2-19-16302/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-16302

Tsiviilasi

VALICECAR

OÜ

hagi

Sihtasutuse

Eesti

Maaelumuuseumid vastu kahju 31 925 euro

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

34 444 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. juuni 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VALICECAR OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): VALICECAR OÜ (registrikood

11102086), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Lea Suurkivi

Vastustaja

(kostja):

Sihtasutus

Eesti

Maaelumuuseumid

(registrikood

90014017),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

2

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 19. juuni 2020 otsus ja teha asjas uus otsus.

2. Rahuldada VALICECAR OÜ hagi Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid vastu.

3. Välja mõista Sihtasutuselt Eesti Maaelumuuseumid VALICECAR OÜ kasuks tekitatud

kahju hüvitamiseks 31 925 eurot.

4. Välja mõista Sihtasutuselt Eesti Maaelumuuseumid VALICECAR OÜ kasuks viivis alates

21. oktoobrist 2019 kuni 1. novembrini 2020 summas 2639 eurot 11 senti ning alates

2. novembrist 2020 viivis kahjuhüvitiselt 31 925 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. VALICECAR OÜ (hageja) esitas 21. oktoobril 2019 Tartu Maakohtule hagi, milles palus

Sihtasutuselt Eesti Maaelumuuseumid (kostja) välja mõista kahjuhüvitise 31 925 eurot ning viivise

alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15. märtsil 2018 teenuslepingu

hinnalise sporthobuse C.C. hooldamiseks Tori tallis. 22. aprillil 2018 olid hobused talli boksist

lahti lastud ning hobune sai vigastada.

Hageja sõlmis 22. veebruaril 2018 Lagendi OÜ-ga müügilepingu hobuse müümiseks hinnaga

30 000 eurot (lisandub käibemaks). Hobuse üleandmine pidi toimuma hiljemalt 31. oktoobril 2018.

Hobuse vigastuste tõttu ei vastanud hobune enam lepingu tingimustele ja Lagendi OÜ taganes

müügilepingust. Kuna hobuse vigastus oli jääv, ta ei saanud enam võistelda, siis müüs hageja

hobuse 1000 euro eest.

Vigastuse tagajärjel vähenes hobuse väärtus 30 000 eurolt 1000 euroni. Hageja on kandnud looma

ravikulusid pärast vigastuse saamist 2295 euro ulatuses. Kohtueelse nõude esitamisega seoses on

hageja tasunud õigusabikulusid 630 eurot (lisandub käibemaks). Seega on hagejale tekkinud kahju

kokku 31 925 eurot.

3

Kostja on rikkunud lepingulist kohustust hageja hobust hooldada, sh hoida hobust öösiti talle

ettenähtud boksis ning vältida kokkupuudet teiste hobustega. Kostja ei võtnud tallis kasutusele

meetmeid, et sellist tegevust vältida.

Hageja hobuse väärtuse vähenemine on põhjuslikus seoses kostja poolt lepingulise kohustuse

rikkumisega. Kui kostja oleks oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning hobuse eest hoolt

kandnud vastavalt kokkuleppele, siis ei oleks hobusele vigastusi tekkinud. Asjaolu, et kolmanda

isiku tegu võib olla põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga, ei tähenda, et kostja ei vastutaks

enda lepingulise kohustuse rikkumise ja sellega tekitatud kahju eest. Hageja poolt hobuse

ravimiseks ja vigastuste diagnoosimiseks tehtud kulutused ja õigusabikulu on samuti põhjuslikus

seoses kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumisega.

Kostja pidi ette nägema, et kui ta rikub oma kohustust tagada hobusele turvaline keskkond, siis

võib hobusel tekkida pöördumatuid vigastusi, mille tõttu väheneb hobuse väärtus, tekivad

ravikulud ning vaidluse korral ka õigusabikulud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ole kostja lepingut rikkunud. Kostja kohustus

tagama hageja hobusele tallis boksikoha, vajaliku toidu, boksi korrashoiu ja allapanu. Lepingust

ei tulene, et kostja oleks kohustunud hageja hobusele tagama ööpäevaringse mehitatud valve. Isegi

kui asuda seisukohale, et kostja on lepingut rikkunud, siis on rikkumine vabandatav, sest võlgnik

rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kolmanda isiku poolt talli sissemurdmist ei saanud kostja

lepingu sõlmimisel mõistlikult ette näha ega selle toimumist ning kulgu kuidagi mõjutada.

Arvestades lepingutingimusi ning selle alusel kostjale makstavat tasu, ei saanud mõistlikult

oodata, et kostja oleks pidanud olema kohustatud võtma tarvidusele mingeid täiendavaid

meetmeid.

Müügilepingus märgitud müügihind ei tõenda hobuse väärtust ega väidetavat kahju ulatust, sest

müügihind on kahe lepingupoole poolt vabalt kujundatav ega peegelda müügieseme tegelikku

väärtust. Kostjale jääb ka arusaamatuks, miks on hobust ravitud Läti ja Hollandi veterinaararstide

juures, mitte Eesti Vabariigis.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis hagi 19. juuni 2020 otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1772 eurot

ning mõistis need hagejalt välja koos kohustusega tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja sõlmis

22. veebruaril 2018 Lagendi OÜ-ga hobuse müügilepingu hinnaga 30 000 eurot. Müügihinna

tasumine oli ette nähtud hiljemalt valduse üleandmisel, s.o 31. oktoobril 2018. Samuti puudub

vaidlus selle kohta, et poolte vahel on sõlmitud 15. märtsil 2018 teenusleping hobuse hooldamiseks

Tori tallis alates 1. märtsist 2018 ning 22. aprillil 2018 tungis talli isik, kes avas boksid ja hobused

pääsesid oma boksidest välja.

Maakohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud üürileping ühe talliboksi üürimiseks (lepingu p 4.1),

mis sisaldab selle teenuse osutamise lepingule omaseid kõrvalkohustusi (lepingu p-d 4.2–4.6).

Maakohus nõustus kostjaga, et lepingust tuleneb kohustus anda hobusele talliboks, tagada allapanu

ja toit ning kopliskäik. Lepingust ei nähtu ja hageja ei ole tõendanud pooltevahelist täiendavat

kokkulepet selle kohta, et hobune ei tohtinud teiste hobustega kokku puutuda või, et kostjal oli

kohustus tagada hobuse talliboksi ööpäevaringne valve. Samuti ei nähtu lepingust hobuse kõrge

väärtus ega erisätted hooldamise osas. Tegu on standardse lepinguga. Hageja pidi ka olema teadlik

tallis osutavata teenuse sisust ja tingimustest, k.a asjaolust, et kostja ei taga ööpäevaringset valvet

talliboksile.

4

Kostja vastutuse tekkimiseks oleksid lepingus pidanud olema erisätted selle kohta, et kostja

kohustub tagama hobuse eraldatuse teistest hobustest, mis ilmselt eeldab ööpäevaringse mehitatud

valve olemasolu. Lisaks pidanuks lepingust nähtuma varaline vastutus võimaliku hobusele tekkiva

kahju eest. Kohtu arvates on lepingus toodud tasumäär korrelatsioonis kostja poolt pakutud

teenusega ning ei ole eluliselt usutav, et 150 euro eest kuus oleks tagatud veel ka ööpäevaringne

talliboksi valve.

Kostja kohustus oli teha tema valduses oleva hageja hobuse hooldamisel ja valvamisel niisuguseid

pingutusi, mida temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel

teeks (VÕS § 24 lg 2). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tallis asuvad boksid on suletavad

väljastpoolt ning õnnetuse-eelsel õhtul olid boksid riividega väljastpoolt lukustatud.

Ööpäevaringse valve tagamise kohustust lepingus kokku lepitud ei olnud. Seega tegi kostja

piisavalt pingutusi oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kostja ei rikkunud hoolsust, mida

on oodata temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsevalt mõistlikult isikult.

Eeltoodust tulenevalt maakohus leidis, et kostja ei ole lepingut rikkunud. Seetõttu ei hinnanud

maakohus kahju hüvitamise aluseks olevate ülejäänud eelduste esinemist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 22. juulil 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata

asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-st 351 tulenevaid kohustusi. Maakohus on otsuses üllatuslikult oluliseks pidanud

sarnase teenuse tavapärast hinda. Maakohus ei ole seda pooltele menetluse jooksul selgitanud

(sh kohtuistungil) ning hagejal ei ole olnud võimalust sellekohaseid tõendeid kohtule esitada.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 24 lg-t 2, leides, et kostja hoolsuskohustus teenuse

osutamisel oli äärmiselt madala standardiga. Samuti on kohus ebaõigesti eeldanud, et pooled

peavad lepingusse kirja panema kõik poolte kohustused detailselt. Hobuse tallipidamise

standardiks ei ole üksnes suletav uks. Kostjal oleks olnud võimalik tagada hobuste turvalisus ja

vandaalide territooriumilt eemal hoidmine näiteks turvakaamerate paigaldamisega. Vaidlust ei ole,

et territooriumil oli öövaht, kes sissemurdmise avastas. Kui öövahil oleks võimalik kogu

territooriumi turvakaameratest jälgida, siis oleksid sellised pidevad sissemurdmised (vaidlusalune

intsident ei olnud esmakordne) välistatud ja hobuste turvalisus oluliselt paremini tagatud.

Siinkohal on kohtu järeldused ka vastuolulised. Kohus leidis, et hageja polekski pidanud saama

muid teenuseid, kui lepingus kirjas. Ometi oli territooriumil öövaht ning öövahi teenus oli kõigile

hobuste pidajatele, olenemata sellest, kas see oli lepingus kirjas või mitte.

Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud lepingut, leides, et hobuse talle ettenähtud boksis hoidmine

on eritingimus, mille osas oleks pidanud olema kirjalik kokkulepe. Kohus on jätnud tähelepanuta

tunnistajate A.A. ja B.B. ütlused, millega on tõendanud, et hobuste hoidmine konkreetsele

hobusele ettenähtud boksis (3x3 m) on tavapärane. Kui kohus selles kahtles, siis oleks ta pidanud

seda pooltele selgitama ning hageja oleks vajaduse korral saanud oma seisukohta täiendavalt

tõendada. Arvestades, et vaidlusalune hobune oli enne vigastuse tekkimist kostja tallis juba mitu

kuud, siis pidi kostja olema teadlik, et hobust tuleb hoida talle ettenähtud boksis. Vastasel juhul

oleks hageja võimaliku kahju vältimiseks lepingu lõpetanud.

Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 115 lg 1 ning tähelepanuta, et kostja varaline

vastutus tuleneb seadusest. Kui lepingus ei ole vastutust välistatud, siis saab vastav õigus ja

kohustus tuleneda seadusest, ilma, et vastav kokkulepe nähtuks ka lepingust. Pooltevahelises

lepingus varalist vastutust välistatud ei ole.

5

Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 19. juuni 2020 otsus tuleb tühistada.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagi ja mõistab

kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 31 925 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates

hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

7. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist

summas 31 925 eurot (sh hobuse väärtuse vähenemisest tulenev kahju 29 000 eurot, hobuse

ravikulud 2295 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 630 eurot).

Asja materjalide kohaselt sõlmisid pooled 15.03.2018 teenuslepingu (tl 10-11). Lepingu p 2.1.

kohaselt võttis kostja hooldada hageja hobuse. Lepingu p 4 järgi kohustus kostja hobuse

hooldamisel andma hageja käsutusse hobuse pidamiseks boksikoha (lepingu p 4.1), tagama

hobusele vajaliku toidu (lepingu p 4.2), hoidma korras hobuse boksi ja tagama allapanu (lepingu

p 4.3), toimetama hobuse koplisse ja tagasi talli (lepingu p 4.2).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping ühe

talliboksi üürimiseks, mis sisaldab teatud teenuse osutamise lepingule omaseid kõrvalkohustusi.

Ringkonnakohtu arvates on poolte vahel 15.03.2018 sõlmitud leping käsitletav käsunduslepinguna

ja vaidluse lahendamisel on kohaldatavad VÕS-s käsunduslepingut reguleerivad sätted.

Kohaldamisele ei kuulu VÕS § 271, nagu on ekslikult leidnud maakohus. Maakohus on kostja

poolt hageja käsutusse boksikoha andmist hobuse pidamiseks (lepingu p 4.1) käsitlenud boksi

üürimisena. Ringkonnakohus leiab, et hagejale boksikoha andmine hobuse pidamiseks ei ole kogu

võlasuhte mahtu arvestades iseseisva tähendusega, vaid on hõlmatud olemuslikult kostja

lepingulise kohustusega hooldada hageja hobust.

8. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle

selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja käsundisaajana hooldab hagejale (käsundiandja)

kuulunud hobust, toidab teda, hoiab korras boksi, kuhu hobune oli paigutatud, ning viib hobust

koplisse ja toob ta tagasi boksi.

Tõlgendades VÕS § 29 lg 1, lg 4 ja lg 5 p 4 alusel poolte vahel sõlmitud lepingut, leiab

ringkonnakohus, et hobuse hooldajana oli kostja kohustatud lepingust tulenevalt tagama ka selle,

et hobune ei pääseks boksist välja kolmanda isiku tegevuse tõttu, ning mille tagajärjel saaks

hobune vigastada.

9. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna lepingust ei nähtu kostja kohustus tagada talliboksi

ööpäevaringne valve ja tallis asuvad boksid olid riividega väljapoolt lukustatud, siis ei ole kostja

rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, s.o kostja ei vastuta kolmanda isiku tegevuse eest, kes

avas 22.04.2018 tallis bokside uksed ning seetõttu pääsesid hobused boksidest välja. Lepingus

kokkulepitud hobuse hooldamise kohustus sisaldas kindlasti ka kostja kohustust hoida ära hobuse

vigastamise oht (s.o hobuse kahjustamine). See, milliste abinõudega hobuse turvalisus tagada, oli

kostja otsustada, ning antud juhul ei taganud kostja hobuse turvalisust, sest kolmandal isikul oli

võimalus avada bokside uksed ja päästa hobused boksidest välja.

6

10. Kostja vastuväite kohaselt on lepingu rikkumine vabandatav, sest kohustust on rikutud

vääramatu jõu tõttu.

Vastavalt VÕS § 103 lg-le 2 on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse

tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje

ületaks.

Kostja sai lepingu sõlmimisel arvestada asjaoluga, et hobuse turvalisuse eesmärgil tuleb välistada

kolmandatel isikutel võimalus avada boksiuks ja sellega lasta hobune boksist välja. Selleks oli tal

võimalus kasutada vastavat lukustussüsteemi, turvasüsteemi vms. Seega kostja, jättes

kindlustamata tema hooldusele antud hobuse turvalisuse, rikkus lepingust tulenevat kohustust ning

rikkumine ei toimunud vääramata jõu tõttu.

11. Asjasse puutumatu on maakohtu seisukoht, et ei ole eluliselt usutav, et 150 euro eest kuus ehk

5 euro eest ööpäevas oleks pidanud olema tagatud ööpäevaringne talliboksi valve.

Ringkonnakohus märgib, et vajalik ei olnud tagada ööpäevaringne talliboksi valve, vaid vajalik oli

tagada hobuse hooldamise raames tema turvalisus ning turvalisuse tagamine on võimalik ka muude

vahenditega, mitte ainult ööpäevaringse talliboksi valvega.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et käesoleval juhul tegi kostja tema valduses oleva

hageja hobuse hooldamisel ja valvamisel niisuguseid pingutusi, mida temaga samal tegevus- või

kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks (VÕS § 24 lg 2). Maakohtu sellekohane

seisukoht on paljasõnaline, sest asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, mida kostjaga

samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks.

12. Maakohtu seisukoht, et kostja vastutuse tekkimiseks oleksid lepingus pidanud olema erisätted

selle kohta, et kostja kohustub tagama hobuse eraldatuse teistest hobustest, on ebaõige. Lepingust

nähtuvalt andis kostja hageja käsutusse hobuse pidamiseks boksikoha, hobust hoiti konkreetses

boksis eraldi teistest hobustest ning kostja hobuse hooldamise teenuse osutamisel muuhulgas

toimetas hobuse koplisse ja tagasi boksi. Seega oli hobuse boksis hoidmine lepingus kokku lepitud

ning mingeid erisätteid ei olnud vaja.

Samuti tunnistajate A.A. ja B.B. ütlustega (tl 91-92) on tõendanud, et hobuste hoidmine

konkreetsele hobusele ettenähtud boksis on tavapärane.

13. Lähtudes eeltoodust on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning tulenevalt

VÕS § 115 lg-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et lepingust pidanuks nähtuma varaline vastutus

võimaliku hobusele tekkiva kahju eest. Kostja kahju hüvitamise kohustus tuleneb VÕS § 115

lg-st 1.

14. Hageja väitel tekitas kostja lepingu rikkumisega kahju summas 31 295 eurot (sh hobuse

väärtuse vähenemisest tulenev kahju 29 000 eurot ja hobuse ravikulud 2295 eurot).

Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid kahju suuruse tõendamiseks.

14.1. Hageja ja Lagendi OÜ vahel sõlmiti 22. veebruaril 2018 müügileping. Müügilepingu p 1.1.

kohaselt müüs hageja Lagendi OÜ-le hobuse (C.C.) hinnaga 30 000 eurot (tl 17). 30. juuni 2019

müügilepingu alusel on hageja müünud hobuse B.B.le hinnaga 1000 eurot (tl 71). Kuna hobuse

väärtuse langemine oli põhjustatud vigastustest, mis tekkisid kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu,

siis on hageja kahjuks tulenevalt hobuse väärtuse vähenemisest 29 000 eurot.

Alusetu on siinkohal kostja väide, et müügilepingus märgitud müügihind 30 000 eurot ei tõenda

hobuse väärtust, sest müügihind on lepingupoolte vahel vabalt kujundatav ega peegelda

7

müügieseme tegelikku väärtust. Juhul, kui kostja leidis, et hageja esitatud müügileping ei tõenda

hobuse müügihinda, oleks ta pidanud esitama ise tõendeid selle kohta, et hobuse reaalne

müügihind oli teatud ajahetkel teistsugune, kui väitis (tõendas) hageja. Kuna kostja ei ole vastava

asjaolu kohta tõendeid esitanud, siis lähtub ringkonnakohus hageja esitatud tõenditest ja leiab, et

hageja kahjuks tulenevalt hobuse väärtuse vähenemisest on 29 000 eurot.

14.2. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena ka hobuse ravikulusid 2295 eurot. Ravikulude

tõendamiseks on hageja esitanud vastavad arved (tl 31-32, 63-70, tõlked tl 82-87), veterinaararsti

selgituse osutatud teenuse osas (tõlge tl 101).

Kostja vastuväite kohaselt on arusaamatu hobuse ravimine Läti ja Hollandi veterinaararstide

juures, kuna hobust oleks saanud ravida Maaülikooli Suurloomakliinikus. Kostja ei ole siinkohal

täpsustanud, miks oleks pidanud hageja ravima hobust Maaülikooli Suurloomakliinikus, mitte Läti

ja Hollandi veterinaararsti juures.

Ringkonnakohus märgib, et hagejal oli õigus valida, kus ja kelle juures ta hobust ravib. Kostjal oli

võimalus tõendada, et hobuse ravi hageja poolt valitud isiku poolt oli tunduvalt kallim, kui vastav

ravi oleks olnud Maaülikooli Suurloomakliinikus, ning sellest tulenevalt hobuse ravikulud

kahjuhüvitisena on väiksemad. Kostja ei ole seda teinud ega vastavaid tõendeid esitanud. Seetõttu

lähtub ringkonnakohus hobuse ravikulude suuruse kindlaksmääramisel hageja poolt esitatust.

Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta kandis hobuse ravikulusid summas

2295 eurot.

Seega on hagejal tekkinud varaline kahju 31 295 eurot (sh hobuse väärtuse vähenemisest tulenev

kahju 29 000 eurot ja hobuse ravikulud 2295 eurot).

15. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes sellise

kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise

ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Ringkonnakohus leiab, et kostja pidi arvestama sellega, et lepingurikkumise korral võib saada

hagejale kuulunud hobune kahjustatud ning tema väärtus sporthobusena võib väheneda. Samuti

pidi kostja ette nägema, et temapoolne lepingurikkumine võib kaasa tuua hobuse ravikulud.

16. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingurikkumise ja hagejal tekkinud varalise kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta lepingut rikkunud ning samuti on tõendamata see, et hobuse

vigastused oleksid olnud seotud 22.04.2018 toimunud kostja talli sissemurdmisega.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

Ringkonnakohus tuvastas kostjapoolse lepingurikkumise käesoleva otsuse p-des 8, 9, 10 ning

hagejal kahju tekkimine on tuvastatud käesoleva otsuse p-s 14. Ringkonnakohus on seisukohal, et

hagejal varalise kahju tekkimine on kostjapoolse lepingurikkumise tagajärg.

Kostja lepingurikkumise tõttu sai võimalikuks see, et kolmas isik avas 22.04.2018 tallis bokside

uksed ning seetõttu pääsesid hobused boksidest välja. Asjas olevate tõenditega on tõendatud, et

hagejale kuuluva hobuse vigastused olid seotud 22.04.2018 kostja talli sissemurdmisega, kuna

selle tulemusena pääsesid hobused boksidest välja ning hageja hobuse nägu oli vigastatud, samuti

oli vigastatud vasak tagajalg. Asjaolu, et hobuse tagajala vigastus oli seotud 22.04.2018 juhtumiga,

on tõendatud tunnistajate A.A. ja B.B. ütlustega, millede kohaselt oli hobune enne 22.04.2018

terve; väljavõttega hobuse võitlustulemustest (tl 19); veterinaararsti Nauris Laizans selgitusega (tl

101) ja asjatundja veterinaararsti Tiit Siiboja arvamusega (tl 130-142).

8

17. Hageja on esitanud nõude kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsete õigusabikulude

summas 630 eurot hüvitamiseks. Hageja taotluse kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud olnud

järgmised: 06.06.2018 nõudekirja koostamine 4 tundi 42 minutit; 22.06.2018 hageja seisukoht

kostja vastusele 1 tund 6 minutit; 29.06.2018 e-kiri kostjale 30 minutit (tl 20-26). Kokku ajakulu

6 tundi 18 minutit tunnihinnaga 100 eurot, maksumus kokku 630 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kohtueelsete õigusabikuludega ning

õigusabikulud summas 630 eurot kuuluvad VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi hüvitamisele.

18. Kokku tuleb kostjal hüvitada hagejale lepingurikkumisega seotud kahju summas 31 925 eurot

(hobuse väärtuse vähenemine 29 000 eurot + hobuse ravikulud 2295 eurot + kohtueelsed

õigusabikulud 630 eurot).

Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras.

Hagiavaldus on esitatud 21.10.2019 ning arvestades viivise seadusjärgset määra (VÕS § 113 lg 1)

tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis alates 21. oktoobrist 2019 kuni 1. novembrini 2020

summas 2639 eurot 11 senti (vt viiviseraport) ning alates 2. novembrist 2020 viivis kahjuhüvitiselt

31 925 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

19. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus ja

ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson