka eluliselt usutav, et ta ei osanud kitsal kohal manööverdadas arvestada sõiduki mõõtmetega. Parkimiskohalt väljasõit võimatu ei olnud – tunnistaja sõnul lahkus Peugeot pärast riivamist parklast. Kaebaja pidi sõidukijuhina kooskõlas LS § 16 lg 1 hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada vara. Seda kohustust kaebaja antud juhul piisavalt hoolikalt ja tähelepanelikult ei täitnud.

Kohtu hinnangul pidi kaebaja aru saama, et ta põhjustas liiklusõnnetuse. Tunnistaja I. kirjeldas, et S.

pärast riivet tegi Toyota jõnksu ja Peugeot korraks peatus. Juhi peatumine viitab otseselt arusaamisele, et midagi läks valesti. Samuti ei ole sõidukite (eriti Peugeot) vigastusi silmas pidades ülemääraselt usutav, et juht ei saanud aru sellest, et toimus liiklusõnnetus.

Kohus leiab, et seega on tõendatud, et L.M põhjustas liiklusõnnetuse ja sel põhjusel on kohtuväline menetleja tema tegevuse õigesti kvalifitseerinud LS § 223 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

Juhi kohustused liiklusõnnetuse korral tegutsemiseks sätestab LS § 169. LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 järgi ei ole liiklusõnnetusest politseile teatamine vajalik, kui varalise kahju tekitamise eest vastutav isik on nimetatud ning liiklusõnnetuses osalenud juhid on õnnetuse faktoloogia kohaselt vormistanud.

Kooskõlas LS § 169 lg 5 tuleb juhul, kui varalise kahju saaja ei ole teada liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele. Tunnistaja

I. S. ütlustega on tõendatud, et kaebaja lahkus sündmuskohalt. Õnnetuses osalenud sõiduk ja selle juht tuvastati märksa hiljem.

Kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et L.M oli kohustus teavitada liiklusõnnetuse toimumisest politseid ja seega on menetleja kaebaja tegevuse õigesti kvalifitseerinud

LS § 236 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest võib rikkujale karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 223 lg 2 võimaldab menetlejal vajadusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1-3 kuuni.

LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest võib rikkujale karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 236 lg 2 võimaldab menetlejal vajadusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1- 1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3- 1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades - arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-

13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtuvälin LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise e menetleja on L.M eest karistanud rahatrahviga 75 trahviühikut, mis on 300,00 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, mis on 400,00 eurot. Arvestades seda, et liiklusõnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine politseid nõuetekohaselt teavitamata on kaks eraldiseisvat tegu, mis on kantud eri tahtlustest, on kohtuväline menetleja karistamisel õigesti lähtunud KarS § 63 lg 3 sätestatust, mille kohaselt määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi, k

ui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Kohtuväline menetleja on kaebaja karistamisel valinud võimalikest karistusalternatiividest kergema, so rahatrahvi. Kaebaja on varem karistamata ning sel põhjusel on rahatrahvi määramine ja lisakaristuse kohaldamata jätmine põhjendatud. L.M ei ole oma tegusid tunnistanud, sellest tulenevalt ka kahetsenud ning ilma tunnistaja

I. S. sekkumiseta oleks õnnetus majaesises parklas jäänudki nö pimedaks. Arvestades seda, et parklates on kõrvale pargitud sõidukite kogemata riivamine, rihtimine ja seejärel sündmuskohalt lahkumine politseid teavitamata võrdlemisi levinud, ei ole kohtu arvates võimalik kaaluda seda, kas kaebaja väärtegusid võiks avaliku huvi puudumisel lõpetada. Antud asjas on olemas avalik huvi.

Kohtuväline menetleja on kaebajale mõlema väärteo eest määranud rahatrahvi, mis jääb sanktsiooni alumisse kolmandikku ja seda olukorras kus kaebaja karistust kergendavad asjaolud täielikult puuduvad. tud karistuste revideerimiseks. Sel põhjusel ei näe kohus alust kaebajale määra

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et L.M kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 19.06.2020 otsus 2302,19,019650 sisuliselt muutmata. L.M väärteoasjas nr tuleb jätta avaldas kohtus, et ta töötab medõena ning tema palk on 800,00 – 1000,00 eurot. Kohus nendib, et

700,00 eurot on selline summa, mille korraga tasumine võib kaebajale käia üle jõu. Seetõttu on mõistlik määrata, et kaebaja võib KarS § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahvid ositi 12 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega mitte vähem, kui 58,25 eurot ja viimase osamakse suurus on 59,25 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/