2-19-122478/46 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (9)

2-19-122478

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.11.2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-122478

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Oxxx Sxxxxx vastu võla

nõudes

Hagihind

481 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood: 11052490;

aadress: Endla tn 15, Tallinn, 10122 Harju maakond; e-post:

parkimine@yhisteenused.ee);

Hageja

esindaja:

Helen

Prins

(e-post:

helen.prins@yhisteenused.ee); esindaja kohtuistungil Berit

Koks, e-post: berit.koks@yhisteenused.ee

Kostja: Oxxx Sxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond;

e-post: x

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlustoiming

24.08.2020. a;

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus ekspertiisi läbiviimiseks.

2. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

3. Mõista kostjalt Oxxx Sxxxxxxx välja hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks 451

(nelisada viiskümmend üks) eurot, sh 440 eurot leppetrahvid ja 11 eurot

kahjuhüvitis.

4. Jätta rahuldamata AS ÜHISTEENUSED hagi Oxxx Sxxxxx vastu võla

sissenõudmiskulu nõudes summas 30 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 93,76% ulatuses kostja Oxxx Sxxxxx kanda ja 6,24%

ulatuses hageja AS ÜHISTEENUSED kanda.

2. Välja mõista kostjalt Oxxx Sxxxxxxx hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks

menetluskulud summas 93,76 eurot.

2 (9)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 16.08.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Oxxx Sxxxxx vastu võla, s.o 561 euro nõudes. Kohus tegi 05.09.2019. a võlgnikule

makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 10.09.2019. a. Võlgnik Oxxx Sxxxx

esitas 17.09.2019. a nõudele vastuväite. Esitatud vastuväites võlgnik nõuet ei tunnista.

Vastuväite põhjenduste kohaselt kuulub maa ühistu (xxxxxxxxxxxxx ümber ühistule. Autot

kuulusid küll võlgnikule, kuid võlgnik ei ole teadlik lepingutest, mis kohustavad teda tasuma

parkimistasu. Võlgnik ei ole saanud trahvikviitungeid.

2. 25.09.2019. a määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvuse korras menetlemiseks Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajale.

3. 15.10.2019. a määrusega jättis kohus AS ÜHISTEENUSED hagi käiguta ning andis

hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

4. Tartu Maakohtu 07.11.2019. a käskkirja nr 11-1/19/79 alusel jagati tsiviilasi nr

2-19-122478 ümber ning saadeti menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.

5. AS ÜHISTEENUSED esitas 30.10.2019. a Tartu Maakohtule hagi Oxxx Sxxxxx vastu

võlgnevuse nõudes.

Hagiavaldusest nähtuvalt on sõidukile registreerimisnumbriga xxxxxx vormistatud 3

leppetrahvi, s.o 17.10.2018. a leppetrahv nr 0256000162 summas 40 eurot parkimiskorralduse

nõuete eiramise eest; 13.03.2019 a leppetrahv nr 0256001338 summas 40 eurot parkimise

dokumendi valesti paigaldamise eest ning 28.03.2019. a leppetrahv nr 0256001474 summas

40 eurot parkimiskorralduse nõuete eiramise eest.

Sõidukile registreerimismärgiga xxxxxx on vormistatud aga 8 leppetrahvi parkimiskorralduse

nõuete eiramise eest: 16.02.2017. a leppetrahv nr 0190007510 summas 40 eurot; 22.02.2017.

a leppetrahv nr 0190007607 summas 40 eurot; 02.03.2017. a leppetrahv nr 0190007700

summas 40 eurot; 30.03.2017. a leppetrahv nr 0190008136 summas 40 eurot; 06.04.2017. a

leppetrahv nr 0226000011 summas 40 eurot; 27.04.2017. a leppetrahv nr 0190008736

summas 40 eurot; 23.05.2017. a leppetrahv nr 0157014814 summas 40 eurot ning 30.05.2017.

a leppetrahv nr 0190008966 summas 40 eurot.

Hagiavalduse kohaselt edastati leppetrahvikviitungid vormistamise järgselt sõiduki

kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 440

eurot on jäetud aga tasumata.

AS ÜHISTEENUSED taotleb VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 30 eurot. Lisaks on hageja poolt tasutud Maanteeametile riigilõivu kogusummas 11

eurot (iga leppetrahv 1 euro), eesmärgiga saada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja

andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga.

AS ÜHISTEENUSED teostab aadressil xxxxxxxxxxxx, Tartu linn parkimiskontrolli

xxxxxxxxxxxx korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. xxxxxxxxxxxx parkimisalal on

võimalik parkida parkimisloa olemasolul. Parkimistingimuste punkt 7 kohaselt on

sõidukijuhil kohustus vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust

tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks

3 (9)

võimalik tuvastada dokumendi kehtivust. Nii Oxxx Sxxxxxxx nagu ka kõikidele teistele

korteriühistu liikmetele on väljastatud 1 parkimisluba.

Maanteeametist saadud andmete kohaselt on sõidukite registreerimismärkidega xxxxxx,

xxxxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud Oxxx Sxxxx.

Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile

väljastama 2019. aastast.

6. Kohus võttis hagi 19.11.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

7. 27.12.2019. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele ning taotlus hageja

kohustamiseks andma tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Lisaks taotles kostja

hagiavaldusele kirjalikult vastamise tähtaja pikendamist.

Kostja esitatud seisukohast nähtuvalt ei tunnista kostja hagi täies ulatuses. Kostja hinnangul

on tõendamata, et just tema rikkus parkimiskorda. Leping hageja ja KÜ xxxxxxxxxxxx vahel

on ebaseaduslik ning pole kõikide korteriomanike poolt heaks kiidetud. Kostja soovib osaleda

kohtuistungil, kus soovib kuulata üle omapoolseid tunnistajaid. Meelevaldselt esitatud hagi

tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud välja mõista hagejalt. Kostja

leiab, et tal on õigus keelduda kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavaldusele kirjalikult

vastamisest ja menetluses osalemisest ning taotleb kohtul pikendada hagiavaldusele kirjalikult

vastamise tähtaega, kuivõrd esmalt tuleb kohtul lahendata tagatise andmise taotlus.

Esitatud seisukohast nähtub, et kostja seaduslik esindaja on seisukohal, et hagejat tuleb

kohustada andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Esitatud dokumendi

kohaselt puudub hagejal kate ja valmisolek kostja eeldatavate menetluskulude nõude

rahuldamiseks. Hagi on perspektiivitu ning positiivne lahend ei ole ette teada. Kirjeldatud

asjaolude tõttu on kostja eeldatavate menetluskulude sissnõudmine hagejalt ilmselt

raskendatud või lausa võimatu. Kostja prognoosib menetluskulu suhteliselt suureks, kuna

asjas on ette näha suurt mahtu ja keerukust, põhimõttelisi sisulisi vaidlusi nii faktiliste

asjaolude, materiaalõiguslike kui ka menetlusõigusnormide üle. Kostja esitas eeldatavate

menetluskulude detailse prognoosi. Kostja lepinguline esindaja on õigusteadmistega isik, kes

on varasemalt tegutsenud vandeadvokaadina ning omab vastavat kvalifikatsiooni. Lepingulise

esindaja tunnitasu on 120 eurot, arvestama peab vähemalt kuludega õigusteenusele vähemalt

124 tunni ulatuses, s.o kokku vähemalt summas 14 880 eurot (ilma käibemaksuta).

8. 21.02.2020. a määrusega jättis kohus kostja taotluse hageja kohustamiseks kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata. Kohus andis Oxxx

Sxxxxxxx täiendava tähtaja hagile vastamiseks.

9. 07.04.2020. a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele ning taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et kuna ta

omab korterit xxxxxxxxxxxx, Tartu linnas asuvas majas, järelikult omab ta ka õigust parkida

selle maja ees - parkimisala on kaasomanike kaasomandis. Tõendamata on, et just Oxxx

Sxxxx rikkus parkimiskorda. Leping hageja ning KÜ xxxxxxxxxxxx vahel on ebaseaduslik

ning pole kõikide korteriomanike poolt heaks kiidetud. Kostja hinnangul väärib tähelepanu

hageja õigeksvõtt, s.o nii OlxxxSxxxxxxx kui ka teistele korteriühistu liikmetele on

väljastatud 1 parkimisluba. Kostja hinnangul on esitatud hagi vastuolus heade kommetega

ning avaliku korraga, samuti pahatahtlik. Hageja taotleb tunnistajate ülekuulamist. Hagi jätta

rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

10. Hageja on 24.04.2020. a kirjalikus seisukohas asunud seisukohale, et kostja vastused on

tõendamata ja vajalikul määral põhistamata. Kostja ei ole oma vastusele lisanud

dokumentaalseid tõendeid, mida oma vastuses on nimetanud. Leppetrahvide kohta esitatud

4 (9)

fotodelt on näha, et sõidukitel trahvide tegemise ajal parkimisluba puudus. Korteriühistu

selgituste kohaselt on kostja parkinud parkimisalal korraga rohkem kui ühte sõidukit,

takistades sellise tegevusega teiste elanike parkimist. Kõikidele elanikele on väljastatud

sõidukite parkimiseks üks parkimisluba. Hageja toob välja, et kostja ei ole ühelgi juhul

leppetrahvi saamisel esitanud selle kohta vaiet. Hageja on esitanud leppetrahvi vaidlustamise

korra. Seega võib hageja hinnangul eeldada, et kostjal ei olnud põhjust leppetrahve

vaidlustada. Lisaks leiab hageja, et kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks on

põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

11. Kostja esitas 02.06.2020. a kohtule täiendavad tõendid ning juba varasemalt, s.o

07.04.2020. a esitatud seisukohad.

12. 02.06.2020. a määrusega kohus määras, et pidada tsiviilasjas kohtuistung 24.08.2020. a

tõlgi osavõtul ning jättis rahuldamata kostja taotluse tunnistajate küsitlemiseks kohtuistungil.

13. Kostja Oxxx Sxxxx esitas 17.08.2020. a kohtule taotluse tunnistaja ülekuulamiseks.

Hageja leidis 19.08.2020. a seisukohas, et taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata. 19.08.2020. a jättis kohus kostja taotluse tunnistaja küsitlemiseks rahuldamata.

14. Kostja esitas 21.08.2020. a kohtule kirjaliku arvamuse. Esitatud dokumendist nähtuvalt

esitas korteriühistu kostjale 10.05.2016. a üldkoosoleku protokolli. Kostja leiab, et punktis 7

tehtud otsus on ebaseaduslik, kuna päevakorras oli ainult 5 punkti. Sõidukite

parkimiskorralduse muutmine ei olnud päevakorras. Kostja hinnangul ei ole sõlmitud lepingul

õiguslikku alust ning on kehtetu algusest peale.

15. Kohus pidas 24.08.2020. a tsiviilasjas poolte osavõtul kohtuistungi.

16. 27.08.2020. a esitas kostja kohtule taotluse. Kostja on saanud korterühistu 10.05.2016. a

üldkoosoleku protokollist käsitsi allkirjastatud versiooni ning see ei ole kostja hinnangul

autentne. Kostja osundab dokumendis erinevustele varasema protokolliga. Kostja leiab, et

käsitsi allkirjastatud protokoll tuleb tõendite hulgast välja jätta. 28.08.2020. a esitas Oxxx

Sxxxx kohtule avalduse, milles taotleb kohtult korteriühistu kohustamist esitama kohtule

10.05.2016. a üldkoosoleku protokolli originaal.

09.09.2020 esitas korteriühistu xxxxxxxxxxxx kohtu kantseleisse hageja taotlusel 10.mail

2016 toimunud üldkoosoleku protokolli originaaleksemplari paberkandjal.

17. 23.09.2020. a kirjaga kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks, vastaspoole menetluskulude kohta vastuväidete esitamise ja kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise tähtaja määramisega.

18. 28.09.2020. a esitas kostja kohtule taotluse kohtuekspertiisi läbi viimiseks.

19. 09.10.2020. a esitas kostja kohtule lõppseisukohad. Kostja jäi varem esitatud seisukohtade

juurde. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud, kuna lepingulist esindajat ei olnud

menetlusse kaastatud.

20. 12.10.2020. a saabus kohtusse hageja seisukoht kostja taotluse osas. Hageja leiab, et

ekspertiisi tegemiseks puudub vajadus ning see ainult pikendab menetlust põhjendamatult.

Hageja viitab KrTS § 29 lg-tele 2, 3 ning märgib, et korteriühistu otsust ei ole vaidlustatud.

Vaidlus ei käi korteriühistu otsuse kehtetuse üle vaid hagi esemeks on hageja

leppetrahvinõuded kostja vastu. Jätta kostja taotlus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

21. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

5 (9)

22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing

kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine

kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Sõiduautode parkimisega korteriühistu parklasse, kus parkimist korraldas hageja, avaldas

kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab

lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja § 11 lg 1 lepingu sõlmituks. Kostjal oli õigus

pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul

ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende

õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. LS § 2 p 93 järgi on

(sõiduki) vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud või

füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud

tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale

laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3).

Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et kostja oli leppetrahvide tegemise ajal sõidukite

(registreerimismärgiga xxxxxx ja xxxxxx) vastutav kasutaja/omanik. Hageja on nimetatud

asjaolu tõendamiseks 02.06.2020. a esitanud kohtule Maanteeameti poolt esitatud failid

Exceli tabelitena (dtl 143, 144).

Fotodega parkimislepingu tingimustest, liiklus- ja teavitusmärkidest ning parkimisalast (dtl

60, 62) on tõendatud, et hageja AS ÜHISTEENUSED poolt opereeritava parkla

(xxxxxxxxxxxx, Tartu) sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale

teada, et sõidetakse eraparklasse. Alale sissesõidul on igale sissesõitjale nähtavalt

parkimisleping ja selle tingimused. Tingimused sisaldavad lepingu tingimusi sõiduki

parkimiseks ning nendes on muuhulgas märgitud selgesõnaliselt, et sõidukijuht avaldab oma

tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib AS Ühisteenused (edaspidi:

operaator) parkimisalale. Tingimustele lisaks on parkla sissesõidu juurde paigaldatud ka

liiklus- ja teavitusmärke, mis teavitavad eraparklasse sissesõidust ning keelavad parkimise

(v.a xxxxxxxxxxxx KÜ liikmed) eraparkla mõjualas. Seega, võttes arvesse, et parkimisala

sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja opereeritavasse eraparklasse

sisenemise teave koos lepingutingimustega ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma

tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS

§ 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu

sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

Kohtu

arvates

on

hageja

veenvalt

tõendanud,

et

kostja

sisenedes

sõidukitega

(registreerimisnumbritega xxxxxx, xxxxxx) hageja hallatavasse parklasse asukohaga

6 (9)

xxxxxxxxxxxx, Tartu linn, mille sissesõidul asub infotahvel (eraparkla parkimisleping), kus

on loeteletud parklas kehtivad parkimistingimused, et kehtestatud parkimistingimuste

kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel

sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes

ettenähtud tingimustel, on sõlminud hagejaga lepingud parkimistingimustes ette antud

tingimustel. Parkimisalale sisenedes sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271

mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-82-16 (p-s 22) leidnud, et parkimiseks tasulisel

parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt

võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik)

kasutada tasu eest parkimisala.

Kostja ei ole käesoleva menetluse kestel vaielnud vastu asjaolule, et ta parkis hagiavalduses

toodud kuupäevadel tema valduses/omandis olevaid sõidukeid registreerimismärkidega

xxxxxx, xxxxxx xxxxxxxxxxxx KÜ (Tartu) parkimisalal.

23. Kostja hinnangul on xxxxxxxxxxxx KÜ territooriumil kehtestatud parkimiskord

õigustühine, kuna pole kõikide korteriomanike poolt heaks kiidetud. Lisaks leiab kostja, et

korteriühistu 10.05.2016. a protokollist on kaks versiooni ning nö hiljem välja ilmunud

protokoll ei ole autentne. Kostja taotleb tsiviilasjas ekspertiisi läbiviimist, et tuvastada, millal

on hiljem esitatud üldkoosoleku protokoll koostatud.

Mõlemast esitatud dokumendist (dtl 145 ja 219-220 ning 217-218) nähtub, et xxxxxxxxxxxx

KÜ korduskoosolek toimus 10.05.2016. a. Koosolekul osales 12 korteriühistu liiget. Muu

hulgas otsustati parkimiskorralduse muutmine ühistu valduses olevas parklas. Otsus võeti

vastu ühehäälselt.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 23 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike

üldkoosolek on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub

juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate

arvust olenemata. KrtS § 29 lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel

on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole

koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on

esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui

korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja

tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Korteriühistu organi otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (KrtS § 29

lg 3).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et xxxxxxxxxxxx KÜ 10.05.2016. a üldkoosoleku

läbiviimist ega ka koosolekul vastu võetud otsuseid oleks vaidlustatud. Vaidlustamistähtajad

on ammu ka möödunud. Kostja kinnitas ka 24.08.2020 toimunud kohtuistungil, et ta ei ole

selle üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Seega on kehtiv ja kuulub täitmisele korteriühistu

xxxxxxxxxxxx üldkoosoleku otsus 10.maist 2016, millega otsustati parkimiskorra muutmine,

s.h. selle teenuse andmine opereerimiseks AS-le Ühisteenused (ehk hagejale).

AS ÜHISTEENUSED ja xxxxxxxxxxxx KÜ vahel sõlmiti 07.06.2016. a teenuse osutamise

leping 10/1842 (dtl 83-85) liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontrollimiseks aadressil

xxxxxxxxxxxx, Tartu asuval kinnistul.

Kuigi kõnealuse üldkoosoleku protokolli kehtivuse või õigustühisuse tuvastamine ei ole

käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluseks esemeks, saab asuda veendunult seisukohale, et

korteriühistu üldkoosolek võttis nõuetekohaselt vastu otsuse ühistu valduses olevas parklas

parkimiskorralduse muutmiseks. Seejuures ei oma tähendust asjaolu, et üks menetluses

7 (9)

esitatud protokoll näeb ette parkimiskorralduse muutmise ühistu valduses olevas parklas ja

täpsustab, et sõlmida leping AS-ga ÜHISTEENUSED, kes väljastab igale korterile ühe

parkimisloa ja kontrollib parkimist, vajadusel trahvib loata parkijaid, ning teine versioon

protokollist näeb ette üksnes parkimiskorralduse muutmise. Tegemist on ühe ja sama

otsustusega- otsustus muuta parkimiskorraldust. Otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul

vaidlustatud ei ole. Korteriühistu juhatus esindab korteriühistut (KrtS § 24 lg.1) ja juhatusel

on õigus sõlmida korteriühistut esindades lepinguid, s.h. lepingut näiteks AS-ga

ÜHISTEENUSED. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka kostja taotlus tsiviilasjas

ekspertiisi läbi viimiseks, kuna taotletaval ekspertiisil (eksperdiarvamusel kui tõendil) ei ole

asjas tähtsust (TsMS § 238 lg.1).

24. Vaidlust ei ole tsiviilasjas ka selles, et igale korteriomanikule (xxxxxxxxxxxx KÜ) oli

väljastatud 1 parkimiskaart, sh kostjale Oxxx Sxxxxxxx (dtl 148-149). Seega on õige kostja

väide, et temal xxxxxxxxxxxx elanikuna on õigus korteriühistu parkimisalal ka parkida. Isegi

kui asuda seisukohale, et kostja oli omandanud kolmandalt korteriühistu liikmelt õiguse

parkida ka teist kostjale kuuluvat autot ühistu parkimisalal, ei oma see käesolevalt tähendust.

Kostjale heidetakse ette parkimise nõuete eiramist, s.o sõiduki nähtavasse kohta ei olnud

paigutatud parkimisluba. Seega isegi kui kostjal oli olemas mõne ühistu liikmega kokkulepe

ka oma teise sõiduki parkimiseks ühistu parkimisalal, siis puudus sõidukitel hagiavalduses

märgitud aegadel nähtaval kohal parkimisluba, mis seda õigust oleks kinnitanud. Asjaolu, et

kostja Oxxxxxxxxxxoli teadlik, et parkimiseks korteriühistu kinnistul tuleb sõiduki

armatuurile, nähtavasse kohta paigutada parkimisluba, kinnitab kostja enda poolt esitatud

korteriühistu juhatuse infoleht (dtl 149).

25. Parkimistingimuste punkt 8 (dtl 62) kohaselt kohustud sõidukijuht lepingu rikkumise

korral tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt

kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab

kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

VÕS § 159 lg 2 sätestab, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui

trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 70 tuleneb, et kui lepingupool edastab teisele

poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisi.

Riigikohus on lahendis nr 2-17-117146 (p 12) leidnud, et parkimisteenuse osutamisel võib

leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.

Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõidukid (registreerimisnumbritega

xxxxxx, xxxxxx) parkisid hageja opereeritavale parkimisalale (xxxxxxxxxxxx, Tartu) ning

sõidukitele on paigaldatud igal korral leppetrahvi teated (s.o sõidukile registreerimismärgiga

xxxxxx vormistatud leppetrahvid: 17.10.2018. a leppetrahv nr 0256000162 summas 40 eurot

8 (9)

parkimiskorralduse nõuete eiramise eest; 13.03.2019 a leppetrahv nr 0256001338 summas 40

eurot parkimise dokumendi valesti paigaldamise eest ning 28.03.2019. a leppetrahv nr

0256001474 summas 40 eurot parkimiskorralduse nõuete eiramise eest; lisaks sõidukile

registreerimisnumbriga xxxxxx vormistatud leppetrahvid: 16.02.2017. a leppetrahv nr

0190007510 summas 40 eurot; 22.02.2017. a leppetrahv nr 0190007607 summas 40 eurot;

02.03.2017. a leppetrahv nr 0190007700 summas 40 eurot; 30.03.2017. a leppetrahv nr

0190008136 summas 40 eurot; 06.04.2017. a leppetrahv nr 0226000011 summas 40 eurot;

27.04.2017. a leppetrahv nr 0190008736 summas 40 eurot; 23.05.2017. a leppetrahv nr

0157014814 summas 40 eurot ning 30.05.2017. a leppetrahv nr 0190008966 summas 40

eurot) parkimiskorralduse nõuete eiramise eest, sest sõidukitel puudusid nõuetekohased

parkimisload, on tõendatud hageja esitatud fotodega ning leppetrahvidega (dtl 33-59). Kokku

on hageja määranud kostjale parkimiskorralduse nõuete eiramise eest sõiduautoga

registreerimismärgiga xxxxxx 3 leppetrahvi, seejuures igakordselt 40 eurot ning parkimise

nõuete eiramise eest sõiduautoga registreerimismärgiga xxxxxxxkokku 8 leppetrahvi ja

samuti igakordselt 40 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel

tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale

leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue kokku summas 440 eurot

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

26. Hageja nõuab kostjalt ka 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 11 eurot hüvitist

Maanteeametile tasutud riigilõivu eest.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue Maanteeametile tasutud riigilõivu hüvitamiseks.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS

§ 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Eespool luges kohus tuvastatuks, et kostja rikkus parkimise tingimusi, jättes sõidukit parkides

sõidukis nähtavale kohale parkimiskaardi asetamata. Kohus leiab, et hageja poolt

Maanteeametile parkinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja teadasaamiseks tehtud päringu

eest tasutud riigilõiv on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Vaidlust ei ole selle üle, et

hageja on vastava kulu kandnud. Seega on hageja nõue tasutud riigilõivu hüvitamiseks

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohus leiab aga, et põhjendatud ei ole hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulude

nõudes.

Võla sissenõudmiskulude nõude puhul on tegemist samuti kohustuste rikkumisega seotud

kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 1 mõttes. VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud

tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures

9 (9)

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on, et hageja on kandnud kulutusi

seoses kostjalt võla sissenõudmisega. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 on vastavate asjaolude

tõendamiskoormis hagejal.

Kuna hageja ei ole kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid tõendanud, siis ei ole hageja

võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

27. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 451 eurot, millest 440 eurot on

leppetrahvid ja 11 eurot hüvitis Maanteeametile tasutud riigilõivu eest. Hageja võla

sissenõudmiskulu nõude summas 30 eurot jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

28. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt 93 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja

7% ulatuses hageja kanda.

29. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Kostjal hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv

100 eurot.

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu on tasutud

seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks

menetluskuluks.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda 93,76% hageja menetluskuludest ja

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 93,76 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik