2-20-1798/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2020.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1798 Tsiviilasi GESS MARKET OÜ hagi GFC Good Finance Company AS (pankrotis) vastu 29.01.2019 makseteenuse lepingust tuleneva võlgnevuse 16 460,34 euro ja viivise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: GESS MARKET OÜ (registrikood 12706981, asukoht Tulika 19, 10613 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja advokaat Dragan Perovic (Advokaadibüroo Legalia, Narva mnt 13, 10151 Tallinn; epost legalia@legalia.ee) Kostja: GFC Good Finance Company AS (pankrotis, registrikood 12423254, asukoht Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja T. S. (xxx; e-post xxx Kostja lepinguline esindaja Marek Keiman (Advokaadibüroo Magnusson, Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn; e-post menetlus@magnussonlaw.com) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta GESS MARKET OÜ hagi GFC Good Finance Company AS (pankrotis) vastu 29.01.2019 makseteenuse lepingust tuleneva võlgnevuse 16 460,34 euro ja viivise nõudes läbi vaatamata seoses kostja GFC Good Finance Company AS pankroti väljakuulutamisega. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 50 eurot.

Asjaolud ja kohtu põhjendused 1. GESS MARKET OÜ esitas kohtule hagi GFC Good Finance Company AS (pankrotis) vastu 29.01.2019 makseteenuse lepingust tuleneva võlgnevuse 16 460,34 euro ja viivise nõudes. 16.03.2020 esitas kostja vastuse hagiavaldusele ning hageja esitas sellele omapoolse seisukoha 17.04.2020. Kostja esitas 04.05.2020 vastuse hageja seisukohale ning 04.06.2020 esitas taotluse hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 1 125 eurot. Hageja esitas nimetatud taotluse osas omapoolse seisukoha 08.06.2020. Hageja palub menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda TsMS

2 (3) § 162 lg 4 alusel. 30.10.2020 esitas kostja kohtule taotluse hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle.

3. Seoses asja menetlenud kohtuniku Ann Meriluht pikaajalise eemalviibimisega on asi ümber jagatud kohtunikule Janek Väli ja ning seega on kohtukoosseis vahetunud.

4. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

5. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kuivõrd hagi on esitatud kohtule 03.02.2020 ja kostja GFC Good Finance Company AS pankrot on välja kuulutatud 01.06.2020 (tsiviilasi nr. 2-20-5056) tuleb hagi GFC Good Finance Company AS (pankrotis) vastu jätta läbi vaatamata.

6. TsMS § 173 lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

7. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

8. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1 125 eurot (t/l 91). Hageja vaidleb nimetatud kostja taotlusele vastu ja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda (t/l 97).

9. Õiguskirjanduses on leitud, et kui hagi jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 järgi muul seaduses nimetatud juhul, peab kohus kulude jaotamisel hindama, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise eest ja kas ta sai enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (Villu Kõve, Inga Järvekülg, Jaanus Ots, Maarja Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, lk 794).

10. Riigikohus on 06.01.2010 kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-154-09 punktis 14 selgitanud, et arvestada tuleb asjaoluga, et praegusel juhul ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423 ning tegemist on alustega, mille puhul on võimalik hagejale tema tegevust või tegevusetust ette heita. Hagi on jäetud läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-s 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on pankrotiseaduse § 43 lg-st 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Seega on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Kui kohus leiab, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud.

11. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tallinna Ringkonnakohus on mitmes lahendis leidnud, et olukorras, kus on välja kuulutatud kostja pankrot, on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ning kulud tuleb TsMS § 162 lg

3 (3) 4 alusel jätta poolte endi kanda, kuivõrd tegemist on asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, seega on tegemist Tallinna Ringkonnakohtu valdava praktikaga (Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5010 p 16).

12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik