2-20-2553/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(11)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-2553

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2020, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. mai 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

A.A. apellatsioonkaebusel 1413 eurot

B.B. apellatsioonkaebusel 1413 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

(apellandid):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

seaduslik

esindaja

D.D.,

lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja

Kostja (vastustaja): C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(11)

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. mai 2020. a otsus osas, milles maakohus mõistis

C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks ajavahemiku 16. veebruar 2020 kuni 13. mai 2020 eest

välja ühekordse elatise väiksemas summas kui 195 eurot 54 senti ning igakuise

elatise alates 14. maist 2020 kuni A.A. ja B.B. täisealiseks saamiseni väiksemas

ulatuses kui 165 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2–5 ja 8).

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista C.C.lt nii A.A. kui ka B.B. kasuks

välja ajavahemiku 16. veebruar 2020 kuni 13. mai 2020 eest ühekordne elatis 195

eurot 54 senti ning alates 14. maist 2020 kuni A.A. ja B.B. täisealiseks saamiseni

igakuine elatis 165 eurot.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 14. mai 2020. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

3.1.

Rahuldada hagi osaliselt.

3.2.

Välja mõista C.C.lt (C.C.) A.A. (A.A.) kasuks elatis 165 eurot igakuiselt

alates 14. maist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni, s.o 12. novembrini

2028.

3.3.

Välja mõista C.C.lt B.B. (A.A.) kasuks elatis 165 eurot igakuiselt alates 14.

maist 2020 kuni B.B. täisealiseks saamiseni, s.o 27. aprillini 2022.

3.4.

Välja mõista C.C.lt A.A. kasuks ühekordne elatis perioodi 16. veebruar

2020 kuni 13. mai 2020 eest 195 eurot 54 senti.

3.5.

Välja mõista C.C.lt B.B. kasuks ühekordne elatis perioodi 16. veebruar

2020 kuni 13. mai 2020 eest 195 eurot 54 senti.

3.6.

Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise

maksena ülekandmisele D.D. (A.A.) arveldusarvele.

3.7.

Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu

elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

3.8.

Jätta rahuldamata elatise nõue, mis ületab 165 eurot kuus kummagi lapse

kohta.

3.9.

Jätta rahuldamata taotlus väljamõistetud elatise sidumiseks Vabariigi

Valitusse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga.

3.10. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. nõuded elatise saamiseks ajavahemiku

alates 16. veebruarist 2019 kuni 15. veebruarini 2020 eest.

3.11. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3.12. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

4. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud poolte menetluskulud nende

endi kanda.

3(11)

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 16. veebruaril 2020 seadusliku esindaja

D.D. (A.A.; isa) kaudu Tartu Maakohtule hagi C.C. (C.C.; kostja; ema) vastu, milles

palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks eraldi välja ajavahemiku 16. veebruar 2019

kuni 15. veebruar 2020 eest elatise 3412 eurot 90 senti ja alates 16. veebruarist 2020

igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole kostja hagejate ülalpidamiskohustust täitnud

(PKS § 101 lg 1 ja § 75 lg 1). Hagejad on täielikult isa ülalpidamisel. Hagejad nõuavad

kostjalt tagasiulatuvat elatist ning igakuist elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras. Kui kostjal puuduvad rahalised vahendid elatise tasumiseks, tuleb tal

leida täiendavaid sissetulekuid.

Hagejate ning nende seadusliku esindaja kulud kalendrikuus on järgmised: eluase

140 eurot, sidevahendid 120 eurot, huvialad 20 eurot, transport 50 eurot, riided 120 eurot,

hügieen 100 eurot ja söök 600 eurot. Hagejate ning nende seadusliku esindajaga elab koos

täisealine laps (kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühine kolmas laps).

2. 16. veebruaril 2020 esitasid hagejad ka hagi tagamise taotluse, mille maakohus

18. veebruari 2020. a määrusega osaliselt rahuldas ning kohustas kostjat tasuma

kummalegi lapsele elatist 100 eurot kuus alates 18. veebruarist 2020 kuni käesolevas

tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hagejate kanda.

Hagejad elavad alates septembrist 2019 isa juures, kui lõppes vanemate ühine kooselu.

Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise väljamõistmisega. Vanemate kooselu ajal töötas

hagejate seaduslik esindaja välismaal (viimastel aastatel Norras) ning sel ajal pidas lapsi

ülal kostja.

4(11)

Kostja ei nõustu hagejate väitega, nagu ei täidaks ta hagejate ülalpidamiskohustust. Kostja

kannab 75 euro ulatuses kulutusi ajal, kui hagejad veedavad aega tema juures. Hageja I

viibib nädalavahetusel kostja juures. Hageja II, kes on puudega ja õpib Kaare Koolis, viibib

kostja juures pärast kooli ja vahel jääb ka ööbima.

Osa laste vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega, s.o 520 eurot kuus. Lisaks saab

hageja II igakuiselt puude toetust 161 eurot. Need summad laekuvad hagejate seadusliku

esindaja kontole.

Hagejate taotletud elatisemäär on ebamõistlikult suur. Kostjale jäävad arusaamatuks

hagejate väited, mille kohaselt kulub eluasemele igakuiselt 140 eurot, sidevahenditele

120 eurot ja söögile 600 eurot. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada

Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uue uurimusega lapse vajaduspõhisest

miinimumelatisest (uuring).

Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit. Hagejate

seadusliku esindaja materiaalne olukord on parem kui kostjal, kuna hagejatel puudub

vajadus tasuda üüri, samuti on hagejate kommunaalkulud oluliselt väiksemad. Kostja

igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt 600 eurot, kuid hagejate seaduslikul esindajal

1000 eurot. Kostjal puuduvad rahalised säästud, kinnisasjad ja sõidukid.

Kostja on nõus maksma mõlemale hagejale igakuiselt elatist 120 eurot (kokku 240 eurot).

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 14. mai 2020. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus

mõistis kostjalt hageja I kasuks välja ajavahemiku 16. veebruar 2020 kuni 13. mai 2020

eest ühekordse elatise 108 eurot 47 senti ning alates 14. maist 2020 igakuise elatise

135 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni 12. novembril 2028. Kohus mõistis kostjalt

hageja II kasuks välja ajavahemiku 16. veebruar 2020 kuni 13. mai 2020 eest ühekordse

elatise 108 eurot 47 senti ning alates 14. maist 2020 igakuise elatise 135 eurot kuni hageja

II täisealiseks saamiseni 27. aprillil 2022. Otsuse resolutsiooni kohaselt tuleb elatis kanda

hagejate seadusliku esindaja kontole iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt eelneva kuu

viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe

vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära elatise

PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Kostja on nõus tasuma hagejate ülalpidamiseks igakuiselt kokku 240 eurot. Kostja

igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 690 eurot ning püsikuluks üürikorter. Üür on

230 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Kostja palub arvestada elatise

maksmisel igakuise riikliku peretoetusega 520 eurot ning ühele lapsele makstava puude

toetusega 162 eurot. Maakohus tuvastas, et hagejad ei ole riiklike peretoetuste suurusele

vastu vaielnud, vaid leidnud, et peretoetusi ei saa üldse elatise väljamõistmisel arvestada.

Samuti ei ole hagejad vastu vaielnud kostja väitele, et ta kannab igakuiselt hagejate

vahetuks ülalpidamiseks kulusid 75 eurot ajal, kui nad viibivad tema juures.

5(11)

Elatise sidumine kuupalga alammääraga ei täida enam oma esialgset eesmärki ning ei ole

praeguse menetluse puhul mõistlik. Kostja ei ole võimeline maksma elatist

miinimummääras (kokku 584 eurot). Seetõttu tuleb peretoetuste summa elatise

väljamõistmisel arvesse võtta. Vastasel juhul ei jääks kostjal enda ülalpidamiseks piisvalt

vahendeid. Pooled on aga arvestanud peretoetuse arvutamisel nende ühise kolmanda

lapsega, kes on täisealine, kuid omandab veel haridust. Siiski tuleb praegusel juhul

arvestada kahe lapse kohta käiva peretoetuse määraga (120 eurot kuus), kuna kolmas laps

ei ole käesolevas asjas hageja.

Maakohus leidis, et kostjalt tuleb mõlema hageja kasuks välja mõista igakuine elatis

eurot

kuni

hagejate

täisealiseks

saamiseni.

Nii

säilib

kostjal

enese

ülalpidamisvõimalus. Selliselt saavad hagejad igakuiselt kostjalt kokku 270 eurot ja riigilt

peretoetustena 120 eurot. Eelduslikult peaks ka laste isa panustama teise vanemaga

võrdselt 270 eurot. Lisaks kannab kostja igakuiselt lastega seotud kulusid 75 eurot, kui

lapsed viibivad tema juures. Järelikult saavad hagejad kokku 735 eurot (660 eurot +

75 eurot), s.o 367 eurot 50 senti ühe hageja kohta. Selline elatis ületab lapsevajaduspõhise

miinimumelatise uuringus välja toodud ülalpidamiskulusid (349 eurot lapse kohta).

Maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks eraldi välja ühekordse elatise 108 eurot

47 senti ajavahemiku 16. veebruar 2020 kuni 13. mai 2020 eest (s.o alates hagi esitamisest

kuni kohtuotsuse tegemiseni), arvestades hagi tagamise määrusega välja mõistetud elatise

suurust. Maakohus leidis, et kostjal tuleb tasuda elatist kummagi hageja kohta veebruaris

23 eurot 79 senti, märtsis ja aprillis 70 eurot ning mais 14 eurot 68 senti.

Hagejad on soovinud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2019 kuni

15. veebruarini 2020. Maakohus leidis, et see nõue tuleb jätta rahuldamata. Pooled elasid

kuni septembrini 2019 koos ning kandsid eelduslikult selle ajani ühiselt laste kulusid.

Tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja ka äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda, kus ta ei ole võimeline enam tasuma jooksvat elatist. Samuti võib

tema enda ülalpidamine saada kahjustada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hagejad paluvad 7. juunil 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada, mõista kostjalt kummagi hageja kasuks eraldi välja ajavahemiku

16. veebruar 2019 kuni 15. veebruar 2020 eest elatis 3412 eurot 90 senti ning alates

16. veebruarist 2020 igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus paluvad hagejad jätta

kostja kanda.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eeldatavasti kulub lapse ülalpidamiseks

kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär

ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras.

Hagejate seadusliku esindaja sissetulek on 800 eurot kuus, millele lisandub peretoetus

120 eurot, s.o kokku 920 eurot. Jagades selle summa kolme isikuga, on summaks

306 eurot 66 senti. Kostjalt mõisteti välja 135 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks

6(11)

saamiseni. PKS § 116 lg 1 kohaselt on mõlemal vanemal võrdsed õigused ja kohustused.

Praegusel juhul ei ole vanemad võrdsed – hagejate seadusliku esindaja kanda on jäänud

enamus hagejate ülalpidamisest. Kui kostja on kehvas majanduslikus olukorras ega suuda

hagejatele elatist miinimummääras tasuda, tuleb tal leida tasuvam töö või lisatöö.

Maakohus ei mõistnud elatist välja muutuva protsendina, vältimaks uuesti kohtusse

pöördumist. Kohus oleks pidanud elatise määrama muutuva suurusena elukallidusega

kaasnevate hindade suurenemise tõttu.

Kohus on elatise vähendamisel tuginenud kostja poolt viidatud uuringule. Kostja ei ole

põhjendanud, mida ta uuringuga tõendada soovib (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 236 lg 3). Hagejate arvates ei saa uuring olla tõendiks ega oma seetõttu

käesolevas asja tähtsust. Kuivõrd hagejad on esitanud elatise nõude miinimummääras, siis

ei pea nad kohtupraktika kohaselt tõendama, millised on nende kulud. Kohus on rikkunud

tõendite kogumise norme.

Maakohus oleks pidanud rahuldama tagasiulatuva elatise nõude, kuna kostja ei ole

hagejaid ülal pidanud (PKS § 108).

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kostja nõustub maakohtu seisukohtadega. Hagejad soovisid elatise sidumist Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga. Maakohus leidis, et elatise sidumine

kuupalga alammääraga ei täida enam oma esialgset eesmärki ning ei ole käesoleva

menetluse puhul mõistlik.

Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet. Samuti elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema ja tema teise lapse või teiste laste asetamist

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seda põhjusel, et õigustatud isik ei ole

esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes

ülalpidamist tagantjärgi. Vanemad elasid koos kuni septembrini 2019, kasvatasid lapsi

ühiselt ning kandsid eelduslikult koos lastega seotud kulud. Hagejate seaduslik esindaja ei

ole põhjendanud, miks ta ei ole esitanud hagiavaldust elatise saamiseks koheselt kohtusse,

kui selgus, et kostja vabatahtlikult elatist ei tasu, vaid tegi seda ligi pool aastat hiljem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus

rahuldas mõlema hageja nõude ühekordse elatise saamiseks ajavahemiku 16. veebruar

2020 kuni 13. mai 2020 eest väiksemas ulatuses kui 195 eurot 54 senti ning nõude alates

14. maist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatise saamiseks väiksemas

ulatuses kui 165 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab

kostjalt kummagi hageja kasuks välja ajavahemiku 16. veebruar 2020 kuni 13. mai 2020

eest ühekordse elatise 195 eurot 54 senti ning alates 14. maist 2020 igakuise elatise 165

eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7(11)

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Hagejad on apellatsioonkaebuse esimeses palvepunktis taotlenud maakohtu otsuse

tühistamist. Samas nähtub punktidest 3 ja 5 ning kaebuse põhjendustest, et hagejad

vaidlustavad maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagi igakuise elatise väljamõistmiseks

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras ja tagasiulatuva elatise saamiseks PKS § 108

alusel rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi

rahuldas ning mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks ajavahemiku 16. veebruar 2020 kuni

13. mai 2020 eest välja ühekordse elatise 108 eurot 47 senti ja alates 14. maist 2020

igakuise elatise 135 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Selles osas on maakohtu

otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega

vaidlustatud osas.

9. Mõlemad hagejad on palunud mõista kostjalt välja PKS § 101 lg 1 järgse

miinimumelatise, samuti tagasiulatuva elatise PKS §-s 108 alusel. Pooled vaidlesidki

maakohtu menetluses selle üle, kas kostja peab maksma hagejatele elatist PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määras või tuleb elatist PKS § 102 lg 2 alusel vähendada. Kostja väitis, et

tema sissetulek ei võimalda tasuda mõlemale hagejale elatist miinimummääras. Kostja on

maakohtule esitanud tööandja Aktsiaseltsi Hansa Candle poolt väljastatud palgatõendi

(tl 93), konto väljavõtted (tl-d 91–92) ja üürilepingu (tl 94). Samuti väitis kostja, et ajal,

mil hagejad viibivad tema juures, kannab ta nende ülalpidamiseks kulutusi ning osa laste

vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Lisaks tuleks kostja arvates laste

ülalpidamiskulude hindamisel arvestada lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringuga.

Eelmärgitu üle on poolte vahel vaidlus ka apellatsioonimenetluses.

10. Maakohus jõudis vaidlustatud otsuses järeldusele, et kostja ei ole võimeline tasuma

hagejatele igakuiselt elatist miinimummääras (PKS § 101 lg 1) ning esineb mõjuv põhjus

elatise vähendamiseks (PKS § 102 lg 2). Hagejate tagasiulatuva elatise nõude (PKS § 108)

jättis maakohus rahuldamata.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse

hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Sellisesse otsustusse saab kõrgema astme kohus

sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohus ei nõustu käesolevas asjas maakohtu poolt igakuise elatise määramisel

arvesse võetud riikliku lapsetoetuse ulatusega. Selles osas on maakohus diskretsioonipiire

ületanud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis kostjalt

kummagi hageja kasuks välja mõistmata ajavahemiku 16. veebruar 2020 kuni 13. mai 2020

eest ühekordse elatise väiksemas summas kui 195 eurot 54 senti ning alates 14. maist 2020

igakuise elatise väiksemas ulatuses kui 165 eurot. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha

eelnimetatud nõuete täiendavaks rahuldamiseks ise uue otsuse.

11. Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina saab alla seaduses sätestatud

alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista

mõjuval põhjusel. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud

näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas

8(11)

esineb

mõjuv

põhjus

miinimumelatisest

väiksema

elatise

väljamõistmiseks

(vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuva

põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks

kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel

saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid

tagatud.

11.1. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab

olla lisaks seaduses nimetatutele igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse

määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil (nt

vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega),

samuti vanema halb varaline seisund. Miinimumelatisest väiksema elatise saab välja

mõista juhul, kui mõni viidatud asjaoludest on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal

lapse õigustatud huve (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17,

p 28.2).

11.2. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et praeguses asjas on põhjendatud võtta

igakuise elatise määramisel arvesse riiklik lapsetoetus. Lapsetoetuse saamine on mõjuv

põhjus miinimumelatise vähendamiseks koostoimes muude asjaoludega – ennekõike

kostja halva varalise seisundiga ning hagejate kulude jooksva kandmisega (PKS § 102

lg-d 1 ja 2).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka eeldada, et lapsetoetuse arvel kaetakse lapse vajadusi

ning nende maksmine peab selliselt reeglina tulema kasuks mõlemale vanemale

(perehüvitiste seaduse (PHS) §-d 2, 3 ja 15). Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjendust

sellele, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades saaks kasu

lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu ainuüksi seetõttu, et ta elab teisest

vanemast ja lapsest lahus. Seega tuleks pool lapsetoetusest (juhul kui on tõendatud

lapsetoetuse saamine) üldjuhul alati elatisest maha arvata. Laps võib tõendada, et selline

mahaarvamine on põhjendamatu, kuna tema vajadused on miinimummäärast suuremad.

Praegusel juhul ei esine ringkonnakohtu arvates hagejatel ülekaalukaid huve, mis

võimaldaksid jätta lapsetoetuse maksmisega ülalpidamiskohustuse ulatuse üle

otsustamisel arvestamata.

11.3. PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel alates sünnist kuni

16-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause alusel on põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus

lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Paragrahvi lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse

suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Seega tuleks elatisest maha arvata 30

eurot, s.o pool lapsetoetusest (ühe lapse kohta).

Maakohus leidis, et kostjal tuleb tasuda mõlemale hagejale igakuiselt elatist 135 eurot.

Otsuse põhjenduste kohaselt tasuvad vanemad selliselt laste kasuks elatist 540 eurot

(135 eurot × 2 × 2), lisaks makstakse lastele peretoetust 120 eurot (60 eurot × 2) ning kostja

kannab lastele kulutusi ajal, kui nad viibivad tema juures (75 eurot). Seega peaksid

vanemad ühe lapse (hageja) ülalpidamiseks kandma 367 eurot 50 senti (735 eurot ÷ 2).

Lähtudes maakohtu arvestustest, tuleks ühel vanemal kanda lapse ülalpidamiseks seega

183 eurot 75 senti kuus. Sellele vaatamata on maakohus leidnud, et kostjal tuleb tasuda

9(11)

ühele lapsele elatist üksnes 135 eurot kuus. Ringkonnakohtule nähtuvalt on maakohus

võtnud elatise suuruse hindamisel sisuliselt arvesse lapsetoetuse täies ulatuses (60 eurot),

mitte üksnes pooles ulatuses (30 eurot). Ringkonnakohus sellise maakohtu käsitlusega ei

nõustu. Ringkonnakohus leiab, et igakuise elatise suurust 135 eurot tuleb suurendada poole

PHS § 15 ja § 16 lg 1 p 1 alusel makstava igakuise lapsetoetuse võrra (hetkel on pool

lapsetoetusest pere ühe lapse kohta 30 eurot). Seega tuleb kostjalt alates 14. maist 2020

mõlema hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 165 eurot kuni hagejate täisealiseks

saamiseni. Järelikult tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt

kummagi hageja kasuks välja mõistmata igakuise elatise 30 eurot.

Ringkonnakohus lisab, et igakuise elatise suurus 165 eurot vastab eelduslikult ka ühe lapse

(hageja) vajadustele. Hagiavalduse järgi on ühe lapse igakuised kulud 383 eurot 33 senti

(1150 eurot ÷ 3) (tl 3), millest ühe vanema kanda peaks jääma 191 eurot 67 senti.

Arvestades praeguses asjas esinevaid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks ning

võttes seetõttu arvesse pool lapsetoetusest (30 eurot), kujunekski elatise suuruseks

samaväärne summa (161 eurot 67 senti).

11.4. Kuivõrd ringkonnakohus leiab maakohtust erinevalt, et põhjendatud igakuise

elatise suurus ühele lapsele on 165 eurot, tuleb vastavalt muuda ka maakohtu poolt alates

hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja mõistetud ühekordse elatise suurust.

Arvestades kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suurust 165 eurot ning maakohtu

18. veebruari 2020. a hagi tagamise määrust (tl-d 35–36), pidi kostja tasuma elatist ühele

lapsele 2020. aasta veebruaris 38 eurot 28 senti (14 päeva eest, arvestades, et hagi tagamise

määrus tehti 18. veebruaril 2020), märtsis 65 eurot, aprillis 65 eurot ja mais

27 eurot 26 senti (13 päeva eest), s.o kokku 195 eurot 54 senti. Seega tuleb kummagi hageja

kasuks ülalmärgitud perioodi eest välja mõista ühekordse elatise katteks täiendavalt

87 eurot 7 senti (195 eurot 54 senti - 108 eurot 47 senti).

12. Apellatsioonkaebuse muud väited ei anna alust hinnata esitatud tõendeid

maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

Seega muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654

lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse nendele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste järgi oleks maakohus pidanud määrama elatise

muutuva suurusena ning siduma selle PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääraga.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtul elatise määramisel muutuva suurusena ja selle

sidumisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääraga ulatuslik kaalutlusruum. Nagu eespool

märgitud, saab kõrgema astme kohus kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustusse sekkuda vaid

juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates

ei

anna

apellatsioonkaebuse

väited

alust

käesolevas

asjas

maakohtu

diskretsiooniotsustusse selles osas sekkuda ning elatist muutuva suurusena määrata.

Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda

järeldusi vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 442 lg 8) põhjendatud.

12.2. Iseenesest nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei saa

elatise suuruse määramisel ja lapse vajaduste hindamisel tugineda üksnes lapse

vajaduspõhise miinimumelatise uuringule. Siiski ei nõustu ringkonnakohus hagejate

10(11)

etteheitega, nagu oleks maakohus hagejate ülalpidamiskulude hindamisel lähtunud üksnes

eelnimetatud uuringust. Samuti ei ole põhjendatud hagejate seisukoht, et uuringuga ei

tohtinuks asjas üldse arvestada.

12.2.1. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas

maakohtu käsitlus, mille kohaselt ei täida miinimumelatis tõenäoliselt enam oma algset

eesmärki, s.o rahuldada õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi. Miinimumpalk ei seostu

laste tegelike vajadustega. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Hetkel

kehtivat miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks kogu oma sissetuleku maksma

elatiseks. Seega võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla

miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu

tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks

jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 14, p 30).

12.2.2. Kuigi praeguses asjas on elatise nõue esitatud miinimumsuuruses, ei ole siiski

tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega. Kostjalt nõuavad elatist kaks last (hagejad),

kes viibivad osa ajast elatise maksmiseks kohustatud vanema juures. Lisaks on kostjal halb

majanduslik seis ning elatise määramisel tuleb arvesse võtta ka riiklikku peretoetust. See

tähendab, et elatise suuruse määramisel tuleb hinnata laste tegelikke ülalpidamiskulusid.

Kostja on palunud võtta uuring arvesse just laste ülalpidamiskulude hindamisel. Maakohus

ongi elatise suurust võrrelnud uuringus välja toodud eelduslike ülalpidamiskuludega,

leides, et laste keskmised vajadused on eelduslikult madalamad kui praegune elatise

seaduses sätestatud miinimummäär.

12.2.3. Siiski lähtus maakohus elatise suuruse vähendamisel ennekõike kostja

majanduslikust seisust, sh sissetuleku suurusest (690 eurot kuus, tl-d 91–93), tema

peamisest püsikulust (üür, tl-d 94–95) ning hagejate seaduslikule esindajale laekuvates

lapsetoetustest. Maakohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi

kogumis, igakülgselt ning otsuses oma hinnanguid põhjendanud.

12.3. Arvestades kostja praegust majanduslikku seisu, tema ülalpidamisvõimet ja muid

elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, jättis maakohus hagejate tagasiulatuva

elatise nõude (PKS § 108) põhjendatult rahuldamata.

PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike

ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet. Kui hagejad leidsid, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleksid nad saanud

esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem. Üksnes sel moel oleks olnud

võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (rahuldada

õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas

vajalikud vahendid nende rahuldamiseks (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12; Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-16, p-d 19 ja 20).

Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks säästetud rahalisi vahendeid või kuuluks talle

muud vara, mille arvelt tagasiulatuvat elatist täita. Seega asetaks tagasiulatuva elatise

väljamõistmine kostja eelduslikult äärmiselt raskesse olukorda ning see oleks talle

ebamõistlikult koormav. Kui kostja satub tagasiulatuva elatise väljamõistmise tõttu

11(11)

äärmiselt raskesse olukorda ega suuda seetõtu tasuda igakuist elatist, ei ole see ka enam

laste (hagejate) huvides. Lisaks on maakohus põhjendatult leidnud, et eelduslikult kandsid

vanemad kuni ühise kooselu lõppemiseni septembris 2019 laste kulusid ühiselt.

Vastupidist ei ole asjas tõendatud.

12.4. Ringkonnakohus lisab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava

sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, sh võimalusel teenima lisasissetulekut,

töökohta vahetama ning vajadusel müüma endale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuse

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise

hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit

jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal esineks

sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (sh tervislikke probleeme). Seega võib kostjal olla

vajalik hagejate ülalpidamiskohustuse täitmiseks teenida lisasissetulekut või vahetada

töökohta.

12.5. Hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning

palunud teha uue otsuse, millega jätta kõik hagejate maakohtu menetluses kantud

menetluskulud kostja kanda. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, ei

ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Arvestades hagi rahuldamise ulatust,

sh tagasiulatuva elatise rahuldamata jätmist, on maakohus õigesti jätnud menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

12.6. Eelmärgitust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt.

13. Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulud TsMS § 163 lg 1 (kolmanda alternatiivi)

järgi poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus

menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest