2-19-15565/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-15565

Tsiviilasi

Delamode Estonia OÜ hagi Kodusisu OÜ vastu võla ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

467,68 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. mai 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kodusisu OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Kodusisu OÜ (kostja), rk 11035131); esindaja

Toomas Alp

Vastustaja: Delamode Estonia OÜ (hageja), rk 12362613);

esindaja Marko Jaani

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. mai 2020 otsus muutmata arvestades ringkonnakohtu otsuses

esitatud põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta asja juurde võtmata Kodusisu OÜ 29. septembril 2020 esitatud CMR-veokirjade

näidised.

4. Jätta menetluskulud Kodusisu OÜ kanda.

5. Mõista Kodusisu OÜ-lt välja Delamode Estonia OÜ kasuks 391,50 eurot menetluskulude

katteks.

Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

(391,50

eurolt)

tuleb

tasuda

ringkonnakohtu otsusese jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Delamode Estonia OÜ (hageja) esitas 7. oktoobril 2019 hagi Kodusisu OÜ (kostja) vastu,

milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 396 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 18,83 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla

tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veolepingu (VÕS § 774 lg 1), millega hageja kohustus

vedama Poolast Eestisse veose 23. - 24. jaanuaril 2019. Veos tuli lepingu järgi laadida maha

Tallinnas. Algselt tuli veos vedada Viljandisse, kuid lepingut muudeti ja muudatuse kohaselt

tuli veos vedada aadressile Reti tee 4 Tallinnas. Seda kinnitas kostja hagiavalduse vastuse

p-s 4 ja nõustumine nähtub ka tekstisõnumist, kus kostja kinnitas vaidlusaluse veo sihtkohta.

CMR-veokiri kinnitab hageja lepingulise kohustuse täitmist ja vedamise toimumist.

Veotasu oli lepingu kohaselt 330 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja sooritas

kokkulepitud veo ja esitas kostjale 31. jaanuaril 2019 arve nr 1023452 summas 396 eurot

maksetähtajaga 2. märts 2019. Kostja jättis arve tasumata. 30. jaanuaril 2019 kinnitas kostja

juhatuse liige Ivar Kommisaar, et kostja tasub Poola-Tallinn veo eest 330 eurot, millele lisandub

käibemaks.

Hageja arvestas viivist alates 5 märtsist 2019, mis on hagiavalduse esitamise seisuga 18,83

eurot. Täiendavalt nõudis hageja kostjalt viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast ehk 8. oktoobrist 2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

VÕS § 1131 lg 1 alusel on kostja kohustatud hagejale hüvitama ka võlgnevuse

sissenõudmiskulud 40 eurot.

Etikettidega seonduvad kostja väited on tõendamata.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hageja esitatud CMR-veokirjal ei ole seost arvega, erinevad on aadressid, kogused ja kaal.

Arvel on viidatud veose saabumisele Viljandisse 25. jaanuaril. Veos Viljandisse ei jõudnud,

hageja hakkas kostjalt raha nõudma ja hoidis veost kinni nädala. Hageja hakkas väitma, et veos

oli kokkulepitust suurema mahuga. Kuna kostjal on e-kauplus ja ta peab pidama kinni

tarneaegadest, nõustus kostja veose mahalaadimisega Tallinnas.

Kostja saatis hagejale etiketid koos juhendiga, et kaubad tuleb saata otse klientidele. Etiketid

kleebiti valesti, mistõttu viidi kaup saajatele valesti. Sellega tehti kostjale lisakulutusi. Klient

L.M. sai katkise voodikomplekti ja taganes lepingust, kuna parandamine võttis liiga kaua aega.

Kui veos oleks toimetatud Viljandisse, poleks probleeme tekkinud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 15. mai 2020 otsusega hagi, mõistis kostjalt välja hageja kasuks

põhivõla 396 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas

37,98 eurot ning viivise alates 16. maist 2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks

välja menetluskulud 535 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Kostja ei ole sisuliselt vastu vaielnud hageja esitatud faktilisele asjaolule, mille järgi kinnitas

30. jaanuaril 2019 kostja juhatuse liige I. Kommisaar, et Kodusisu OÜ tasub Poola-Tallinn

transpordi eest 330 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et kostja saadetud

sõnum hagejale ei saa olla võlatunnistuseks VÕS § 30 tähenduses, kuivõrd see ei vasta

võlatunnistuse formaalsetele nõuetele. VÕS § 30 lg 2 kohaselt peab kohustatud isiku antud

võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kostja ei ole

maksekohustuse kinnitust digiallkirjastatud, ei ole võlatunnistus formaalselt kehtiv ning hageja

ei saa VÕS § 30 lõikele 1 tugineda.

Vaidlusalusele võlasuhtele kohaldub VÕS § 774 lg 1 ning rahvusvahelise kaupade

autoveolepingu konventsioon (CMR). Täidetud on CMR art 1 lõikes 1 sätestatud konventsiooni

kohaldamise tingimused. VÕS-i kohaldatakse vaid siis, kui CMR vastavat olukorda ei

reguleeri. Veotasu sissenõudmist CMR eraldi ei reguleeri, seega kohaldub VÕS § 774 lg 1.

VÕS § 774 lg 1 alusel kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees

vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja

kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väljatoodud asjaoludele, et hageja ja kostja sõlmisid

veolepingu, mille kohaselt kohustus hageja vastavalt kostja tellimusele vedama veose perioodil

23. kuni 24. jaanuarini 2019 Poolast Tallinna. CMR-veokirja (dtl 7) alusel on tuvastatav, et

23. jaanuarist kuni 24. jaanuarini 2019 sooritas hageja vedajana veo algpunktist Oltarzew

sihtkohta Peetri, Harjumaa; veose vastuvõtjaks on märgitud Kaubaekspress OÜ (aadress Reti

tee 4, Peetri, Harjumaa). See ühtib ka kohtule esitatud sõnumis märgituga, mille kohaselt oli

kostja seaduslik esindaja nõus veose toimetamisega Poolast Reti teele ning maksma tasu 330

eurot, millele lisandub käibemaks; s.o kokku 396 eurot. Kuna vedu sooritati, on kostja

kohustatud selle eest tasuma.

Kostja peamine vastuväide on selles, et etiketid kleebiti valesti, mistõttu kaup ei jõudnud

õigeaegselt klientideni, lisaks sai üks klient (L. M.) puudustega kauba. Samas on see väide

tõendamata. Samuti pole kostja nõude esitamisel arvestanud CMR-i artikliga 30, mis reguleerib

veose seisundi kontrollimist ja sätestab 7-päevase tähtaja puudustest teavitamiseks. Kostja ei

ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et tal on hageja vastu tasaarvestatav

kahju hüvitamise nõue ning on jätnud õigeaegselt ka vastuhagi esitamata.

Kostja ei ole hagi vastuses viivisenõudele, selle arvutuskäigule ja suurusele vastuväiteid

esitanud. Kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on VÕS § 101 lg 1

p 6 alusel põhjendatud ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise väljamõistmine. Samuti

on vastavalt VÕS § 1131 lõikele 1 põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue summas 40

eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub asja juurde võtta

apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid.

Tõendatud ei ole, et hageja ja kostja vahel sõlmiti veoleping. Veotasu pidi maksma Poola firma,

kus veosed laaditi (saatja). Poolte vahel oli käsundusleping.

Maakohus on vastuoluliselt leidnud, et saadetud sõnum ei saa olla võlatunnistuseks, kuid saab

olla tõendiks. Samuti on maakohus vastuoluliselt leidnud, et võlatunnistusel on allkiri vajalik,

kuid lepingul ei ole.

Kahjust teatamise 7-päevane periood CMR art 30 lg 1 järgi ei saa olla alanud, kuna CMR-l ei

ole lepingupoolena kirjas kostjat, samuti on erinev kokkulepitust veose kaal ning veokirjal

puudub vastuvõtmise kuupäev ja allkiri selle kohta, et kostja on veose vastu võtnud.

CMR art 30 lg 1 ja lg 2 ei kuulu kohaldamisele. 7-päevane tähtaeg hakkab kulgema ajast, kui

võlausaldajal tekkib õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Maakohus kohaldas

põhjendamatult rahvusvahelist õigust, kuigi oleks pidanud kohaldama riigisisest õigust. CMR

art 30 on kohaldatav juhul, kui hageja oleks soovinud esitada nõude vahetult vedaja vastu –

CMR art 30 rakenduks Kaubaekspress OÜ nõudele firma TRANSTOM vastu, kes on CMR-

veokirjal märgitud carrier väljale.

Kuna maakohus on ebaõigesti õigusnorme kohaldanud, tekkis kostjal õigus esitada

apellatsioonimenetluses uusi tõendeid.

Hageja ja kostja meilivahetusest nähtub, et hageja on täitmist nõudnud 4. märtsil 2019 kell

12.30, millele on kostja vastanud, et ei ole veel transpordi eest koondarvet saanud ning et hageja

on toodetele kleepinud valed sildid ning veos veeti ebaõigetele klientidele. Kiri sisaldas

järgmist teadet: „Transpordi käigus lõhkusite ära voodikomplekti ja mitmel voodi peatsil oli

riie tagant katki (remont kestab veel, pole arvet saanud)”.

Väär on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole enda tasaarvestatavat nõuet tõendanud. Kostja

esitas meilivahetuse klient L. M.ga, samuti pangaülekande kinnituse, et ta on kliendile 620 eurot

tagasi maksnud.

Vastusena ringkonnakohtu 14. septembri 2020 määrusele märkis hageja, et tellimuse kinnituses

lubas kostja vedada veose Viljandisse. Kaubaekspress OÜ laost Tallinnas vedas veose

klientideni (sh L. M.ni) Venipak Eesti OÜ ja selle lepingu poolteks olid kostja ja Venipak Eesti

OÜ. Kostja ei sõlminud lepingut Kaubaekspress OÜ-ga, selle lepingu poolteks olid hageja ja

Kaubaekspress OÜ. CMR-veokiri vormistati valesti, kostja soovib CMR-veokirja näidistega

näidata, kuidas tuleb veokiri vormistada. Veose kahjustumist ei pidanud lepingu kohaselt

kontrollima Kaubaekspress OÜ laos.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Hageja leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti.

Kuivõrd veose sihtkohta vastavalt poolte kokkuleppele muudeti (hagiavalduse lisa nr 3), ei

saanudki CMR-veokirjal saajaks olla kostja. Veolepingu sõlmimisel ja muutmisel kehtib

vormivabadus. Maakohus on hagi rahuldanud Eesti õiguse, mitte CMR-konventsiooni alusel.

CMR-veokirjal ei saagi olla õige veose sihtkoht, kuna kokkulepet muudeti.

CMR art 30 lõike 1 alusel tuleb eeldada, et veos anti üle kahjustusteta, kuna CMR-veokirjal ei

ole märget veose kahjustumise kohta selle vastuvõtmisel Tallinna laos, samuti ei ole vedajale

kahjustusest seitsme päeva jooksul teatatud. CMR-konventsiooni kohaldamisel eeldatakse

vedaja vastutust veose kahjustamise eest veose veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise

hetkeni.

Kostja ei ole tõendanud, et L. M.le veetud veose kahjustumine tekkis hageja ja kostja vahel

sõlmitud veolepingu täitmisel.

Veosele etikettide paigaldamise kokkulepet ei ole kostja tõendanud, samuti pole tõendatud

põhjuslik seos ja kahju.

Meelevaldne on kostja seisukoht, et iga veose kohta tuleb väljastada eraldi CMR-veokiri.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude katteks mõistab ringkonnakohus kostjalt välja hageja kasuks 391,50 eurot ja

viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ringkonnakohtu

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt otsuse põhjendamise kohustust

(TsMS § 442 lg 8) sellega, et ei hinnanud kostja 31. oktoobril 2019 esitatud nõuet tasaarvestavat

vastuväidet ja vastuväite tõendamiseks esitatud tõendeid (kirjavahetus kostja kliendiga,

ülekande tagastus, pildid). Maakohus rikkus asja lahendamisel ka kohtu selgitamiskohustust ja

eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392 lg 1) ning eksitas menetlusosalisi sellega, et vastuhagi

mittemenetlemisel ei menetlenud kostja esitatud nõuet tasaarvestavat vastuväidet. Maakohus ei

selgitanud pooltele tõendamiskoormist, mistõttu pidi seda tegema ringkonnakohus

14. septembri 2020 määrusega. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus lahendas asja

lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1), kus on kohtul paindlikum õigus menetlust korraldada, tuleb

ka lihtmenetluses järgida tsiviilkohtumenetluse olulisi põhimõtteid, milleks on muu hulgas

kostja õigus nõudele vastu vaielda ja vastuväite tõendamiseks tõendeid esitada.

Ringkonnakohus leiab, et saab asja lahendada seda maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata, kuna maakohtu menetluslikud puudused oli võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvalda.

8. TsMS § 442 lõike 8 kohaselt tuleb kohtul selgitada välja asjassepuutuvad õigussuhted ning

need kvalifitseerida. Maakohus ei tuvastanud, kelle lepinguliseks kohustuseks oli veos vedada

Kaubaekspress OÜ laost kostja klientidele ning kes vedas veose kostja kliendile L. M., kelle

juures avastati veose kahjustumine. Maakohus jättis hindamata, millise lepingulise kohutuse

täitmisel tekkis kahju.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmiti rahvusvaheline veoleping veose

toimetamiseks Poolast Tallinna Kaubaekspress OÜ lattu ning sellele veolepingule tuleb

kohaldada CMR art 1 lõike 1 alusel CMR-konventsiooni (RT II 1995, 3, 12). Poolte

sõnumivahetusest (tl 8) nähtub, et kostja nõustus veose vedamisega Poolast Tallinna aadressile

Reti tee 4, kus asub Kaebaekspress OÜ ladu. Kostja ei ole vaidlustanud selle kirjavahetuse

ehtsust ja sõnumi saatmist. Veokorraldaja.ee päring (tl 86) ei tõenda, et pooled sõlmisid lepingu

päringus märgitud tingimustel. Tellimuse kinnitus (tl 105) ei tõenda, et hageja kohustuseks oli

veos Viljandisse vedada, kuna poolte sõnumivahetusest nähtub, et kostja nõustus veose

vedamisega Poolast Tallinna aadressile Reti tee 4. Juhul, kui pooltel oli kokkulepe veose

Viljandisse vedamiseks, on seda hilisemalt muudetud. Järelikult on tõendatud, et veolepingu

alusel tuli veos vedada Tallinnasse aadressile Reti tee 4. Seega ei olnud hageja lepinguliseks

kohustuseks veose Viljandisse vedamine ja hageja ei rikkunud veolepingut veose valesse kohta

vedamisega.

Ringkonnakohus leiab, et esitatud asjaolude alusel on võimalik tuvastada ka teise veolepingu

olemasolu, mille poolteks olid kostja ja Venipak Eesti OÜ. Selle veolepingu olemasolu kinnitas

kostja vastuses ringkonnakohtu 14. septembri 2020 määrusele. Venipak Eesti OÜ lepinguliseks

kohustuseks oli veose vedamine Kaubaekspress OÜ laost kostja klientideni. Tegu on eraldi

riigisisese veolepinguga (jaotusveoga), millele kohaldatakse VÕS § 774 lõiget 1. Selle

veolepingu täitmisel tekkinud kahjude eest ei vastuta hageja.

9. Ebaõige on kostja väide, et veotasu nõue saaks hagejal olla CMR-l märgitud saatja vastu.

CMR-veokirjast iseenesest ei saa järeldada veolepingu pooli, samuti veose transportimise

kohta. Veolepingul märgitakse saatja väljale üldjuhul isiku nimi, kelle asukohas veos peale

laaditi (mitte lepingupoole nimi). Veose kahjustumisele kohalduvad CMRi sätted, veotasu

täitmisnõudele VÕS § 108 lg 1. CMR veokirjast (tl 6) nähtub, et hageja kasutas enda vedamise

kohustuse täitmisel kolmandat isikut. Hageja suhetes kostjaga pole sel tähendust. Väär on kostja

väide, et iga veose kohta tuleb väljastada eraldi veokiri. Veolepingu kehtivust ja selle tingimusi

ei mõjuta CMR art 4 teise lause kohaselt CMR-veokirja puudumine, kaotamine või ebaõigsus.

10. Esitatud CMR-veokirjal (tl 6) ei ole märget veose kahjustumisest selle vastuvõtmisel

Tallinna laos, veose kahjustumine avastati alles pärast veose edasi vedamist Kaubaekspress OÜ

laost kostja kliendile L. M.le. Kuna veose mahalaadimisel Kaubaekspress OÜ laos ei tehtud

CMR-veokirjale märget veose kahjustumise kohta, samuti ei teatanud saatja (kostja) seitsme

päeva jooksul rahvusvahelisele vedajale (hagejale) kahju tekkimisest, ei saa CMR art 30 lg 1

kohaselt eeldada, et kahju tekkis vedamisel. Seega pidi kostja tõendama, et kahju tekkis

vedamisel; samuti pidi kostja tõendama seda, et kahju tekkis kostja muu kui vedamise

kohustuse rikkumise tagajärjel. Ringkonnakohus selgitas kostjale tõendamiskoormist

14. septembri 2020 määrusega ja andis tähtaja tõendite esitamiseks.

11. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkis hageja vedamiskohustuse

rikkumise tagajärjel.

Kostja kliendi L.M. kiri (tl 32) tõendab, et veos oli L.M.ni jõudmisel poolik, samuti oli

voodikast katki. Vigastust tõendavad ka lisatud pildid (tl 33-37). Kodusisu arve (tl 38) L.M.le

tõendab, et voodi eest tuli tasuda 620 eurot. L.M. 27. veebruari 2019 kiri tõendab, et L.M.

taganes lepingust. Samas ei ole tõendatud see, et L.M.le tarnitud voodile tekkis kahjustus ja

veose komplekssuse puudus (puuduolev voodi detail) rahvusvahelise veo käigus.

Ringkonnakohus tuvastas, et veose vastuvõtmisel ei tehtud CMR-veokirjale märget veose

kahjustumise kohta, hageja kohustus oli vedada veos Kaubaekspress OÜ lattu Tallinnas Reti

teel, hageja laadis veose Kaubaekspress OÜ laos maha ning kostja kinnitas 29. septembri 2020

vastuses, et Kaubaekspress OÜ laost vedas veose klientideni Venipak Eesti OÜ ja selle lepingu

poolteks olid hageja ja Venipak Eesti OÜ. Seega ei ole tõendatud, et L.M.le tarnitud voodi

kahjustus rahvusvahelisel vedamisel.

Asja materjalide kohaselt on võimalik, et veos vigastus vedamisel Kaubaekspress OÜ laost

L.M.ni ning sellisel juhul võiks kahju eest vastutada Venipak Eesti OÜ. Kostja ei ole esitanud

ka riigisisese veo veokirja, kust nähtuks, et veos oli Kaubaekspress OÜ laost vastuvõtmisel juba

vigastatud. Järelikult pole võimalik L.M. voodile tekkinud kahju seostada veolepingu

rikkumisega, mille sõlmisid hageja ja kostja.

Kostja esitatud pilt haagisest (tl 104) ei tõenda, et kahju tekkis vedamisel, kuna pildilt ei ole

tuvastav veose kahjustus ega see, millise veose ja vedajaga on tegu. Pilt kaupadest (tl 103) ei

tõenda, et kahju tekkis vedamisel, kuna pildilt ei saa tuvastada, milliste veostega on tegu, pildilt

pole nähtav veoste vigastus ning tuvastav ei ole foto tegemise aeg.

12. Ringkonnakohtule 29. septembril 2020 esitatud CMR-veokirjade näidised on asjakohatud

tõendid ja need tuleb jätta TsMS § 238 lõike 1 p-i 1 alusel asja juurde võtmata, kuna need

veokirjad ei ole seotud poolte sõlmitud veolepinguga.

13. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et kahju tekkis hageja muu kui vedamise kohustuse

rikkumise tagajärjel. Kostja on 31. jaanuari 2019 kirjavahetusega (tl 90 pöördel) tõendanud, et

ta on saatnud hagejale kirja, mille järgi pidi hageja kontrollima veoste seisukorda, lõikama

pakkelehed välja, teavitanud hagejat sellest, et veosele tuleb järgi kuller, ning palunud

saatelehele kirjutada veose väljastaja nimi ning allkiri. Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja

on nimetatud kohustusi rikkunud ning põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4) nimetatud kohustuste

rikkumise ja kahju tekkimise vahel.

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lõike 1 alusel jätta kostja kanda, kuna apellatsioonkaebus

jäeti rahuldamata. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1).

15. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud ringkonnakohtus 971,50 eurot (õigusabi

11 tundi ja 10 minutit) ei ole kooskõlas TsMS 174 lõikega 1 ja menetluskulude rahalist suurust

tuleb vähendada. Kostja vajalikud õigusabitoimingud ringkonnakohtus olid järgmised: vastuse

koostamine apellatsioonkaebusele (sh kaebusega tutvumine) ja ringkonnakohtu 14. septembri

2020 määruse alusel kostjalt küsitud seisukohtade ja tõendite kohta enda seisukoha esitamine.

Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud vastuse

esitamise ajakulu 2,5 tundi. Kostja seisukohtadele ja tõenditele vastuse koostamise põhjendatud

ajakulu on 1,5 tundi, kuna 14. septembri 2020 määruse alusel tuli vastata kohtu küsimustele

kostjal ning ka tõendeid pidi esitama kostja. Seega ei olnud hagejal ulatuslikku õigusabivajadust

seoses ringkonnakohtu 14. septembri 2020 määrusega. Muude ringkonnakohtu korralduslike

määrustega tutvumise põhjendatud ajakuluks on kokku pool tundi. Seega on hageja esindaja

põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 4,5 töötundi (2,5+1,5+0,5).

Hageja esindaja töötunni hinnaks on 87 eurot tunnis. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud ringkonnakohtus kokku 391,50 eurot (87 x 4,5). Hageja taotlusel kooskõlas

TsMS § 177 lõikega 4 märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks