2-20-107048/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-107048

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi V L vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja A V

(e-post: xxx)

Kostja: V L (isikukood xxx, tegelik viibimiskoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V L hageja OK Incure OÜ kasuks

põhivõlgnevus summas 2 961,23 eurot, viivis summas

176,22 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

3. Välja mõista kostjalt V L hageja OK Incure OÜ kasuks

viivis tasumata põhinõudelt (2 961,23 eurot) VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 26.06.2020 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles 25.06.2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis ületab 176,22 eurot.

5. Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja V L kanda ja

10% ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda.

6. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud summas 355 eurot.

7. Välja mõista kostjalt V L hageja OK Incure OÜ kasuks

menetluskulud 90% ulatuses resolutsiooni punktis 6

kindlaks määratud summast, s.o 319,5 eurot (90% 355-st).

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal

V L tasuda hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-s, arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

SEB

Pank

AS-s

või

arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-s. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt

ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses

esineva

sellise

puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval

juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada

järgmist.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summas 2 961,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

summas 521,62 eurot ja võla sissenõudmiskulude summas 50 eurot väljamõistmist. Kohus leiab,

et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele vaid osaliselt.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjaga sõlmitud krediidilepingus lepiti kokku

viivisemääras 0,1311% päevas. Viidatud lepingu punkti puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS

§ 35 mõttes. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.

Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida

saab pidada tühiseks.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu

tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks

VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see

kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-

1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul

tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe,

kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Tühise

tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Viidatud krediidilepingus märgitud viivise määr

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (3x8%), mistõttu on viidatud laenulepingu punkt

tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,1311% päevas ehk 47,85% aastas suuruse viivise

määra osas, sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte

õiguste ja kohustuste tasakaalust.

Hageja on küll hagiavalduses vähendanud viivisemäära 0,065%-ni päevas ehk 23,725%-ni aastas,

kuid sellise määra kohaldamiseks puudub pooltel kokkulepe. Kohus leiab, et tegu on

ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS

§ 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda

viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses

toodud seadusjärgses määras (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja

10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

2 961,23 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 28.09.2019 –

25.06.2020 176,22 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

summas 176,22 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes

TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja

neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks

hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 325 eurot ning kohtutäituritasu summas 30 eurot, kokku

355 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas

480 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning

arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostjale ei olnud

võimalik isiklikult menetlusdokumente kätte toimetada ning kostja ei vastanud kohtu määratud

tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 150

eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui kohtutäituritasu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 355 eurot.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 90% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes

põhjendatuks jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 319,5 eurot (90% 355-st).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik