2-18-15159/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-15159

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Meeli Kaur ja Ande Tänav

Kohtuasi

Osaühing Joyce hagi Jarts OÜ vastu võlgnevuse,

intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.03.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Joyce apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

13 801,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Osaühing Joyce (registrikood

11057664), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel

Mällas

Kostja

(vastustaja):

Jarts

OÜ

(registrikood

12241312), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto

Kasak

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.10.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.03.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Osaühing Joyce kanda.

4. Rahuldada Jarts OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määrata Osaühing Joyce poolt Jarts OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks 1040

eurot.

5. Mõista Osaühingult Joyce Jarts OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud 1040 eurot.

2-18-15159

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Osaühingul Joyce Jarts OÜ-le

tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Joyce esitas 09.10.2018 hagi Jarts OÜ vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevuse 10 000 eurot, intressi 602,74 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 2 399,21 eurot ning edasiulatuva viivise. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista hageja menetluskulud.

2. Pooled sõlmisid 10.01.2015 tähtajalise laenulepingu nr 1-2015 (edaspidi laenuleping),

millega hageja andis kostjale laenu sularahas 10 000 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 3

kohustus kostja laenusumma hagejale tagastama 11.10.2015 ning vastavalt punktile 2 tasuma

laenusummalt intressi 8% aastas. Laenuraha saamist on kinnitanud kostja endine juhatuse liige

QQ. Kostja oma kohustust lepingus määratud tähtajaks ei täitnud. Kuivõrd laenulepingut

käendasid nii OÜ Aavere Agro kui Contineo OÜ, pöördus hageja kostjapoolse kohustuse

täitmiseks nii kostja enda kui ka käendajate poole. Vastavalt käendajate ja kostja omavahelisele

kokkuleppele täideti laenu tagastamise kohustus kostjale kuulunud sõiduki BMW X5

registreerimismärgiga XXXXXX (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) arvel ning

sõlmiti vastavad müügilepingud, millega hageja sai omandiõiguse sõidukile ning hageja luges

10.01.2015 laenulepingust tulenevad nõuded täidetuks.

3. 02.12.2015 alustas Põhja Prefektuur karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 tunnustel

kriminaalasja selle kohta, et 15.11.2015 on kostja juhatuse liige QQ omastanud muu hulgas

äriühingule kuuluva sõiduki BMW X5 registreerimismärgiga XXXXXX (VIN-kood

XXXXXXXXXXXXXXXXXX).

Eeltoodust

tulenevalt

on

tekkinud

olukord,

kus

laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus on jätkuvalt täitmata, kuna hageja ei ole

sõidukit enda omandisse saanud, sõiduki kostja omandist tahtevastase väljumise tõttu.

02.06.2017 esitas hageja kostjale laenulepingu täitmiseks nõudekirja. Kostja ei ole siiani laenu

tagasi maksnud.

2-18-15159

Kostja vastuväited

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole võtnud

hagejalt laenu ning hagejal puuduvad kostja suhtes mistahes nõuded. Hageja ei ole tõendanud

kostjale laenu andmist. Hageja pole esitanud mitte ühtegi tõendit väidetava sularaha üleandmise

kohta kostjale. Kostjal puudus laenu võtmiseks mistahes majanduslik vajadus. Kostja oli

põllumajandusega tegelev äriühing, millel oli piisavas koguses rahalisi vahendeid.

5. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja poolt esitatud ja väidetavat laenusuhet tõendav

laenuleping on tagantjärele koostatud. Kostja teise juhatuse liikme ja ainuosaniku YY suhted

QQ-ga olid halvad. YY sai 21.11.2015 teada, et kostjale kuuluvad sõidukid BMW X5 ja ATV

KAWASAKI KVF650D on QQ poolt võõrandatud. YY esitas samal kuupäeval politseile QQ

suhtes kuriteoteate ja tegi kostja ainuosanikuna otsuse, millega kutsus QQ kostja juhatusest

tagasi. Kostja ei olnud hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu sõlmimisest ja väidetavast

laenu andmisest teadlik. See laenuleping on ilmunud välja alles siis, kui QQ-le sai teatavaks

tema suhtes kriminaalmenetluse alustamine. Lisaks on oluline, et hageja poolt laenulepingu

allkirjastanud isikuks on DD, kes on QQ vend.

6. Eluliselt ei ole usutav, et tänapäeval annab üks äriühing teisele äriühingule sularahas laenu.

Samuti ei ole adekvaatne hageja selgitus selle kohta, et raha võeti laenuks sularahas, kuna kostja

endine juhatuse liige ei saanud läbi teise kostja juhatuse liikme ja raamatupidajaga ning kostja

endisel juhatuse liikmel puudus juurdepääs pangaarvele. Äriühingut juhib juhatuse liige.

Juhatuse liige on äriühingu esindajaks mistahes asutuses või eraõiguslikus organisatsioonis,

sealhulgas pangas.

7. Samuti ei ole usutav, et väidetavat laenuraha on kasutatud loomasööda ostmiseks. Loomasööt

toodeti valdavas enamuses kostja enda poolt. Juhul kui tekkis vajadus, siis organiseeris ja tellis

loomasööda kostja tänane juhatuse liige. Juhul kui endine juhatuse liige on tõepoolest kulutanud

raha loomasöödale, jääb arusaamatuks, miks ei ole sellisel juhul võetud väidetavaid

ostudokumente raamatupidamises arvele. Samuti pole hageja esitanud ühtegi ostutšekki ega

arvet, mis tõendaksid tema väiteid. Lisaks ei ole usutav sellises koguses raha kasutamine

loomasööda ostmiseks. 2015. aastal ei olnud vajadust osta sellise summa eest loomasööta.

8. Isegi juhul kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu nõue, on väidetav võlasuhe

lõppenud. Kostja, hageja ja käendajad sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt täideti laenu

tagasimakse kohustus kostjale kuulunud sõiduki BMW X5 arvel. Sõiduki arestimine

kriminaalmenetluses ei tähenda seda, et selle omandiõigus ei ole kostjalt hagejale üle läinud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.

10. Maakohus tuvastas, et 10.01.2015 sõlmisid hageja (esindaja DD) ja kostja (esindaja QQ)

laenulepingu, mille kohaselt annab hageja kostjale laenu summas 10 000 eurot tähtajaga kuni

11.10.2015. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendasid Aavere Agro OÜ ja

Contineo OÜ. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud kostjale laenusumma

üleandmist. Maakohus hindas koos teiste tõenditega kostja endise juhatuse liikme (juhatuse

liige kuni 23.11.2015) QQ poolt 07.12.2017 antud selgitust, mille kohaselt on ta saanud

hagejaga sõlmitud laenulepingu alusel 10 000 eurot sularahas loomadele sööda ostmiseks ja

loomade hooldamiseks, ning leidis, et see selgitus ei tõenda hagejalt kostjale laenu üleandmist.

Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kostjal ei olnud loomasööda ostmiseks laenu vaja.

2-18-15159

Lisaks ei kinnita laenusumma üleandmist hageja poolt kohtule esitatud väljatrükk

raamatupidamiskande nr 181 kohta ning hageja konto aruande väljatrükk. Samuti ei ole kostja

raamatupidamises laenu saamist kajastatud.

11. Lisaks tuvastas maakohus, et hageja ja kostja vaheline võlasuhe on lõppenud

kokkuleppega, seoses sõiduauto omandiõiguse üleandmisega hagejale. Ühestki kohtule esitatud

tõendist ei nähtu, et hageja oleks vaidlusaluse sõiduki omandi kostjale tagastanud.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Kohus on hinnanud asjas tõendeid ühekülgselt ning on jätnud põhjendamatult hageja

tõendid tähelepanuta, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.

13. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et pooled on 10.01.2015 allkirjastanud

laenulepingu. Samas on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et laenu ei ole hageja poolt

kostjale üle antud. Kostja juhatuse liige on kinnitanud, et ta on laenu saanud sularahas. Samuti

kinnitas ta, et laen võeti sularahas, kuna teise juhatuse liikmega tekkinud tüli tõttu puudus

juurdepääs kostja arveldusarvele. Tähtsust ei oma, mille jaoks kostja pidi raha kasutama.

14. Arusaamatu on kohtu järeldus, et laen oleks pidanud olema kajastatud kostja

raamatupidamises.

Hagejal

puudub

võimalus

kontrollida,

kuidas

kostja

enda

raamatupidamiskohustust täidab. Kas ja kuidas edastati laenuga seotud dokumendid ettevõtte

raamatupidamisse oleks saanud küsida QQ-lt, kuid kohus keeldus teda üle kuulamast. Samuti

oleks saanud küsida QQ-lt, mille jaoks kasutas QQ saadud rahalisi vahendeid.

15. Kohus on leidnud ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldades, et kostja on laenu

tagastamise kohustuse täitnud sõiduki omandiõiguse üleandmisega hagejale. QQ-l puudus

õigus sõidukiga BMW X5 tehinguid teha, mistõttu läks sõiduk kostja omandist välja

ebaseaduslikult.

Vastustaja seisukoht

16. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

18. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja on kostjale

10.01.2015 laenulepingus märgitud laenusumma üle andnud. Maakohus leidis kolleegiumi

hinnangul põhjendatult kohtule esitatud kõiki tõendeid hinnates, et hageja ei ole kostjale raha

üleandmist tõendanud. Vaidluse korral peab laenu üleandmist laenusaajale tõendama

laenuandja (vt Riigikohtu 27.03.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08, p 11). Seega pidi

käesolevas asjas hageja tõendama, et ta on kostjale üle andnud 10 000 eurot. Hageja esitas selle

tõendamiseks kostja juhatuse liikme QQ 07.12.2017 selgituse (tl 8-9), väljatrüki hageja

raamatupidamiskandest nr 181 (tl 101) ja väljatrüki hageja raamatupidamiskonto nr 1379

2-18-15159

aruandest perioodi kohta alates 01.01.2015 kuni 31.12.2015 (tl 103). Maakohus hindas kostja

juhatuse liikme kirjalikku selgitust koos tunnistaja ZZ ütluste (tl 175-176), kostjale loomasööda

eest esitatud arvete ja nende tasumist kinnitavate maksekorralduste (tl 79-89) ning

põllumajandusloomade registri andmetega (tl 68-69) ning leidis, et nendest tõenditest tulenevalt

ei ole QQ 07.12.2017 kirjalik selgitus usaldusväärne tõend. Kolleegiumi hinnangul eksis

maakohus pidades seda tõendit ebausaldusväärseks. Tõend saab olla ebausaldusväärne kui see

ei kajasta adekvaatselt faktilisi asjaolusid, mille tõendamiseks see esitati ja seetõttu ei oma

mingit tõendusjõudu (vt tsiviilkohtumenetluse seadustik I kommenteeritud väljaanne § 238, p

3.4.2.). Kolleegiumi hinnangul hageja esitatud tõend ebausaldusväärseks ei liigitu, vaid

tegemist on dokumentaalse tõendiga, milles sisalduvat teavet tuleb hinnata koos teiste

tõenditega. Kolleegium leiab, et antud juhul ei saa asuda seisukohale, et see tõend üldse mingit

tõendusjõudu ei omaks, vaid selle tõendusjõud võib olla madalam kui sama isiku poolt

tunnistajana antavad ütlused. Maakohus on sisuliselt kostja endise juhatuse liikme selgitust

hinnanud, kuid järeldus selle tõendi kohta ei saa olla mitte ebausaldusväärsus, vaid see, et

tegemist on tõendiga, mis ei tõenda koosmõjus teiste tõenditega hageja väiteid raha üleandmise

kohta. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on

esitanud põhjendused, miks antud tõend hageja väidet ei tõenda, need on jälgitavad ja vastavad

kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Kolleegium nõustub nende põhjendustega, neid

kordamata.

19. Maakohus leidis õigesti, et laenusumma üleandmist ei tõenda ka hageja poolt kohtule

esitatud raamatupidamiskande nr 181 ning hageja konto aruande väljatrükid. Tegemist on

hageja poolt koostatud raamatupidamislike kannetega, millest ei nähtu, et tegelikult oleks raha

üleandmine toimunud. Seda ei saa järeldada ka hinnates neid kandeid koos QQ 07.12.2017

kirjaliku selgitusega. QQ kinnitus laenu saamise kohta ei ole tehtud kostja nimel, kuna

07.12.2017 ei olnud QQ enam kostja juhatuse liige ja tal puudus kostja esindusõigus. Samuti ei

nähtu 10.01.2015 laenulepingus poolte kinnitust kostjale laenu üleandmise kohta. Seega

puudub kolleegiumi hinnangul sisuliselt kostja poolne kinnitus raha saamise kohta. Arvestades

seda, et kostjal puudus vajadus laenu võtmiseks ja hageja esitanud tõendid ei tõenda laenu

üleandmist, ei saanud maakohus jõuda teistsugusele lõppjäreldusele.

20. Õige on hageja märkus, et tal puudub võimalus kontrollida, kas ja kuidas kostja enda

raamatupidamiskohustust täidab. Samas saab kolleegiumi hinnangul asjaolust, et laenu ei ole

kostja raamatupidamises kajastatud, kogumis teiste tõenditega teha järelduse, et hageja ei ole

kostjale laenu üle andnud. Lisaks sellele, et laenu ei ole kostja raamatupidamises kajastatud, on

kostja kinnitanud, et kostja raamatupidamises ei ole kajastatud ka selle laenu eest väidetavalt

tehtud kulutusi. Need asjaolud kinnitavad kolleegiumi hinnangul täiendavalt, et kostjale ei ole

laenusummat üle antud.

21. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus oleks pidanud QQ tunnistajana üle kuulama.

Hageja väitel oleks QQ-lt saanud küsida, kas ja kuidas edastati laenuga seotud dokumendid

kostja raamatupidamisse ning mille jaoks QQ kasutas saadud rahalisi vahendeid. Maakohtus

taotles hageja QQ ülekuulamist tunnistajana selgitamaks temalt, kas ta sai sularahas hagejalt

rahalisi vahendeid ning kui jah, siis milleks saadud raha kasutati. Maakohus ei rahuldanud

hageja taotlust QQ tunnistajana ülekuulamiseks põhjusel, et maakohus rahuldas kostja taotluse

kaasata QQ menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 15.11.2019 hageja määruskaebuse ja tühistas maakohtu määruse.

Sellele järgnevalt ei taotlenud hageja muutunud olukorras uuesti QQ ülekuulamist enda

varasemas taotluses märgitud asjaolude tuvastamiseks. Vastuseks kostja taotlusele kuulata QQ

tunnistajana üle, asus hageja aga seisukohale, et QQ saab üle kuulata üksnes laenulepingu

sõlmimise fakti kohta. Maakohus jättis ka kostja taotluse QQ ülekuulamiseks rahuldamata.

2-18-15159

Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt maakohus QQ üle kuulamata jättes

menetlusõiguse norme rikkunud. Hagejal oli maakohtus võimalik QQ ülekuulamiseks

täiendavalt taotlus esitada, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata. Kohus ei saa

omaalgatuslikult tunnistajat üle kuulata. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle

nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada

poolele eelmenetluses seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt

Riigikohtu 29.04.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Antud juhul ei pidanud

kolleegiumi hinnangul maakohus hagejale selgitama, et tal võib olla vajalik esitada täiendavaid

tõendeid laenusumma üleandmise tõendamiseks.

22. Hageja põhjendab laenu sularahas võtmist sellega, et QQ-l puudus teise kostja juhatuse

liikmega tekkinud tüli tõttu juurdepääs kostja arveldusarvele. Kolleegium nõustub kostjaga, et

tegemist ei ole adekvaatse põhjendusega, miks peaks äriühingu juhatuse liige laenu sularahas

võtma. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt oli QQ kostja juhatuse liige kuni

23.11.2015 ja tal oli kuni selle ajani täielik kostja esindusõigus (tl 19-20). Äriseadustiku § 181

lg 1 1.lause kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige,

kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või

ühiselt. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et QQ-l oleks juurdepääs kostja

arveldusarvele olnud piiratud. Seega, isegi kui QQ valduses ei olnud arvelduskonto

kasutamiseks ettenähtud pangakaarti, oli tal võimalus raha pangakontolt kätte saada või pangas

ülekandeid teostada.

23. Hageja väitel ei oma tähtsust, mille jaoks kostja pidi raha kasutama. Kolleegium hagejaga

ei nõustu. Tuvastamaks, kas laen on hageja poolt kostjale üle antud, on otseste raha üleandmist

kinnitavate tõendite puudumisel muuhulgas vajalik hinnata, kas ja kui siis, mis põhjusel oli

kostjal vajalik laenu võtta. Olukorras, kus hageja esitas kohtule kostja endise juhatuse liikme

kirjaliku selgituse selle kohta, et laenu oli vajalik võtta loomasööda ostmiseks, pidi kohus seega

hindama, kas sellisel otstarbel oli kostjal vajalik laenu võtta.

24. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on laenu tagastamise kohustuse täitnud, andes

selle katteks hagejale üle sõiduauto BMW X5 omandiõiguse. Maakohus leidis, et hageja ja

kostja vaheline võlasuhe on lõppenud kokkuleppega, seoses sõiduauto omandiõiguse

üleandmisega hagejale. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu poolt tuvastatu asjakohane.

Olles eelnevalt leidnud, et hagejalt kostjale raha üleandmine ei ole tõendatud, ei pidanud

maakohus hindama, kas laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus on kostja poolt

täidetud. Ringkonnakohus jätab vastavad põhjendused maakohtu otsusest välja.

25. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei ole põhjust maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

2-18-15159

28. Kostja esitas 09.10.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1200 eurot

(käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja

osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot

(käibemaksuta). Lisaks on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 09.10.2020

toimunud kohtuistungil 26 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta).

29. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on

osaliselt põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on kostja poolt apellatsioonkaebusele vastuse

koostamiseks märgitud ajakulu 4 tundi ülepaisutatud. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused

on kokku 2,5 lehel ja selles tehtud etteheiteid maakohtu otsusele ei ole sedavõrd palju, et neile

vastamiseks peaks kuluma 4 tundi. Pealegi on kostja vastuses toodud seisukohad samad, mis

maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on antud menetlusdokumendi koostamise

põhjendatud ajakulu 2,5 tundi. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulu suuruseks 6 tundi ja

56 minutit.

30. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

31. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

hagejalt

kostja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1040 eurot (käibemaksu ei lisandu).

32. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Meeli Kaur

Ande Tänav