2-20-105012/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

30. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-105012

Tsiviilasi

CarCapital OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus XX

vastu 6377 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 24. juuli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CarCapital OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja):

CarCapital OÜ, lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Puudutatud isik (võlgnik): XX, lepinguline esindaja

Philippe Hint

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta CarCapital OÜ määruskaebus Pärnu Maakohtu 24. juuli 2020 määruse peale läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

CarCapital OÜ (võlausaldaja) esitas 5. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX-lt (võlgnik) 6377 euro väljamõistmiseks. Maakohus koostas

19. veebruaril 2020 võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanek toimetati võlgnikule

isiklikult kätte 5. märtsil 2020. Võlgnik ei esitanud makseettepanekule vastuväidet.

Maakohus koostas 30. märtsil 2020 maksekäsu ja toimetas selle 8. aprillil 2020 võlgnikule

kätte postkasti jätmisega.

Võlgnik esitas 22. aprillil 2020 maakohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses esitatud

nõudele, milles ühtlasi palus ennistada vastuväite esitamise tähtaeg ja peatada täitemenetlus.

Maakohus käsitles esitatud menetlusdokumenti määruskaebusena.

Maakohus jättis 21. mai 2020 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna võlgnik

ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks puuduseid kaebuses.

Võlgnik esitas 26. juunil 2020 määruskaebuse maakohtu 21. mai 2020 määruse peale, milles

tugines asjaolule, et kohtunikuabi on menetluses rikkunud menetlusõigust kui luges

omavoliliselt tähtaja ennistamise avalduse määruskaebuseks ning ei edastanud asja

lahendamiseks kohtunikule. Ühtlasi põhistas võlgnik määruskaebust maksekäsule, tuginedes

2 (2)

asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue on selgelt põhjendamatu. Samuti tasus

võlgnik riigilõivu 141,31 eurot, millest maakohus luges 50 eurot tasutuks 26. juunil 2020

esitatud määruskaebuse eest.

Maakohus rahuldas 24. juuli 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku 26. juuni 2020

määruskaebuse ja tühistas 21. mai 2020 määruse, millega jäeti võlgniku 22. aprilli 2020

määruskaebus menetlusse võtmata. Maakohus märkis, et võlgnik kõrvaldas määruskaebuse

menetlusse võtmise keeldumise aluseks olevad asjaolud.

Võlausaldaja esitas 10. augustil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole makseettepanekule tähtaegselt vastuväiteid

esitanud ja seega on maksekäsk põhjendatud. Võlgnik ei ole välja toonud määruskaebuse

esitamise õiguslikku alust ega esitanud ühtegi tähtaja ennistamise või pikendamise aluseks

olevat asjaolu.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis võlgnikule tähtaja sellele

vastamiseks. Võlgnik seisukohta kaebuse osas ei esitanud. Maakohus määruskaebust ei

rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik

saabus 21. oktoobril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud.

Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi teisest lõikest

tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

TsMS § 663 lg 4 esimene lause ei näe ette, et määruse peale, millega maakohus määruskaebuse

rahuldab, saaks esitada määruskaebuse. Maakohus on vaidlustatud määruses ekslikult märkinud,

et see on edasikaevatav.

Määruskaebus jääb läbi vaatamata, st ringkonnakohus ei hinda kaebuse väiteid sisuliselt ega

kontrolli, kas vaidlustatud määrus oli õige. Siiski märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud

määrusega ei tehtud sellist menetluslikku otsustust, mis mõjutaks asja lahendamist sisuliselt.

Kui võlgniku 22. aprilli 2020 avaldust käsitletakse jätkuvalt määruskaebusena ja maakohus

seda ei rahulda, siis jõuab kaebuse menetlus ringkonnakohtusse. Selles etapis saab viidatud

kohus alles sisuliselt kontrollida, kas võlgniku kaebus on õigesti menetlusse võetud.

Käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav lahend, mistõttu ei ole selles vaja

otsustada menetluskulude jaotust, vaid selle otsustab maakohus asja lahendamisel.

Võlausaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada taotluse määruskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150

lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

Kuna tsiviilasi on jätkuvalt maakohtu menetluses, siis saab lõivu tagastamise otsustada maa-

kohus.

TsMS § 660 lg 3 teise lause tõttu ei ole võimalik käesoleva määruse peale määruskaebust

esitada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm