3-20-999/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-999

Haldusasi

XX kaebus Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa

keskkonnateenistuse 25. oktoobri 2004. a korralduse nr

109,

kaevandamisloa

nr

VILM023,

Keskkonnaministeeriumi

Viljandimaa

keskkonnateenistuse 2. septembri 2004. a korralduse nr

86,

Keskkonnaameti

Pärnu-Viljandi

regiooni

7. veebruari 2012. a korralduse nr PV 1-15/12/58 ja

kaevandamisloa nr L.MK/321240 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe

Lehtme

Kolmas isik – AS MIKSKAAR, volitatud esindaja

v.adv Maksim Greinoman

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnaameti ja AS MIKSKAAR määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS-i MIKSKAAR taotlus tõendite kogumiseks.

2. Rahuldada Keskkonnaameti ja AS-i MIKSKAAR määruskaebused.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-

20-999 resolutsiooni punktid 1 ja 2.

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda XX kaebus esitatuks

kaebetähtaega rikkudes, jätta XX taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata

ning lõpetada haldusasja nr 3-20-999 menetlus.

5. Mõista XX-lt AS-i MIKSKAAR esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks

välja 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.

3-20-999

2(13)

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistus otsustas 02.09.2004

korraldusega nr 86 anda AS-le MIKSKAAR (edaspidi AS Mikskaar) maavara

kaevandamise

loa

Soosaare

turbamaardlas

Aimlametsa

turbatootmisalal

peale

maakasutusõiguse tekkimist. Korralduse andmise menetlus hõlmas keskkonnamõju hindamist

(KMH), mille aruande kiitis Viljandimaa keskkonnateenistus heaks 26.07.2004.

2. Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistus otsustas 25.10.2004

korraldusega nr 109 väljastada AS-le Mikskaar maavara kaevandamise loa Soosaare

turbamaardlas Raba-Jaani turbatootmisalale. Kaevandamisluba nr VILM023 väljastati

03.11.2004.

3. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 07.02.2012 korraldusega nr PV 1-15/12/58

muudeti 02.09.2004 korraldust nr 86 ning anti AS-le Mikskaar kaevandamisluba nr

L.MK/321240 Soosaare turbamaardlas Aimlametsa tootmisalale. Loa andmisel seati

täiendavad tingimused (keskkonnamõju leevendusmeetmete rakendamise kohustus), mille

aluseks oli 26.07.2004 heaks kiidetud KMH aruanne.

4. XX esitas 13.04.2020 Keskkonnaametile vaide kaevandamislubade nr VILM023 ja nr

L.MK/321240 tühistamiseks. Keskkonnaamet tagastas 23.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/73

vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel läbivaatamatult.

5. XX

esitas

25.05.2020

Tartu

Halduskohtule

kaebuse

Keskkonnaministeeriumi

Viljandimaa keskkonnateenistuse 25.10.2004 korralduse nr 109, kaevandamisloa nr

VILM023, Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistuse 02.09.2004 korralduse

nr 86, Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 07.02.2012 korralduse nr PV 1-15/12/58 ja

kaevandamisloa nr L.MK/321240 tühistamiseks. Tartu Halduskohus edastas 02.06.2020

määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Kaebaja kui turbamaardlate piirinaaber (Niilu kinnistu omanik alates 02.04.1997) sai

väljastatud lubade olemasolust teada suuliselt Pussi talu omanik QQ kaudu 29.02.2020

toimunud rabamatkal. Rabamatka planeerijatel ega osalejatel ei olnud sel hetkel veel teada

üksikasju lubade sisust ega nende aluseks olevast KMH dokumendist. Rabamatkal olles sai

kaebaja teada, et QQ on pöördunud Keskkonnaametisse nõudega asjasse puutuvate

dokumentide väljaküsimiseks.

08.03.2020 toimus Kolga-Jaani kohvikus MTÜ Niilusoo liikmete kohtumine, millel kaebaja

osales Skype`i vahendusel. QQ andis teada, et on saanud vastuse Keskkonnaametist ning

kaebaja avaldas soovi dokumentidega tutvumiseks. Kuna materjalide hulk oli mahukas ning

QQ-l oli dokumentide osas koostatud kaust, lepiti kokku aeg Tallinnas kohtumiseks. KMH

aruande ja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 07.02.2012 korraldusega nr PV 1-

15/12/58 saigi kaebaja tutvuda alles 13.03.2020 QQ kodus. QQ andis kohtumisel kaebajale

kaasa paberkandjal talle Keskkonnaameti poolt saadetud 02.03.2020 vastuskirja teabenõudele

nr 2-6/20/61-2. Vastuskirjal oleva lingi sisestas kaebaja ning laadis alla KMH aruande

13.03.2020. Kaebaja õiguste riive selgus alles KMH aruannet lugedes. Kaevandamisloa nr

VILM023 saatis QQ kaebajale e-posti kaudu 31.03.2020.

3-20-999

3(13)

Kaebaja kasutas enda kaebeõigust 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks saamisest arvates, s.o

28.04.2020 ning esitas kaebuse halduskohtusse 25.05.2020. Seega on meelevaldne

Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et antud juhul ei kohaldu HKMS § 47 lg 3.

Keskkonnaamet ei ole vaideotsuses põhjendanud, kuidas kaebaja oleks pidanud väljastatud

lubadest teadma või teada saama. Kui kaebaja oleks olnud varasemalt teadlik asjaoludest, et

haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi, ei oleks ta nende vaidlustamisega ebamõistlikult

viivitanud. Eelnev on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Keskkonnaameti Ametlikes

Teadaannetes avaldatud teated ebatäpse turbatootmisala asukohaga ei saanud luua eeldust, et

huvitatud osapool oleks võinud end teadaandes toodud alaga seostada. Ükski KMH-s toodud

piirinaaber ei teadnud menetletavatest lubadest kuni 2020. a alguseni. Info ebapiisavust näitab

ka see, et programmi avalikule arutelule ei ilmunud kohale ühtegi piirkonna elanikku ega ka

valla esindajat (KMH programmi avaliku arutelu 08.04.2004 protokoll). Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (KeHAS 01.01.2003–30.04.2004 kehtinud

redaktsioon) § 16 lg 1 p 3 kohaselt teatab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamisest ja

keskkonnamõju hindamise aruande valmimisest 10 päeva jooksul, arvates algatamise otsusest

või aruande saamisest, kirjalikult maaomanikke, kelle huve tegevus võib otseselt mõjutada.

Naaberkinnistud on KMH-s välja toodud (10 kinnistut, tl 19) ja omanikud tuvastatavad.

Naaberkinnisajade omanikke oleks tulnud teavitada kirjalikult (KeHAS § 16 lg 1 p 3

koosmõjus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg-ga 2). Lisaks kohaldub HMS, mille

kohaselt tuleks teavitada ja ära kuulata kõik isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt

puudutab. Kaebajal ei olnud põhjust Riigi Teatajas teavet otsida, kuna puudus igasugune

kahtlus ja teave (üldplaneeringus ei ole nimetatud alad turbatootmisaladena broneeritud ega

olnud

teavet

detailplaneeringu

sihtotstarve

muutmisest

nimetatud

katastriüksustel)

kaevandamislubade andmise võimalusest.

6. Keskkonnaministeerium oli 12.08.2020 vastuses seisukohal, et kaebus on esitatud

kaebetähtaega rikkudes. AS Mikskaar kaevandamisloa taotluste avalikustamise ajal (märts ja

september 2004) kehtinud maapõueseaduse (MaaPS) § 27 kohaselt pidi kaevandamisloa andja

avaldama kaevandamisloa taotlemise menetluse algatamise kohta teate ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Seda tehti. Seadus ei kohustanud sel ajal teavitama kaevandamisloa

menetluse algatamisest piirinaabreid. 15.11.2004, kui AS-le Mikskaar anti kaevandamisluba

VILM023, pidi kehtinud MaaPS § 33 lg 1 kohaselt kaevandamisloa andja tegema

kaevandamisloa andmise otsuse avalikult teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Ka seda tehti. Ka loa andmisest ei kohustanud sel ajal kehtinud seadus

piirinaabreid eraldi teavitama. 07.02.2012 kaevandamisloa L.MK/321240 andmise ajal

kehtinud MaaPS § 36 lg 1 kohaselt pidi loa andja teatama kaevandamisloa andmisest ja

muutmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seda tehti samal päeval ja teade

sisaldas seadusega nõutud infot. Ka 2012. a-l ei kohustanud seadus kaevandamisloa andmisest

piirinaabreid teavitama. Viljandimaa Keskkonnateenistus ei avaldanud teadet 2011. a-l AS

Mikskaar esitatud taotluse menetlusse võtmise kohta. Sel ajal kehtinud MaaPS § 29 lg 2

kohustas avaldama teate Ametlikes Teadaannetes, kui algatatakse avatud menetlus. Kuna

2011. a-l esitatud taotlusega jätkus 2004. a-l algatatud menetlus, siis ei avaldatud ka uut teadet

Ametlikes Teadannetes. Kuna vaidlusaluste lubade andmise kohta avalikustati teated vastavalt

seadusele, pidi kaebaja olema kaevandamislubadest teadlik varem kui 2020.

Kaebaja on kinnistu omanik alates 02.04.1997. Seetõttu on väheusutav, et ta ei teadnud

vaidlusaluste kaevandamislubade olemasolust kuni 2020. a-ni. Haldusakti ei peaks saama

vaidlustada määramatult pika aja jooksul ehk ebamõistlikult pika viivitusega.

Soosaare turbamaardla asub Viljandi vallas, mis enne haldusreformi oli Kolga-Jaani vald.

Kolga-Jaani valla üldplaneeringus (kehtestatud 1998. a-l) on Soosaare mainitud kui

3-20-999

4(13)

tööstuslikult kasutatava turba tootmisala. Kaebaja omandas enda sõnul Niilu kinnistu 1997. a-

l ja seega oli valla elanik, kui käis üldplaneeringu menetlus. Valla elanikuna pidi ta olema

teadlik üldplaneeringu menetlusest ja kehtestatud planeeringu sisust. Potentsiaalse

kavandamisala piirinaabrilt võiks eeldada suuremat hoolsust Ametlike Teadaannete jälgimisel

kui muudelt vallaelanikelt.

Kaebajal ei olnud vaide esitamise õigust vastavalt HMS §-le 77 ja § 34 lg-le 3. Seetõttu ei

kohaldu ka HKMS § 47 lg 3. Kuna kaebaja pöördus kohtusse alles 25.05.2020, aga tähtaeg

kaebuse esitamiseks hakkas kulgema alates 13.03.2020, kui kaebaja tutvus vaidlusaluste

haldusaktidega, siis oli möödunud rohkem kui 30 päeva, mille jooksul kaebus oleks tulnud

esitada. Vaide esitamist ja sellega seotud menetlust ei saa lugeda kaebetähtaja ületamise

mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses.

7. Keskkonnaamet oli 17.08.2020 vastuses seisukohal, et kaebus on esitatud HKMS § 46

lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega rikkudes ning palus asja menetluse lõpetada. Kaebaja sai

vaidlustatud haldusaktidest teada 29.02.2020, tutvus nendega enda väitel 13.03.2020 ning

esitas kaebuse halduskohtule 25.05.2020, seega rohkem kui 2 kuud lubatust hiljem.

Arvestades, et kaebajal ei olnud enam vaide esitamise õigust, tulnuks kaebajal pöörduda

kaebusega kohe halduskohtusse, mitte aga vaidega Keskkonnaametisse, mistõttu ei puutu

asjasse, millal kaebaja Keskkonnaametile vaide esitas. Seega ei saa vaide esitamist lugeda

mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata.

Haldusaktide vaidlustamine määramatult pika aja jooksul ei tohi olla lubatav. Olenemata

teadasaamisest, ei ole võimalik HMS ega ka HKMS alusel vaidlustada rohkem kui kümne

aasta vanuseid haldusakte. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õigusrahu ja õiguskindluse

kaitsmise eesmärkidega.

8. AS Mikskaar oli 17.08.2020 vastuses seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega

rikkudes ja palus asja menetluse lõpetada. Kaevandamisloa taotlustest ja väljaandmisest on

teavitatud vastavalt kehtinud seadustele. Kuivõrd loa taotlustest, väljaandmisest ja

muutmistest on teavitatud 2004. ja 2012. a-l, siis pidi kaebaja vaidlusalustest

kaevandamislubadest olema teadlik juba enne 29.02.2020. Seetõttu ei ole kaebus tähtaegne.

Isegi kui kaebaja sai vaidlustatud kaevandamislubadest teada 29.02.2020, siis ei ole kaebaja

esitanud vaiet HMS § 75 järgi 30 päeva jooksul.

Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai lubadega tutvuda 13.03.2020. 26.02.2020 jagati

Facebooki Kolga-Jaani kogukonna grupis, mille liikmeks on kaebaja, teavet vaidlusaluses

rabas 29.02.2020 toimuva kogunemise kohta. Üleskutsele on reageerinud kaebaja ja teatele on

lisatud Maa-ameti kaardirakendusest foto turbamaardla alast. 29.02.2020 toimunud

kogunemisel osales ka kaebaja, mida kinnitab teavitusele lisatud foto. Seega pidi kaebaja

kaevandamislubadest olema teadlik juba hiljemalt 26.02.2020. Keskkonnaload, sh

vaidlusalused kaevandamisload, on avalikult kättesaadavad arvutivõrgus Keskkonnaameti

kodulehel.

Kaebaja kuulub MTÜ-sse Niilusoo, mis on asutatud mh eesmärgiga takistada kaevandamist

vaidlusalustel kinnistutel. Kuigi MTÜ on registrisse kantud 10.03.2020, toimus

asutamiskoosolek juba 01.03.2020. Kaebaja oli ühingu asutajaks ja valiti ka ühingu juhatusse.

Seega pidi kaebaja vaidlusaluste lubadega olema tutvunud enne 01.03.2020.

Isegi kui eeldada, et kaebaja sai lubadest teadlikuks 13.03.2020 (millega kolmas isik ei

nõustu), siis ei olnud kaebajal enam 13.04.2020 vaide esitamise õigust HMS § 77 ja § 34 lg 3

järgi, mistõttu ei peatunud kaebuse kohtusse esitamise tähtaeg vaidemenetluse ajal. Kui

eeldada, et tähtaeg hakkas kulgema 13.03.2020, siis kohtusse kaebuse esitamise ajaks, s.o

3-20-999

5(13)

25.05.2020, oli kaebetähtaeg juba möödunud. Kaebaja ei ole vaidlustanud Keskkonnaameti

23.04.2020 käskkirja nr 1-1/20/73, mistõttu on vaideotsuse vaidlustamise tähtaeg möödunud

ja vaideotsus on kehtiv.

Tähtaja ennistamist tingivaid aluseid ei esine.

Arvestades, et Pussi talu omanikul QQ-l oli info olemas juba jaanuaris 2020 ning seda levitati

kirjalikult hiljemalt 19.02.2020, siis on alust järeldada, et andmed kaevandamislubade kohta

olid jõudnud ka kaebajani enne 29.02.2020. Rabamatkaks oli Keskkonnaamet juba QQ-le

lubade osas informatsiooni jaganud, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et matkal osalenud ei

olnud lubadest teadlikud. Keskkonnaametile 02.02.2020 tehtud päringus on QQ märkinud ka

kaevandamislubade numbrid. See kinnitab, et QQ-le oli 02.02.2020 kaevandamislubade sisu

teada.

9. Tallinna Halduskohus jättis 11.09.2020 määrusega rahuldamata Keskkonnaameti,

Keskkonnaministeeriumi ja AS Mikskaar taotlused haldusasja nr 3-20-999 menetluse

lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega (resolutsiooni p 1); luges kaebuse tähtaegseks

ja jätkas asja sisulise menetlusega (resolutsiooni p 2); muutis 29.06.2020 määruse

resolutsiooni p 3 ja tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti (resolutsiooni p 3); kõrvaldas

haldusasja menetlusest Keskkonnaministeeriumi (resolutsiooni p 4).

Keskkonnaamet on kaebaja vaide tagastanud õigusvastaselt. Keskkonnaamet ei ole välja

selgitanud, millal kaebaja vaidlustatud kaevandamislubadest teada sai või oleks pidanud teada

saama. Seetõttu on väide, et vaie on esitatud tähtaja rikkumisega, põhjendamata. Kuivõrd

vaide tagastamise otsuses ei ole kindlaks tehtud, millal pidi kaebaja vaide esitama ja millal

möödus vaide esitamise tähtaeg, siis ei ole vastustajal võimalik ka õiguspäraselt tugineda

HMS §-le 77 koosmõjus HMS § 34 lg-ga 3. Pelgalt asjaolu, et vaidlustatud load on välja

antud rohkem kui aasta tagasi, ei anna automaatselt alust vastavate sätete kohaldamiseks,

kuivõrd vaide esitamise tähtaeg ei ole HMS-s seotud haldusakti väljaandmise kuupäevaga,

vaid vaide esitaja poolt haldusaktist teadasaamise kuupäevaga. Kuna Keskkonnaamet on

tagastanud vaide õigusvastaselt, kohaldub HKMS § 47 lg 2 ning kaebus kohtule on esitatud

tähtaegselt.

Keskkonnaameti ja kolmanda isiku väited, et kaebaja pidi juhul, kui ta sai teada vaidlustatud

haldusaktidest 29.02.2020 ja tutvus nendega 13.03.2020, esitama mitte vaide, vaid pöörduma

30 päeva jooksul halduskohtu poole, oleks õiged juhul, kui kaebajal oleks puudunud vaide

esitamise õigus (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2018 lahend nr 3-17-1670).

Praegusel juhul sellist olukorda tuvastatud ei ole.

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium on ekslikul seisukohal, et kaebajat ei tulnud

haldusmenetlusse kaasata ning kaebaja oleks pidanud ise olema piisavalt hoolas ja jälgima

Ametlikke Teadaandeid ning olema lubadest teadlik juba tunduvalt varem. Kaevandamisloa

menetlusele ja keskkonnamõju hindamise menetlusele kehtib lisaks eriseadustele ka HMS

(jõustunud 01.01.2002), mille § 11 lg 1 p 3 sätestab, et haldusmenetluses on

menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib

puudutada (kolmas isik). KeHAS (redaktsioon 01.01.2003–30.04.2004) § 16 lg 1 p 3 kohaselt

oleks kaebaja (ja ülejäänud piirinaabrid) tulnud kaasata käesolevas haldusasjas vaidlustatud

kaevandamislubade menetlusse. Seda ei ole tehtud. Arvestades eeltoodut ei pidanud kaebaja

vastavat infot omal algatusel pidevalt otsima või järgima Ametlikke Teadaandeid. Usutavad

on kaebaja väited sellest, et kaebaja sai konkreetsete lubade olemasolust teada Pussi talu

omaniku kaudu 29.02.2020. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ega kolmas isik ei ole

esitanud kohtule selliseid tõendeid, mis veenaks kohut, et kaebaja pidi olema teadlik

vaidlustatud kaevandamislubadest enne 29.02.2020. Kolmanda isiku poolt esitatud väited ja

3-20-999

6(13)

dokumendid, mis näitavad, millal sai Pussi talu omanik teada vaidlustatud lubadest, ei oma

tähtsust.

Kuigi kaebaja ei ole eraldi vaidlustanud kohtus Keskkonnaameti 23.04.2020 käskkirja nr 1-

1/20/73, millega otsustati kaebaja vaie tagastada, omab vastava otsuse õiguspärasus tähendust

kaebetähtaja kontrollimisel. Vaide tagastamise otsuse tühistamisnõudega vaidlustamine ei ole

selleks eraldi vajalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Keskkonnaamet palub 28.09.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.09.2020

määrus ja teha asjas uus määrus, millega lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise

tõttu.

Halduskohus on pidanud tõendatuks haldusaktidest teadasaamist 29.02.2020 (või äärmisel

juhul 26.02.2020), vaie esitati 13.04.2020, seega igal juhul HMS §-s 75 sätestatud tähtaega

rikkudes. Vaide tagastamine oli õiguspärane. Halduskohtu viidatud Riigikohtu 18.04.2013

lahend nr 3-3-1-3-13 on 7 aastat vana. Kuna kõik vaidlustatud haldusaktid on kättesaadavad

elektrooniliselt, siis ei ole 30-päevane tähtaeg aktide väljanõudmiseks enam mõistlik. Soovi

korral oleks kaebaja haldusaktidega saanud tutvuda juba samal päeval, kui ta neist väidetavalt

teadlikuks sai. Ka juhul, kui ta oleks pöördunud Keskkonnaameti poole pärast väidetavat

teadasaamist 26.02.2020 või 29.02.2020, oleks Keskkonnaamet saanud korraldused saata

kaebajale elektrooniliselt. Selle asemel otsustas kaebaja külastada menetlusvälist isikut, et

tutvuda viimase poolt kokku pandud kaustaga. Halduskohtu seisukoht, et kaebetähtaeg hakkas

kulgema hetkest, kui kaebaja leidis aja sõita külla menetlusvälisele isikule, et tutvuda

paberkandjal olevate haldusaktidega, ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega ja on

õigusrahu rikkuv (Riigikohtu lahend nr 3-15-241, p 20).

Haldusmenetluse dokumendid ei ole säilinud, mistõttu ei ole võimalik 2004. a-l toimunud

haldusmenetlusi enam rekonstrueerida ega tõsikindlalt väita, et kaebajat menetlustesse ei

kaasatud. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai kavandatavatest turbatootmistest teada alles

29.02.2020 toimunud rabamatkal.

Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust.

11. AS Mikskaar palub 28.09.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.09.2020

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha asjas uus määrus, millega lõpetada haldusasja

menetlus või alternatiivselt tagastada kaebus ning jätta mõlema astme menetluskulud kaebaja

kanda ja mõista kaebajalt välja määruskaebuse esitaja menetluskulud.

Kaebaja väited, et ta sai vaidlustatud haldusaktid 13.03.2020 QQ käest, ei ole usutavad ega

tõesed. Kolmas isik esitas Keskkonnaametile teabenõude, millal ning millistelt IP-aadressidelt

on alla laetud dokumendid QQ poolt aadressilt https://eteenus.keskkonnaamet.ee/26603368.

Keskkonnaministeeriumi IT-toe vastusest nähtuvalt toimus andmete allalaadimine 02.-

03.03.2020, kusjuures kasutatud on 12 erinevat IP-aadressi, mis kuuluvad erinevatele

operaatoritele ja on märgitud erinevatele aadressidele. Kolmas isik palub välja nõuda Telia

Eesti AS-lt, Elisa Eesti AS-lt ja Tele2 Eesti AS-lt andmed, kelle kasutuses olid IP-aadressid

10.0.22.25, 10.0.24.51, 146.255.183.144, 176.46.119.198, 192.168.108.167, 192.168.110.151,

194.106.126.20, 37.157.111.255, 66.109.27.138, 84.50.45.212, 90.190.104.16 ja 90.191.81.30

ajavahemikul 01.01.2020–13.03.2020.

Kaebetähtaeg hakkas kulgema alates teadete avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Vaidlustatud kaevandamisload olid välja antud avatud menetluses. Potentsiaalsete kaasatud

isikute teavitamist tähtkirjaga vaidlusaluste haldusaktide väljaandmise ajal kehtinud

3-20-999

7(13)

õigusaktid ega kohtupraktika ette ei näinud. Ei 2004. a-l ega 2012. a-l kehtinud MaaPS ei

näinud ette kohustust kedagi eraldi teavitada peale haldusakti adressaadi ja kohaliku

omavalitsuse. Üldsuse kohane teavitamine toimus Ametlike Teadaannete kaudu ja sellest

hakkas kulgema kaebetähtaeg, mis on praeguseks ilmselgelt ületatud.

Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud, et kaebaja sai lubadest teadlikuks 29.02.2020 või

26.02.2020. Kolmas isik on esitanud kuvatõmmise MTÜ Niilusoo Facebooki lehelt (dtl 402),

millest

nähtub,

et

kõik

kohalikud

elanikud

ja

nende

seas

kaebaja,

teadsid

kaevandamislubadest 2020. a jaanuaris. Eelnevaga on kooskõlas see, et juba 25.02.2020 kirjas

oskas

QQ

nimetada

kaevandamislubade

numbreid.

Mõistlik

aeg

dokumentide

väljanõudmiseks möödus 2020. a veebruaris ja kaebetähtaeg 2020. a märtsis. Vaide esitamise

ajaks oli kaebetähtaeg mööda lastud.

HKMS § 46 lg 7 on osas, milles see võimaldab kaebuse esitamist kolme aasta möödumisel

haldusakti väljaandmisest, sõltumata ajast, kui kaebaja haldusaktist sai teada või pidi teada

saama, vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 3 ja 10 nende koostoimes (vrdl HKMS § 46 lg 4).

HKMS § 46 lg 7 tuleb jätta vastavas osas kohaldamata.

Kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluses toodud väited, nagu tal esineksid takistused

mõistmaks, mis tähendab kaevandamisloa väljastamine, mis on selle faktiline ja õiguslik mõju

ning kuidas sellega seoses tuleb oma huve kaitsta, ei ole usutavad. Kaebaja töötab Tallinna

Transpordiametis personali peaspetsialistina ja on hästi teadlik haldusmenetlusest. Mõjuvat

põhjust kaebetähtaja ennistamiseks ei esine.

12. XX palub 08.10.2020 ja 22.10.2020 vastustes jätta määruskaebused rahuldamata ja

menetluskulud määruskaebuse esitajate endi kanda.

Keskkonnaamet ei ole põhjendanud, millal kaebaja oleks pidanud vaide esitama. Kaebus

kohtule on esitatud tähtaegselt.

Keskkonnaameti seisukoht, et kaevandamisloa VILM023 vaidlustamise tähtaeg hakkas

kulgema 15.11.2004, s.o Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisest, ei ole põhjendatud.

Kaevandamislubade menetlused on küll eraldi menetlused, ent avalikkuse ja kolmandate

isikute kaasamise nõuded kehtivad samaväärselt mõlema loa suhtes. Isikute ring, kes tuli

mõlema loa menetlusse kaasata, ei piirdu piirinaabritega. Põllumajandusameti eskiisprojekti

(kaebaja vastuse lisa 2) üldplaanilt on näha, et Raba-Jaani ja Aimlametsa (Niilusoo)

tootmisalad on omavahel ühenduses ja neid käsitatakse projekti kohaselt ühtse tervikuna.

KeHAS § 16 lg 1 p 3 koosmõjus HMS § 35 lg-ga 2 oleks tulnud naaberkinnisasjade omanikke

kirjalikult teavitada. Haldusmenetluse andmete mittesäilimine ei saa kaasa tuua ebasoodsaid

tagajärgi kolmandatele isikutele. Isiku suhtes, kellele on haldusakt teatavaks tegemata, ei saa

rakendada üldist 30-päevast kaebetähtaega.

Vaide ja kaebuse tähtaegsuse seisukohalt on määrav, millal oli võimalik tutvuda haldusakti

sisuga. Seda, kas tegu oli õiguspärase loaga, oli võimalik otsustada alles pärast loa ja KMH

aruandega tutvumist. Kaebaja ei ole asjatult viivitanud. Vahetult pärast kaevandamise

kavatsusest teadasaamist puudus kaebajal teadmine, et kaevandamisload on avalikud ja et

selle aluseks on KMH. Lisaks ei olnud Aimalametsa KMH varasemalt kättesaadav (link loodi

QQ teabenõudele vastamisel, vt vastuse lisa 3). KMH on mahukas ja selle sisuga tutvumine

võttis väga palju aega, samuti on valdkond kaebajale võõras.

Kaebaja palub jätta rahuldamata AS Mikskaar taotluse tõendite kogumiseks. Kolmas isik ei

ole põhistanud, miks ta ei esitanud taotlust esimeses astmes. Lisaks ei annaks taotluse

rahuldamine soovitud eesmärki. Üksnes teatud veebiaadressil käimine ei tõenda dokumendi

3-20-999

8(13)

avamist ja selle alla laadimist. Teiseks on ebaselge, millisel ajal loetletud IP-aadressidelt

eelnimetatud veebiaadressi külastati. Lingil käimine ei tõenda KMH alla laadimist. Kaebaja

esitab QQ selgituse Keskkonnaameti dokumendi lingil käimise ja IP-aadresside kasutamise

kohta, mis tõendab, et tõenäoliselt ei ole loetletud IP-aadressid seotud veebilehe

külastamisega kolmandat isikut huvitaval perioodil. Sideandmetele juurdepääsu andmine ei

ole vajalik, sellega ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki.

Kaebaja kohtus QQ-ga 13.03.2020 Tallinnas, mitte Viljandimaal, nagu kolmas isik väidab.

2+2 reegel kehtestati alles 25.03.2020, seega ei keelanud piirangud 13.03.2020 isikutel

omavahelisi kohtumisi.

Kaebetähtaeg ei hakanud kulgema teadete avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Avaldatud

teated ebatäpse turbatootmisala asukohaga ei saanud luua eeldust, et huvitatud osapool oleks

võinud end teadaandes toodud alaga seostada. Teadetes ei ole kajastatud kinnistu nime ega

katastritunnust. Teated on asukoha määramisel eksitavad. Kaebajal ei olnud ka põhjust

Ametlikest Teadaannetest teavet otsida, kuna puudus igasugune kahtlus ja teave

kavandatavate projektide ja nende realiseerimiseks tehtavate eelotsustuste kohta.

Kaebajal puudus jaanuaris 2020 igasugune teave kaevandamislubade olemasolust, sh

Põllumajandusameti kirjast. Kaebaja kohtus enamuse MTÜ liikmetega (sh QQ-ga)

esmakordselt 29.02.2020 rabamatkal.

Väited HKMS § 46 lg 7 põhiseadusvastasusest on põhjendamatud.

Kolmanda isiku menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. AS Mikskaar osales

menetluses kolmanda isikuna ja seisukohtade esitamine ei olnud kohustuslik. Lisaks on

esindajad põhjendamatult dubleerinud kulusid. Põhjendatud ei ole, et menetluskulud

ringkonnakohtus on tunduvalt suuremad kui halduskohtus. Esindajad on tegelenud

isikuandmete põhjendamatu töötlemise ja analüüsimisega ning teinud ebavajalikke kulutusi.

Keskkonnaasjades on avalikkuse esindajatelt (sh üksikisikutelt) kulude väljamõistmine

piiratud.

13. AS Mikskaar on 16.10.2020 vastuses seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud ega

taotlenud tõendite kogumist, tõendamaks, et Keskkonnaameti veebilehel esinesid tehnilised

probleemid, mistõttu kaebaja asjaomaste dokumentidega tutvuda ei saanud. Keskkonnameti

veebilehe lingi https://eteenus.keskkonnaamet.ee/26603368 külastamisega on dokument

kaebajale elektrooniliselt kätte toimetatud. Tehniliste probleemide korral oli kaebajal

võimalus võtta ühendust klienditoega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

14. AS Mikskaar on esitanud määruskaebuses taotluse tõendite kogumiseks. Kolmas isik

palub välja nõuda Telia Eesti AS-lt, Elisa Eesti AS-lt ja Tele2 Eesti AS-lt andmed, kelle

kasutuses olid ajavahemikul 01.01.2020–13.03.2020 IP-aadressid 10.0.22.25, 10.0.24.51,

146.255.183.144, 176.46.119.198, 192.168.108.167, 192.168.110.151, 194.106.126.20,

37.157.111.255, 66.109.27.138, 84.50.45.212, 90.190.104.16 ja 90.191.81.30.

15. Taotlus jääb rahuldamata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei

ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kolmas isik soovib

taotletud andmete väljanõudmisega tõendada asjaolu, et kaebaja sai vaidlustatud

3-20-999

9(13)

haldusaktidest teada 02.03.2020 või 03.03.2020, laadides alla kaebuse esitamiseks piisavad

dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendi kogumine asjas põhjendatud, sest

kaebaja enda kinnitusel sai ta vaidlustatud haldusaktide olemasolust teadlikuks 29.02.2020

ning ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjas määravat tähtsust, millisel kuupäeval toimus

vaidlustatud aktide alla laadimine veebist. Oluline on, millisel perioodil pidi kaebaja aktid alla

laadima, et mitte asjatult viivitada vaide esitamisega haldusorganile või kaebuse esitamisega

halduskohtusse (HKMS § 46 lg 7).

II

16. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui

isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimise nõue hõlmab kohustust pidada kinni

vaide esitamise tähtajast. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik

vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS §

75). Kui isik laskis mööda vaide esitamise tähtaja ning seda ei ennistatud, siis ei saa ta

kaebusega kohtusse pöördumisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud erandile, vaid

kaebetähtajast kinnipidamist kontrollitakse HKMS § 46 lg 1 alusel (nt Riigikohtu 30.08.2017

määrus nr 3-16-519, p 15).

17. HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg laieneb kaebajale üksnes juhul, kui tema vaie

on tagastatud õigusvastaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on Keskkonnaamet tagastanud vaide

õiguspäraselt. Halduskohus on õigesti märkinud, et Keskkonnaameti 23.04.2020 vaideotsuse

põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks teinud kindlaks, millal oleks kaebajal tulnud vaie

esitada ja millal möödus vaide esitamise tähtaeg. Seetõttu ei ole põhjendatud Keskkonnaameti

vaideotsuse järeldus, et HMS §-i 77 koosmõjust HMS § 34 lg-ga 3 tulenevalt ei ennistata

vaide esitamise tähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast

on möödunud rohkem kui üks aasta. Sellele vaatamata on õige vaideotsuse lõppjäreldus, et

vaide esitamise tähtaeg on möödunud ja tähtaja ennistamine ei ole võimalik. Keskkonnaamet

oleks samasugusele järeldusele pidanud jõudma ka juhul, kui ta oleks vaideotsuses välja

selgitanud, millal oleks tulnud vaie esitada ja millal möödus vaide esitamise tähtaeg. Seega ei

saanud eelnimetatud rikkumine mõjutada haldusakti sisu (HMS § 58).

18. Haldusaktist teadasaamise hetkeks tuleb üldjuhul lugeda selle teatavakstegemise hetk.

Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile

ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu

andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (nt Riigikohtu

03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 13; 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 11). Vaidlust

ei ole selles, et kaevandamislubasid ei ole kaebajale teatavaks tehtud. Seetõttu ei ole praegusel

juhul tähtaja küsimuse lahendamisel oluline, kas kaevandamisload tuli kaebajale teatavaks

teha ja kas ta tuli kaasata haldusmenetlusse.

19. HKMS § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks

tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud

ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg

möödunuks. Isik, kellele ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid kes on saanud haldusaktist

muul viisil teada, peab astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt

talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 21.12.2000 määrus nr 3-3-1-52-00; 10.06.2009 määrus nr

3-3-1-25-09, p 11). Kaebaja on selgitanud, et ta sai kaevandamislubade nr VILM023 ja nr

L.MK/321240 olemasolust teada suuliselt QQ kaudu 29.02.2020 ning lubadega tutvuda

3-20-999

10(13)

13.03.2020. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja viivitas ebamõistlikult kaua haldusaktide

hankimisega alates 29.02.2020. Vaidlusalused kaevandamisload on elektrooniliselt

kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel https://eteenus.keskkonnaamet.ee/. Soovi korral

oleks kaebaja saanud vaidlusaluste kaevandamislubadega sisuliselt tutvuda juba nendest

teadasaamise päeval 29.02.2020 või lähipäevil. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi,

mis takistas tal tutvuda aktidega viivituseta. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna

kaevandamisload on kõigile isikutele elektrooniliselt kättesaadavad, puudub praegusel juhul

põhjus lähtuda halduskohtu viidatud Riigikohtu 18.04.2013 määrusest nr 3-3-1-3-13, millest

tulenevalt tuleb teatavaks tegemata haldusakti puhul pidada mõistlikuks ajavahemikuks

kohtusse pöördumiseks kahte kuud (s.o 30 päeva haldusakti väljanõudmiseks ja seejärel 30

päeva kaebuse esitamiseks). Viidatud Riigikohtu lahend on asjakohane juhtumitel, kus

haldusakti väljanõudmine eeldab haldusorgani poole pöördumist ning haldusorganil on

omakorda üldjuhul 30 päeva aega isikule vastamiseks. Olukorras, kus haldusaktid on

elektrooniliselt kättesaadavad ning puudub vajadus pöörduda haldusakti väljanõudmiseks

haldusorgani poole (seda kaebaja ka ei teinud), ei ole põhjust pidada 30-päevast perioodi

aktide hankimiseks mõistlikuks. Arvutivõrgu kaudu avalikult kättesaadava haldusakti

leidmiseks ei saa mõistlikult kuluda üle paari päeva.

20. Kaebaja otsustas tutvuda vaidlusaluste lubadega QQ kodus 13.03.2020 ning esitas

seejärel vaide Keskkonnaametile 13.04.2020. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kaebaja

pidanud tutvuma lubadega 29.02.2020 või hiljemalt lähipäevil. Et kaebus halduskohtule oleks

tähtaegne, oleks vaie Keskkonnametile tulnud esitada omakorda 30 päeva jooksul ehk

hiljemalt aprilli esimese nädala jooksul. Kaebaja esitas vaide alles 13.04.2020, seega HMS §-s

75 sätestatud tähtaega ületades. Eelneva põhjal tagastas Keskkonnaamet vaatamata

vaideotsuses esinevatele põhjendamispuudustele kaebaja vaide õiguspäraselt. Kuna kaebaja ei

ole esitanud koos vaidega vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja ennistamise

mõjuvaid põhjuseid, puudus Keskkonnaametil võimalus hinnata vaidetähtaja möödalaskmise

põhjuseid ja tähtaja ennistamise põhjendatust.

21. Ringkonnakohus

tegi

eelnevalt

kindlaks,

et

kaebaja

pidi

vaidlusaluste

kaevandamislubadega olema tutvunud hiljemalt märtsi esimestel päevadel. Kuna vaie esitati

tähtaja rikkumisega, ei saa halduskohtusse esitatud kaebuse tähtaegsuse küsimuses juhinduda

HKMS § 47 lg-st 2, vaid § 46 lg-st 1. Kuna kaebus kohtusse oleks tulnud HKMS § 46 lg-st 1

tulenevalt esitada hiljemalt aprilli esimese nädala jooksul, kuid kaebaja esitas kaebuse kohtule

alles 25.05.2020, on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega.

III

22. Kuna kaebus tuleb lugeda esitatuks kaebetähtaega rikkudes ning kaebaja on kohtule

esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, lahendab ringkonnakohus järgnevalt kaebaja

taotluse.

23. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohtumenetluses on õiguskindluse

kaitseks nähtud ette 30-päevane tühistamisnõude esitamise tähtaeg ning kaebetähtaja

ennistamisel tuleb arvestada õiguskindluse põhimõtet. Mida enam on kaebuse esitamisega

hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus

nr 3-3-1-41-02, p 11). Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised

ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku

eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja

huvid (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Näitlik loetelu võimalikest

3-20-999

11(13)

mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad üldjuhul olla

üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa

ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui

kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.

24. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 01.10.2002 lahendis nr 3-3-1-57-02 ja

16.01.2009 lahendis, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla

vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse

algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid

asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja

isikust ja tema kogemustest. Ringkonnakohtul puuduvad andmed kaebaja õigusalastest

teadmistest, kuid asjas esitatu põhjal ei saa kaebajat pidada isikuks, kes ei olnud võimeline

selgitama ise välja vaidluse algatamise korda ja vaidlustamise tähtaega või vajadusel otsima

õigeaegselt professionaalset õigusabi. Ka kohtuvälise lahenduse taotlemisel peab isik tegema

temast oleneva, et ta jõuaks pöörduda kaebusega kohtusse tähtaegselt.

25. Kaebaja ei ole esile toonud objektiivseid ega subjektiivseid asjaolusid, mis oleks võinud

takistada kaebetähtaja järgimist. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima

asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole tähtaja ennistamise taotluses välja toonud

(Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00). Eelneva tõttu ei ole kaebetähtaja ületamine

praegusel juhul vabandatav, mistõttu tuleb jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata

ja lõpetada haldusasja nr 3-20-999 menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.

IV

26. AS Mikskaar on määruskaebuses seisukohal, et HKMS § 46 lg 7 võimaldab vaidlustada

haldusaktid, mille väljaandmisest on möödunud ükskõik kui pikk aeg. Kolmas isik palub

HKMS § 46 lg 7 osas, milles see võimaldab kaebuse esitamist kolme aasta möödumisel alates

haldusakti väljaandmisest, tunnistada PS §-dega 3 ja 10 vastuolus olevaks.

27. HKMS § 46 lg 7 piirab kaebeõigust, lugedes kaebetähtaja möödunuks juhul, kui isik on

viivitanud ebamõistlikult kaebuse esitamisega. Järelikult ei võimalda HKMS § 46 lg 7

haldusaktide piiramatu aja jooksul vaidlustamist. Isikutel säilib PS §-ga 15 tagatud

kaebeõigus juhul, kui neile ei ole haldusakti teatavaks tehtud ning nad ei ole viivitanud

ebamõistlikult kohtusse pöördumisega. Kuna sellise „viivituse“ sisustamise üle toimub

kaebuse menetlusse võtmisel kohtulik kontroll (nagu praegusegi vaidluse puhul), pole HKMS

§ 46 lg-t 7 põhjust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks – säte ei võimalda piiramatut

kaebeõigust ega riku selliselt õiguskindluse põhimõtet.

V

28. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme

kohtu lahendit või teeb lahendi uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude

jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on

oluline, et kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Kohtul tuleb

vajalike

ja

põhjendatud

menetluskulude

väljamõistmise

otsustamiseks

analüüsida

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse või vastuse koostamise keerukust ja

aeganõudvust (vt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11).

3-20-999

12(13)

29. Keskkonnaamet

ei

ole

menetluskulude

hüvitamist

taotlenud,

seega

jäävad

Keskkonnaameti võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 4 ja § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda.

30. AS Mikskaar on 05.10.2020 ja 22.10.2020 esitanud ringkonnakohtule taotluse, milles

palub kaebajalt välja mõista haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku summas

5220,60 eurot. Menetluskulude kandmise kohustuse tekkimine (HKMS § 109 lg 11)

advokaadibüroo arvetega on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohus on siiski seisukohal,

et toimingute tegemisele kulunud aega ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuks.

05.10.2020 taotluse järgi on kolmas isik esimese astme kohtus kandnud esindajakulusid 1040

eurot (tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud

24.08.2020 toimingule (jooksev suhtlemine kliendiga seoses XX vastusega, vastuse ja

tõendite esitamine kohtule) kuluda rohkem kui 2 tundi. Üle paisutatud on ka 02.09.2020

toimingute

tegemisele

kulunud

aeg.

03.09.2020

halduskohtule

esitatud

kahe

menetlusdokumendi (neist üks kokku kahel ja teine poolel A4 leheküljel) koostamisele, XX

vastuse ja lisadega tutvumisele, analüüsile ja positsioonide kujundamisele ei saanud

ringkonnakohtu hinnangul kuluda enam kui 4 tundi. Kokku peab ringkonnakohus

põhjendatud ajakuluks esimese astme kohtus 6 tundi (720 eurot).

Seoses asja menetlemisega ringkonnakohtus on kolmas isik kandnud esindajakulusid kokku

4180,60 eurot (tunnihinnaga osaliselt 120 ja osaliselt 140 eurot käibemaksuta). Vajalike ja

põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust see, mitu advokaati

isikut esindas (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32), vaid õigusabikulude

suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

Mõistlikku põhjust ei ole eeldada, et kaks esindajat üksnes dubleerivad teineteise tööd,

mistõttu ei ole alust väljamõistetavat summat vähendada põhjusel, et kolmandat isikut on

ringkonnakohtus esindanud kaks advokaati. Määruskaebemenetluse toimingute ajakulu ei ole

siiski täies ulatuses põhjendatud. Nii peab ringkonnakohus põhjendamatuks 16.10.2020

toimingut (Grete Lind: 16.10.2020 arvamusega tutvumine ja memo koostamine, sh lõplike

positsioonide kujundamine), millest nähtuvalt on advokaat G. Lind tutvunud 16.10.2020 teise

esindaja M. Greinomani koostatud arvamusega. Määruskaebuse ja 16.10.2020 arvamuse

koostamisele kulunud ajakulu (vastavalt 9,92 tundi ja 2,50 tundi) on üle paisutatud.

Määruskaebuse koostamiseks ei saanud kuluda enam kui 3 ja arvamuse koostamiseks 1,5

tundi. Lisaks on Riigikohtu pikaajaline seisukoht, et menetluskulud ei saa kõrgemas

kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes (nt Riigikohtu 25.04.2011

otsus nr 3-3-1-15-11, 20, 09.02.2011 otsus nr 3-3-1-90-10, p 21). Sellest reeglist mõningal

määral kõrvalekaldumist õigustab praegusel juhul asjaolu, et määruskaebemenetluses on

enamus toiminguid tehtud esindaja poolt, kelle tunnitasu on 140 eurot. Samuti tuleb

arvestada, et esimese astme menetluses on kolmanda isiku roll piirdunud kaebuse tähtaegsuse

osas seisukoha esitamisega, kuid ringkonnakohtus on kolmas isik ise määruskaebuse esitaja.

Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus kolmanda isiku põhjendatud menetluskuluks

määruskaebemenetluses 1440 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 16.06.2021 määrusega

3-20-999

13(13)

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde määruskaebuse lisad 1-4.

2. Jätta rahuldamata AS Mikskaar taotlus küsida Euroopa Inimõiguste Koh-

tult nõuandvat arvamust.

3. Rahuldada määruskaebus.

4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2020. a määruse resolut-

siooni p-d 2-5. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2020. a mää-

ruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, muutes määruse põhjendusi vastavalt praeguse

määruse põhjendustele.