2-20-1642/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-20-1642

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2020. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Kohtuistungisekretär Ülle Raag Margit Veike Tsiviilasja number 2-20-1642 Tsiviilasi Rxxxxx Axxxx hagi OÜ Eesti Killustik vastu kahju hüvitamise ja viiviste nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Rxxxx Axxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Mihkel Nukka UniLaw Õigusbüroo Kompanii 10 Tartu 51007, telefon +372

7 309 879, e-post: mihkel@seadus.ee

Kostja: OÜ Eesti Killustik (registrikood: 10126848; asukoht: Rõstla küla Rõstla paekivikarjäär Põltsamaa vald 48022 Jõgeva maakond, aadress: Jõe tn 3 III korrus, 10151 Tallinn, e-post: info@eestikillustik.ee Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Peeter Ploom, advokaat Erki Siht Maria Mägi Advokaadibüroo Tatari tn 26 Tallinn 10116, epost: menetlus@mmab.ee

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses, menetluskonverents virtuaalselt 02.11.2020

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja RxxxxxAxxxx ning kostja seaduslike esindajate Kxxxx Lxxxxxxx- Jxxx ja Oxx Sxxx vahel 30.oktoobril 2020 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

2. Pooled lõpetavad Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja menetluses oleva tsiviilasja nr. 2-20-1642 esemeks oleva vaidluse kompromissiga, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr . 2-20-1642 menetlus.

3. Hageja kinnitab, et ta ei ole käsutanud hagi asjaoludest tulenevat, hagi esemeks olevat nõuet kostja vastu.

4. Kostja võtab kompromissiga kohustuse tasuda hagejale alljärgnevad netosummad: a)Seisuga 01.11.2020.a sissenõutavaks muutunud hüvitisest 25 921,17 eurot umbes 32% ehk 8357,61 eurot netos (edaspidi „Hüvitis“); b)Mittevaralise kahju hüvitise 2299,24 eurot; c)Hüvitise tasumisega viivitamise tõttu viivise 3019,53 eurot; d)Hageja menetluskulud summas 5627,50 eurot.

5. Kostja tasub kompromissi punktis 4 sätestatud summad Rxxxx Axxxx pangakontole nr EE632200001107090226 (Swedbank) kolme (3) päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, märkides ülekande selgituseks „Tsiviilasjas nr. 2-20-1642 tehtud kompromissi alusel“.

6. Kostja maksab igakuiselt alates 01.novembrist 2020 hagejale igakuist hüvitist summas 514,55 eurot (viissada neliteist eurot ja viiskümmend viis senti) kuus (neto) kuni püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni. Hüvitise väljamaksmisel arvestatakse kohalduvaid makse vastavalt maksuseadustele, netosumma maksab kostja iga kuu viimaseks kuupäevaks kompromissi punktis 5 näidatud pangakontole. Kostja deklareerib ja maksab arvestatud tulumaksu. Rxxxx Axxxx palub arvestada Eesti Killustik OÜ-l alates 01.11.2020 igakuise hüvitise maksmiselt tulumaksuvaba miinimumi maksuseadustega ettenähtud määras. 7.Punktis 6 sätestatud igakuise hüvitise arvutamiseks korrutatakse hageja indekseeritud kuutöötasu (31.10.2020 seisuga 1321,04 eurot netos) hageja kutsehaigusest tuleneva püsiva töövõime kaotuse määraga (31.10.2020 seisuga 70%), millest arvatakse maha hagejale seoses kutsehaigusega makstav töövõimetoetus (31.10.2020 seisuga määraga 6,6 eurot iga kalendripäeva eest-neto) ja hageja juurde teenitud töötasu (neto) osas, milles see ületab hagejale säilinud töövõime protsendile (31.10.2020 seisuga 30%) vastavat osa hageja indekseeritud neto kuutöötasust (indekseeritud töötasu 31.10.2020 seisuga 1321,04 eurot netos) ning lisaks arvestatakse saadud tulemusest maha 32% (poolte kompromiss).

8. Kostja kohustub iga-aastaselt hiljemalt 1.juuliks (esimest korda 2021.aastal) indekseerima kompromissi punktis 6 näidatud hüvitist mäetööstuse tegevusala keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga1, mille tagajärjel vastavalt kas suureneb (indeks on suurem kui 1) või väheneb (indeks on väiksem kui 1) kompromissi punktis 6 sätestatud perioodiline hüvitis. 1Näiteks 2020 hüvitise indekseerimiseks võetakse aluseks 2019.aasta mäetööstuse keskmine töötasu, mis jagatakse 2018.aasta sama näitajaga (andmed avaldatud Statistikaametis) ja saadud tulemus (indeks) indekseeritakse (korrutatakse) jooksva aasta perioodilise hüvitise aluseks võetud keskmise töötasuga, millest lähtuvalt muutub ka edasine perioodiline hüvitis. 9.Hageja on kohustatud hiljemalt 7 (seitsme) päeva jooksul alates vastava asjaolu teadasaamisest kostjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alljärgnevatest asjaoludest:

a)hagejal tuvastatud kutsehaigusest tingitud

töövõime kaotuse ulatuse vähendamisest; b)Hageja poolt saadud tasust mistahes töö või tegevuse eest (sh palk, juhtorgani liikme tasu, töövõtu, agendivms lepingu alusel saadav tasu) ja tasu suurusest, kui see ületab hagejal säilinud töövõime protsendile (31.10.2020 seisuga 30%) vastavat osa hageja indekseeritud kuutöötasust; c)Õiguse saamisest vanaduspensionile.

10. Pooled on leppinud kokku, et kompromissi p. 9 sätestatud teavitamiskohustuse täitmisega viivitamine rohkem kui 14 päeva on kompromissi oluline rikkumine, mis annab kostjale õiguse kompromiss üles öelda. Teavitamiskohustuse täitmiseks tuleb saata teave e-postile info@eestikillustik.ee

11. Pooled teadvustavad, et poolel on õigus nõuda kompromissis sätestatud perioodilise hüvitise muutmist TsMS § 459 alusel ja korras. 12.Pooled kinnitavad, et ei ole mistahes vastastikkuseid õigusi ja nõudeid loovutanud kolmandatele isikutele ega neid koormanud kolmandate isikute kasuks ning kohustuvad neid mitte loovutama või koormama.

13. Pooled loobuvad kõigist vastastikustest tsiviilasjas nr. 2-20-1642 esitatud nõuetest ja omandavad seevastu üksnes käesolevast kompromissist tulenevad nõuded. Lisaks kinnitab hageja, et ei nõua kostjalt kutsehaigusega seotud lisakulusid, mis on tekkinud 31.10.2020 seisuga.

14. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega: kummalgi poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus ühe tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 15.Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. 16.Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitab kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

17. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-1642 menetlus.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 1 (ühe) tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik 30.01.2020. a esitas hageja Rxxxx Axxxx Harju Maakohtule hagi OÜ Eesti Killustik vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja nõuab kostjalt kui oma tööandja AS Ropka Liiv õigusjärglaselt kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamist perioodi 01.06.2017-31.12.2019 eest ühekordses summas ja edaspidi igakuise hüvitise maksmist. Hagis on esitatud igakuise hüvitise arvutuskäik, igakuise hüvitise indekseerimise nõue, viivise nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Harju Maakohus määrusega 13.02.2020 keeldus hagi menetlusse võtmisest ja saatis selle kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus määrusega 30.03.2020 võttis hagi menetlusse ja asjas toimus kirjalik menetlus. Pooled kompromissile ei jõudnud ja kohus määras kohtuistungi 02.novembrile 2020.

30.10. 2020 esitati kohtule hageja Rxxxx Axxxx ja kostja seaduslike esindajate Kxxxx Lxxxxxxx-Jxxx ja Oxx Sxxx poolt allkirjastatud kompromiss, milles pooled paluvad nendevahelise kompromissi kinnitada kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasjas nr . 2-20- 1642 menetlus. Kohus teatas pooltele, et vajadusel peetakse kohtuistung kompromissi kinnitamise otsustamiseks menetluskonverentsina TsMS § 350 lg.1 korras. Virtuaalselt peeti menetluskonverents 02.11.2020 kell 11.30 poolte lepinguliste esindajate Mihkel Nukka (hageja esindaja) ja vandeadvokaat Peeter Ploom ja advokaat Erki Siht (kostja esindajad) osavõtul. Kohus esitas pooltele küsimusi kompromissi teksti kohta ja sai neile vastused.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, võtnud aluseks tsiviilasja materjalid leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et poolte küsitlemise tulemusena kohus veendus, et pooltel on ühetaoline arusaam kompromissis kajastatud summade kujunemisest, ka on ühetaoliselt aru saadud kompromissi punkides kirjeldatud arvutuskäikudest. Pooltel on olemas tabelid ja näitlikud arvutuskäigud kompromissis kajastatud igakuise hüvitise summa arvutamiseks. Võttes aluseks poolte kinnitused ja nõusoleku, lisab kohus õigusselguse eesmärgil pooltevahelise kompromissi p.6 (kohtumääruse p.7) viimasesse lauseossa (…ning lisaks arvestatakse maha 32% (poolte kompromiss) sõnad „saadud tulemusest“. Sellega on poolte kompromissi p.6 (kohtumääruse p.7) viimane lauseosa järgmises sõnastuses: …ning lisaks arvestatakse saadud tulemusest maha 32% (poolte kompromiss).

Pooled kinnitasid vastuseks kohtu küsimusele, et nendevahelise kompromissi p.9 (kohtumääruse p.10) tekstis on n.ö. näpuviga, mille pooled paluvad kohtul parandada ilma kompromissi teksti pooltele allkirjastamiseks saatmata. Nimelt on kompromissi p.9 esimene lause sõnastatud järgmiselt: Pooled on leppinud kokku, et kompromissi p. 8 sätestatud teavitamiskohustuse täitmisega viivitamine rohkem kui 14 päeva on kompromissi oluline rikkumine, mis annab hagejale õiguse kompromiss üles öelda. Selles lauses peab sõna „hagejale“ asemel olema sõna „kostjale“.

Kohus parandab selle trükivea poolte nõusolekul, kirjutades kohtu määruse (p.10) õige sõna „kostjale“. Pooled on selgitanud kohtule ka, et kompromissis kajastamata menetluskulude osas kehtib TsMS § 168 lg.3 säte. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine on TsMS § 661 lg.4 alusel lubatud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik