2-18-15159/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Harju Maakohtu 06.03.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt Rahuldada Jarts OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja
Legislator headnote
AI generated2-18-15159/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 06.03.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt Rahuldada Jarts OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-18-15159
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2020, Tallinn
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Meeli Kaur ja Ande Tänav
Kohtuasi
Osaühing Joyce hagi Jarts OÜ vastu võlgnevuse,
intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Joyce apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
13 801,95 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Osaühing Joyce (registrikood
11057664), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel
Mällas
Kostja
(vastustaja):
Jarts
OÜ
(registrikood
12241312), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto
Kasak
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 09.10.2020
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 06.03.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt
otsuse põhjendusi.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Osaühing Joyce kanda.
4. Rahuldada Jarts OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja
määrata Osaühing Joyce poolt Jarts OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks 1040
eurot.
5. Mõista Osaühingult Joyce Jarts OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulud 1040 eurot.
2-18-15159
6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Osaühingul Joyce Jarts OÜ-le
tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse
(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Osaühing Joyce esitas 09.10.2018 hagi Jarts OÜ vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks
välja mõista põhivõlgnevuse 10 000 eurot, intressi 602,74 eurot ja hagi esitamise ajaks
sissenõutavaks muutunud viivise 2 399,21 eurot ning edasiulatuva viivise. Samuti palub hageja
kostjalt välja mõista hageja menetluskulud.
2. Pooled sõlmisid 10.01.2015 tähtajalise laenulepingu nr 1-2015 (edaspidi laenuleping),
millega hageja andis kostjale laenu sularahas 10 000 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 3
kohustus kostja laenusumma hagejale tagastama 11.10.2015 ning vastavalt punktile 2 tasuma
laenusummalt intressi 8% aastas. Laenuraha saamist on kinnitanud kostja endine juhatuse liige
QQ. Kostja oma kohustust lepingus määratud tähtajaks ei täitnud. Kuivõrd laenulepingut
käendasid nii OÜ Aavere Agro kui Contineo OÜ, pöördus hageja kostjapoolse kohustuse
täitmiseks nii kostja enda kui ka käendajate poole. Vastavalt käendajate ja kostja omavahelisele
kokkuleppele täideti laenu tagastamise kohustus kostjale kuulunud sõiduki BMW X5
registreerimismärgiga XXXXXX (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) arvel ning
sõlmiti vastavad müügilepingud, millega hageja sai omandiõiguse sõidukile ning hageja luges
10.01.2015 laenulepingust tulenevad nõuded täidetuks.
3. 02.12.2015 alustas Põhja Prefektuur karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 tunnustel
kriminaalasja selle kohta, et 15.11.2015 on kostja juhatuse liige QQ omastanud muu hulgas
äriühingule kuuluva sõiduki BMW X5 registreerimismärgiga XXXXXX (VIN-kood
XXXXXXXXXXXXXXXXXX).
Eeltoodust
tulenevalt
on
tekkinud
olukord,
kus
laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus on jätkuvalt täitmata, kuna hageja ei ole
sõidukit enda omandisse saanud, sõiduki kostja omandist tahtevastase väljumise tõttu.
02.06.2017 esitas hageja kostjale laenulepingu täitmiseks nõudekirja. Kostja ei ole siiani laenu
tagasi maksnud.
2-18-15159
Kostja vastuväited
4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole võtnud
hagejalt laenu ning hagejal puuduvad kostja suhtes mistahes nõuded. Hageja ei ole tõendanud
kostjale laenu andmist. Hageja pole esitanud mitte ühtegi tõendit väidetava sularaha üleandmise
kohta kostjale. Kostjal puudus laenu võtmiseks mistahes majanduslik vajadus. Kostja oli
põllumajandusega tegelev äriühing, millel oli piisavas koguses rahalisi vahendeid.
5. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja poolt esitatud ja väidetavat laenusuhet tõendav
laenuleping on tagantjärele koostatud. Kostja teise juhatuse liikme ja ainuosaniku YY suhted
QQ-ga olid halvad. YY sai 21.11.2015 teada, et kostjale kuuluvad sõidukid BMW X5 ja ATV
KAWASAKI KVF650D on QQ poolt võõrandatud. YY esitas samal kuupäeval politseile QQ
suhtes kuriteoteate ja tegi kostja ainuosanikuna otsuse, millega kutsus QQ kostja juhatusest
tagasi. Kostja ei olnud hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu sõlmimisest ja väidetavast
laenu andmisest teadlik. See laenuleping on ilmunud välja alles siis, kui QQ-le sai teatavaks
tema suhtes kriminaalmenetluse alustamine. Lisaks on oluline, et hageja poolt laenulepingu
allkirjastanud isikuks on DD, kes on QQ vend.
6. Eluliselt ei ole usutav, et tänapäeval annab üks äriühing teisele äriühingule sularahas laenu.
Samuti ei ole adekvaatne hageja selgitus selle kohta, et raha võeti laenuks sularahas, kuna kostja
endine juhatuse liige ei saanud läbi teise kostja juhatuse liikme ja raamatupidajaga ning kostja
endisel juhatuse liikmel puudus juurdepääs pangaarvele. Äriühingut juhib juhatuse liige.
Juhatuse liige on äriühingu esindajaks mistahes asutuses või eraõiguslikus organisatsioonis,
sealhulgas pangas.
7. Samuti ei ole usutav, et väidetavat laenuraha on kasutatud loomasööda ostmiseks. Loomasööt
toodeti valdavas enamuses kostja enda poolt. Juhul kui tekkis vajadus, siis organiseeris ja tellis
loomasööda kostja tänane juhatuse liige. Juhul kui endine juhatuse liige on tõepoolest kulutanud
raha loomasöödale, jääb arusaamatuks, miks ei ole sellisel juhul võetud väidetavaid
ostudokumente raamatupidamises arvele. Samuti pole hageja esitanud ühtegi ostutšekki ega
arvet, mis tõendaksid tema väiteid. Lisaks ei ole usutav sellises koguses raha kasutamine
loomasööda ostmiseks. 2015. aastal ei olnud vajadust osta sellise summa eest loomasööta.
8. Isegi juhul kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu nõue, on väidetav võlasuhe
lõppenud. Kostja, hageja ja käendajad sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt täideti laenu
tagasimakse kohustus kostjale kuulunud sõiduki BMW X5 arvel. Sõiduki arestimine
kriminaalmenetluses ei tähenda seda, et selle omandiõigus ei ole kostjalt hagejale üle läinud.
Maakohtu otsus ja põhjendused
9. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.
10. Maakohus tuvastas, et 10.01.2015 sõlmisid hageja (esindaja DD) ja kostja (esindaja QQ)
laenulepingu, mille kohaselt annab hageja kostjale laenu summas 10 000 eurot tähtajaga kuni
11.10.2015. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendasid Aavere Agro OÜ ja
Contineo OÜ. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud kostjale laenusumma
üleandmist. Maakohus hindas koos teiste tõenditega kostja endise juhatuse liikme (juhatuse
liige kuni 23.11.2015) QQ poolt 07.12.2017 antud selgitust, mille kohaselt on ta saanud
hagejaga sõlmitud laenulepingu alusel 10 000 eurot sularahas loomadele sööda ostmiseks ja
loomade hooldamiseks, ning leidis, et see selgitus ei tõenda hagejalt kostjale laenu üleandmist.
Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kostjal ei olnud loomasööda ostmiseks laenu vaja.
2-18-15159
Lisaks ei kinnita laenusumma üleandmist hageja poolt kohtule esitatud väljatrükk
raamatupidamiskande nr 181 kohta ning hageja konto aruande väljatrükk. Samuti ei ole kostja
raamatupidamises laenu saamist kajastatud.
11. Lisaks tuvastas maakohus, et hageja ja kostja vaheline võlasuhe on lõppenud
kokkuleppega, seoses sõiduauto omandiõiguse üleandmisega hagejale. Ühestki kohtule esitatud
tõendist ei nähtu, et hageja oleks vaidlusaluse sõiduki omandi kostjale tagastanud.
Apellatsioonkaebus
12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi
rahuldada. Kohus on hinnanud asjas tõendeid ühekülgselt ning on jätnud põhjendamatult hageja
tõendid tähelepanuta, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.
13. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et pooled on 10.01.2015 allkirjastanud
laenulepingu. Samas on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et laenu ei ole hageja poolt
kostjale üle antud. Kostja juhatuse liige on kinnitanud, et ta on laenu saanud sularahas. Samuti
kinnitas ta, et laen võeti sularahas, kuna teise juhatuse liikmega tekkinud tüli tõttu puudus
juurdepääs kostja arveldusarvele. Tähtsust ei oma, mille jaoks kostja pidi raha kasutama.
14. Arusaamatu on kohtu järeldus, et laen oleks pidanud olema kajastatud kostja
raamatupidamises.
Hagejal
puudub
võimalus
kontrollida,
kuidas
kostja
enda
raamatupidamiskohustust täidab. Kas ja kuidas edastati laenuga seotud dokumendid ettevõtte
raamatupidamisse oleks saanud küsida QQ-lt, kuid kohus keeldus teda üle kuulamast. Samuti
oleks saanud küsida QQ-lt, mille jaoks kasutas QQ saadud rahalisi vahendeid.
15. Kohus on leidnud ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldades, et kostja on laenu
tagastamise kohustuse täitnud sõiduki omandiõiguse üleandmisega hagejale. QQ-l puudus
õigus sõidukiga BMW X5 tehinguid teha, mistõttu läks sõiduk kostja omandist välja
ebaseaduslikult.
Vastustaja seisukoht
16. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes
kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta
rahuldamata.
18. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja on kostjale
10.01.2015 laenulepingus märgitud laenusumma üle andnud. Maakohus leidis kolleegiumi
hinnangul põhjendatult kohtule esitatud kõiki tõendeid hinnates, et hageja ei ole kostjale raha
üleandmist tõendanud. Vaidluse korral peab laenu üleandmist laenusaajale tõendama
laenuandja (vt Riigikohtu 27.03.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08, p 11). Seega pidi
käesolevas asjas hageja tõendama, et ta on kostjale üle andnud 10 000 eurot. Hageja esitas selle
tõendamiseks kostja juhatuse liikme QQ 07.12.2017 selgituse (tl 8-9), väljatrüki hageja
raamatupidamiskandest nr 181 (tl 101) ja väljatrüki hageja raamatupidamiskonto nr 1379
2-18-15159
aruandest perioodi kohta alates 01.01.2015 kuni 31.12.2015 (tl 103). Maakohus hindas kostja
juhatuse liikme kirjalikku selgitust koos tunnistaja ZZ ütluste (tl 175-176), kostjale loomasööda
eest esitatud arvete ja nende tasumist kinnitavate maksekorralduste (tl 79-89) ning
põllumajandusloomade registri andmetega (tl 68-69) ning leidis, et nendest tõenditest tulenevalt
ei ole QQ 07.12.2017 kirjalik selgitus usaldusväärne tõend. Kolleegiumi hinnangul eksis
maakohus pidades seda tõendit ebausaldusväärseks. Tõend saab olla ebausaldusväärne kui see
ei kajasta adekvaatselt faktilisi asjaolusid, mille tõendamiseks see esitati ja seetõttu ei oma
mingit tõendusjõudu (vt tsiviilkohtumenetluse seadustik I kommenteeritud väljaanne § 238, p
3.4.2.). Kolleegiumi hinnangul hageja esitatud tõend ebausaldusväärseks ei liigitu, vaid
tegemist on dokumentaalse tõendiga, milles sisalduvat teavet tuleb hinnata koos teiste
tõenditega. Kolleegium leiab, et antud juhul ei saa asuda seisukohale, et see tõend üldse mingit
tõendusjõudu ei omaks, vaid selle tõendusjõud võib olla madalam kui sama isiku poolt
tunnistajana antavad ütlused. Maakohus on sisuliselt kostja endise juhatuse liikme selgitust
hinnanud, kuid järeldus selle tõendi kohta ei saa olla mitte ebausaldusväärsus, vaid see, et
tegemist on tõendiga, mis ei tõenda koosmõjus teiste tõenditega hageja väiteid raha üleandmise
kohta. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on
esitanud põhjendused, miks antud tõend hageja väidet ei tõenda, need on jälgitavad ja vastavad
kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Kolleegium nõustub nende põhjendustega, neid
kordamata.
19. Maakohus leidis õigesti, et laenusumma üleandmist ei tõenda ka hageja poolt kohtule
esitatud raamatupidamiskande nr 181 ning hageja konto aruande väljatrükid. Tegemist on
hageja poolt koostatud raamatupidamislike kannetega, millest ei nähtu, et tegelikult oleks raha
üleandmine toimunud. Seda ei saa järeldada ka hinnates neid kandeid koos QQ 07.12.2017
kirjaliku selgitusega. QQ kinnitus laenu saamise kohta ei ole tehtud kostja nimel, kuna
07.12.2017 ei olnud QQ enam kostja juhatuse liige ja tal puudus kostja esindusõigus. Samuti ei
nähtu 10.01.2015 laenulepingus poolte kinnitust kostjale laenu üleandmise kohta. Seega
puudub kolleegiumi hinnangul sisuliselt kostja poolne kinnitus raha saamise kohta. Arvestades
seda, et kostjal puudus vajadus laenu võtmiseks ja hageja esitanud tõendid ei tõenda laenu
üleandmist, ei saanud maakohus jõuda teistsugusele lõppjäreldusele.
20. Õige on hageja märkus, et tal puudub võimalus kontrollida, kas ja kuidas kostja enda
raamatupidamiskohustust täidab. Samas saab kolleegiumi hinnangul asjaolust, et laenu ei ole
kostja raamatupidamises kajastatud, kogumis teiste tõenditega teha järelduse, et hageja ei ole
kostjale laenu üle andnud. Lisaks sellele, et laenu ei ole kostja raamatupidamises kajastatud, on
kostja kinnitanud, et kostja raamatupidamises ei ole kajastatud ka selle laenu eest väidetavalt
tehtud kulutusi. Need asjaolud kinnitavad kolleegiumi hinnangul täiendavalt, et kostjale ei ole
laenusummat üle antud.
21. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus oleks pidanud QQ tunnistajana üle kuulama.
Hageja väitel oleks QQ-lt saanud küsida, kas ja kuidas edastati laenuga seotud dokumendid
kostja raamatupidamisse ning mille jaoks QQ kasutas saadud rahalisi vahendeid. Maakohtus
taotles hageja QQ ülekuulamist tunnistajana selgitamaks temalt, kas ta sai sularahas hagejalt
rahalisi vahendeid ning kui jah, siis milleks saadud raha kasutati. Maakohus ei rahuldanud
hageja taotlust QQ tunnistajana ülekuulamiseks põhjusel, et maakohus rahuldas kostja taotluse
kaasata QQ menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Tallinna
Ringkonnakohus rahuldas 15.11.2019 hageja määruskaebuse ja tühistas maakohtu määruse.
Sellele järgnevalt ei taotlenud hageja muutunud olukorras uuesti QQ ülekuulamist enda
varasemas taotluses märgitud asjaolude tuvastamiseks. Vastuseks kostja taotlusele kuulata QQ
tunnistajana üle, asus hageja aga seisukohale, et QQ saab üle kuulata üksnes laenulepingu
sõlmimise fakti kohta. Maakohus jättis ka kostja taotluse QQ ülekuulamiseks rahuldamata.
2-18-15159
Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt maakohus QQ üle kuulamata jättes
menetlusõiguse norme rikkunud. Hagejal oli maakohtus võimalik QQ ülekuulamiseks
täiendavalt taotlus esitada, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata. Kohus ei saa
omaalgatuslikult tunnistajat üle kuulata. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus
lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle
nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada
poolele eelmenetluses seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt
Riigikohtu 29.04.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Antud juhul ei pidanud
kolleegiumi hinnangul maakohus hagejale selgitama, et tal võib olla vajalik esitada täiendavaid
tõendeid laenusumma üleandmise tõendamiseks.
22. Hageja põhjendab laenu sularahas võtmist sellega, et QQ-l puudus teise kostja juhatuse
liikmega tekkinud tüli tõttu juurdepääs kostja arveldusarvele. Kolleegium nõustub kostjaga, et
tegemist ei ole adekvaatse põhjendusega, miks peaks äriühingu juhatuse liige laenu sularahas
võtma. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt oli QQ kostja juhatuse liige kuni
23.11.2015 ja tal oli kuni selle ajani täielik kostja esindusõigus (tl 19-20). Äriseadustiku § 181
lg 1 1.lause kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige,
kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või
ühiselt. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et QQ-l oleks juurdepääs kostja
arveldusarvele olnud piiratud. Seega, isegi kui QQ valduses ei olnud arvelduskonto
kasutamiseks ettenähtud pangakaarti, oli tal võimalus raha pangakontolt kätte saada või pangas
ülekandeid teostada.
23. Hageja väitel ei oma tähtsust, mille jaoks kostja pidi raha kasutama. Kolleegium hagejaga
ei nõustu. Tuvastamaks, kas laen on hageja poolt kostjale üle antud, on otseste raha üleandmist
kinnitavate tõendite puudumisel muuhulgas vajalik hinnata, kas ja kui siis, mis põhjusel oli
kostjal vajalik laenu võtta. Olukorras, kus hageja esitas kohtule kostja endise juhatuse liikme
kirjaliku selgituse selle kohta, et laenu oli vajalik võtta loomasööda ostmiseks, pidi kohus seega
hindama, kas sellisel otstarbel oli kostjal vajalik laenu võtta.
24. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on laenu tagastamise kohustuse täitnud, andes
selle katteks hagejale üle sõiduauto BMW X5 omandiõiguse. Maakohus leidis, et hageja ja
kostja vaheline võlasuhe on lõppenud kokkuleppega, seoses sõiduauto omandiõiguse
üleandmisega hagejale. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu poolt tuvastatu asjakohane.
Olles eelnevalt leidnud, et hagejalt kostjale raha üleandmine ei ole tõendatud, ei pidanud
maakohus hindama, kas laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus on kostja poolt
täidetud. Ringkonnakohus jätab vastavad põhjendused maakohtu otsusest välja.
25. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei ole põhjust maakohtu
menetluskulude jaotuse muutmiseks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
27. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid.
2-18-15159
28. Kostja esitas 09.10.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub
hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1200 eurot
(käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja
osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot
(käibemaksuta). Lisaks on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 09.10.2020
toimunud kohtuistungil 26 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta).
29. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on
osaliselt põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on kostja poolt apellatsioonkaebusele vastuse
koostamiseks märgitud ajakulu 4 tundi ülepaisutatud. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
on kokku 2,5 lehel ja selles tehtud etteheiteid maakohtu otsusele ei ole sedavõrd palju, et neile
vastamiseks peaks kuluma 4 tundi. Pealegi on kostja vastuses toodud seisukohad samad, mis
maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on antud menetlusdokumendi koostamise
põhjendatud ajakulu 2,5 tundi. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulu suuruseks 6 tundi ja
56 minutit.
30. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi
hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.
31. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulude
hüvitamiseks
osaliselt
ja
mõistab
hagejalt
kostja
kasuks
välja
apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1040 eurot (käibemaksu ei lisandu).
32. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse
resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest
kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Meeli Kaur
Ande Tänav