2-19-3891/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Meeli Kaur ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3891

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.12.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2 387,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja ZZ, lepinguline esindaja Angela

Jürgenson

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.10.2020

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 03.12.2019 otsus osas, millega jäeti kostjalt hageja

kasuks igakuine elatis 195,88 eurot ja elatise võlgnevus 2037,28 eurot välja

mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni

terviklikus sõnastuses märgitule. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja igakuise elatise alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas

4,69 eurot ning tagasiulatuva elatise summas 48,7 eurot.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista YY-lt XX kasuks välja igakuine elatis 200,57 eurot alates 13.03.2019

kuni XX täisealiseks saamiseni.

3.3. YY on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb

tasuda

hageja

seadusliku

esindaja

ZZ

pangakontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) selgitusega „elatis X-le“.

2-19-3891

3.4. Mõista YY-lt XX kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.05.2018 –

12.03.2019 eest summas 2085,98 eurot.

3.5. Jätta rahuldamata hageja elatise võlgnevuse nõue summas 758,02 eurot.

3.6. Jätta maakohtu menetluskulud YY kanda.

3.7. Määrata XX maakohtu menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 252 eurot.

3.8. Välja mõista YY-lt XX kasuks maakohtu menetluskulude hüvitisena 252 eurot,

millelt tuleb YY-l XX-le tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.9. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 70% ulatuses YY ja 30% ulatuses XX

kanda.

3.10. Määrata XX ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 80

eurot. YY-l ei ole menetluskulusid tekkinud.

3.11. Välja mõista YY-lt XX kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele

ringkonnakohtu menetluskulude hüvitisena 56 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 13.03.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu, milles palub kostjalt välja mõista

elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.03.2018 kuni 12.03.2019 eest summas 2844 eurot ning

alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt elatise seadusjärgses

miinimummääras.

2. Hageja elab emaga. Hageja igakuised kulud on kokku 461,4 eurot kuus: kommunaalkulud

70,5 eurot, elekter 7,25 eurot, internet 3,82 eurot, toit 150 eurot, TV kulud 3,50 eurot, tervishoid

20 eurot, hügieenikulu 20 eurot, koolikohutuse täitmisega seotud kulud 40 eurot, riided ja

jalanõud 70 eurot, IT-kool 48 eurot, inglise keel 20 eurot, vaba aja kulud 8,33 eurot. Hageja

ema sissetulek on keskmiselt 800 eurot kuus töötasuna, millele lisandub peretoetus 60 eurot

kuus.

3. Hageja ei kohtu kostjaga ega ööbi kostja juures, vaid suhtleb ja veedab aega vanavanematega.

Hageja ööbis vanavanemate juures seetõttu, et hageja emal oleks võimalik tööl olla ja

sissetulekut teenida. Vanavanemad ei kandnud ega kanna hagejaga seotud vältimatuid kulutusi.

4. Hageja vaidleb kostja poolt märgitud kuludele vastu. Laenumakseid ei saa hageja huvides

tehtud kulutusena arvesse võtta. Hageja huviringide eest maksab kostja ema. Kostja ei ole

tõendanud enda kulutusi seoses hagejaga.

2-19-3891

Kostja vastuväited

5. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ja tema vanemad on vabatahtlikult täitnud hageja

ülalpidamiskohustust.

6. Kostja maksab hageja elukohaks oleva korteri laenumakseid, ostab hagejale riideid ja toitu

ning maksab huviringide eest. Kostja kulud hageja ülalpidamiseks on 338,16 eurot kuus.

7. Hageja poolt märgitud vajadused ei ole põhjendatud. Toidu- ja elamiskulud peaksid olema

väiksemad. Hageja viibib poole ajast kostja vanemate juures, seega kulu tuleks jagada kahega.

Hageja ema töö on vahetustega, s.o hommikuvahetusel peab ta kodust lahkuma kell 06.00 ja

õhtuvahetusel tuleb koju peale kella 23.00. Kuna hageja on veel väike, ei saa ta üksi kodus

hakkama, mistõttu on hageja 2 nädalat kuus, mil tema ema töötab õhtuses vahetuses, kostja

vanemate juures.

8. Alates 2013. a on kostjal uus perekond, kellega on ühine majapidamine. XX.XX.XXXX

sündis kostjale teine laps QQ.

9. Enne 2018. a maikuud on kostja kandnud hageja emale kokkuleppe alusel üle hageja

ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Alatest 2018. a aprillist on kostja majanduslik olukord

halvenenud. Kostja abikaasa WW vanem poeg on sügava puudega ja vajab pidevat

ööpäevaringset hooldamist, mistõttu abikaasal puudub võimalus töötada täies mahus. Seoses

sellega on noorema lapse ülalpidamine enamasti kostja kohustus. Kostja töötasu on 1300 eurot

kuus. Sellest ei piisa, et kulutada iga lapse peale 500-600 eurot kuus. Hagi rahuldamine tooks

kaasa kostja teisele lapsele ebavõrdse olukorra.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 4,69 eurot

kuus ning elatise võlgnevuse perioodi 01.05.2018 kuni 12.03.2019 eest summas 48,7 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras hageja menetluskulud kindlaks.

11. Kostja teise lapse tõttu ei pea maakohtu hinnangul kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat

summat vähendama, kuna kostja sissetulekud on teise lapse ülalpidamiseks piisavad. Maakohus

leidis, et antud juhul esineb perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 sätestatud mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuna hageja viibib vanavanemate

juures 50% ajast ja nemad kannavad hagejaga seotud kulusid, mida tuleb lugeda kostja kuluks.

Seega täidab kostja osaliselt hageja ülalpidamiskohustust.

12. Tõendatud on hageja ema poolt hageja kulude kandmine summas 461,4 eurot kuus. Kostja

on tõendanud enda kulusid hagejale 338,16 eurot kuus. Kuna 50% ajast viibib hageja

vanavanemate juures, tuleb hageja esindaja kommunaalkulusid, elektrikulu ja toidukulu

vähendada 50% võrra, mistõttu on hageja igakuised kulud kokku 557,09 eurot (kummagi

vanema osa 278,55 eurot). Kuna kostja tasub hageja elukohaks oleva korteri laenumakseid, siis

tuleb hageja eest kantavaks kuluks lisaks arvestada 64,3 eurot kuus. Seega kannab kostja ühes

kuus kulusid 273,86 eurot, mistõttu on igakuine täiendav kulu, mida kostja peab kandma 4,69

eurot.

13. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt nõudnud tagasiulatuva elatise tasumist. Kohus

luges tuvastatuks vanemate vahelise kokkuleppe, mille kohaselt kostja tasus hagejale 150 eurot

kuus alates 01.03.2018 kuni 30.04.2018. Nimetatud perioodi osas on kostja seega

2-19-3891

ülalpidamiskohustuse täitnud. Kuna kostja peab kandma igas kuus 4,69 eurot, kuulub

tagasiulatuvalt alates 01.05.2018 kuni hagi esitamiseni väljamõistmisele 48,7 eurot.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldamata jättis.

15. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme (PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2) ning

rikkus kohtuotsuse põhjendamiskohustust.

16. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Hageja vanaisa ütlused ei ole usaldusväärsed. Hageja

ei viibi vanavanemate juures 50% ajast, vaid tuleb nende juurde alles õhtul. Ööbimiste arv on

10 korda kuus. Maakohus ei tuvastanud kulusid, mida vanavanemad kannavad ja kuidas neid

kulusid saab hageja huvides tehtud kuludeks pidada. Kostja pole ka tõendanud, et oleks

vanavanematele nende tehtud kulu hüvitanud. Hageja viibimine vanavanemate juures ei

vähenda hageja ema kulusid.

17. Kostja ei ole enda poolt hagejale tehtud kulutusi tõendanud. Kostja ei ole ostnud hagejale

riideid. Huviringides osalemist ei ole vanemad omavahel kokku leppinud. Huviringi kulu 41

euro eest kuus tasub hageja vanaema, mitte kostja.

18. Maakohus on õigustamatult vähendanud hageja jaoks vajalikke kulutusi ning kokkuvõttes

leidnud, et hageja vajalikuks igakuiseks kuluks on kõigest 461,40 eurot kuus, hageja esitatud

602 euro asemel. Maakohus on ebaõigesti hageja ema kulutuseks hageja vaba aja sisustamiseks

kõigest 8,33 euro ulatuses sünnipäevapeo kulu, jättes muud vaba ajaga seotud kulud, sh ujumise

arvestamata ja otsustuse põhjendamata. Maakohus ei ole arvestanud ka hageja sidekuludega.

Otsusest ei selgu, mis ajast hageja pikapäevakulu enam ei ole.

19. Eluasemelaen ei ole hageja huvides tehtud kulu. See on hageja vanemate vaheline ühisvara

jagamise teema, mida ei saa elatise asjas arvestada.

Vastustaja seisukoht

20. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja

mõistmata alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise ½ Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras ning elatise võlgnevuse perioodi 01.05.2018 –

12.03.2019 eest täiendavalt 2 795,3 eurot. Maakohtu otsus on seega jõustunud vaidlustamata

osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 13.03.2019

kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 4,69 eurot ning tagasiulatuva elatise summas 48,7

eurot.

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas

uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt alates 13.03.2019 kuni hageja

täisealiseks saamiseni igakuine elatis 195,88 eurot ning elatise võlgnevus perioodi 01.05.2018

– 12.03.2019 eest summas 2037,28 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2-19-3891

Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse

resolutsiooni, tuleb esitada otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus (TsMS § 654 lg 2²).

23. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2

sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).

Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu

28.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Maakohus leidis, et hageja vajadused

eluaseme-, elektri- ja toidukulude osas on 50% ulatuses kaetud kostja poolt, mistõttu esineb

alus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja vanavanemate poolt hageja vajaduste

rahuldamise ulatuse ning kostja poolt kulude kandmise ulatuse tuvastamisel ebaõigesti

hinnanud tõendeid, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus muudab selles

osas maakohtu otsust.

24. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ema sissetulek on keskmiselt 800 eurot kuus töötasuna,

millele lisandub peretoetus 60 eurot kuus ning kostja sissetulek on 1300 eurot kuus.

Ringkonnakohtus ei vaidle pooled ka selle üle, et kostja pole suuteline kostja teise lapse tõttu

hagejale miinimummääras elatist maksma. Pooled vaidlevad hageja vajaduste ulatuse, hageja

vanemate poolt kantud kulude ulatuse ja selle üle, kas ja kui palju aega viibib hageja enda

vanavanemate juures ning kas nemad seejuures kannavad hageja ülalpidamiskulusid.

25. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole kõiki hageja

kulusid arvesse võtnud ja on ebaõigesti leidnud, et hageja kuludeks on 461,4 eurot hageja poolt

hagiavalduses märgitud 602 euro asemel. Kolleegium juhib tähelepanu, et hageja on oma

hilisemas 09.08.2019 menetlusdokumendis hageja elamiskulusid täpsustanud, märkides, et

need on 85 eurot kuus, sealhulgas on esile toodud ka hageja sidekulud. Vastavad kulud olid

hagiavalduses märgitud suuruses kokku 102 eurot (= 95 + 7). Samuti on maakohus lähtunud

hagiavalduses märgitud vältimatute muude kulude osas mitte hageja poolt kokku liidetud 200

eurost, vaid nende detailsest kulude jaotusest: IT kool 48 eurot; inglise keel koolis 20 eurot;

vaba aeg, ujumine ja sünnipäev kokku 100 eurot aastas, mis moodustab ühes kuus 8,33 eurot.

Kokku moodustavad need kulud 166,33 eurot, mitte hageja poolt märgitud 200 eurot. Lisaks

on maakohus hagiavalduses märgitud kuludest põhjendatult maha arvanud pikapäevarühma

kulu 90 eurot. Kostja väitel laps ei käi enam pikapäevarühmas ja hageja ei ole sellele vastu

vaielnud. Maakohus on seega õigesti lähtunud sellest, et hageja ema poolt hageja huvides

kantud kuluks on 461,4 eurot kuus.

26. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et hageja ülalpidamiskulud on sedavõrd suured. Lapse

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et lapse

vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei

ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt

Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta

enda vajadusi tõendama (vt selle kohta ka Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-15-

15909, p 12). Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista

miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-

118651, p 14). Maakohus on hageja vajadusi hinnanud ja on leidnud, et need on põhjendatud

ja kulutused nende vajaduste rahuldamiseks on 461,4 euro ulatuses on samuti põhjendatud.

2-19-3891

Ringkonnakohus nõustub sellega. Tegemist ei ole põhjendamatute vajadustega ja kulutused

nende vajaduste rahuldamiseks on mõistlikus suuruses.

27. Kostja on vaidlustanud hageja toidukulu 150 eurot, elektrikulu 7,25 eurot ja eluasemekulu

70,5 eurot ka põhjusel, et osaliselt viibib hageja vanavanemate ülalpidamisel, mistõttu tuleb

selles osas nimetatud kulu lugeda kostja poolt hageja ülalpidamiseks tehtud kuluks. Kolleegium

ei nõustu kostja käsitlusega, et tegemist on kostja poolt tehtud kulutustega. Riigikohus on

leidnud, et muu asjaolu PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul viisil,

näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (vt Riigikohtu

09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kolleegiumi hinnangul saab muu

asjaoluna PKS § 102 lg 2 mõttes käsitleda ka teise isiku, sealhulgas hageja vanavanemate poolt

hageja vajaduste rahuldamiseks vajalike kulude kandmist. Maakohus leidis õigesti, et hageja

vanavanemate poolt hageja kulude kandmist saab tõendada ka ühe vanavanema ütlustega. Siiski

ei nõustu kolleegium sellega, et hageja vanaisa HH ütlustega on tõendatud hageja viibimine

vanavanemate juures 50% ajast ühes kuus. Tunnistaja ütluste kohaselt viibib hageja

vanavanemate juures 14-15 päeva kuus, kui tema ema töötab öövahetuses ja mõnikord on

hageja nende juures ka teistel päevadel. Tunnistaja sõnul „läheb laps peale kooli koju, õpib, siis

võtame lapse enda juurde, sööme õhtust, õpime, kas peseme pesu või puhastame hambaid, siis

magama. Laps magab meil.“ Samuti kinnitab tunnistaja, et hommikul sööb laps samuti nende

juures ja läheb siis kooli (tl 100-101). Kolleegiumi hinnangul ei ole tunnistaja ütluste

usaldusväärsuses põhjust kahelda. Asjaolust, et tegemist on kostja vanemaga, ei saa järeldada,

et ta annaks oma lapselapse huve kahjustavaid ütluseid. Kolleegium leiab, et tunnistaja ütlused

tõendavad seda, et hageja viibib vanavanemate juures kokku kahel nädalal kuus. Samuti

tõendavad need ütlused, et hageja viibib seal igal korral õhtust hommikuni, seega ligikaudu 12

tundi ööpäevast, mis moodustab ühes kuus ligikaudu 25% ajast. Riigikohus on leidnud, et ajal,

mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures

viibib (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). Samas ei saa aga

kõigi kulude osas asuda seisukohale, et nende kandmine sõltuks sellest, kelle juures hageja

viibib. Riigikohus on leidnud, et teatud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele,

hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms

kandmine ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu

08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-56-

15, p 11). Sellest seisukohast tulenevalt ei saa ka käesolevas asjas pelgalt vanavanemate juures

ühes kuus 25% ulatuses viibimisest järeldada, et hageja ema ei kannaks seetõttu hageja

eluasemega seotud kulusid. Seega on hageja poolt esile toodud hageja vajadused osaliselt

(toidukulu osas) kaetud hageja vanavanemate poolt 25% ulatuses. Hageja ema poolt kantud

kulude, 461,4 eurot, arvestus on tehtud lähtudes sellest, et hageja viibib terve kuu hageja ema

juures. Kuna kohus tuvastas hageja ühe kuu põhjendatud vajaduste katmiseks tehtavad kulud

461,4 euro ulatuses, tuleb eeltoodust tulenevalt nendest kuludest maha arvestada 25%

toidukulust, kuna selles ulatuses ei saa hageja ema lugeda kulusid kandnuks hageja huvides.

25% toidukulust on 37,5 eurot. Seetõttu moodustavad hageja ema poolt hageja vajaduste

rahuldamiseks kantud kulud ühes kuus 423,9 eurot.

28. Kostja väitel on tema poolt igakuised hageja huvides kantud kulud kokku 338,16 eurot,

millest hageja elukoha soetamiseks võetud laen on 128,6 eurot, vanavanemate juures tekkivad

kommunaalkulud 34,56 eurot, toidukulu 60 eurot, hügieenikulu 4 eurot, huviringi kulu 41 eurot,

vaba aja kulu 40 eurot ning riiete ja jalanõude kulu 30 eurot. Nendest kuludest ei saa

kolleegiumi hinnangul arvesse võtta toidukulu, kuna kohus tuvastas, et hageja põhjendatud ühe

kuu toidukulu suuruseks on 150 eurot, mis kantakse 25% ulatuses hageja vanavanemate ja 75%

ulatuses hageja ema poolt. Kolleegiumi hinnangul saab täiendava hageja vajadusena ja selle

2-19-3891

rahuldamiseks tehtava põhjendatud kuluna arvesse võtta hageja vanavanemate juures tekkivaid

kommunaalkulusid 34,56 eurot ja huviringi kulu 41 eurot. Kommunaalkulud kostja poolt

märgitud ulatuses on tõendatud kohtule esitatud hageja vanavanemate elukohaga seotud

elektriarvete ja korteriühistu arvete tasumist kinnitavate tõenditega (tl 60-66). Hageja on vastu

vaielnud kostja väitele, et huviringi kulu on tema poolt tehtud. Hageja väitel kannab huviringi

kulu hoopis kostja vanaema. Kostja ei ole sellele selgesõnaliselt vastu vaielnud ega tõendanud,

et antud kulu on tegelikult kostja poolt kantud. Kolleegiumi hinnangul on huviringide kulu

hageja vajaduste rahuldamiseks tehtud kulu, mida saab hageja arenguvajadust silmas pidades

käsitleda hageja põhjendatud vajadusena.

29. Kolleegium leiab, et samuti võib hageja põhjendatud vajaduseks pidada eluasemelaenu

kulu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasub hageja elukohaks oleva korteri soetamiseks

võetud laenu makseid. Eluasemelaen on nii nagu iga teine eluasemega seotud kulu, mida saab

arvesse võtta juhul, kui ülalpidamist vajav isik kasutab selle laenuga omandatud kinnisasja.

Näiteks on Riigikohus leidnud, et ka eluaseme kindlustamise kulud saab lapsele langevas osas

arvata lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka (vt Riigikohtu

16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 23). Seega on kolleegiumi hinnangul tegemist

kuluga, mis on vajalik hageja eluasemevajaduse rahuldamiseks. Küll aga ei saa hageja vajaduste

rahuldamiseks tehtud kuluna arvesse võtta laenumakseid tervikuna. Poolte seisukohtade

kohaselt on tegemist kaasomandis oleva korteriga ja korter kuulub võrdsetes mõttelistes osades

hageja emale ja kostjale. Kostja tasub laenumakseid seega ka hageja emale kuuluva kaasomandi

osa eest. Kuna korteris elab hageja koos emaga, saab hageja huvides tehtud kuluks pidada

laenumakseid, mis on pool hageja ema mõttelise osa eest tehtud maksest, seega ¼ kogu

igakuisest laenumaksest. Arvestades, et laenu igakuine tagasimakse moodustab kokku 128,6

eurot, saab hageja vajaduste katmiseks tehtud kuluna arvesse võtta 32,15 eurot.

30. Riigikohus on leidnud, et kohus saab elatist maksma kohustatud vanema väidet selle kohta,

et ta täidab ülalpidamiskohustust vahetult, arvestada üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid

tõendab (vt Riigikohtu 25.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu

02.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Kostja poolt esile toodud hügieeni, vaba

aja ning riiete ja jalanõude kulu kandmine hageja ülalpidamise kohustuse täitmiseks ei ole

kolleegiumi hinnangul tõendatud. Kostja esitatud tšekkidest (tl 67) pole osaliselt võimalik teha

järeldust, mille eest on makstud. Osas, milles tšekkidelt nähtub kauba ostminevõi teenuse

saamine, ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik järeldada, kuidas see seondub hagejaga. Kostjal

on ka teine laps, kellele kostja teeb kulutusi ja kohtule esitatud tšekid on kostja esitanud

tõendamaks ka teise lapse kulutusi.

31. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud kokku

569,11 eurot (= 461,4 + 32,15 + 34,56 + 41), millest hageja vanavanemate poolt kantud kulu

on 113,06 eurot (= 37,5 + 34,56 + 41). Seega kuuluvad hageja vanemate poolt kandmisele

hageja ülalpidamiskulud kokku 456,05 eurot kuus. Eelduslikult peavad vanemad osalema lapse

vajaduste rahuldamisel võrdselt (vt Riigikohtu 16.10.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p

18). Seega peavad hageja vanemad osalema hageja vajaduste rahuldamisel mõlemad 228,03

euro ulatuses. Tõendatud on, et hageja ema kannab hageja kulusid suuremas kui 228,03 euro

ulatuses ja kostja on kulusid kandnud kõigest 32,15 euro ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks alates 13.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni lisaks maakohtu poolt välja

mõistetud elatisele välja mõistmisele igakuine elatis 195,88 eurot. Koos maakohtu poolt välja

mõistetud elatisega moodustab see 200,57 eurot kuus.

32. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta maakohtu otsust ka elatise võlgnevuse väljamõistmise

ulatuse osas. Arvestades, et igakuiselt kuulus kostjal hagejale ülalpidamiskohustuse täitmiseks

2-19-3891

tasumisele 200,57 eurot, oleks maakohus pidanud kostjalt hageja kasuks perioodi 01.05.2018 –

12.03.2019 eest täiendavalt välja mõistma 2037,28 eurot. Koos maakohtu poolt välja mõistetud

elatise võlgnevusega moodustab see 2085,98 eurot.

33. Maakohtu otsus ei kuulu muutmisele osas, milles maakohus ei rahuldanud hagi perioodi

osas alates 01.03.2019 kuni 30.04.2019. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

selles osas, neid kordamata.

34. Ringkonnakohtu 09.10.2020 istungil märkis hageja, et eriolukorra tõttu ei ole hageja

vanavanemate juures enam käinud ja hageja ema on ka vahepeal kaotanud töökoha. Kostja

hinnangul ei saa nende asjaoludega arvestada. Ringkonnakohus nõustub sellega ja märgib, et

tegemist ei ole asjaoludega, mis tingiks eeltoodust teistsuguse järelduse tegemise. Töökoha

kaotus

ja

riigis

kehtinud

eriolukord

on

ajutised

asjaolud,

millest

vanemate

ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu

24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Ringkonnakohtul puudub alus eeldada, et

hageja ema poolt töökoha saamisel ei taastuks endine olukord hageja ja tema vanavanemate

suhtlemisel ning nende osa hageja ülalpidamisel.

35. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei anna alust maakohtu otsuse menetluskulude jaotust

ja kindlaksmääramist muuta. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda põhjusel, et

kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Hagi rahuldamine suuremas ulatuses kui maakohtus ei

anna seega põhjust ka maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramist ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse 70% ulatuses tuleb jätta apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja

kanda.

37. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 09.10.2020 ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku

80 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja

osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 40 eurot

(käibemaksuga). Kostja kinnitas 09.10.2020 toimunud kohtuistungil, et temal ei ole

apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud.

38. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine on põhjendatud ning nende ajakulu

on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu määr 40 eurot (käibemaksuga) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes

samuti mõistlik ja põhjendatud. Seega on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses 80

eurot.

2-19-3891

39. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 56 eurot (käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Meeli Kaur

Ande Tänav