2-20-417/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus

tehakse

teatavaks

02.novembril

2020

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-417

Kohtuasi

OÜ Hingehoid hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis)

võlausaldajate

30.12.2019

üldkoosoleku

kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Hingehoid (registrikood 12295590, asukoht

Laste

tn

11613

Tallinn)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristel Viru

Kostja: OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, registrikood

10725000,

asukoht

Laste

11613

Tallinn)

pankrotitoimkonna esimees P.-K. P., lepingulised esindajad

vandeadvokaat Rauno Kinkar, advokaat Henri Ratnik

Kohtuistungi aeg

23. september 2020

Resolutsioon

Jätta OÜ Hingehoid hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid

(pankrotis)

võlausaldajate

30.12.2019

üldkoosoleku

kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud OÜ Hingehoid kanda ja määrata

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõuded

1. OÜ Hingehoid (edaspidi ka hageja) palus kohtule OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis)

(edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis tunnistada kehtetuks võlausaldajate 30.12.2019

üldkoosoleku otsus (edaspidi ka üldkoosoleku otsus või otsus).

Hagiavalduse asjaolud

2. Kostja pankrotimenetluses on nõudeavaldused esitanud võlausaldajad OÜ V (edaspidi V)

nõuete kogusummaga 10 410 577,01 eurot, kes on 10 000 eurot oma nõudest loovutanud R.

P.ule, hageja nõuete kogusummaga 648 533,05 eurot ja SA X (edaspidi SA HRK) nõuete

kogusummaga 209 557,17 eurot.

3. 30.12.2019 esitasid hageja ja SA HRK pankrotihalduri e-postile taotluse võlausaldajate

üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Pankrotihaldurilt tuli automaatvastus, et ta viibib puhkusel

kuni 06.01.2020. Seejärel said hageja ja SA HRK Ametlike Teadaannete vahendusel teada, et

võlausaldajate üldkoosolek on kokku kutsutud samal päeval, s.o 30.12.2019 algusega kl 12:00.

Hageja on seisukohal, et üldkoosolek kutsuti kokku pühade perioodil Ametlike Teadannete

vahendusel selleks, et V ja pankrotihaldur lootsid, et väikeste nõuetega võlausaldajad ei märka

teadet ega saa teada otsuse tegemisest, minetades sellega menetlustähtaja. Otsust pole hagi

esitamise ajaks vormistatud, kuid kaebetähtaeg on juba saabunud.

4. 30.12.2019 üldkoosolekul selgus hagejale, et üldkoosolekute vahelisel ajal on toimunud X OÜ

nõude tagasiloovutamine V-ile ning, et V on uuesti loovutanud nõude 10 000 eurot R. P.ule.

V on ka varasemalt loovutanud oma nõudest osa temaga samaväärset majanduslikku huvi

omavatele isikutele, et üldkoosolekul saaks valitud toimkonda nõude loovutuse teel V-ilt

omandanud nõude omaniku esindaja. Uus skeem erineb senistest vaid selle poolest, et kui

varem olid V-iga seotud väikese nõudega võlausaldajad juriidilised isikud (X OÜ ja X OÜ),

siis käesoleval juhul on poolt nõue loovutatud eraisikule, mis ei muuda olematuks asjaolu, et

R. P.u nõue on sisuliselt osa suure nõudega võlausaldaja V nõudest, tegemist ei ole eraldiseisva

nõudega. Uue skeemi loomise eesmärk on minna mööda ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-18-

15400 tehtud otsuses märgitud seisukohast, mille kohaselt ei saa pankrotitoimkonnas olla

väikevõlausaldajate

esindajaks

isik,

kellel

on

oluline

ühine

majanduslik

huvi

suurvõlausaldajaga.

5. Hagejale sai ka teatavaks, et V esindab koosolekul pankrotihalduriga samasse

advokaadibüroosse kuuluv vandeadvokaat Rauno Kinkar, mis tekitab kahtlusi selles, kelle

huve pankrotihaldur menetluses kaitseb. V osanik ja juhatus on muutunud. Vana toimkond

kutsuti tagasi ja valiti uus toimkond. V häältega valiti suurte nõuetega võlausaldajate

esindajateks P.K. P. ja U. M., kes on mõlemad seotud V.iga. Väikese nõuetega võlausaldajate

esindajaks pakkus V R. P., SA HRK ja hageja pakkusid väikese nõudega võlausaldajate

esindajaks J. K.. V häältega valiti väikevõlausaldajate esindajaks R. P.. SA HRK ja hageja

esindaja esitasid üldkoosolekul vastuväite, mille edastasid hiljem haldurile ka kirjalikult.

6. Hageja on seisukohal, et kostja 30.12.2019 üldkoosoleku otsus ei vasta seadusele, sest see on

vastuolus PankrS § 74 lg-ga 2, kuna võlausaldajate üldkoosolekul valiti pankrotitoimkonda

üksnes suurte nõuetega võlausaldajate esindajad. R. P. ei ole esitatud pankrotitoimkonda

väiksema nõudega võlausaldaja poolt ja ta ei esinda väikese nõudega võlausaldajate huve. R.

P. loovutatud nõue on sisuliselt V nõue. V ei ole väikevõlausaldaja, sest on esitanud kokku

enam kui 10 miljoni euro ulatuses nõudeid. Kuna V ja R. P. nõue tuleneb samast õigussuhtest,

siis omavad R. P. ja V ühist samaväärset majanduslikku huvi. V osanikuks on Keila Kinnisvara

OÜ (edaspidi Keila Kinnisvara), kelle osanikud on G OÜ ja P OÜ, PKP OÜ juhatuse liikmeks

ja ainuosanikuks on P.-K. P., kes on ka V juhatuse liige ning G OÜ osanik ja juhatuse liige on

U. M.. PKP OÜ ja R.P. on omavahel seotud läbi äriühingu I OÜ (edaspidi ka I), mille osanikuks

on nii PKP OÜ kui ka E OÜ, mille juhatuse liige ja ainuosanik on samuti R.P.. Seega on R. P.

toimkonda valimine ja temale nõude loovutamine teadlik tegevus, mis on kooskõlastatud V

ühe osaniku ja nõude loovutuse teel omandanud R. P. vahel ja kantud eesmärgist tõrjuda kostja

pankrotitoimkonnast välja tegelikud väikeste nõuetega võlausaldajaid. Tegemist on TsÜS § 89

mõttes fiktiivse ehk näiliku tehinguga. Seetõttu ei saa ka Vilt nõude osalise loovutuse teel

saanud võlausaldaja muutuda väikevõlausaldajaks PankrS § 74 lg 2 tähenduses, sest

olemuslikult on tegemist suure nõudega võlausaldaja nõudega.

7. Üldkoosoleku otsus on vastuolus tsiviilasjas 2-18-15400 tehtud kohtulahendiga, s.t V üle

kontrolli omavad isikud on korduvalt kasutanud seadusevastast skeemi eesmärgiga vältida

tegelike väikeste nõuetega võlausaldaja esindaja määramist pankrotitoimkonda, soovides

seeläbi hoida toimkonda üksnes V ja temaga seotud isikute kontrolli all. Võlausaldajate

üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate ühiseid huve, sest toimkond ei ole moodustatud kõigi

võlausaldajate huvide kaitseks, nagu näeb ette PankrS § 73 lg 1.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt kuulub Vile kostja

pankrotimenetluses 5 169 106,74 euro nõue, mis on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga

tsiviilasjas nr 2-17-17302. 08.11.2019 võõrandas O. K. äriühingu V Keila Kinnisvarale, kelle

osanikud on G OÜ (tegelik kasusaaja P.-K. P.) ja PKP OÜ (tegelik kasusaaja U. M.). U. M. ja

P.-K. P. ning O. K. vahel puudub seos ning nende majanduslikud huvid ei ole kattuvad.

30.12.2019 loovutas V 10 000 euro suuruse osa algsest nõudest R. P.ule, kes tasus nõude

loovutuse eest 2500 eurot. Nõude loovutamise lepingu alusel omandas R. P. nii nõude

põhivõlgnevuse kui ka kõik võimalikud nõudest tulenenud ja tulevikus tulenevad

kõrvalnõuded (sh intressid ja viivised) ning sissenõudmisega seotud kulud, viivised, trahvid

jms. U. M. ja P.-K. P. ning R. P. ei ole omavahel majanduslikult seotud isikud ega oma

käesolevas asjas ühiseid majanduslikke huve. V teavitas pankrotihaldurit nõude loovutusest

30.12.2019.

9. Kostja on seisukohal, et üldkoosoleku otsus on kooskõlas PankrS § 74 lg-ga 2, kuna

pankrotitoimkonda on valitud nii suurte kui ka väikeste nõuetega võlausaldajate esindajad.

Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võtta R. P.ult väikese nõudega võlausaldaja

pankrotiseadusest tulenevad õigused. Otsus valida R. P. pankrotitoimkonna liikmeks võeti

vastu häälteenamusega ning võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korda ei rikutud.

Viited varasematele otsustele on asjassepuutumatud, nende läbiviimine ja seal langetatud

otsused ei ole seotud kuidagi P.-K. P., U. M. ega R. P.uga. O. K. ei ole pärast V võõrandamist

08.11.2019 V toimingutega enam seotud ja tema tegevusest ei saa tuletada P.-K. P., U. M. ega

R. P. eesmärke, kavatsusi või motiive nõude loovutamisel ega toimkonna valimisel. Hageja

väide justkui 30.12.2019 võlausaldajate koosolekul jätkati varasemat käitumismustrit ja

väidetavat õigusvastast tegevust on nonsenss. Kogu V taga seisev isikkoosseis on

väljavahetunud ning mingit jätkuvust toimingute vahel ei ole. Otsus ei ole vastuolus

varasemate kohtulahenditega. Puudub analoogia tsiviilasjade 2-18-4471 ja 2-18-15400 aluseks

olevate asjaolude ja 30.12.2020 võlausaldajate üldkoosoleku faktoloogia vahel.

10. Nõude loovutus ei olnud näilik. I on tarkvaraarendaja, kes avaldas 2019 aastal videomängu

„Shortest Trip“ ja korraldas avaliku rahastuskampaania, mille raames otsiti väikeinvestoreid

mängu arenduse rahastamiseks. I osanike ringis on avaliku rahastusringi tulemusel kokku

kakskümmend kaks isikut. PKP OÜ (11,98%) ja E (6,28%) on I väikeosanikud ega oma

äriühingu juhtimise üle kontrolli. I ei ole seotud V-iga. R. P. nõue ei ole V nõue, kuna VÕS §

164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kuivõrd R. P. esitati

pankrotitoimkonda väikse nõudega võlausaldaja poolt, siis ei saa tema valimine toimkonda

rikkuda võlausaldajate ühiseid huve.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et pankrotimenetluses on võlausaldajateks V nõuetega

kogusummas 10 410 577,01 eurot, hageja nõuetega kogusummas 648 533,05 eurot, SA HRK

nõuetega kogusummas 209 557,17 eurot ja R. P. V poolt loovutatud nõudega 10 000 eurot; et

08.11.2019 võõrandas O. K. äriühingu V Keila Kinnisvarale, et Keila Kinnisvara osanikud on

G OÜ (osanik ja juhatuse liige U. M.) ja PKP OÜ (osanik ja juhatuse liige P.-K. P.); et E OÜ

(osanik ja juhatuse liige R. P.); et 30.12.2019 algusega kl 12:00 toimus võlausaldajate

üldkoosolek, kus valiti pankrotitoimkonda P.-K. P., U. M. ja R. P..

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas 30.12.2019 võlausaldajate üldkoosoleku otsus on kehtiv.

13. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse

ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

14. PankrS § 74 lg 2 sätestab, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka

väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.

15. Tsiviilasjas nr 2-17-17302 tehtud Harju Maakohtu 30.novembri 2018 kohtuotsusega, Tallinna

Ringkonnakohtu 17.mai 2019 kohtuotsusega ja Riigikohtu 9.septembri 2019 kohtumäärustega

on tõendatud, et kostja pankrotimenetluses on tunnustatud jõustunud kohtuotsusega V nõue

summas 5 169 106,74 eurot (lk 111-127).

16. 30.detsembri 2019 nõude loovutamise lepinguga, maksekorraldusega ja teatega nõudeõiguse

loovutamise kohta on tõendatud, et V loovutas kohtuotsusega tunnustatud nõudest 10 000 euro

suuruse nõude R. P.ule, kes tasus nõude loovutuse eest 2500 eurot ning, et V teavitas samal

päeval kostja haldurit nõude loovutamisest (lk 128, 129, 130).

17. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi astub

nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

18. Seega ei ole R. P.u 10 000 euro nõue VÕS § 164 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pärast V nõude

loovutamist enam V nõue. R. P. ja V majanduslikud huvid ei kattu eriõigusjärgluse tõttu, kuna

pärast nõude loovutamist on R. P. iseseisev, V nõudega mitteseotud nõue. Antud nõude

loovutamine ei ole seadusest tulenevalt keelatud ning seda saab kohustuse sisust tulenevalt

täita uuele võlausaldajale. Nõude loovutamise leping kehtib. Kuna loovutatud on jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud nõue, siis ei ole tegemist hüpoteetilise nõudega. Vastavalt

üldkoosoleku otsusele on väikese nõudega võlausaldaja selline võlausaldaja, kelle nõude

suurus on alla 1 000 000 euro ja suureks võlausaldajaks võlausaldaja, kelle nõude suurus on

üle 1 000 000 euro. Omades 10 000 eurost tunnustatud nõuet, on R. P. väiksema nõudega

võlausaldaja PankrS § 74 lg 2 tähenduses, mistõttu ei ole 30.12.2019 üldkoosolekul vastu

võetud otsus seadusega vastuolus (lk 51-53, 30).

19. 30.12.2019 üldkoosoleku otsusega on tõendatud, et R. P. valiti pankrotitoimkonna liikmeks

häälteenamusega tema esindaja, mitte V ettepanekul. V ettepanekul esitati pankrotitoimkonda

P.-K. P. ja U. M.. Seega ei ole R. P. kandidatuuri esitanud suure nõudega võlausaldaja.

Pankrotitoimkonna liikmeteks osutusid valituks P.-K. P., U. M. ja R. P.. Hageja ei ole esile

toonud, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korda oleks rikutud. Asjaolu, et V

hääletas R. P., mitte hageja pakutud kandidaadi poolt, ei muuda R. P. liikmeks valimise korda

kehtetuks ega tema nõuet seotuks V nõudega.

20. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad.

21. Kohus on seisukohal, et hagis esile toodud E OÜ (osanik R. P.) ja PKP OÜ (osanik P.-K. P.) I

osanikeks olemise tõttu ei saa järeldada, et R. P. ja P.-K. P. on läbi äriühingu I omavahel seotud

isikuteks, millest tuleneks nõude loovutamise tehingu näilikkus. E-äriregistri teabesüsteemi

väljavõttest I osanike ringi kohta nähtub, et osaühingul on kakskümmend kaks osanikku. PKP

OÜ 11,98%-ga ja E 6,28%-ga on I väikeosanikud ega oma äriühingu juhtimise üle kontrolli.

Hageja ei ole ümber lükanud ka kostja väiteid, et I on tarkvaraarendaja, kes avaldas 2019 aastal

videomängu

„Shortest

Trip“

ning

korraldas

avaliku

rahastuskampaania,

sh

ühisrahastusplatvormi Indiegogo kaudu, mille raames otsiti väikeinvestoreid mängu arenduse

rahastamiseks. Registrikaartide väljavõtetest nähtuvalt I ja V tegevused ei kattu. Samuti

puuduvad tõendid selle kohta, et I oleks seotud V (lk 31-32, 34-35, 38-40, 41-42).

22. Nõude loovutamisel tehtud tahteavalduste õiguslikud tagajärjed on tegelikkuses saabunud,

kuna nõude loovutamisest teavitati kostja pankrotihaldurit, R. P. tasus nõude eest 2500 eurot

ja asus koheselt 30.detsembril 2019 võlausaldajate koosolekul oma nõudest tulenevaid õigusi

realiseerima, s.h andis nõusoleku tema valimiseks pankrotitoimkonna liikmeks (lk 51-53).

Hageja väide, et nõude loovutamise lepingu sõlmimise eesmärgiks oli tõrjuda kostja

pankrotitoimkonnast välja tegelike väikeste nõuetega võlausaldajad, on tõendamata. Järelikult

ei ole nõude loovutamine näilik ega näilikkuse tõttu TsüS § 89 lg 2 alusel tühine.

23. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus tsiviilasjades 2-18-

4471 ja 2-18-15400 tehtud kohtuotsustega alljärgnevatel põhjendustel. Tsiviilasjas nr 2-18-

15400 kohtuotsuses on ringkonnakohus selgitanud, et väikevõlausaldajaks ei saa lugeda isikut,

kes 100%-lise omandisuhte läbi on seotud suurvõlausaldajaga. Ringkonnakohtu seisukoht

põhines Riigikohtu otsusel tsiviilasjas nr 2-18-4471, mille järgi ei saa väikese nõudega

võlausaldajaks pidada isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on

suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi. Samaväärse majandusliku huvi

kohta on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 tehtud lahendi p-s 13 märkinud muuhulgas,

et äriühinguõiguse üks põhimõte on see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate

otsuste tegemisel eelkõige osaühingu huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või mõne enda

kontrollitava äriühingu huvidest; et 100%-ne osalus osaühingus annab ainuosanikule selle

osaühingu tegevuse üle äriseadustiku järgi täieliku kontorolli, et sellisel juhul tekivad osanikul

tema kontrolli all oleva äriühingu vastu nõude esitamise otsustamisel majanduslikud huvid,

mis üldjuhul vastanduvad osaühingu huvidele, et seetõttu tuleb ÄS § 177 lg 1 tõlgendada

niimoodi, et osanik ei või hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada tema ainuosalusega

äriühinguga õigusvaidlust ja määrata selles õigusvaidluses esindaja ning, et majanduslike

huvide konflikti tuleb sellisel juhul eeldada (lk 13, 17-20, 21-25). Kuna R. P. ei ole Viga seotud

läbi äriühingute osaluse, siis analoogia tsiviilasjade 2-18-4471 ja 2-18-15400 aluseks olevate

asjaoludega puudub.

24. Hageja esile toodud 08.05.2017 ja 02.10.2018 võlausaldajate koosolekutel vastuvõetud

otsuseid ja V selleaegse omaniku O. K. tegevust ei saa omistada 30.12.2019 üldkoosolekul

pankrotitoimkonda valitud P.-K. P.ule, U. M.le ega R. P.ule, kuna tegemist ei ole omavahel

seotud isikutega. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et oleks seos V praeguste omanike U. M. ja

P.-K. P. ning O. K. vahel ega see, et O. K. omaks kontrolli V üle pärast oma osaluse müüki

või ta oleks mingil viisil kujundanud 30.12.2019 vastuvõetud otsust. Kuivõrd kohus tuvastas

eelpool, et R. P. esitati pankrotitoimkonda väikese nõudega võlausaldaja ehk tema enda poolt,

nõude loovutamine ei ole näilik ning otsus ei ole vastuolus PankrS § 74 lg-ga 2, siis ei saa R.

P.u valimine pankrotitoimkonda rikkuda võlausaldajate ühiseid huve ja olla vastuolus PankrS

§ 73 lg-ga 1. Asjaolud, et V on ka varasemalt oma nõude osaliselt loovutanud, selle tagasi

omandanud ja, et 08.05.2017, 12.03.2018 ja 02.10.2018 võlausaldajate üldkoosolekul valiti

toimkonda väiksema nõudega võlausaldajate esindajad V häältega ei ole antud juhul

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks (lk 8-10, 11-12, 14, 15-16). Seega tuleb

hagi jätta rahuldamata.

25. Asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust hagiavalduses esile toodud koosoleku

kokkukutsumisse ja üldkoosoleku protokolli vormistamisse puutuvad väited, kuivõrd

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ei ole hageja tuginenud (lk 26, 27-28, 29, 30, 50,

54).

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on

seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga