2-20-10901/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLuminor Bank AS (hageja) esitas Harju Maakohtule 29.07.2020 (täpsustatud 03.09.2020) hagi M Ma (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 7234,10 eurot, intress 849,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 510,89 eurot ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivis. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 06.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustusi tähtaegselt.
Legislator headnote
AI generated2-20-10901/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-10901 Tsiviilasi Luminor Bank AS hagi M Ma vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 9679,65 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Marjel Mõis Kostja M M (isikukood xxxx) RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Välja mõista M Malt Luminor Bank AS-i kasuks M Ma ja Luminor Bank AS vahel 06.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt põhivõlgnevus 7234,10 eurot ja intress 849,56 eurot.
3. Välja mõista M Malt Luminor Bank AS-i kasuks M Ma ja Luminor Bank AS vahel 06.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 05.04.2019 kuni 29.07.2020 eest summas 510,89 eurot ja alates 30.07.2020 kuni põhinõude 7234,10 euro täitmiseni viivis määraga 15% aastas.
4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5. Jätta menetluskulud M Ma kanda.
6. Välja mõista M Malt Luminor Bank AS-i kasuks tasutud riigilõiv 550 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M Mal Luminor Bank AS-ile tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1. Luminor Bank AS (hageja) esitas Harju Maakohtule 29.07.2020 (täpsustatud 03.09.2020) hagi M Ma (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 7234,10 eurot, intress 849,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 510,89 eurot ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivis. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 06.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustusi tähtaegselt.
2. Kostja esitas kohtule 13.10.2020 vastuse hagiavaldusele, milles selgitab, et kinnitab hageja nõuet, hageja nõue on õige, mis tuleneb väikelaenu lepingust ning ta on nõus katma menetluskulud.
Maakohtu põhjendused
3. Kostja avaldas 13.12.2020 vastuses hagile, et ta kinnitab hageja nõuet ja hageja nõue on õige, mis tuleneb väikelaenu lepingust. Kohus asub seisukohale, et kostja võttis 13.02.2020 vastuses hagi õigeks.
4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
5. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
7. TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole ning palunud laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja on kostjat hoiatanud laenulepingu lõpetamisest, kuid kostja võetud kohustusi kohtuväliselt ei täitnud. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel.
8. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 550 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohus leiab, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja hind on 9679,65 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub 10 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele riigilõiv 550 eurot. Seega on tasutud riigilõiv 550 eurot põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik