2-19-10534/54 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.11.2020 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10534

Tsiviilasi

S

S

hagi

K

Si

vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamise, mittevaralise kahju, varalise

kahju hüvitamise nõudes ja viivisenõudes ning

MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise

nõudes ning viivisenõudes

Tsiviilasja hind

Hageja nõuded kostja 1 vastu 14 786 eurot

Hageja nõuded kostja 2 vastu 13 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S S (xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Jevgeni Tverdohlebov

Kostja 1 K S (xxx)

Kostja 2 MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts (registrikood

80044750)

Kostjate lepinguline esindaja advokaat Kaspar

Koppel

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.10.2020

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Jätta S S hagi K Si vastu andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju ja

varalise kahju 450 euro nõudes ja viivisenõudes rahuldamata.

3. Rahuldada S S hagi MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudes.

4. Kohustada kostjat MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi avaldama MTÜ Tallinna

Jahimeeste Seltsi volinikele järgmine teade: „S S ei viibinud MTÜ Tallinna

Jahimeeste Seltsi volinike 19.06.2019 koosolekul varajamata tulirelvaga.

Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust.“

5. MTÜ-l Tallinna Jahimeeste Selts tuleb kohtuotsuse resolutsiooni p-is 4 märgitud

teade saata e-postiga järgmistele adressaatidele: A K xxx, A B xxx, A K xxx, A

O xxx, A R xxx, E S xxx, A F xxx, H R xxx, H M xxx, K S xxx, P T xxx, R P

xxx, T S xxx, P Z xxx, S S xxx, K R xxx, B N xxx, K S xxx.

6. Jätta S S hagi MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts vastu mittevaralise kahju 10 000

euro hüvitamise nõudes rahuldamata.

7. Rahuldada S S hagi MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts vastu esitatud mittevaralise

kahju hüvitamise nõue alternatiivnõudes.

8. Välja mõista MTÜ-lt Tallinna Jahimeeste Selts S S kasuks mittevaraline kahju

200 eurot.

9. Välja mõista MTÜ-lt Tallinna Jahimeeste Selts S S kasuks viivis mittevaralise

kahju 200 euro nõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras

alates 21.10.2019 kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

10. Jätta K Si vastu esitatud hagi osas menetluskulud S S kanda.

11. Jätta MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts vastu esitatud hagi osas menetluskulud

MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts kanda.

12. Määrata

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja ja kostja 1 on Tallinna Jahimeeste Seltsi (selts) liikmed ja mõlemad osalesid seltsi

volinike koosolekul 19.06.2019. Koosolekul ei teinud kumbki kostja hagejale etteheiteid.

25.06.2019 saatis kostja 1 seltsi volinikele e-kirja, milles märgitu kohaselt viibis hageja

viimasel volinike koosolekul 19.06.2019 varajamata tulirelvaga ning selles tulenevalt rikkus

relvaseaduse § 3 p 2. Hiljem hakkas kostja 1 väitma, et tema ei näinud hagejal koosolekul

relva, vaid nägi suurt kabuuri ning järeldas, et hagejal võis olla tulirelv kaasas. Hagejal on

suur läikiv hõbedane püstol ning püstol ei ole kabuuriga kaetud. Hageja püstolit ei ole

võimalik suure kinnise kabuuriga segamini ajada.

2. Hageja on relvaentusiast ja laskesportlane ning kuulub rahvusvaheliselt tunnustatud IPSC

ja SRA laskeorganisatsioonidesse. Kuulumiseks nimetatud organisatsioonidesse peab hageja

olema laitmatu reputatsiooniga. Kostja 1 poolt avaldatud valeinfo ja ebakohased

väärtushinnangud on levinud väljapoole algseid adressaate ning seetõttu on hagejale tekkinud

mainekahju. Kostja 1 käitumine on tekitanud hagejale tõsiseid üleelamisi. Samuti on kostja 2

poolt avaldatud valeinfo ja ebakohased väärtushinnangud tekitanud mainekahju seltsi liikmete

hulgas.

3. Hageja palub kohtule esitatud hagis:

3.1 Kohustada K Sit avaldama volinikele saadetavas e-kirjas ja üleriigilise levikuga ajalehes

järgmise teate midagi lisamata ja vahele jätmata: „K S avaldab, et S S ei viibinud Tallinna

Jahimeeste Seltsi volinike 19.06.2019 koosolekul varjamata tulirelvaga või relvaga üldse ja

seega ei ole toime pannud relvaseaduse rikkumist. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud

põhjust”;

3.2 Kohustada MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts avaldama volinikele saadetavas e-kirjas

järgmise teate midagi lisamata ja vahele jätmata: „MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts avaldab, et

S S ei viibinud MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts volinike 19.06.2019 koosolekul varjamata

tulirelvaga. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust”;

3.3 Välja mõista K Silt ja MTÜ-lt Tallinna Jahimeeste Selts S S kasuks mittevaralise kahju

hüvitis 10000 eurot ja viivist sellelt VÕS § 113 lg 1 järgi. Juhul, kui kohus ei nõustu märgitud

hüvitise suurusega, siis, alternatiivselt, hageja palub määrata hüvitise suurus kohtu

äranägemisel;

3.4 Välja mõista K Silt S S kasuks varalise kahju hüvitis 450 eurot ja viivist sellelt VÕS §

113 lg 1 järgi. Juhul, kui kohus ei nõustu märgitud hüvitise suurusega, siis, alternatiivselt,

hageja palub määrata hüvitise suurus kohtu äranägemisel.

4. Korraldaval kohtuistungil 09.06.2020 märgitud täpsustuse kohaselt on hageja kahju

hüvitamise nõue kostja vastu solidaarnõue (kd II, lk 3 pöördel).

KOSTJA 1 VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja leiab, et ta on esitanud korrektsed faktiväited. Mitmed Tallinna Jahimeeste Seltsi

volinike 19.06.2019 koosolekul osalejad nägid hagejal relvakabuuri. Samuti oli nimetatud

koosolekul pingeline ja närviline õhkkond. Etteheite tegemine e-kirja teel on põhjendatud,

kuna kostja ei tahtnud niigi pingelisel koosolekul pingestada olukorda veelgi ja kostja ei

saanud tagada kõigi kõikide koosolekul osalenud isikute turvalisust.

6. Hageja väited mainekahju kannatamise kohta on tõendamata. Hageja on tõendanud, et

kostja saatis e-kirja seltsi volinike koosolekul osalenutele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

e-kirja alusel on hagejat uuritud, karistatud või tema mainet kahjustatud. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja edastas e-kirja kolmandatele isikutele või seltsi teistele liikmetele.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjat saaks pidada vaidlusaluste andmete avaldajaks osas, milles

see on väljunud vaidlusaluse e-kirja adressaatide hulgast. Hageja väited üleelamiste kohta on

tõendamata. Hageja on põhjendamatult esitanud nõude väidete ümberlükkamiseks üleriigilise

levikuga ajalehes, sest vaidlusalune kostja e-kiri saadeti konkreetsetele isikutele ning üksnes

nende samade isikute ees saab nõuda väidete ümberlükkamist. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja e-kiri oleks avalikkusele kättesaadav.

7. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja poolt nõutava

mittevaralise kahju nõue on põhjendamatult suur, ei arvesta kostja varalist seisu, on

tõendamata ega ole kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtuvälised kulud 450 eurot tuleb jätta

rahuldamata, kuna hagis esitatud väited ei vasta tõele ning ebaõigete faktiväidete esitamine ei

ole tõendatud.

KOSTJA 2 VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja 2 toetab kostja 1 poolt esitatud vastuväiteid ja seisukohti antud asjas. Kostja 2 on

seisukohal, et hageja kohta on avaldatud korrektseid faktiväiteid. Kostja 2 seisuskohalt on

oluline, et koosolekud toimiksid turvaliselt ja ilma tõrgeteta. Tulirelvaga koosolekul

osalemine ei ole põhjendatud ning sellisele tegevusele tuleb tähelepanu juhtida. Hagejale tuli

saata e-kirja teel tahteavaldus edasipidise koosolekute korralduse osas. Mitmed kostja 2

liikmed pöördusid pärast antud volinike koosolekut ning olid pöördunud ka varemalt kostja 2

juhatuse poole sarnaste pretensioonidega. Kostja 2 märgib, et kostja 2 ei ole korrakaitse organ

ega turvateenuste osutaja, mistõttu isikute läbiotsimine ei ole võimalik ja pöördumise

saatmine e-kirjaga on õigustatud viis antud küsimuse lahendamiseks. Vaidlusaluses e-kirjas

saadetud pöördumine ei saanud kahjustada hageja õigusi. Hageja väited kahju aluste ja

ulatuse osas on põhjendamatud, alusetud ja tõendamata.

9. Hageja ei ole põhjendanud ka seda, miks peab olema hüvitise suuruseks 10 000 eurot.

Tegemist oleks kostjale 2 äärmiselt suure varalise kohustuse määramisega. Näiteks sai kostja

2 oma liikmetelt tasu 2018. a 8885 eurot ehk sisuliselt ületab hageja nõue kostja 2 liikmetelt

saadavate ühe aasta tasude summat. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatult suure nõudega,

mis on vastuolus kohtupraktikaga sarnastes asjades. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et

avaldati ebaõigeid faktiväiteid, siis palub kostja 2 vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 ja 140

alusel. Hageja osalemist volinike koosolekul relvakabuuriga tõendab arvukalt tõendeid ja

sellega lõi hageja volinike koosolekul osalenutele hirmu ja põhjendatud kahtluse, et ta on

relvastatud. Lisaks sellele on hageja ka varasemalt käitunud ebakohaselt ka varasematel

koosolekutel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jätab hagi rahuldamata K Si vastu esitatud andmete

ümberlükkamise, mittevaralise kahju, varalise kahju 450 euro nõudes ja viivisenõudes. Kohus

rahuldab hagi osaliselt MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudes, kahju hüvitamise alternatiivnõudes ja viivisenõudes.

Ebaõigete andmete ümberlükkamine

11. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjate vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Seega on

nõude eelduseks, et avaldatud väited on faktiväited ja avaldatud faktiväited on ebaõiged. Au

teotamise juhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on

väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll

põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui

väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-

5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).

12. Kohus tuvastab, et K S saatis 25.06.2019 teistele seltsi volinikele järgmise sisuaga e-

kirja:

Hr. S S,

käesolevaga teen Teile noomituse selle eest, et viimasel volinike koosolekul 19.06.2019.a.

Teie viibisite varjamata tulirelvaga.

Sellega Te rikkusite kehtiva Relvaseaduse paragrahv 3, p.2 sätet.

(3) Relva ja laskemoona on keelatud kanda:

(RT I, 09.03.2018, 1 – jõust. 01.07.2018)

2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud

nimetatud avalikel üritustel teenistus- väi tööülesannet täitval isikul.

Käesolevaga hoiatan Teid ametlikult, et kui selline asi kordub, siis koosoleku läbiviimise

asemel kutsun koheselt politseid, mille tulemusena Teilt võetakse ära relvaluba.

Lugupidamisega,

K S

TJS juhatuse esimees

tel.xxx

13. Seltsi volinikele edastatud e-kirja saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses,

kuivõrd e-kirjaga tehakse sõnum teatavaks kolmandatele isikutele.

14. Kohus võtab seisukoha selles osas kas kostja 1 edastas kirja füüsilise isikuna või seltsi

nimel. Mittetulundusühingut esindab juhatus (MTÜS § 26 lg 1 ls 1). Esindaja tehtud tehing

kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu

tegemiseks esindusõigus (TsÜS § 115 lg 1). Äriühingute osas on õiguskirjanduses selgitatud,

et juhatuse käitumine osaühingu kohustusi täites loetakse osaühingu enese käitumiseks, mille

eest reeglina vastutab osaühing ise.1 Analoogia korras saab kohaldada eeltoodut ka MTÜ

juhatuse liikme käitumisele seoses MTÜ juhatuse liikme kohustuste täitmisega.

15. Hagiavalduse kohaselt saatis kostja seltsi liikmetele pärast seltsi 19.06.2019 koosoleku

toimimist kirja, milles tegi noomituse hagejale varjamata tulirelvaga volikogu koosolekul

osalemise kohta. Seega seondub kirja saatmine ja selle sisu kostja tegevusega seltsi juhtimisel

– koosolekute läbiviimine ja reeglite järgimine koosolekutel. Kiri oli signeeritud kostja kui

seltsi juhatuse esimehe poolt. Kohtule esitatud kirja koopiast nähtub, et kiri saadeti e-posti

aadressilt xxx. Asjaolu, et kostja 2 juhatuse liige A R vastas hagejale, et kostja 2 ei ole

kellelegi noomitust teinud, ei anna alust asuda seisukohale, et e-kirja saatis kostja 1 füüsilise

isikuna (kd I, lk 10). Eeltoodud asjaolusid koostoimes vaadates leiab kohus, et andmete

avaldamine toimus kostja poolt juhatuse liikmete kohustuste täitmise raames. Vastavalt

avaldas kostja andmeid seltsi juhatuse liikmena ja mitte füüsilise isikuna. Seetõttu on kostja

tegevus omistatav seltsile kui esindatavale. Seega edastas kosta 1 kõnealuse kirja seltsi nimel.

Seega andmete ümberlükkamise nõue kostja 1 vastu tuleb jätta rahuldamata. Seega saab

avaldajaks lugeda kostja 2.

16. Kostja 2 osas palub hageja kostjal 2 edastada volinikele e-kirjaga järgmise sisuga teade. S

S ei viibinud MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts volinike 19.06.2019 koosolekul varjamata

tulirelvaga. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust. Relvaseaduse osas hageja kostja 2

suhtes andmete ümberlükkamist ei taotle.

17. Kohus tuvastab, et vaidlusaluses e-kirjas on avaldatud hageja kohta tema au teotav ja

mainet kahjustav faktiväide, mille tegelikkusele vastavus on kontrollitav. Väide et hageja

viibis viimasel volinike koosolekul varjamata tulirelvaga, on faktiväide kuna relvaga

koosolekul viibimine on kontrollitav. Hageja poolt kohtule esitatud kostja 1 05.07.2019 e-

kirjast nähtub, et kostjatel on vaba voli uskuda, et seal võis olla relv (kd I, lk 11). Kohus

märgib, et relvakabuuri kandmine koosolekul ei tähenda automaatselt seda, et seal sees on

relv. T S 28.06.2019 saadetud e-kirja kohaselt koosolekul hagejal relva ei näinud (kd I, lk 8).

A K ja A I nägid nimetatud koosolekul hagejal püstolikabuuri (kd I, lk 4, 47 ja 50). Hageja

poolt esitatud telefonikõnde stenogrammidega (kd II, lk 28-29) ja hageja poolt 29.09.2020

kohtu nõudmisel esitatud helisalvestistega on tõendatud, et nimetatud koosolekul ei nähtud

hagejal relva.

18. Kohus täitis 09.06.2020 toimunud korraldaval istungil selgitamiskohustust (kd II, tl 3

pöördel – 4). Kohus selgitas mh, et kostjal tuleb tõendada, et kostja poolt avaldatud väited

hageja kohta olid õiged ehk vastavad tegelikkusele (kd II, tl 4). Seega tuli kostjal 2 tõendada,

et hageja viibis koosolekul relvaga. Kohus ei nõustu kostjate esindaja seisukohaga, et hageja

peab tõendama, et relvakabuur oli tühi. Asjaolu, et keegi on varem näinud hagejat koosolekul

relvaga ei tõenda automaatselt seda, et hagejal oli 19.06.2019 toimunud koosolekul relv

kaasas. Samuti ei tõenda kostja 2 poolt esitatud fotod hagejal oleva revolvri kohta seda, et

hageja viibis kõnealusel koosolekul tulirelvaga. Kostjal 2 tuleb tõendada, et avaldas õigeid

faktiväiteid. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja viibis koosolekul relvaga.

Seega on kostja 2 avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, mis on hageja au teotavad.

19. Kui kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid, saab kohus kohustada kostjat ümber

lükkama üksnes seda, mida kostja avaldas. Andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil

nagu toimus andmete avaldamine. Riigikohus on selgitanud, et nõuete puhul, mis kohustavad

kostjat faktiliselt midagi tegema, on oluline, et otsuse resolutsioon oleks piisavalt täpne, et

vältida edaspidi võimalikke vaidluseid (RKTKo 3-2-1-10-15, p 15). Kui hageja kohta

1 K. Saare jt. Ühinguõigus I, p 711.

avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda

tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada.

20. Seega tuleb kostjal 2 ebaõiged andmed hageja kohta ümber lükata. MTÜ-l Tallinna

Jahimeeste Selts tuleb saata e-postiga adressaatidele A K xxx, A B xxx, A K xxx, A O

xxx, A R xxx, E S xxx, A F xxx, H R xxx, H M xxx, K S xxx, P T xxx, R P xxx, T S

xxx, P Z xxx, S S xxx, K R xxx, B N xxx, K S xxx teade, et S S ei viibinud MTÜ Tallinna

Jahimeeste Seltsi volinike 19.06.2019 koosolekul varajamata tulirelvaga. Hoiatuseks ja

noomituseks ei olnud põhjust.

Mittevaraline kahju

21. Kohus käsitleb kostja 2 osas mittevaralist kahjunõuet. Tulenevalt asjaolust, et kostja 1 ei

ole hageja isikuõigusi rikkunud, jääb rahuldamata kostja 1 osas ka hageja mittevaraline

kahjunõue.

22. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid

(RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud

mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine

on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS §

1046 ja § 1047).

23. Isikuõiguste rikkumise korral on avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja

süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4).

Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel

eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate

andmete avaldamine on õigusvastane. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale

kahju tekitas, teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls

2 ja lg 2 ls 2). Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii

õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja

§ 104).

24. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja 2 avaldas hageja kohta ebaõige faktiväite, mis on

hageja au teotav. Käesolevas asjas on kostja 2 e-kiri, mis sisaldab hageja kohta ebaõigeid

faktiväiteid, kättesaadav piiratud arvuga isikute ringile (seltsi liikmetele). Kostja 2 süüd

välistavaid asjaolusid esitanud ei ole. Kuna kostja 2 tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis

vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.

Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS

§ 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2).

25. Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust

ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist

(VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise

kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada

kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja

varalist seisundit.

26. Kohtu hinnangul on hageja nõue 10 000 eurot kostja 2 rikkumist arvestades

ebaproportsionaalselt suur ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja 2 saatis e-kirja piiratud isikute

ringile. Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Kohus peab kahju suuruse määramisel

oluliseks asjaoluks, et nimetatud ebaõigete faktiväidete avaldamine seltsi volinikele ei saanud

kohtu hinnangul tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on

ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-

2000 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks

pidada 200 eurot. Kohus on veendunud, et 200 euro hüvitise väljamõistmine mõjutab kostjat 2

hoiduma edasisest kahju tekitamisest ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200

eurot.

27. Järgmisena käsitleb kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2

kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

28. Hageja on esitanud viivisenõude kostja 2 vastu VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja 2 viivisele

vastuväiteid ei esitanud. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt 2 hageja kasuks välja viivise

põhinõudelt (200 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 21.10.2019, so on alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Varaline kahju

29. Hageja esitas kostja 1 vastu varalise kahju 450 euro väljamõistmise nõudes. Tegemist on

kohtueelsete õigusabikulude nõudega. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta

leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt

hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg

1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga

põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju

iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1).

VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata

kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha

kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid

(RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).

30. Kuivõrd kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise eesmärk on hüvitada eelduslikult kahju,

mis tekib kohustuse rikkumise tagajärjel, siis käesoleval juhul ei esine kostja 1 osas

põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Kohus tuvastas, et kostja 1 ei ole kohustusi

rikkunud. Seetõttu ei tule edasi analüüsida, kas nõudekirjade koostamine ja esitamine

advokaadi poolt oli mõistlikult võttes vajalik.

MENETLUSKULUD

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja 1 vastu esitatud hagi osas jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohus rahuldas MTÜ kostja 2 vastu esitatud hagi täielikult andmete ümberlükkamise nõude

osas ja mittevaralise kahjunõude osas alternatiivnõudes. Sellest tulenevalt tuleb kostja 2 vastu

esitatud hagi osas jätta menetluskulud kostja 2 kanda.

32. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Osaliselt jõustunud TRK lahendiga