2-18-6108/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMullamutt OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-18-6108/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-18-6108
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2020, Tallinn
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
Mullamutt OÜ hagi Aktsiaseltsi TREF Nord vastu
võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Mullamutt OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
52 311,63 eurot
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Mullamutt OÜ (registrikood 12323889),
seaduslik esindaja Mihkel Vingal ja lepinguline
esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi
Kostja:
Aktsiaselts
TREF
Nord
(registrikood
10217746),
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat
Robert Sarv
Menetluse liik
05. oktoober 2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019 otsus muutmata.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Mullamutt OÜ kanda.
4. Välja mõista Mullamutt OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 1137,50 eurot
Aktsiaseltsi TREF Nord kasuks.
5. Mullamutt OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda
Aktsiaseltsile TREF Nord viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni
täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Mullamutt OÜ (hageja) esitas 19.04.2018 hagi Aktsiaseltsi TREF Nord (kostja) vastu
võla ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 43 979,60 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivise 1735,09 eurot ning viivise määras 0,041% päevas
põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja
kanda.
2. Hagiavalduse ja 10.06.2019 hagi tervikteksti kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
21.08.2017 kaks töövõtulepingut (edaspidi Lottemaa leping ja Tallinna mnt leping)
kergliiklusteede ehitamiseks vajalike ettevalmistustööde teostamiseks. Lottemaa lepingu hind
oli 189 585,20 eurot ja Tallinna mnt lepingu hind 68 123,70 eurot. Hageja teostas seoses
Lottemaa lepinguga töid summas 60 981,21 eurot ja seoses Tallinna mnt lepinguga töid summas
54 461,20 eurot. Kostja on maksnud hagejale Lottemaa lepingu täitmise eest 42 067,41 eurot ja
Tallinna mnt lepingu täitmise eest 43 712,40 eurot. Pooled lõpetasid lepingud 21.11.2017.
3. Kostja on põhjendamatult keeldunud Lottemaa lepingu osas 18 913,80 euro tasumisest.
Samuti on kostja Lottemaa lepingu alusel jätnud tasumata lisatööd summas 14 317 eurot. Seega
on Lottemaa lepinguga seotud kostja tasumata summa hageja ees 33 230,80 eurot
(14317+18913,80). Tallinna mnt lepingu alusel on kostja jätnud hagejale tasumata 10 748,80
eurot.
4. Seega moodustub kostja võlgnevus hageja ees kokku 43 979,60 (33230,80+10748,80)
eurot. Mõlema lepingu p 6.1 kohaselt on viivise määr 15% aastas ehk 0,041% päevas. Hageja
on alustanud viivise arvestust alates 01.01.2018 ning viivis 96 päeva eest moodustab 1735,09
eurot (43979,60*0,041%*96).
5. Hageja tugineb sellele, et lepingute puhul oli tegemist koguhinnalepingutega ehk
ühikhinnapõhine arvestus ei ole kohane. Lepingute hind sisaldab täielikku tasu lepingu täitmise
eest ning sätestab, et hagejal ei ole õigust nõuda mingite täiendavate kulude hüvitamist ega
lepingu hinna muutmist. Hinnapakkumise tegemisel pidi hageja arvestama sisse riski, et töid
tuleb teha suuremas mahus, kui hinnapäringule lisatud dokumentidest nähtus. Eeltoodu kehtis
ka vastupidi – kui töid tuli teha osaliselt väiksemas mahus, kuulub see hageja, mitte kostja
kasumisse. Kuivõrd lepingu järgi toimus tööde eest tasumine igakuiselt vastavalt vaheaktidele,
pidi hageja vaheaktide koostamiseks näitama ka ühikuhinnad vastavalt projekti mahule.
Ühikhindade eesmärgiks oli üksnes vaheaktide alusel tasumiseks vajalike summade
arvestamine.
6.
10.06.2019 esitas hageja nõude alternatiivse arvutuskäigu.
Kostja vastuväited
7. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja
kanda.
8. Hageja nõue summas 18 913,80 eurot on tõendamata. Hageja nimetatud tööd sellises
ulatuses ei kajastu teostatud tööde aktil. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kõik lisatööd summas
14 317 eurot teostanud. Hageja nõuab Tallinna mnt lepinguga seonduvalt täiendavalt 10 748,83
eurot, kuid hageja ei ole tõendanud, et need tööd on tehtud. Kostja pidi tasuma tegelikult tehtud
ja akteeritud tööde eest vastavalt lepingus kokkulepitud ühikuhindadele. See järeldub ka
22.12.2017 sõlmitud kokkulepetest, milles pooled leppisid kokku vaidlusaluste lepingute
lõpetamise tingimused. Kostja on kõik akteeritud ja tegelikult teostatud tööd tasunud.
9. Alternatiivse vastuväitena tugineb kostja ka protsessuaalsele tasaarvestusavaldusele.
Kostjal on õigus nõuda hagejalt lepingute alusel leppetrahvi summas 13 714,54 eurot, kuna
hageja ei lõpetanud töid õigeaegselt.
Maakohtu otsus ja põhjendused
10. Harju Maakohus jättis 16.10.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja
kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5100,50 eurot ja viivise
menetluskuludelt seadusjärgses määras kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
11. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
-
Pooled on sõlminud kirjalikud töövõtulepingud (tl 5-14);
-
Mõlema töövõtulepingu osaks oli hinnakokkulepe, milles oli tööde maksumus
toodud välja ühikhindadena (tl 8 ja 13; 09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 2);
-
Pooled vähendasid esialgselt kokkulepitud tööde mahtu ja hageja tegi töid vähem,
kui esialgu kokku lepiti. Samas tegi hageja kostjale ka lisatöid, mis lepiti kokku
pärast vaidlusaluste lepingute sõlmimist;
-
Kõik kostja poolt vastuvõetud tööd on ühiselt akteeritud (tl 24, 30; 09.09.2019
kohtuistungi protokolli lk 2). Need aktid sisaldavad nii esialgu kokkulepitud töid kui
ka lisatöid. Kõigi nende tööde eest on kostja hagejale tasunud (09.09.2019
kohtuistungi protokolli lk 3);
-
Mõlemad vaidlusalused lepingud lõpetati kirjaliku kokkuleppega. Kohtule on
esitatud neist kokkulepetest vaid üks (tl 96), kuid mõlema kokkuleppe sõnastus oli
sarnane (09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 4-5);
-
Tööde lõpetamine venis üle kokkulepitud tähtaegade kostja 17.05.2019 vastuse p-s
27 (tl 45) nimetatud päevade arvu võrra. Pooled vaidlevad selle üle, kumb neist
hilinemise põhjustas.
12. Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 635 ning leidis, et vaidluse õige
lahendamise seisukohalt on oluliseks küsimuseks see, milline oli vaidlusaluste lepingute
hinnakokkuleppe sisu ning kuidas lepinguid nimetatud osas tõlgendada.
13. Lepingute sõnastus on ühesugune. Mõlema lepingu p-s 2.3 on fikseeritud
absoluutarvuna summa, mille kostja on tellijana kohustatud hagejale tööde eest maksma. Samas
on lepingudokumentide osaks töömahtude koondtabelid, milles kokkulepitud tööd on täpsemalt
lahti kirjutatud ning iga tööde alaliigi kohta on esitatud mõõtühik, maht, ühikuhind ja
maksumus. Maksumuste summa vastab p-s 2.3 toodule. Lepingute p 6.1 järgi peab tellija
maksma töövõtjale nõuetekohaselt teostatud ja tellija poolt heakskiidetud tööde eest tasu kord
kuus aktide ja arvete alusel. P 6.6 kohaselt maksab tellija töövõtjale tasu igakuiselt vastavalt
tegelikult teostatud tööde mahule. Mõlema poole poolt kinnitatud teostatud tööde aktid
kajastavad tehtud töid ühikute ja ühikuhindade kaudu ja vastavalt on toimunud ka tasumine
tehtud tööde eest. Nimetatu tõttu ei ole hageja usutavalt tõendanud oma seisukohta, et tegeliku
hinnakokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma hagejale kokkulepitud tööde kogumaksumuse
sõltumata sellest, milliseid töid ja millise ühikute hulgaga hageja tegelikkuses teostas. Puudub
vaidlus, et algselt kokkulepitud tööde mahtu vähendati poolte kokkuleppel ning hageja pole
nõudnud tasu lepingust välja jäetud tööde eest. Kohtule pole esitatud mõistlikku põhjendust,
miks pidi kokkulepitud tervikmaksumus vähenema tööde gruppide tegemata jätmisel
ühikhindade tabeli alusel, kuid miks ei pidanud hind samade tabelite alusel muutuma ka
tegelikult tehtud tööühikute vähenemisel.
14. Lottemaa lepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 2 on kirjas, et tellija maksab töövõtjale
tasu vastavalt tegelikult teostatud mahtudele ja hindadele. Poolte väitel sõlmiti samasisuline
kokkulepe ka Tallinna mnt lepingu lõpetamise kohta. Hageja väide selle kohta, et kokkulepete
sõnastus oli tingitud tema soovist saada kätte vähemalt osa kokkulepitud tasust, viitab
pahausksusele: siit järeldub hageja soov sõlmida leping sõnastusega, mis on vastuolus tema
tegeliku tahtega. Sellist käitumist ei saa kohus VÕS §-st 6 tulenevalt lepingu tõlgendamisel
arvestada.
15. Lepingute tekst on hinnakokkuleppe osas sedavõrd selge, et puudub põhjus kõnealuse
tingimuse tõlgendamiseks muude tõendite kaudu. Teksti selgus välistab muuhulgas
lepingueelsete läbirääkimiste asjaolude mõju selle tõlgendamisele.
16. Hageja tunnistaja M.M väitis lepingute lõpetamise kokkulepete sõlmimise
läbirääkimiste kohta, et tema tegi hageja nimel korduvalt ettepanekuid kajastada kokkulepetes
konkreetne tasumisele kuuluv summa, kuid kostja polnud sellega nõus. Järelikult polnud
tegemist erimeelsusega kokkulepete kõnealuse osa õige tõlgendamise osas, vaid teadlikult
sõlmitud kokkuleppega edaspidi tasumisele kuuluva summa suuruse arvestamise põhimõtete
kohta teisiti, kui hageja seda soovis. Hageja väide temale lepingute lõpetamise kokkulepete
sõlmimiseks avaldatud surve kohta on aga paljasõnaline ja käesoleva vaidluse lahendamisel
tähendusetu, sest hageja ei ole kokkuleppeid tühistanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)
§ 90 tähenduses.
17. Eespool nimetatud asjaolud vaidlusaluste lepingute hinnakokkulepete sisu tõlgendamise
kohta välistavad teistsuguse tõlgenduse usutava tõendamise tunnistajate ütluste kaudu. Kohus
märgib samas, et hageja tunnistaja M.M väited tervikhinnakokkuleppe kohta on lükatud ümber
kostja tunnistaja K.T ütlustega. Hageja ja kostja vaheliste lepingute tõlgendamist ei mõjuta see,
millised kokkulepped olid kostjal samade tööde osas sõlmitud oma tellija Pärnu linnaga. Hageja
pole tõendanud, et kostja pidi oma lepingute alusel saama lõpptellijalt tasu sõltumata tema poolt
tegelikult teostatud tööde mahust.
18. Hageja pole tõendanud, milliseid konkreetseid kokkulepitud töid on ta teostanud pärast
viimaste aktide koostamist. Lepingute p-dest 6.1 ja 6.6 tulenevalt pidid tasumisele kuuluvad
tööd olema antud üle aktide alusel. Kostja tunnistaja K.T väitis, et pärast viimaseid mõlema
poole poolt allkirjastatud üleandmisakte hageja töid ei teostanud ning täiendavate tööde kohta
dokumente ei esitanud. Tema väitel toimus tööde vastuvõtmine lõpptellija poolse järelevalve
poolt antud sisendi alusel. Järelevalvet teostas Pärnu linna esindajana Gert Jürgenson, kes
hageja tunnistajana samuti üle kuulati. Kui nimetatud tunnistajale oleks teada meelevaldselt
vastu võtmata jäetud tööde tegemine, oleks hageja temalt selle kohta küsida saanud.
Tähendusetu on ka hageja väide, et tema pidi tegema ära kõik asfalteerimisele eelnevad tööd ja
kuna asfalteerimine on toimunud, siis pidid hageja tööd olema tehtud. Sellest põhjendusest ei
ole võimalik järeldada tegelikult tehtud tööde mahtusid.
19. Kuna hagi jääb rahuldamata, pole protsessuaalse tasaarvestuse raames esitatud kostja
vastunõude kehtivust vaja täpsemalt hinnata.
Apellatsioonkaebus
20. Maakohtu otsusele esitas 18.11.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu
otsuse tühistada ning saata hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub
hageja jätta kostja kanda.
21. Kuigi hageja tõi nõude alusena välja lepingud eraldi, käsitles maakohus asja
lahendamisel nõude aluseks olevaid lepinguid koos, jättes arvestamata, et lepingute puhul
nõude aluseks olevad asjaolud erinesid. Maakohus ei ole asjaolusid ja tõendeid hinnanud
objektiivselt ja igakülgselt. Maakohus on eelistanud ebausaldusväärse tunnistaja K.T ütluseid
M.M ütlustele. Maakohus pole põhjendanud, milles seisneb hagejapoolne pahausksus
olukorras, kus hageja soovis tehtud tööde eest kostja käest raha kätte saada vähemalt mingiski
osas.
22. Maakohus on juhtinud tähelepanu sellele, et lepingus ei ole kajastatud lõpliku arvelduse
lahendust. See viitabki sellele, et tegemist oli koguhinnalepingutega. Oluline on, et kostja ja
Pärnu linna vaheline riigihankeleping oli samuti koguhinnaleping, mille maakohus jättis täiesti
tähelepanuta. Seetõttu on üllatav maakohtu etteheide, et hageja ei ole tõendanud, et kostja pidi
saama Pärnu linnalt tasu sõltumata tema poolt tegelikult tehtud tööde mahust. Kuna mõlema
lepingu puhul on need lõigud, milles hageja killustikaluste töid tegi, asfalteeritud, siis on
lepingud selles osas mahuliselt täidetud.
Vastustaja seisukoht
23. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus
rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust
maakohtu otsuse tühistamiseks.
25. Pooled
sõlmisid
2017.a
augustis
kaks
töövõtulepingut
kergliiklusteede
ettevalmistustööde tegemiseks (I kd tl 5-14) (Lottemaa leping ja Tallinna mnt leping). Pooled
vaidlevad esmalt selle üle, kas tegemist on koguhinnalepingutega (kostja peab maksma tasu,
kui lepingu eesmärk on saavutatud, sõltumata tehtud töö konkreetsest mahust) või
ühikhinnalepingutega (hagejal on õigus saada tasu ühikuhindade alusel vastavalt tehtud tööde
mahule). Hageja on esitanud Lottemaa lepingu osas 22.12.2017 töövõtulepingu lõpetamise
kokkuleppe, mille kohaselt lõpetatakse leping poolte kokkuleppel 21.11.2017. Kokkuleppes
märgiti, et kostja maksab hagejale tööde nõuetekohase teostamise eest tasu vastavalt tegelikult
teostatud, omaniku järelevalve poolt vastuvõetud ja kinnitatud mahtudele ja töövõtja
hinnapakkumise hindadele (I kd tl 96). Vaidlus puudub, et selline kokkulepe on koostatud ka
Tallinna mnt lepingu osas. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et töövõtulepingute
puhul on tegemist ühikhinnalepingutega. Eelkõige järeldub see lepingute lõpetamise
kokkulepetest, milles on selgesõnaliselt lepitud kokku, et kostja maksab hagejale tasu vastavalt
tegelikult teostatud ning omaniku järelevalve poolt vastuvõetud mahtudele. Kuna pooled on
leppinud lepingut lõpetades kokku, et tasu makstakse vastavalt tegelikult teostatud tööde
mahtudele, siis sellest järeldub ka poolte kokkulepe, et tegemist on ühikhinnalepingutega.
Hageja on viidanud, et ta oli sunnitud aktsepteerima lepingute lõpetamise sellist sõnastust, kuna
kostja oli jõupositsioonil. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid,
millest võiks järeldada, et lepingute lõpetamise kokkulepped oleksid TsÜS § 86 alusel tühised.
Samuti on hageja märkinud, et kostja ja tema tellija (Pärnu linna) vahelised lepingud (mille
alusel hageja kostjale allhanget tegi) olid koguhinnalepingud. Kolleegium on seisukohal, et
küsimus, kas kostja ja Pärnu linna vahelised töövõtulepingud olid koguhinnalepingud või
ühikhinnalepingud, ei oma tähtsust poolte vaheliste lepingute hindamisel.
26. Tallinna mnt lepingu puhul on hageja selgitanud, et kostja on tasunud hagejale tööde
eest 43 712,40 eurot. Hageja on välja toonud tööd maksumusega 10 748,80 eurot, mis on
hageja väitel tehtud, kuid mille eest ei ole tasutud (I kd tl 138, tl 72). Hageja on
argumenteerinud, et kuna Tallinna mnt lepingu osas on kogu kergliiklustee asfalteeritud, siis
peavad ka kõik tööd olema tehtud. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellise väite pinnalt lugeda
hageja nõuet tõendatuks. Ainuüksi asjaolust, et kergliiklustee on asfalteeritud, ei saa järeldada,
et need tööd, mis on hageja väitel maksmata, on tehtud, ning et need on tehtud hageja poolt
väidetud mahtudes. Ka tsiviilasjas esitatud teostatud tööde aktid ei tõenda, et kostja on jätnud
hagejale midagi tasumata. Ka tunnistajate ütluste pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et hageja
poolt väidetud tööd on hageja poolt väidetud mahtudes tehtud. Maakohus on hagejale
21.05.2019 selgitanud, et ta peab tõendama, et tööd, mille eest tasu nõutakse, on tehtud (I kd tl
129). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tõendeid, millist saaks järeldada, et
hageja väidetud tööd on hageja väidetud mahtudes tehtud. Kuna hageja ei ole oma
tõendamiskoormist täitnud, siis jättis maakohus hagi Tallinna mnt lepingu osas põhjendatult
rahuldamata.
27. Lottemaa lepingu puhul on hageja selgitanud, et kostja on tasunud hagejale tööde eest
42 067,41 eurot. Hageja on esile toonud tööd maksumusega 18 913,80 eurot ja lisatööd
maksumusega 14 317 eurot, mis on hageja väitel tehtud, kuid mille eest ei ole makstud (I kd tl
138 – 139 pöördel, tl 72). Hageja leiab, et kuna kergliiklustee on asfalteeritud ja haljastustööd
lõpetatud, siis on kõik vaidlusalused tööd tehtud. Kolleegiumi arvates ei saa ka Lottemaa
lepingu puhul sellise väite pinnalt järeldada, et need tööd, mis on hageja väitel maksmata, on
tehtud, ning et need on tehtud hageja poolt väidetud mahtudes. Sellist järeldust ei saa teha ka
hageja esitatud fotodest (I kd tl 143-144). Samuti ei nähtu tsiviilasjas esitatud teostatud tööde
aktidest, et mingite tööde eest on hagejale tasumata. Lisatööd on osaliselt akteeritud 2017.a
novembri tööde aktiga (I kd tl 24-25) ning tõenditest ei nähtu, et hageja oleks lisatöid rohkem
teinud.
Hageja on ka väitnud, et kostja on 2017.a novembris teostatud tööde aktis akteerinud ridadel
20313 ja 20212 töid 570 euro võrra suuremas summas, kui on hagejale tasunud.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see väide põhjendatud. 2017.a oktoobris teostatud tööde aktis
on ridadel 20313 ja 20212 akteeritud töid summades 1375 eurot ja 775 eurot (I kd tl 112).
2017.a novembris teostatud tööde aktis on ridadel 20313 ja 20212 märgitud varem akteeritud
tööde summadeks vastavalt 1570 eurot ja 1150 eurot. Samad summad on märgitud kokku
akteeritud summadeks. 2017.a novembri aktiga aga ridadel 20313 ja 20212 uusi töid ei
akteeritud (I kd tl 24-25). Samuti pole tõendatud, et nende aktide vahepeal oleks töid akteeritud.
Eeltoodust järeldub, et ridade 20313 ja 20212 osas on 2017.a oktoobri aktist kantud 2017.a
novembri akti ebaõiged summad.
Hageja on esitanud kaetud tööde akti killustikualuse kohta (I kd tl 142), kuid see ei kinnita
kolleegiumi hinnangul, et hageja on teinud töid rohkem, kui ta on saanud tasu. Ka tunnistajate
ütluste pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, hageja poolt väidetud tööd on hageja poolt
väidetud mahtudes tehtud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta on
Lottemaa lepingu osas teinud rohkem töid, kui on tasutud, mistõttu on maakohus jätnud
põhjendatult hagi rahuldamata.
28. Ülaltoodule tuginedes puudub alus muuta maakohtu otsust, millega jäeti hagi
rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud
jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsiooniastme
menetluskulud 1137,50 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja esindajal on kulunud
apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele 7 tundi 35 minutit. Kostja esindaja tunnihind on
150 eurot ilma käibemaksuta ja kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma
käibemaksuta. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
30. Arvestades apellatsioonimenetluse menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja
poolt tehtud toiminguid, peab ringkonnakohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks. Samuti ei
ületa esindaja tunnitasu keskmist tunnitasu määra. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja
menetluskulud 1137,50 eurot. Lisaks tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis
menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu