2-18-11362/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-11362

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

RR ja YY hagi CC, VV ja QQ vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. detsembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

RR ja YY apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3661,20 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I RR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Aldo Vassar

Kostja I CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II VV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III QQ (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja VV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2019 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata RR ja YY hagi CC-lt, VV-lt ja QQ-lt solidaarselt kahjuhüvitise 3390

eurot ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista solidaarselt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt välja solidaarselt RR ja YY

kasuks täiendav kahjuhüvitis 3390 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2019 kuni kahjuhüvitise

tasumiseni.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2019 otsus menetluskulude jaotuse osas ning

teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta RR ja YY menetluskulud maakohtus

5 % ulatuses nende endi kanda ja 95 % ulatuses solidaarselt CC, VV ja QQ kanda.

CC, VV ja QQ menetluskulud maakohtus jätta 95 % ulatuses nende endi kanda ja

5 % ulatuses solidaarselt RR ja YY kanda.

3. Samuti tühistada Harju Maakohtu 16.12.2019 otsus osas, milles maakohus jättis

CC-lt, VV-lt ja QQ-lt solidaarselt välja mõistmata maakohtu menetluskulud

summas 1177,20 eurot RR kasuks ja summas 1177,20 eurot YY kasuks ning viivise

nendelt summadelt. Teha selle osas uus otsus, millega mõista täiendavalt CC-lt,

VV-lt ja QQ-lt solidaarselt välja RR kasuks 1177,20 eurot ja YY kasuks 1177,20

eurot maakohtu menetluskulude katteks ning viivise nendelt summadelt alates

lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

menetluskulude tasumiseni.

4. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 16.12.2019 otsus muutmata.

5. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1 Hagi rahuldada osaliselt.

5.2 Välja mõista solidaarselt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt RR´i ja YY´i kasuks 5829,52 eurot

ja 16.12.2019 seisuga viivist 505,97 eurot ja alates 17.12.2019 viivist võlgnetavalt

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni.

5.3 Mõista solidaarselt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt välja solidaarselt RR ja YY kasuks

täiendav kahjuhüvitis 3390 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2019 kuni kahjuhüvitise

tasumiseni.

5.4 Jätta RR ja YY menetluskulud maakohtus 5 % ulatuses nende endi kanda ja 95

% ulatuses solidaarselt CC, VV ja QQ kanda. CC, VV ja QQ menetluskulud

maakohtus jätta 95 % ulatuses nende endi kanda ja 5 % ulatuses solidaarselt RR

ja YY kanda.

5.5 Välja mõista solidaarselt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt maakohtu menetluskulude katteks

RR kasuks kokku 1402,20 eurot ja YY kasuks kokku 1402,20 eurot ja

menetluskulude tasumisega viivitamise korral alates lahendi jõustumisest

võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist kummelgi hagejale VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Jätta RR ja YY menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt CC, VV ja QQ

kanda. CC, VV ja QQ menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.

7. Välja mõista solidaarselt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt ringkonnakohtu menetluskulude

katteks RR kasuks 519,50 eurot ja YY kasuks 519,50 eurot ja menetluskulude

tasumisega viivitamise korral alates lahendi jõustumisest võlgnetavatelt

menetluskuludelt viivist kummelgi hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. RR (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 28.07.2018 Harju Maakohtule hagi ja

28.09.2018 hagi tervikteksti, mille kohaselt hagejad paluvad CC-lt (kostja I), VV-lt (kostja II)

ja QQ-lt (kostja III) välja mõista kahjuhüvitise 5829,52 eurot ning viivise seadusjärgses määras

alates hagiavalduse kättetoimetamisest.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.04.2015 Tallinnas Paplite pst 27 asuva

kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja 02.11.2015 omandi üleandmise asjaõiguslepingu.

Kostjad müüjatena kinnitasid, et lepingu esemel ei ole kostjatele teadaolevaid varjatud

puuduseid, millest kostjad ei ole hagejatele teatanud või mida hagejad ei saanud märgata

ülevaatuse teostamisel. Tegelikkuses avastasid hagejad elamu keldris varjatud puudusena

majavammi, mis oli olemas ka elamu valduse üleandmise hetkel. Kinnistul asuv elamu ei sobi

elamiseks. Elamu ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga. Puuduse kõrvaldamise maksumus on

5829,52 eurot.

3.

27.11.2018 avalduses märkisid hagejad, et suurendavad oma nõuet 3390 euro võrra, mis

on taastamistööde maksumus, mida on vaja teha pärast majavammi tõrjetööde hulka kuuluvaid

lammutustöid. Kokku palusid hagejad välja mõista kostjatelt solidaarselt puuduste

kõrvaldamise maksumuse 9729,52 eurot. Lisaks palusid hagejad kostjatelt välja mõista

seadusjärgse viivise summalt 5829,52 eurot alates hagiavalduse kättesaamisest ja viivise

summalt 3390 eurot alates nõude suurendamise avalduse kättesaamisest.

Kostjate vastuväited

4. Kostjad võtsid 16.11.2018 hagi õigeks 5829,52 euro osas ning palusid menetluskulud

jätta poolte endi kanda. Kostja märkisid, et nad ei ole müüjatena oma kohustusi rikkunud, kuid

kohtuasja võimalikult kiire lahendamise nimel on nad nõus selle summa hüvitama.

5. Nõude suurendamisele vaidlesid kostjad vastu. Kostjad ei pea õigeks täiendavate

kulutuste kandmist, mh nende kulutuste kandmist, mille tulemusel luuakse elamu keldris

endisest oluliselt parem olukord. Samuti ootasid hagejad oma nõude esitamisega pea 3 aastat,

st keldri olukord polnud hagejatele 3 aasta jooksul piisavalt muret valmistanud. Selline 3-

aastane aeg on küllalt pikk, et niiskusega seotud probleemid saaksid areneda ebasoovitavas

suunas. Õhuvahetust võis halvendada ka puitakende väljavahetamine plastakende vastu. Samuti

pole hagejad käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt, kuna pole andnud

võimalust puudused kohtuväliselt kõrvaldada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 16.12.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt

solidaarselt hagejate kasuks välja 5829,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 505,97 eurot

ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 17.12.2019 kuni täitmiseni. Samuti mõistis

maakohus kostjatelt solidaarselt välja hageja I menetluskulude katteks 225 eurot ja hageja II

menetluskulude katteks 225 eurot koos seadusjärgse viivisega kummalegi hagejale kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hagejad ostsid

kostjatelt 16.04.15 notariaalselt tõestatud lepinguga kinnistu aadressil Paplite puiestee 27,

Tallinn (registriosa nr 511001) ning 02.11.2015 sõlmisid pooled asjaõiguslepingu kinnistu

omandi üleandmise kohta; 2) müügilepingu p-s 1.9.4 kinnitasid kostjad, et lepingu esemel ei

ole mingeid kostjatele teadaolevaid varjatud puudusi, millest kostjad ei ole hagejatele teatanud

või mida hagejad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; 3) kinnistul asuvas elamus on

majavamm; 4) kostjad on nõus hagejatele tasuma 5829,52 eurot, mida kostjad ei ole käesoleva

ajani tasunud.

8. Maakohus leidis, et Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA 31.08.2018 arvamusega on

tõendatud, et hallitusniidistik pidi elamus olema mitte vähem kui 3 aastat tagasi alates uuringute

tegemisest (21.08.2018). Seega on müüdud ese lepingutingimustele mittevastav.

9. Kostjad tunnistavad puuduse kindlakstegemise (asjatundja arvamuse saamise kulu) ja

puuduse kõrvaldamise kulu kokku summas 5829,52 eurot. Nende kulude kandmine on ka

tõendatud. Kuna hagejad ei andnud 27.07.2018 nõudekirjas kostjatele enne kohtusse

pöördumist puuduste kõrvaldamiseks tähtaega ja kohus tuvastas, et mõistlik aeg kohustuse

täitmiseks möödus nende poolt osaliselt hagi tunnistamisega 16.11.2018, siis on kahju

hüvitamise kohustus sissenõutavaks muutunud 16.11.2018 VÕS § 82 lg 3 ja 7 järgi (kui tähtaeg

pole kindlaksmääratud, tuleb võlgnikul kohustus täita mõistlikult vajaliku aja jooksul). Nii on

hagejatel on õigus nõuda viivist alates 16.11.2018, mitte ajast, mil kostjad said hagiavalduse

kätte.

10. Hagejad nõuavad kostjatelt ka täiendavat kahjuhüvitist 3390 eurot, millises ulatuses

hagejad ei ole veel kulu kandnud. Tegemist on taastamistöödega, mis sisaldavad põrandavalu,

uste aluste kivivalu, seinte parandust ja ladumist, krohvimist, akende tasanduskrohvimist ja

laest eemaldunud laudise kinnitusaukude parandamist. Samas ei ole hagejad nõudnud

taastamistööde tegemist kostjatelt ega andnud selleks tähtaega VÕS § 222 lg 1 järgi. Hageja

nõue tulevikus kantavate kulude hüvitamiseks on vaadeldav kahju hüvitamise nõudena VÕS §

101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi kohustuse täitmise asemel. Kostjad ei ole tõendanud, et need

kulud oleksid väiksemad, kostjad on kuludele ja taastamistöödele ka vastu vaielnud. Seega on

ilmne, et hagejatel puudub vajadus anda kostjatele tähtaeg VÕS 115 lg 3 § 114 lg 1 järgi. Nii

on õiguslikult kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1, 101 lg 1 p 3 järgi lubatav. Maakohtu

hinnangul on hagejad tõendanud ka täiendava kahju suuruse summas 3390 eurot VÕS § 128 lg

2 ja § 132 lg 1, 3 järgi.

11. Hagejate esitatud asjatundja arvamuse kohaselt pidi majavamm olema elamus vähemalt

3 aastat tagasi. Arvamuse järgi tuvastati seeniidistik, mis on kiire levikuga, kogu hoone kelder

on kahjustatud ja see on levinud laeni. Arvestades arvamuses väljatoodut, et tegemist on kiiresti

leviva seenega ja et see pidi olema seal vähemalt 3 aastat, ning esitatud fotosid, millest nähtuvalt

on kogu kelder kahjustatud, oli maakohus arvamusel, et ei ole usutav, et hagejad ei ole

märganud kahjustust pea 3 aastat pärast lepingute sõlmimist ja avastasid selle siis, kui nad

27.07.2018 kostjatele nõudekirja esitasid. Kohus nõustus kostjatega, et hagejad ei ole olnud

piisavalt hoolsad, et võimalikult varakult tõrjuda seene levikut, et sellest tingitud kahjustus ei

suureneks. Nii vastutavad hagejad ise selle eest, et majavamm sai ulatuslikult levida ja kahju

suureneda. Neil asjaoludel on alus VÕS § 139 lg 1, 2 järgi kahjuhüvitist vähendada. Lisaks

tuvastas kohus, et hagejad ei andnud kostjatele võimalust kohtuväliselt puudusi kõrvaldada,

vaid esitasid järgmine päev, kui nad nõudekirja kostjatele saatsid, hagi kohtusse. Arvestades

kostjate käitumist, millega nad soovisid kompromissi ja tunnistasid koheselt esialgses hagis

esitatud kulude nõuet, oleks äärmiselt ebaõiglane kostjatelt täiendav kahjuhüvitis välja mõista.

Nii on alust vähendada täiendav kahjuhüvitise nõue nullini VÕS § 140 lg 1 järgi.

12. Kuna hagejad ei võimaldanud kostjatel kohtuväliselt vaidlust lahendada, hagi kuulus

kostjate poolt kohe tunnistatud osas rahuldamisele ja rahuldatud osale lisandub vaid viivis, mis

moodustab põhinõudest 8,69 %, siis tuleb menetluskulud jaotada selliselt, et kostjate kanda jääb

vaid riigilõiv 450 eurot ja muud hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Apellatsioonkaebus

13. Maakohtu otsusele esitasid 15.01.2020 apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad

maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude 5829,52

eurot ületavas osas ja nimetatud summalt viivise välja mõistmata. Samuti paluvad hagejad

tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata kummagi hageja menetluskulude nõue

225 eurot ületavas osas. Hagejad paluvad teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

14. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus toonud välja ühtegi asjaolu, mis

õigustaks hagejate poolt esitatud kahjunõude summas 3390 eurot vähendamist VÕS § 139 või

140 alusel. Maakohus on märkinud, et hagejad ei ole olnud piisavalt hoolsad, et võimalikult

varakult tõrjuda seene levikut, kuid ei ole põhjendanud, milles hagejate ebapiisav hoolsus

seisneb. Asjaolust, et hagejad avastasid majavammi 2018. a juulis, ei saa järeldada nende

hooletust lepingueseme suhtes. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, mis hetkest oleks

hagejad pidanud seenniidistiku levimist märkama, milliseid abivahendeid kasutusele võtma

ning mil määral on vajalikud toimingud jäetud tegemata. Kompromissi sõlmimise soov või hagi

osaline omaksvõtt ei ole asjaoluks, mis muudaks kahju hüvitamise kohustatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglaseks. Hagejatel ei olnud võimalik ära oodata kostjate vastust kohtueelselt,

kuna vastasel juhul oleks hagejate nõue aegunud. Samuti on ebaõiglane menetluskulude jaotus.

Vastustajate seisukoht

15. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustavad hagejad maakohtu otsust osas, milles kohus jättis

hagejate nõude rahuldamata 5829,52 eurot ületavas osas ja nimetatud summalt viivise välja

mõistmata. Lisaks vaidlustavad hagejad maakohtu otsuse osas, milles menetluskulude

hüvitamise avaldus jäi rahuldamata.

Asja materjalidest nähtuvalt palusid hagejad 28.09.2018 menetlusdokumendis kostjatelt

solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 5829,52 eurot. 27.11.2018 suurendasid hagejad

põhinõuet 3390 euro võrra ja palusid kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise kokku

9729,52 eurot. Ringkonnakohus märgib, et 5829,52 eurot + 3390 eurot on 9219,52 eurot, mitte

9729,52 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub apellatsioonkaebuse sisust, et hagejate

tahteks ei ole vaidlustada maakohtu otsust kogu hagi rahuldamata jäänud osas, vaid osas, milles

jäi rahuldamata hagejate täiendav kahjunõue 3390 eurot ja sellelt arvestatav viivis. Sellele viitab

ka apellatsioonkaebuses märgitud tsiviilasja hind 3661,20 eurot, mis moodustub põhinõudest

3390 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivise summast 271,20 eurot (TsMS § 133). Eeltoodust

tulenevalt vaatab ringkonnakohus maakohtu otsuse läbi osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hagi täiendava kahjunõude 3390 eurot ja sellelt arvestatava viivise

väljamõistmiseks.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi kahjuhüvitise

3390 eurot ja sellelt arvestava viivise nõudes jäi rahuldamata. Uue otsusega tuleb hagi selles

osas rahuldada. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ning

osaliselt ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb nimetatud osas uue

otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).

18. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas hagejatel on õigus kostjatelt

nõuda täiendavat kahjuhüvitist summas 3390 eurot. Hagiavalduse kohaselt on tegemist keldri

taastamistööde maksumusega. Hagejad on esitanud Terve Ehituse OÜ hinnapakkumise

summas 3390 eurot järgmiste tööde kohta: põrandavalu, ukse aluste kinnivalu, seinte parandus-

ladumine, uste ja akna avade tasanduskrohvimine ja lae kahjustuste parandus (tl 61 pöördel).

Terve Ehituse OÜ juhatuse liikme 29.07.2019 selgituste kohaselt hõlmab hinnapakkumine

konstruktsioonide osalist taastamist, mille lammutus oli vajalik majavammi tõrjetööde

teostamiseks (tl 99-100). Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA 31.08.2018 arvamuse

kohaselt on kahjustuste likvideerimiseks vajalik kogu kelder tühjendada puitmaterjalist ja –

esemetest (sh uksepiirded ja seinakate). Kogu keldri põrandapind ja sein tuleb puhastada

seeneniidistikust ja viljakehadest ning töödelda termiliselt ja kemikaaliga (I kd tl 26 pöördel –

28 pöördel). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige

asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Ringkonnakohus

leiab, et kuna majavammi kõrvaldamiseks on vaja teha keldris lammutustöid ja sellest

tulenevalt ka taastamistöid, siis on hagejatel õigus nõuda ka taastamistööde kulude hüvitamist

(VÕS § 115 lg 1, § 132 lg 3). Kostjad leiavad, et nende tööde tulemusel saab kelder olema

paremas seisus võrreldes müügilepingu sõlmimise ajaga. Kolleegiumi arvates ei anna see alust

kahjuhüvitise vähendamiseks. Hagejatel ei ole muul viisil võimalik kahjustusi kõrvaldada. VÕS

§ 132 lg 3 annab õiguse nõuda asja parandamise mõistlike kulude hüvitamist. Kostjad ei ole

tõendanud, et taastamisetööde hind oleks ebamõistlik.

19. Maakohus vähendas VÕS § 139 ja § 140 alusel täiendava kahjuhüvitise summas 3390

eurot nullini, kuna hagejad ei ole olnud piisavalt hoolsad, mistõttu sai majavamm ulatuslikult

levida ja suurendada kahjustusi. Samuti ei andnud hagejad kostjatele võimalust kohtuväliselt

puudusi kõrvaldada. Maakohus viitas, et kahjusumma väljamõistmine on ebaõiglane ka

seetõttu, et kostjad tunnistasid koheselt esialgses hagis esitatud kahjunõuet ja soovisid

kompromissi. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis

kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab,

vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Vastavalt VÕS § 139 lg-le 2 kohaldatakse lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis

kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju

tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud,

kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus

kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole eeltoodud kahjuhüvitise vähendamise alused täidetud. Esitatud tõenditest ei

tulene, et hagejad oleksid pidanud oluliselt varem aru saama, et keldris on majavamm. Eesti

Mükoloogiauuringute Keskuse SA 31.08.2018 arvamuse kohaselt on kahjustuste vanuseks

mitte vähem kui kolm aastat, proovi 1 võtukohas on seeneniidistik kuivanud ja mitteaktiivne.

Kuna kostjate väidetest nähtuvalt ei olnud nemad teadlikud majavammi olemasolust, kuid Eesti

Mükoloogiauuringute Keskuse SA arvamusest järelduvalt olid kahjustused olemas enne

kinnistu valduse üleandmist hagejatele, siis puudub alus väita, et hagejad oleksid pidanud

oluliselt enne hagi esitamist majavammi olemasolust aru saama. Lisaks nähtub Eesti

Mükoloogiauuringute Keskuse SA arvamusest, et veemõõdusõlme juurde tekkinud majavammi

struktuur on värske. Ka arvamusele lisatud fotodest ei saa järeldada, et majavammi olemasolu

pidi olema hagejatele kaua aega teada. Kostjate väide, et majavammi levimist võis soodustada

puitakende vahetamine plastakende vastu, on oletuslik. Tõendatud ei ole ka see, et kui hagejad

oleksid varem märganud majavammi olemasolu, et siis oleksid majavammi kõrvaldamiseks

tehtavad tööd olnud väiksemamahulised. Asjaolud, et hagejad ei andnud võimalust kostjatele

enne hagiavalduse esitamist puudusi kõrvaldada, ja et kostjad võtsid hagi osaliselt omaks ning

soovisid kompromissi, ei ole asjaolud, mis seaduse kohaselt õigustaksid kahjuhüvitise

vähendamist.

20. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista täiendav kahjuhüvitis

3390 eurot. Hagejad palusid kostjatelt välja mõista seaduses sätestatud viivise alates nõude

suurendamise avalduse kostjatele kättetoimetamisest. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt

eelnimetatud summalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

01.02.2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Arvestades hagi rahuldatud osa tuleb hagejate menetluskulud jätta maakohtus 95 %

ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 5 % ulatuses nende endi kanda. Kostjate menetluskulud

maakohtus tuleb jätta 5 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 95 % ulatuses nende endi

kanda (TsMS § 163 lg 1). Muul viisil menetluskulude jaotuseks ei anna alust ka asjaolu, et

kostjad võtsid hagi osaliselt õigeks. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe

õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust

hagi esitamiseks. Käesolevas asjas ei võtnud kostjad hagi kogu ulatuses õigeks, vaid üksnes

osaliselt.

22. Hagejate 22.10.2018 ja 25.11.2019 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejad

kandnud maakohtus õigusabikulusid 4793,61 eurot (koos käibemaksuga) ning tasunud

riigilõivu 600 eurot. Hagejate esindaja on osutanud õigusabi 28 tunni 32 minuti ulatuses,

tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased.

Lisaks paluvad hagejad välja mõista viivise.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole toimingud, mis eelnesid hagiavalduse

koostamisele, kuna tegemist ei ole kohtumenetluse kuludega. Ringkonnakohus leiab, et

28.07.2018 hagiavalduse, 10.09.2018 nõude täpsustuse ja 28.09.2018 hagiavalduse tervikteksti

koostamise põhjendatud ajakulu on kokku 5 tundi. 16.11.2018 kostjate vastusega tutvumise

põhjendatud ajakulu on 20 minutit. 27.11.2018 nõude suurendamise avalduse koostamise ja

21.12.2018 menetlusdokumendi koostamise vajalikuks ajakuluks peab kohus kokku 30 minutit.

06.02.2019 kostjate vastusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 10 minutit. 10.04.2019

kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks tuleb pidada 1

tund 30 minutit. Hagejate 08.05.2019 menetlusdokumendi koostamise vajalik ajakulu on 1

tund, 09.08.2019 ja 22.08.2019 menetlusdokumentide koostamise vajalik ajakulu on kokku 1

tund 30 minutit. 18.11.2019 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud

ajakulu on kokku 1 tund. Muude menetluskulude nimekirjast nähtuvate toimingute (kohtu

kirjadega ja korraldavate määrustega tutvumine, suhtlus hagejatega, kostjatega jms)

põhjendatud ajakulu on kolleegiumi hinnangul kokku 3 tundi. Seega on hagejate esindaja

põhjendatud ajakulu 14 tundi. Hagejate esindaja töötunni hind ei ületa keskmist tunnihinda.

Seega on hagejate põhjendatud õigusabikulud maakohtus 2352 eurot (koos käibemaksuga),

samuti tuleb pidada põhjendatuks kulu riigilõivule 600 eurot. Kokku on hagejate põhjendatud

menetluskulud maakohtus 2952 eurot. Kostjad menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Kuna menetluskulude jaotuse kohaselt jääb hagejate menetluskuludest 95 % solidaarselt

kostjate kanda, siis jääb kostjate kanda 2804,40 eurot.

Maakohus pidas põhjendatuks menetluskulusid 450 eurot (riigilõiv) ja mõistis kostjatelt

solidaarselt kummagi hageja kasuks välja 225 eurot, lisaks viivise. Hagejad ei vaidlustanud

seda, et menetluskulud mõisteti välja kummagi hageja kasuks eraldi võrdsetes osades. Seega

tuleb kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks täiendavalt välja mõista 1177,20 eurot

(2804,40 – 450 / 2) ja viivis. Kokku tuleb kummalegi hagejale välja mõista maakohtu

menetluskulude katteks 1402,20 eurot (1177,20 +225) ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivis sellelt

summalt.

23. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse hagi eset puudutavas osas, siis tuleb hagejate

menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud

nende endi kanda (TsMS § 162 lg 1). Teistsuguseks menetluskulude jaotuseks ei anna alust

asjaolu, et maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas jääb apellatsioonkaebus osaliselt

rahuldamata.

Hagejate

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

hagejad

kandnud

ringkonnakohtus õigusabikulusid 1092 eurot (koos käibemaksuga) ning tasunud riigilõivu 325

eurot. Hagejate esindaja on osutanud õigusabiteenust 6 tunni 30 minuti ulatuses, tunnihinnaga

140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Lisaks

paluvad hagejad välja mõista viivise. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse

sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 3 tundi 30 minutit ja

muude apellatsioonimenetluses tehtud toimingute vajalik ajakulu 45 minutit, kokku 4 tundi 15

minutit. Hagejate esindaja töötunni hind ei ületa keskmist tunnihinda. Seega on hagejate

põhjendatud õigusabikulud ringkonnakohtus 714 eurot (koos käibemaksuga), samuti tuleb

pidada põhjendatuks kulu riigilõivule 325 eurot. Kokku on hagejate põhjendatud menetluskulud

ringkonnakohtus 1039 eurot.

Seega tuleb kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu

menetluskulud 519,50 eurot (1039 / 2) ja viivis sellelt summalt TsMS § 177 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu