3-19-2108/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2018

Haldusasi

OÜ ATKO Liinid kaebus Mittetulundusühing Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus tegevusele

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja

-

OÜ ATKO

Liinid,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Diana Minumets;

Vastustaja

-

Mittetulundusühing

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristiina Laarmaa

Asja läbivaatamise vorm

23.09.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ ATKO Liinid kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.11.2020, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigihanke nr 135802 tulemusena sõlmisid OÜ ATKO Liinid ja MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus 18.12.2012 Harju maakonna läänesuuna avaliku teenindamise lepingu

(läänesuuna ATL). Leping sõlmiti tähtajaliselt kuni 13.04.2021 ning mahule 14 144 000

liinikilomeetrit. Lisaks sõlmisid kaebaja ja Maanteeamet 08.03.2013 riigivara kasutusse andmise

lepingu, millega riik andis kaebajale 18.12.2012 avaliku teenindamise lepingu täitmiseks tasuta

26 riigile kuuluvat bussi.

3-19-2108

2(14)

2. OÜ ATKO Liinid esitas MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ATL-ist tulenevate

kohustuste täitmise tagatiseks AS Swedbank poolt vastustaja kasuks välja antud garantiikirja 12-

080748GF lisa nr 1, mis tagab vastustajale makse saamise maksimaalselt 708 000 eurot.

3. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus esitas 14.10.2019 kaebajale kirja, milles teatas ATL-i

ülesütlemisest ning esitas nõude leppetrahvi tasumiseks lepingu täitmistagatisele (st summas 708

000 eurot) vastavas summas. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tugines 18.12.2012 avaliku

teenindamise lepingu ülesütlemisel asjaolule, et vastustajal on esinenud kahe viimase aasta

jooksul palju olulisi lepingurikkumisi ja et kaebaja poolt hilinemiste probleemi lahendamiseks

esitatud abinõude kavad ei ole vastustaja hinnangul piisavad ning hilinemiste probleemile pole

lahendust leitud.

4. OÜ ATKO Liinid esitas 12.11.2019 Tallinna Halduskohtusse kaebuse koos esialgse õiguskaitse

taotlusega. Kaebaja esitas järgnevad nõuded:

4.1. tühistada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 14.10.2019 kiri OÜ ATKO Liinid ja MTÜ

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus vahel 18.12.2012 sõlmitud Harju maakonna läänesuuna

avaliku teenindamise lepingu ülesütlemise osas või alternatiivselt tuvastada selles osas kirja

õigusvastasus;

4.2. tühistada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 14.10.2019 kiri leppetrahvi määramist

puudutavas osas või alternatiivselt tuvastada selles osas kirja õigusvastasus või alternatiivselt

vähendada selles märgitud leppetrahvi summas 708 000 eurot mõistliku suuruseni;

4.3. keelata MTÜ-l Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus esitada tulenevalt 14.10.2019 kirjast AS-le

Swedbank mistahes nõudeid garantiikirjast nr 12-080748GF lisa nr 1 tulenevate maksete

saamiseks;

4.4. jätta menetluskulud MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kanda ning mõista MTÜ-lt

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus OÜ ATKO Liinid kasuks välja halduskohtumenetluses

kantavad menetluskulud.

5. Tallinna Halduskohus võttis 16.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse MTÜ Põhja Eesti

Ühistranspordikeskus 14.10.2019 kirja tühistamise nõudes (ülesütlemisteade ja leppetrahvi

nõue), samuti keelamiskaebuse garantiikirja nr 12-080748-GF lisa nr 1 täitmise nõude esitamise

osas.

Samuti

otsustas

kohus

esialgse

õiguskaitse

korras

peatada

MTÜ

Põhja-

Eesti Ühistranspordikeskus 14.10.2019 kirjaga esitatud leppetrahvi nõude kehtivus

tagasiulatuvalt alates 14.10.2019; keelata Swedbank AS-l garantiikirja nr 12-080748-GF lisa nr 1

alusel väljamakse tegemine ning kui garantiikiri nr 12-080748-GF lisa nr 1 on täidetud,

kohustada MTÜ-d Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus garantiikirja alusel saadud summa

Swedbank AS-le viivitamata tagastama. Esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldanud kohus osas,

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 14.10.2019 kirjaga esitatud lepingu ülesütlemisteate

peatamise osas.

6. OÜ ATKO

Liinid

(ATKO)

esitas

15.11.2019

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (ÜTK) tegevusele. Kaebusest nähtus

järgnev:

6.1. ÜTK ja ATKO vahel on 18.12.2012 sõlmitud läänesuuna avaliku teenindamise leping

(läänesuuna ATL) ja idasuuna avaliku teenindamise leping (idasuuna ATL).

6.2. ÜTK teavitas 05.04.2019 kirjaga nr 2-1/90, vedajat, et läänesuunal ületab hilinenud/ära

jäänud reiside osa 2019. a I kvartalis kokkulepitud baastaset ja selle eest rakendatakse leppetrahvi

5787 eurot. 05.04.2019 kirjaga nr 2-1/91 (kaebuse lisa 4) teavitas ÜTK vedajat, et idasuunal

ületab hilinenud/ära jäänud reiside osa 2019. a I kvartalis kokkulepitud baastaset ja selle eest

rakendatakse leppetrahvi 1480 eurot. Kirjadele oli lisatud ka ATL Lisade 5 ja 9 kohaselt

3-19-2108

3(14)

vormistatud tasusumma vähendamise aruanne ja I kvartali hilinemiste kokkuvõte. ATKO esitas

leppetrahvi rakendamise ja vastuväited 25.04.2019 kirjadega nr 76 ja 77 (kaebuse lisad 5 ja 6).

6.3. 12.07.2019 saatis ÜTK kaebajale ATL lisade 5 ja 6 vormikohased aruanded (kaebuse lisad 9

ja 19) selle kohta, et 2019. a II kvartalis ületab hilinenud/ära jäänud reiside osa baastaset ja

teavitas, et selle eest rakendatakse läänesuuna osas leppetrahvi 16 961 eurot ja idasuuna osas 8

348 eurot. 30.07.2019 esitas ÜTK kaebajale arve nr 369 lepingu alusel makstava tasusumma

vähendamise kohta summas 16 961 eurot ja arve nr 364 tasusumma vähendamise kohta summas

8 348 eurot.

6.4. ATKO esitas 29.07.2019 kirjaga nr 131 (kaebuse lisa 13) ÜTK juhatusele taotluse lääne- ja

idasuuna avaliku teenindamise lepingute baastaseme arvestuse läbivaatamiseks ja muutmiseks

proportsionaalselt sõitjate arvu kasvamisega alates hanke algusest. ÜTK vastas kaebajale

19.08.2019 kirjaga nr 2-1/185-1 (kaebuse lisa 14) ning palus esitada täiendavad selgitused. ATKO

esitas 26.08.2019 ÜTK-le märgukirja (kaebuse lisa 15), kus palus ÜTK-l toodud asjaolusid ja

selgitusi arvesse võtta ning astuda ATKO-ga läbirääkimistesse, et leida nimetatud probleemidele

lahendus.

6.5. 17.10.2019 saatis ÜTK kaebajale ATL lisade 5 ja 6 vormikohased aruanded (kaebuse lisa 16

ja 17) 2019.a III kvartali kohta ning teavitas leppetrahvi rakendamisest 23 007 eurot läänesuuna

osas ja idasuuna osas 4 534 eurot. 30.09.2019 esitas ÜTK arved nr 536 ja nr 535 tasusumma

vähendamise kohta eelnevalt viidatud ulatuses.

6.6. 18.10.2019 tasaarveldas ÜTK varasemalt määratud leppetrahvid kokku summas 60 117

eurot, vähendades selle võrra kaebajale makstavat tasu 2019.a septembrikuu eest.

7. Tallinna Halduskohus võttis 19.02.2020 määrusega ATKO kaebuse menetlusse ÜTK

05.04.2019; 12.07.2019 ja 17.10.2019 leppetrahvinõuete tühistamise nõude osas. Kohus otsustas

kaebuse liita ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-19-2108. Ühtlasi andis kohus menetlusosalistele

tähtaja kompromissi sõlmimiseks.

8. ATKO esitas 17.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse ÜTK tegevusele. Kaebusest nähtus

järgnev:

8.1. ÜTK teavitas 10.01.2020 ATKO-t, et läänesuunal ületab hilinenud/ära jäänud reiside osa

2019. a IV kvartalis kokkulepitud baastaset ja selle eest rakendatakse leppetrahvi 7472 eurot

(kaebuse lisa 3) ning idasuunal ületab hilinenud/ära jäänud reiside osa 2019. a IV kvartalis

kokkulepitud baastaset ja selle eest rakendatakse leppetrahvi 3009,47 eurot (kaebuse lisa 4).

8.2. ATKO esitas 07.02.2020 ÜTK-le vaided ülalviidatud leppetrahvinõuetele, mille ÜTK

19.02.2020 otsustega nr 2-1/44-1 ja nr 2-1/45-1 rahuldamata jättis.

8.3. 09.03.2020 ja 11.03.2020 tasaarveldas ÜTK varasemalt määratud leppetrahvid kokku

summas 10 481,47 eurot, vähendades selle võrra kaebajale makstavat tasu 2020 jaanuari- ja

veebruarikuu eest.

9. Tallinna Halduskohus võttis 23.03.2020 määrusega ATKO kaebuse menetlusse ÜTK

10.01.2020 leppetrahvinõuete ja 19.02.2020 vaideotsuste nr 2-1/44-1 ja nr 2-1/45-1 tühistamise

nõuete osas. Kohus otsustas kaebuse liita ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-19-2108. Ühtlasi

andis kohus menetlusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.

10. 04.08.2020 esitas kaebaja kohtule täiendava seisukoha ja taotlused. Tulenevalt asjaolust, et

vastustaja esitas 28.07.2020 oma 14.10.2019 leppetrahvinõude täitmiseks AS-le Swedbank

garantiikirja 12-080748GF lisa nr 1 alusel nõude väljamakse summas 708 000 eurot taotles

kaebaja asendada garantii realiseerimise keelamisnõue garantiinõude tühisuse või õigusvastasuse

tuvastamise või tühistamise nõudega. Samuti taotles kaebaja võtta menetlusse ka kaebaja

15.11.2019 ja 17.03.2020 kaebustes sisaldunud nõuded, milles kaebaja palus kohustada

3-19-2108

4(14)

vastustajat tasuma kaebajale seoses õigusvastaselt teostatud tasaarvestustega summades 60 117

eurot ja 10 481,47 eurot, kokku 70 598.47 eurot. Kuigi kohtu 19.02.2020 ja 23.03.2020 määrustes

esitatud põhjenduste kohaselt on kohtu arvates tasaarvestuse aluseks olnud leppetrahvinõuete

tühistamise nõuetega hõlmatud ka vastavad kohustamisnõuded, siis kaebaja arvates on tema

õiguste kaitseks vajalik siiski nende nõuete eraldi menetlemine ja lahendamine otsuse

resolutsioonis.

11. Tulenevalt eeltoodust on käesolevas asjas menetletavaks nõueteks järgmised nõuded:

11.1. tühistamisnõue vastustaja 14.10.2019 kirja tühistamiseks 18.12.2012 sõlmitud Harju

maakonna läänesuuna ATL-i ülesütlemise osas;

11.2. tühistamisnõue 14.10.2019 kirja tühistamiseks leppetrahvi määramist puudutavas osas

seonduvalt läänesuuna ATL-ga;

11.3. tuvastamisnõue vastustaja 28.07.2020 kirja nr 2-1/235 (nõue AS-le Swedbank

garantiikirjast nr 12-080748GF lisa nr 1 tulenevate väljamaksete saamiseks) tühisus või

õigusvastasus, alternatiivselt vastustaja 28.07.2020 kirja nr 2-1/235 tühistamisnõue;

11.4. tühistamisnõue vastustaja poolt 05.04.2019 (nr 2-1/90); 12.07.2019; 17.10.2019 ja

10.01.2020 esitatud leppetrahvinõuete ning 19.02.2020 vaideotsuse nr 2-1/44-1 tühistamiseks

seonduvalt läänesuuna ATL-iga;

11.5. tühistamisnõue vastustaja poolt 05.04.2019 (nr 2-1/91); 12.07.2019; 17.10.2019 ja

10.01.2020 esitatud leppetrahvinõuete ning 19.02.2020 vaideotsuse nr 2-1/45-1tühistamiseks

seonduvalt idasuuna ATL-iga.

11.6. kohustamisnõue, kohustada vastustajat tasuma kaebajale leppetrahvinõuete katteks

õigusvastaselt teostatud tasaarvestustega summades 60 117 eurot ja 10 481,47 eurot, kokku 70

598.47 eurot.

12. Asja arutamine toimus suulises menetluses 26.11.2019 (eelistung) ja 23.09.2020.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

13. Vastustaja 14.10.2019 kirjas sisalduv läänesuuna ATL-i ülesütlemise otsus on diskretsiooni

teostamise reeglite rikkumise ning proportsionaalsuse põhimõttega vastuolu tõttu õigusvastane,.

Kuna ülesütlemine on õigusvastane, puudub vastustajal ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg-st 1

ja ATL-i p-st 9.6 tulenev alus täitmistagatisele vastavas summas (st 708 000 eurot) leppetrahvi

nõudmiseks. Kaebajalt leppetrahvi summas 708 000 eurot nõudmine on diskretsiooni teostamise

reeglite ning proportsionaalsuse põhimõttega vastuolust tulenevalt õigusvastane ka iseseisvalt,

isegi kui läänesuuna ATL-i ülesütlemine oleks õiguspärane.

14. Läänesuuna ATL-i ülesütlemine ei vasta proportsionaalsuse testi elemendiks oleva

sobilikkuse kriteeriumile, kuna see ei täida eesmärki, milleks lepingu ennetähtaegne lõpetamine

mõeldud on – vabastada pooled lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste täitmisest enne selles

ettenähtud kohustuste täielikku sooritamist.

14.1. Kaebaja asemele uue vedaja leidmiseks riigihanke väljakuulutamine alles 09.03.2020 (st 8

kuud pärast lõpetamise läbirääkimisi ning 5 kuud pärast ülesütlemist) näitab, et vastustaja

tegelikuks eesmärgiks lepingu ülesütlemisel ei olnud poolte vabastamine oma lepinguliste

kohustuste täitmisest, vaid luua formaalselt alus läänesuuna ATL-i p 9.6 alusel täitmistagatise

sissenõudmiseks ja sellega kaebajale kahju tekitada („kaebajat karistada“ nagu vastustaja oma

30.01.2020 vastuses põhjendab).

14.2. Lepingu ülesütlemist ei muuda „sobivaks“ meetmeks ka vastustaja õigustus, justkui oleks

kaebaja „ähvardanud korduvalt“ lõpetada liiniveo teostamise 2019.a. novembrikuust. Kaebaja ei

3-19-2108

5(14)

eita, et läbirääkimistel oli kaebajal selline huvi, kuna läänesuuna ATL-i täitmine on olnud talle

väga kahjumlik ja koormav. Vaatamata sellele on kaebaja püüdnud oma lepingust tulenevaid

kohustusi parimal võimalikul moel täita ning täidab neid ka jätkuvalt edasi.

15. Läänesuuna ATL-i ülesütlemine ei vasta vajalikkuse kriteeriumile, kuna vastustaja käsutuses

olnud võimalusi arvestades saanuks vastustaja juba alates 2018.a. III kvartalist kasutada enda

lepingu p-st 3.24 tulenevat õigust lepingu mahtu vähendada ja läänesuuna ATL-i täitmisega

lõpetada. Senise kohtupraktika kohaselt vastab abinõu vajalikkuse kriteeriumile üksnes juhul, kui

eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on

vähemalt sama efektiivne kui esimene.

15.1. Läänesuuna ATL-i esemeks oli kaebaja poolt vastustajale avaliku liiniveo teenuse

osutamine mahus, mis pidi jääma vahemikku 11 528 800 – 17 293 200 liinikilomeetrit. ATL-i

täpse mahu määramine selles vahemikus (st hanketeates toodud eelduslik maht 14 411 000 km +-

20 %) oli lepingu p 3.24 järgi üksnes vastustaja lepinguline õigus. 14.10.2019 kirja esitamise

hetkeks oli lepingu eelduslik maht ehk 100% Lepinguga ettenähtud kilomeetritest 14 411 000 ära

sõidetud.

15.2. Asjaolu, et läänesuuna ATL-i p-s 9.1 oli lepingu lõppemiseks sätestatud ka tähtaeg

(13.04.2021), ei tähenda see seda, et läänesuuna ATL ei oleks saanud lõppeda varem tulenevalt

teistest seaduses sätestatud lõppemise alusest. Tähtaja saabumine on vaid üks võimalikest lepingu

lõpetamise alustest.

15.3. Kuna lepingu p 3.24 järgi oli lepingust tuleneva mahu määratlemine üksnes vastustaja

lepinguline õigus, siis alates minimaalse lepingumahu (11 528 800 km) täitmisest vedaja poolt

2018.a. III kvartalis, oli vastustaja kasutuses ka kõik võimalused korraldada kaebaja asemele uue

vedaja leidmiseks nõuetekohane riigihange ning leping kaebajalt mahtude äravõtmisega lõpetada

(lepingu p 3.24 järgi oli vaja selleks vaid min 10 päeva ette teatada).

15.4. Vastustajal polnud mistahes takistusi läänesuuna ATL-i esemeks olevate liinide osas

riigihankeid läbi viia (st kaebajalt lepingu p 3.24 alusel mahtu ära võtta ja riigihankega teisele

vedajale anda). Näiteks riigihange nr 203132 (nn Lääne 2 hange) saigi vastustaja poolt 13.12.2018

kuulutatud välja läänesuuna ATL-i esemesse kuulunud ja kaebaja poolt teenindatud liinide

üleandmiseks teisele vedajale.

16. Ülesütlemine on vastuolus hea halduse ja hea usu põhimõtetega Praegusel juhul ei ole

vastustaja lepingu täitmisel käitunud mõistliku ja heauskselt käituva lepingupartnerina ning

lepingu ülesütlemine on poolte senist käitumist ning tekkivaid kahjusid arvesse võttes ebaõiglane.

16.1. Kaebaja pöördus juba 2018.a. suvel pärast tasuta ühistranspordi kehtestamist vastustaja

poole (12.11.2019 kaebuse lisa 4), et tulenevalt reisijate arvu kasvust ning mahtude suurenemisest

juba üle 40 % on kiiresti vaja leida lahendus liinimahtude vähendamiseks. Samuti oli vastustajale

vastavalt kaebaja poolt esitatavatele aruannetele teada kaebaja kahjumi oluline suurenemine

alates 2017 aastast (12.11.2019 kaebuse p 58 tabel), kui suurenes hüppeliselt reisijate arv, ning

seoses planeeritud tasuta ühistranspordi kehtestamisega oli oodata üksnes reisijate arvu olulist

kasvamist.

16.2. Mistahes samme mahtude suurenemisest tingitud probleemide lahendamiseks aga

vastustaja ei astunud ning vältis kõikvõimalikke diskussioone mõistliku lahenduse leidmiseks.

16.3. Kaebaja ei eitagi, et läänesuuna ATL-i täitmine osutus tulenevalt suurtest kahjumist temale

raskeks. Küll ei nõustu kaebaja sellega, et need oleks põhjustatud üheselt asjaolust, et kaebaja on

riigihankes esitatud pakkumust valesti hinnastanud ning esitanud teistest pakkujatest oluliselt

madalama hinnaga pakkumuse. Tuleb arvestada, et kaebajaga samas olukorras ja samade

probleemidega seisaks tegelikult silmitsi iga riigihankes pakkumuse esitanud pakkuja (st ka kõige

kallima hinnaga pakkumuse esitanud pakkuja), kuna mitte ühegi pakutud hinnaga poleks

3-19-2108

6(14)

ülesütlemisele eelnenud läänesuuna ATL-i mahtude juures olnud võimalik nõuetekohaselt teenust

osutada. Samuti ei tasu unustada ka vastustaja enda vastutust ja RHS-st tulenevat kohustust

kontrollida temale esitatud pakkumuste maksumuse põhjendatust ning põhjendamatult madala

maksumusega pakkumus tagasi lükata.

16.4. Vastustaja etteheited kaebaja pakkumuse valest hinnastamisest on ebaõiglased ka seetõttu,

et nö riigibussidega avaliku liiniveo lepingute projekt oli kogu bussiveo valdkonnale uus ja

praktikas läbi proovimata ning reisijate arvu sedavõrd ulatuslikku kasvu ei osanud ette ennustada

ka vastustaja ise.

17. Ülesütlemisel pole arvestatud reisijate arvu kasvust tingitud mõjudega. 14.10.2019 kirjast

nähtuvalt tugines vastustaja läänesuuna ATL-i ülesütlemisel peamiselt hilinemiste baastasemete

ületamisele, mida aga mõjutas kõige enam just reisijate arvu suurenemine. Kaebaja on kaebuses

tõendanud (vt 12.11.2019 kaebuse lisa 5), et alates perioodist 2018.a. III kvartal (ehk pärast tasuta

ühistranspordi kehtestamist) kasvas lisaks Lääne suuna liinimahule ka ennenägematult suures

mahus reisijate arv (kohati isegi üle 60% võrreldes hanke algusega), mis tingis hilinemiste

suurenemise. Liinil reisijate sisenemisteks ja väljumisteks kuluv aeg ning graafikus püsimine

sõltub otseselt reisijate arvust. Busside ülerahvastatus põhjustas omakorda busside kiirema

kulumise ja muutis bussijuhid närvilisemaks ja läbipõlenuks. See tekitas omakorda teisi

rikkumisi, nt juhipoolset eksimist bussipiletite müügil või busside tehnilises seisukorras. Seega

tulnuks vastava kaalutlusega arvestada.

18. Ülesütlemine oli välistatud ka tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3, kuivõrd läänesuuna ATL-i

ülesütlemise tinginud rikkumised olid suuresti põhjustatud muutunud asjaoludest, mille riisikot

kandis vastustaja.

18.1. Mõlema ATL-i p 3.24 kohaselt on vastustajal õigus riigihanke hanketeates avaldatud liinide

töömahtu ühepoolselt suurendada või vähendada, kuid terve lepingu täitmise peale mitte rohkem

kui 20 %. Nimetatud sätet tuleb kooskõlas riigihanke aluspõhimõtetega tõlgendada selliselt, et

riigihankes ettenähtud töömaht ei tohiks ka aasta baasilt muutuda rohkem kui 20 %, kuna vastasel

korral oleks vastavat muudatust võimaldav lepingusäte vastuolus riigihanke üldpõhimõtteks oleva

ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte ja sellest tuleneva läbipaistvuskohustusega.

18.2. Isegi kui jaatada ATL-de p-st 3.24 tulenevat vastustaja piiramatut õigust liiniveo mahu

aastaseks muutmiseks, on VÕS § 101 lg 3 kohaldamise eeldused siiski täidetud, kuivõrd

vastustaja võimuses oli suurendada mahtusid mõistlikul määral ning hilinemistega seotud

probleemide eskaleerumine juba aegsasti ära hoida.

19. Leppetrahvi nõudmine maksimumsummas (708 000 eurot) on motiveerimata, see ei ole

proportsionaalne ega vasta kaalutlusõiguse eesmärgile

19.1. 14.10.2019 kiri on leppetrahvinõude osas motiveerimata, kuna kirjast ei nähtu põhjendusi,

miks on praegustel asjaoludel põhjendatud lepingu ülesütlemise korral nõuda leppetrahvi just

maksimumsummas ehk summas 708 000 eurot. Kirjas esitatud põhjendus on ühelauseline ja

üldsõnaline, viidates rikutud kohustuste raskusele ning leppetrahvi eesmärgile tagada

ülesütlemisest tekkivate kahjude hüvitamine. Vastustaja ei selgita, millised kahjud ning kas üldse,

saaks vastustajale ülesütlemisest tekkida. Samuti ei selgita vastustaja seda, miks on juba

maksimummääras sanktsioneeritud 14.10.2019 kirjas loetletud rikkumisi põhjendatud karistada

topelt ja sedavõrd suure summaga kui 708 000 eurot.

19.2. Vastustaja motiivid leppetrahvi nõudmisel on ka vastuolulised, kuivõrd käesolevas

kohtuasjas esitatud vastustaja seisukohtade järgi on vastustaja leppetrahvi nõudmise kõige

olulisem eesmärk hoopis karistuslik (vastustaja 30.01.2020 kaebuse vastuse p 39). Leppetrahvi

nõudmine kahju puudumisel ning karistuslikul eesmärgil, ei ole õiguspärane ega vasta

kaalutlusõiguse teostamise reeglitele, sh hea halduse põhimõttele.

3-19-2108

7(14)

19.3. Riigikohtu hinnangul võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui

leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Leppetrahvinõude suurust tuleb võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale

tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust.

19.4. Kuivõrd praegusel juhul ei ole kaebaja läänesuuna ATL-i täitmist vaatamata suurtele

kahjumitele katkestanud ning vastustajale ei ole kahju tekkinud, siis on lepingu ülesütlemisega

seoses leppetrahvi nõudmine sedavõrd suures summas kui 708 000 eurot ilmselgelt

ebaproportsionaalne ja vastuolus hea usu põhimõttega.

20. 05.04.2019; 12.07.2019; 17.10.2019 ja 10.01.2020 leppetrahvinõuete õigusvastasus.

20.1. Kaebaja tugineb leppetrahviotsuse vaidlustamisel ka kõigile läänesuuna ATL-i ülesütlemise

ja leppetrahvinõude õigusvastasuse põhjendamiseks esitatud argumentidele ja tõenditele: st nii

veomahtude ja reisijate arvu ettenägematu muutusele, valet hinnastamist puudutavatele

etteheidete alusetusele ja reisijate arvu muutustest tingitud mõjutustele hilinemiste põhjustamisel.

Kaebaja hinnangul tulnuks vastustajal hilinemiste sanktsioneerimisel ja vaidlustatud otsuste

tegemisel kõigi eelnevate kaebaja argumentidega arvestada ning teha maksimummääras

leppetrahvinõuete esitamise asemel põhjendatud kaalutlusotsuse.

20.2. Vastustaja ebaõigesti arvestanud ka raskete ilmastikuoludega seotud hilinemisi ning

rakendanud valet koefitsienti (15.11.2020 kaebuse p 38-40).

20.3. Vastustaja seisukoht

21. Vastustaja ütles õiguspäraselt läänesuuna ATL-i üles kuna:

21.1. Kaebaja oli ca 2,5 aasta jooksul pidevalt ja oluliselt ATL-i rikkunud, rikkumiste raskus

süvenes vaatamata vastustaja rakendatud leebematele õiguskaitsevahenditele ja alates 2018 III

kvartalist antud hoiatustele ATL ülesütlemiseks; ATL p 9.4.1 ülesütlemise koosseis oli täidetud ja

kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud etteheidetud rikkumisi.

21.2. 14.10.2019 ATL ülesütlemisteates ja leppetrahvinõudes kirjeldatud kaebaja rikkumised ATL

ülesütlemisele eelneval kahel aastal langevad valdavas osas kokku kaebaja suhtes 15.04.2019

tehtud kõrvaldamise otsuses (dtl 892-911) riigihankes nr 203234 kajastatud oluliste

lepingurikkumistega, mille suhtes on kohtuasjas 3-19-1000 on nii Tallinna Halduskohus kui ka

Tallinna Ringkonnakohus sedastanud, et lisaks rikkumiste sisule on tähelepanuväärne siiski

rikkumiste hulk ja korduvus, mistõttu on kohtud pidanud põhjendatuks kõrvaldada selliste

rikkumiste tõttu kaebaja osalemine riigihankelt. Kui kohtud on leidnud, et selliste rikkumiste tõttu

on kaebaja usaldusväärsuse vastustaja jaoks kaotanud, mistõttu on proportsionaalne kaebaja

kõrvaldada riigihankest, siis ammugi on proportsionaalne samade rikkumiste tõttu rikutud ATL

üles öelda.

21.3. 14.10.2019 ülesütlemisteate ja leppetrahvinõude esitamiseni viis mh kaebaja enda soov

läänesuuna ATL-st vabaneda, kuna ATL täitmine oli kaebajale kahjumlik. Kaebaja väitis

vastustajale, et ta pole võimeline ATL täitmist jätkama ATL tähtaja lõpuni, vaid parimal juhul kuni

30.11.2019, ehkki kaebajale oli juba suvel 2019 teada, et vastustaja vähendab kaebaja olukorra

leevendamiseks veomahte alates 01.09.2019 ja täiendavalt veel 01.02.2020, ning kompromissi

mitte saavutamisel kavatseb kaebaja ATL üles öelda nagu AS Samat tegi seda lõunasuuna hankes

(29.01.2020 vastustaja vastuse (dtl 800-815) p 14 ja p 20 ning vastuse lisad 1- 2, 4 (dtl 924-943)).

Vastustaja ei saanud kaebaja korduvaid tahteavaldusi eirata ega jääda ootama, millal kaebaja oma

ähvarduse realiseerib ja liiniveo ootamatult katkestab, tekitades kiireloomulise vajaduse

otselepingu sõlmimise järele.

21.4. Kaebaja vastutab ülesütlemise aluseks olevate rikkumiste eest, kuna: 1) vastustaja ei ole

ATL veomahtusid suurendanud vastuolus ATL p -ga 3.24 (29.01.2020 vastuse (dtl 800-815) p 19);

2) kõik veomahtude suurendamised on toimunud kokkuleppel kaebajaga (vt 29.01.2020 vastuse

3-19-2108

8(14)

(dtl 800-815) p 19; 20.04.2020 vastuse (dtl 1178-1189) p 8-9); 3) kohtuasjas 3-19-1000 on kohtud

juba kinnitanud, et ATL p 3.24 tulenevaid riske (sh vajadust rakendada omal kulul lisabusse)

kandis vedaja; 4) 2019 on vastustaja veomahtusid oluliselt vähendanud, kuid kaebaja

lepingurikkumised hoopis süvenesid (29.01.2020 vastuse p 20, lisad 9 -11 dtl 866-890, 848; sh

mahtude muutused 2019 (dtl 883-886), muutused 2020 (dtl 887-890)); 5) ATL ülesütlemiseni

viinud olulised lepingurikkumised ei olnud põhjuslikus seoses ATL veomahtude suurenemisega

enne 2019 (vt 29.01.2020 vastuse p 24-25); 6) reisijate arvu suurenemine tasuta ühistranspordi

tõttu ei kallutanud ATL majanduslikku tasakaalu vedaja kahjuks, kuna ATL alusel makstava tasu

suurus ega sanktsioonide suurus ei sõltu sõitjate arvust, vaid liiniläbisõidust (vt 29.01.2020

vastuse p 28), samuti ei saanud sõitjate arvu suurenemine põhjustada kaebaja lepingurikkumisi,

sh hilinemisi, vaid hilinemiste põhjusteks oli hoopis see, et kaebaja ei rakendanud ATL täitmiseks

piisaval arvul lisabusse, milleks vedaja oli ATL p 3.4 järgi kohustatud.

21.5. Kaebaja peab vastutama oma pakkumuse riskantse hinnastamise eest – olles arvestanud

pakkumuses minimaalse võimaliku kasumimäära 1 sent ( 29.01.2020 vastuse p 3; pakkumuse

omahinna arvestus dtl 306-310; dtl 75-59), võttis kaebaja teadlikult riski, et ATL kehtivuse

perioodil võivad täitmise kulud suureneda enam kui vedaja tasu indekseerimine kompenseerib

ning kaebajal puudub vajalik puhver lisakulude katmiseks (nt lisabusside rakendamisel ATL p

3.4). Vastustajal puudus hankemenetluses võimalus kaebaja pakkumus tagasi lükata, sest

omahinna arvestus perioodiks 2012-2013 kattis teenuse osutamise kulud ja vastustaja ei saanud

kaebajale ette heita liiga madalat kasumimarginaali – seega polnud vastustajal kohustust ega

võimalust kaebaja pakkumust liiga madala maksumuse tõttu tagasi lükata.

21.6. 14.10.2019 ülesütlemisteates ja leppetrahvinõudes (dtl 62-69) on vastustaja esitanud

põhjalikud kaalutlused, sh adresseerinud kaebaja poolt käesolevas kohtuasjas esitanud

vastuargumente. Kohtulik kontroll ATL ülesütlemise ja leppetrahvinõude õiguspärasuse üle saab

piirduda kaalutlusvigade tuvastamisega.

21.7. Kaebajaga nõustumine ATL ülesütlemise ebaproportsionaalsuse osas viiks järelduseni, et

ATL ülesütlemine on alati lubamatu ATL kehtivuse viimase 1,5 aasta jooksul lihtsalt seetõttu, et

hankemenetluse läbiviimine uue vedaja leidmiseks võib põhimõtteliselt kesta ca 1 aasta – selline

järeldus oleks ilmselgelt vale. ATL ülesütlemine ei saa olla ebaproportsionaalne pelgalt seetõttu,

et ATL-s sisaldub p 9.7, mis kohustab vedajat liinivedu jätkama ka pärast ülesütlemist kuni uue

vedaja leidmiseni (vt täpsemalt 29.01.2020 vastustaja vastuse p 8-10). Kui kaebaja peab ATL

punkti 9.7 ebaproportsionaalseks, siis pidanuks kaebaja selle punkti hankemenetluses

vaidlustama.

21.8. Kaebaja peab ATL ülesütlemist ebaproportsionaalseks, leides, et vastustaja pidanuks hoopis

ATL p 3.24 kohaselt vähendama ATL veomahu 10-päevase etteteatamisega nullini. ATL p 3.24

reguleerib veomahtude muutmist, mitte ATL lõpetamist (vt 29.01.2020 vastuse p 17 – 18).

Kaebaja soovitud moel ATL p 3.24 tõlgendamine viiks ebamõistliku ja vedajat kahjustava

tulemuseni, kuna veomahtude vähendamine nullini oleks võrdsustatav ATL ennetähtaegse

lõpetamisega. ATL kohaselt kohustus kaebaja osutama ATL alusel teenust kuni 17 293 200 lkm,

Kaebaja pidi sellise kohustuse ATL sõlmimisel arvestama ning kõik ATL alusel toimunud

veomahtude suurendamised p 3.24 piirides on toimunud kaebaja nõusolekul (vt 29.01.2020

vastuse p 19). Kaebajal ei saa olla nõudeõigust enda vabastamiseks ATL-ga võetud kohustustest

pelgalt seetõttu, et lepingu täitmisel on realiseerunud kaebaja vastutusalasse jäänud äririskid. Nii

Tallinna Halduskohus (otsuse p 18) kui Tallinna Ringkonnakohus (otsuse p 11) on kohtuasjas 3-

19-1000 juba kinnitanud, et vedaja pidi ATL p 3.24 sätestatud veomahtude muutumisega

arvestama ja kandis sellest johtuvaid riske, sh vajadust rakendada täiendavate mahtude

teenindamiseks omal kulul lisabusse. Seetõttu on asjakohatud kaebaja argumendid, et Vastustaja

võinuks uue vedaja leidmiseks korraldada uue hanke juba 2018, et vabastada kaebaja tema jaoks

ebamugavast lepingust.

3-19-2108

9(14)

22. Läänesuuna ATL ülesütlemisel esitatud leppetrahvinõue täitmistagatise ulatuses ja

garantiikirja täitmisele pööramine on õiguspärane

22.1. ATL p 9.6 kohaselt on vedajast tingitud asjaoludel ATL ülesütlemise korral tellijal õigus

realiseerida täitmistagatis, mis loetakse leppetrahviks. Kuivõrd vastustaja ütles ATL üles

õiguspäraselt ning põhjendas 14.10.2019 ülesütlemisteates ja leppetrahvinõudes ka kaalutlusi

leppetrahvi nõudmiseks täitmistagatise täies ulatuses, siis on leppetrahvinõue kaalutlusvigadeta

ja õiguspärane.

22.2. ATL p 9.6 leppetrahviklausli peamine eesmärk ei olegi vedaja rikkumisest tekkivate kahjude

hüvitamine, kuna ATL p 9.6 kohaselt on leppetrahvile lisaks tellijal õigus nõuda ka kahjude

hüvitamist (vt täpsemalt 29.01.2020 vastuse p 39). Kuivõrd ATL on suure avaliku huviga

haldusleping, siis on ATL ülesütlemiseni viivate rikkumiste tõttu tekkinud kahju ühistranspordi

kvaliteedile ja usaldusväärsusele hinnanud pooled täitmistagatise suurusele vastavaks

kokkuleppelise leppetrahviklausli näol. Kui kaebaja pidas sellist leppetrahviklauslit

ebaproportsionaalseks, pidanuks kaebaja selle hanketingimuse vaidlustama.

22.3. Kaebaja enda avaldatud seisukohti (29.01.2020 vastustaja vastuse lisad 1 – 2 ja 4, (dtl 924

– 943)) arvestades oli vastustajal põhjendatud ATL ülesütlemisel esitada ka leppetrahvinõue

täitmistagatise täies ulatuses, kuivõrd vastustajal oli põhjust arvata, et kaebaja katkestab liiniveo

osutamise ja vastustajale tekib otselepingu sõlmimisel kahju, mis on ulatub vähemalt

täitmistagatise täie ulatuseni (täpsemalt 29.01.2020 vastuse p 14 ja lisa 3, dtl 817-818). Ka

26.11.2019 kohtuistungil avaldas kaebaja, et ATL täitmine on talle kahjumlikkuse tõttu koormav

ja kaebaja peab ülesütlemist ebaproportsionaalseks just seetõttu, et kaebaja ei vabane ATL

täitmisest viivitamatult. Vastustajale ei olnud ATL ülesütlemisel teada, et kaebaja muudab meelt

ja otsustab ATL täitmist jätkata kuni ATL tähtaja lõpuni.

23. 05.04.2019; 12.07.2019; 17.10.2019 ja 10.01.2020 leppetrahvide tühistamise nõuded on

alusetud.

23.1. Baastaset ületavate hilinemiste ja ärajäämiste eest rakendatud leppetrahvid on õiguspärased

– Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud baastaset ületavate hilinemiste ja ärajäämiste fakti, ATL

Lisas 9 (dtl 49-52) on üheselt reguleeritud baastaset ületavate hilinemiste ja ärajäämiste puhul

vedaja tasust tehtavate mahaarvamiste arvutuskäik. Kaebaja ei vabane vastutusest baastaset

ületavate hilinemiste eest seetõttu, et veomahud on suurenenud või reisijate arv on suurenenud,

sest a) veomahtude suurenemine on toimunud ATL p 3.24 kooskõlas ning alati kokkuleppel

kaebajaga, seejuures 2019 on läänesuuna ATL-s veomahte hoopis vähendatud ja ida ATL-s ei ole

mahte 2019 suurendatud (20.04.2020 vastuse p 5-10, dtl 1178-1189); b) reisijate arvu

suurenemine ei kallutanud ATL majanduslikku tasakaalu vedaja kahjuks, kuna vedaja tasu

arvestati liiniläbisõidu alusel (20.04.2020 vastuse (dtl 1178-1189) p 11 – 16); c) ATL Lisa 9

kohaselt ongi baastaset korrigeeritud liiniläbisõidu suurenemisel, s.t. aktsepteeritav hilinemiste ja

ärajäämiste arv suureneb koos liiniläbisõidu suurenemisega – seeläbi ongi baastaset ületavate

hilinemiste ja ärajäämiste sanktsioneerimisel juba arvestatud tasuta ühistranspordi tõttu

suurenenud veomahtude mõjuga. Kaebaja soovib lihtsalt, et lisaks ATL lisa 9 p 3 sätestatud

baastasemele ja liiniveomahu suurenemisele arvestataks veel topelt ka sõitjate arvu suurenemist,

ehkki liiniveomahu suurenemise tõttu baastaseme korrigeerimisel on tegelikult sõitjate arvu

suurenemist juba arvestatud (vt 20.04.2020 vastuse (dtl 1178-1189) p 21). ATL lisa 9

sanktsioneerimisskeem oli kõikidele pakkujatele teada, hankelepingu majandusliku tasakaalu

muutmine pakkuja kasuks, leevendades sanktsioneerimis-skeemi, on lubamatu hankelepingu

muudatus (RHS § 123 lg 2 p 2).

24. Kaebaja on vaidlustanud leppetrahvid vastuolu tõttu ATL-ga vaid kogusummas 3 915,73 EUR

(vt 20.04.2020 vastuse (dtl 1178-1189) p 22 – 26), seejuures on vastustaja 01.11.2019 (20.04.2020

vastuse lisa 7, dtl 1239-1244) juba teinud omaalgatuslikult vaidlustatud leppetrahviotsustes

ümberarvestusi veel enne kui kaebaja esitas kaebuse – 01.11.2019 kiri on käsitatav vaidlustatud

3-19-2108

10(14)

leppetrahviotsuste muutmise otsusena ning see pidi Kaebajale olema teada enne kaebuse

esitamist. Osas, milles 01.11.2019 kirjaga ei ole Vastustaja leppetrahvides ümberarvestusi teinud,

jääb vastustaja 20.04.2020 vastuse (dtl 1178-1189) p 23-26 esitatud argumentide juurde ja leiab,

et leppetrahvid on rakendatud õiguspäraselt, sest 1) ATL Lisa 9 p 4.4 näeb ühemõtteliselt ette 120

sekundit ületavate hilinemiste sanktsioneerimise koefitsiendiga 1 ja üle 10 minutiliste teavituseta

hilinemiste sanktsioneerimise koefitsiendiga 10 (vt 20.04.2020 vastuse p 23); 2)teavitus tuleb iga

veootsa kohta esitada eraldi, sest ilmastikuolud muutuvad päeva jooksul, mistõttu ei saa ühte

teavitust halbade ilmastikuolude kohta laiendada kõikidele samal päeval esinenud hilinemistele,

mille kohta teavitusi laekunud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

25. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja lisatud tõendeid, leian, et kaebus tuleb jätta

tervikuna rahuldamata.

26. Kohtupraktika kohaselt tuleb ATL-i käsitada käsundilaadse halduslepinguna. Halduslepingu

lõpetamine on haldusakt ning VÕS § 631 lg 1 ja § 196 lg 1 kohaldamine halduslepingutele

koostoimes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 102 lg-ga 1 on haldusorgani, mitte kohtu

kaalutlusotsus. Kohus võib sellesse sekkuda vaid kaalutlusvea korral (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 158 lg 3), (RKHKo asjas nr 3-13-481/183 p-d 13-15 ja p 28). Leian, et

vastustaja 14.10.2019 lepingu ülesütlemisavaldus (dtl 62-69) on õiguspärane, piisavalt

põhjendatud ning vastustaja ei ole otsuse vastuvõtmisel teinud kaalutlusviga.

26.1. HMS § 102 lg 2 kohaselt võib haldusorgan halduslepingut ühepoolselt muuta või

halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket

kahjustamist. Riigikohus on leidnud, et kuna HMS § 102 lg-l 2 on „hädaklausli“ iseloom, tuleb

enne ülesütlemise hindamist selle sätte valguses selgitada välja lepingu lõpetamise võimalused

võlaõigusseaduse kohaselt (RKHKo asjas nr 3-13-481/183 p-d 23 ja 24).

26.2. Vastustaja tugines ülesütlemisavalduses lisaks HMS § 102 lg-le 2 ka VÕS § 196 lg-le 1. See

lõige sätestab üldise aluse kestvuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks „mõjuval põhjusel,

eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani“.

26.3. Täiendavalt on vastustaja 14.10.2019 ülesütlemisteates ja leppetrahvinõudes viidanud

läänesuuna ATL-i punktile 9.4.1, mille kohaselt on tellijal õigus ATL ennetähtaegselt ühepoolselt

lõpetada, kui kahe järjestikuse aasta jooksul esineb rohkem kui kaks vedaja poolset olulist

rikkumist. Samuti ATL-i punktile 9.4.3, mille kohaselt on tellijal õigus ATL ennetähtaegselt

ühepoolselt lõpetada, kui esinevad ühistranspordiseaduse § 41 lg 1 p 1-5 nimetatud asjaolud. ATL

sõlmimise ajal kehtinud ÜTS § 41 lg 1 p 5 sätestas järgmist: „loa taotlejale on tehtud ettekirjutus

käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 2 või § 46 lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel ja sellest on

möödunud vähem kui kuus kuud.“ ATL sõlmimise ajal kehtinud ÜTS § 46 lg 1 p 2 sätestas

järgmist: „loa omaja või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav

ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse,

liiklusseaduse või käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud

nõudeid.“ Viidatud on ka ATL-i lisa 9 p-le 1.3: „Kui ärajäänud reiside arv ületab 0,15 % kõikidest

kuu jooksul või 0,1 % kõikidest kvartali jooksul lepingu alusel tehtavates reisidest, on vedaja,

lisaks käesolevas lisas sätestatud vedaja tasu vähendamisele, kohustatud koostama 5 päeva

jooksul vastava nõude saamisest tellija poolt abinõude kava teenuse kvaliteedi parandamiseks,

mis kuulub kinnitamisele tellija poolt. Kui vedaja ei koosta tähtaegselt nõuetekohast abinõude

kava või ei rakenda seda ellu, on tellijal õigus leping ennetahtaegselt lõpetada.“

26.4. Järgnevalt on vastustaja välja toonud kaebaja poolsed rikkumised:

3-19-2108

11(14)

26.4.1. 2018 II kvartalis piletimüügiga seotud rikkumised bussijuhi poolt (perioodil 01.06.-

30.06.2018 väljastas bussijuht kokku 228 põhjendamatud nullhinnaga piletit);

26.4.2. 2018 III kvartalis marsruudi rikkumised liinil 112 (perioodil 01.09.-30.09.2018 esines

liinil 112 vähemalt 25 erinevad marsruudi rikkumist);

26.4.3. 2018 IV kvartalis marsruudi rikkumised liinil 112 (perioodil 01.10.-30.11.2018 esines

liinil 112 mitu rikkumist, kus buss ei sõitnud lõpp-peatusesse) ning varem väljumine liinil 145

(viidates, et sarnane probleem esines ka varasemal perioodil);

26.4.4. 2019 I kvartalis omavoliline sõiduplaanide muutmine liinidel 108, 111 ja 118 (viidates, et

kohati oli probleem igapäevane); sõidumeeriku kasutamisega seotud rikkumised, nõuetele

mittevastava sõiduvahendi kasutamine;

26.4.5. 2019 II kvartalis sõidumeeriku kasutamisega seotud rikkumised;

26.4.6. ärajäänud reisid alates 2017 II kvartalist, mis ületab lepingus sätestatud mahtu.

26.5. Vastustaja viitab, et vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele ei ole kaebaja

rakendanud meetmeid veoteenuse kvaliteedi parendamiseks või ei ole rakendatavad meetmed

olnud piisavad ning kirjeldab ka eelnevat suhtlust kaebajaga sel teemal ning poolte vahel

toimunud läbirääkimisi.

27. Minu hinnangul on vastustaja 14.10.2019 kirjas toodud põhistused selged ja kohased.

Vastustaja on selles dokumendis viidanud kohastele õigusnormidele ning esitanud põhjalikud

kaalutlused. Kaebajal oli kohustus osutada avalikku teenuste kvaliteetselt, eelpoolkirjeldatud

rikkumiste valguses on aga ilmne, et kaebaja ei suutnud oma tegevust nõutaval tasemel korraldada

ning probleemid kordusid pikema ajaperioodi vältel.

27.1. Kaebajapoolseid rikkumisi ei saa õigustada ka kaebaja viited liinimahu suurendamisele

vastustaja poolt, kuivõrd liinimahu suurendamise võimalus oli ATL-s eelneval kokku lepitud

(ATL p 3.24) ning kaebaja pidanuks sellega arvestama. Kaebaja seisukohta, justkui tuleks ATL-i

p 3.24 tõlgendada selliselt, et see lubaks liinimahtu suurendada või vähendada 20% võrra iga

aasta lõikes, ei toeta lepingu sõnastus, sisuliselt möönis seda ka kaebaja esindaja 23.09.2020

kohtuistungil (helisalvestus alates 14:58:48 jj). Lisaks on kõik liinimahu suurendamised ATL

alusel toimunud kokkuleppel kaebajaga (vastustaja 29.01.2020 vastuse p 14 ja vastuse lisad 7 ja

8). Nõustun siinkohal vastustajaga, et kaebaja oleks pidanud enne suuremate veomahtudega

nõustumist hoolikalt kaaluma, kas tal on võimekus täiendavaid liiniveomahte teenindada.

27.2. Kaebaja viide tasuta ühistranspordi kehtestamisele, mis kaebaja hinnangul tõi kaasa reisijate

arvu suurenemise ning, et sellest tulenevalt tekkisid raskused teenuse kvaliteetsel osutamisel, ei

ole juba eelpooltoodut arvestades põhjendatud. Lisaks märgib vastusaja kohaselt, et reisijate arvu

suurenemine tasuta ühistranspordi tõttu ei kallutanud ATL majanduslikku tasakaalu vedaja

kahjuks, kuna ATL alusel makstava tasu suurus ega sanktsioonide suurus ei sõltu sõitjate arvust,

vaid liiniläbisõidust (29.01.2020 vastustaja vastuse p 28). Reisijate arvu muutusest tingitud

veomahtude suurendamine ja seetõttu lisabusside rakendamise vajadus ei saanud olla kaebajale

lepingu sõlmimisel ettearvamatu, kuna vastavad kokkulepped sisaldusid ATL p-des 3.4 ja 3.24.

Kaebaja ei ole hankelepingut selles osas vaidlustanud.

27.3. Hankelepingust tuleneva mahu kasvu riski kannab pakkuja. Asjaolu, et kaebaja tegi

pakkumuse, kus ei arvestanud võimalusega, et vastustaja võib veomahtu hankelepingus sätestatud

ulatuses suurendada, ei õigusta ebakvaliteetse teenuse osutamist (vt Tallinna Halduskohtu otsus

asjas nr 3-19-1000 p 18 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus samas asjas p 11). Nõustun

vastustajaga, et kaebaja – olles arvestanud pakkumuses minimaalse võimaliku kasumimäära 1

sent (vastustaja 29.01.2020 vastuse p 3; pakkumuse omahinna arvestus dtl 306-310; dtl 75-59),

võttis riski, et ATL kehtivuse perioodil võivad täitmise kulud suureneda enam kui vedaja tasu

indekseerimine kompenseerib ning kaebajal puudub vajalik puhver lisakulude katmiseks.

3-19-2108

12(14)

Kaebaja viited sellele, et vastustaja pidanuks hankemenetluses kaebaja pakkumuse tagasi

lükkama, kui hind on liiga madal, ei välista kaebaja vastutust lepingu kohasel täitmisel.

27.4. Juhin tähelepanu ka sellele, et vastustaja andis enne lepingu ülesütlemist kaebajale veelkord

võimaluse vastuväidete esitamiseks, saates kaebajale ülesütlemisteate ja leppetrahvinõude eelnõu

arvamuse avaldamiseks. Ülesütlemisteates on vastustaja kaebaja poolt esitatud vastuväiteid

lepingu täitmisel tekkinud raskuste ja lepingu lõpetamise proportsionaalsuse osas analüüsinud.

Ka on kaebaja ja vastustaja lepingu ülesütlemisele eelnevalt pidanud läbirääkimisi lepingu

lõpetamiseks muul viisil, kuid ei jõudnud kokkuleppele kaebaja poolt vastustajale makstava

summa suuruse osas (vastustaja 29.01.2020 vastuse lisa 1-4). Seega ei saa vastustajale ette heita,

et ta ei kaalunud mõne vähem koormavama abinõu kasutuselevõttu. Ka ei ole vastustajal

kohustust kasutada just kaebaja poolt soovitud abinõu. On ilmne, et uue vedajaga lepingu

sõlmimine toonuks vastustajale kaasa täiendava kuluna kõrgema veoteenuse hinna (nimetatu

nähtub

ka

juba

eelpoolviidatud

poolte

vahel

toimunud

läbirääkimisi

kajastavast

dokumentatsioonist), mistõttu ei saa vastustajale ette heita, et ta ei kasutanud kaebaja poolt

soovitud abinõu ning ei lõpetanud lepingut miinimummahu täitumise põhjendusel. Vastustajal on

kohustus tagada ühistranspordi tõrgeteta toimimine.

28. Seega tuleb vastustaja poolset ATL-i ülesütlemist pidada proportsionaalseks ja põhjendatuks.

Vastustaja ei ole lepingu ülesütlemise teate esitamisel teinud kaalutlusvigu. HMS § 102 lg-s 2

ning VÕS § 196 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise eeldused on täidetud. Seega jääb kaebus

rahuldamata vastustaja 14.10.2019 ülesütlemisteate tühistamise nõudes.

29. Lisaks 14.10.2019 kirjas esitatud ülesütlemisteate tühistamisnõudele on kaebaja esitanud ka

nõude tühistada samas dokumendis esitatud leppetrahvi nõue täitmistagatise ulatuses summas

708 000 eurot (ATL p 9.6). Leian, et kaebus tuleb ka nimetatud osas rahuldamata jätta.

30. Kohtupraktikast tulenevalt on ka halduslepingu alusel leppetrahvi määramine sarnaselt

halduslepingu ülesütlemisele käsitatav haldusorgani kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktina.

Haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse eripära ei võimalda lähtuda leppetrahvi nõude

esitamisel ja selle õiguspärasuse kontrollimisel VÕS-ist. Kohus ei tohi asuda haldusorgani asemel

poolte huve kaaluma, vaid ta saab üksnes kontrollida kaalumise õiguspärasust (Riigikohtu

19.12.2019 otsuse nr 3-17-1329 p 17).

30.1. Ma ei nõustu kaebajaga, et leppetrahvi rakendamine maksimumsummas on motiveerimata,

see ei ole proportsionaalne ega vasta kaalutlusõiguse eesmärgile. Vastustaja viitab 14.10.2019

kirjas, et leppetrahvi nõudmine ATL p 9.6 alusel täitmistagatise ulatuses on põhjendatud,

arvestades kaebaja rikkumiste olulisust ja pidevust, samuti pidades silmas eelnevalt korduvalt

antud võimalusi ATL täitmise kvaliteedi parandamiseks ning arvestades ATL p 9.6 leppetrahvi

eesmärki tagada avaliku liiniveo teenuse usaldusväärsus ja ATL ülesütlemisest tekkivate kahjude

hüvitamine. Minu hinnangul on tegemist asjakohaste põhistustega. Vastustaja viitab eelnevalt

kirjeldatud rikkumistele ning on arvesse võtnud nende korduvust, samuti viitab vastustaja

kaebajale antud võimalustele oma teenuse kvaliteeti parandada. Jääb arusaamatuks, millised on

need kaalutlused, mida vastustaja oleks leppetrahvi nõude esitamisel veel täiendavalt kaaluma

pidanud.

30.2. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et kaebaja oli vastustajale läbirääkimiste käigus eelnevalt

korduvalt viidanud, et kaebaja katkestab liiniveo osutamise (vastustaja 29.01.2020 vastuse p 14

ja vastuse lisa 3, dtl 817-818), mistõttu oli vastustajal põhjendatud kartus, et kaebaja ei jätka

lepingu täitmist ja seega tuleb vastustajal kanda täiendavaid kulutusi uue vedajaga lepingu

sõlmimisel.

30.3. Vastustaja õigust nõuda ATL p 9.6 alusel leppetrahvi täitmistagatise ulatuses ei piira ka

asjaolu, et vastustaja on eelnevalt 14.10.2019 kirjas viidatud rikkumised sanktsioneerinud lepingu

p 8 alusel rakendatud leppetrahvidega. ATL p-st 9.6 tuleneb üheselt, et tegemist on täiendava

3-19-2108

13(14)

leppetrahviga, mida vastustaja saab nõuda lisaks lepingu p 8 alusel rakendatud leppetrahvile. Kui

kaebaja hinnangul on tegemist ebamõistliku sättega, pidanuks kaebaja seda hankemenetluses

vaidlustama.

30.4. Eelpooltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata 14.10.2019 kirjas esitatud

leppetrahvinõude tühistamise osas. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka

tuvastamisnõue (alternatiivselt tühistamisnõue) seonduvalt vastustaja 28.07.2020 kirjaga nr 2-

1/235 (nõue AS-le Swedbank garantiikirjast nr 12-080748GF lisa nr 1 tulenevate väljamaksete

saamiseks), kuivõrd kaebaja tugineb selle nõude esitamisel üksnes leppetrahvi tühisuse

argumendile.

31. 05.04.2019; 12.07.2019; 17.10.2019 ja 10.01.2020 leppetrahvinõuete tühistamise nõudes

tugineb kaebaja peamiselt juba kaebuses eelnevalt käsitletud argumentidele (veomahtude ja

reisijate arvu ettenägematu muutus ja sellest tingitud mõjutused). Kaebaja möönab iseenesest, et

rikkumised toimusid, kuid leiab, et vastustaja oleks leppetrahvide rakendamisel veomahtude ja

reisijate arvu suuruse muutumist arvestama. Neid argumente olen käesolevas otsuses eelnevalt

analüüsinud ning jään siinkohal eelpooltoodud juurde ja ei pea vajalikuks neid põhistusi korrata.

31.1. Täiendava argumendina on kaebaja 15.11.2019 kaebuses välja toonud 05.03.2019 raskete

ilmastikuoludega seotud hilinemised ja vale koefitsiendi rakendamisega seonduva (15.11.2019

kaebuse p-d 38-40). Vastustaja on selles osas põhjalikud selgitused esitanud 20.04.2020 vastuse

(dtl 1178-1189) p-des 23-26, viidates koefitsiendi rakendamise osas, et ATL lisa 9 p 4.4 näeb

ühemõtteliselt ette 120 sekundit ületavate hilinemiste sanktsioneerimise koefitsiendiga 1 ja üle

10 minutiliste teavituseta hilinemiste sanktsioneerimise koefitsiendiga 10 (20.04.2020 vastuse p

23); 2). Ilmastikuoludest tingitud hilinemiste osas on vastustaja enne kaebuse esitamist juba

teinud 01.11.2019 (20.04.2020 vastuse lisa 7, dtl 1239-1244) omaalgatuslikult vaidlustatud

leppetrahviotsustes ümberarvestusi 05.03.2019 ja 18.06.2019 hilinemiste osas. Muude kaebaja

poolt viidatud hilinemiste puhul ei ole aga kaebaja täitnud lepingus ettenähtud

teavitamiskohustust, mis võimaldanuks ilmastikuolusid arvesse võtta. Nõustun siinkohal

vastustaja põhjalike argumentidega ja ei pea vajalikuks neid üksikasjalikult üle korrata. Kaebaja

ei ole menetluse käigus vastustaja neile argumentidele täiendavalt tähelepanu pööranud ega

vastuväiteid esitanud.

31.2. Eelpooltoodust tulenevalt jätan rahuldamata ka kaebuse nõuded 05.04.2019; 12.07.2019;

17.10.2019 ja 10.01.2020 leppetrahvinõuete ning 19.02.2020 vaideotsuste nr 2-1/44-1 ja nr 2-

1/45-1 tühistamiseks. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka

kohustamisnõue, kohustada vastustajat tasuma kaebajale leppetrahvinõuete katteks õigusvastaselt

teostatud tasaarvestustega summades 60 117 eurot ja 10 481,47 eurot, kokku 70 598.47 eurot.

Menetluskulud

32. Menetlusosalised on kohtule esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja

menetluskuludeks on riigilõiv 1830 eurot ning õigusabikulu 23 125,3 eurot (koos käibemaksuga).

Vastustaja menetluskuluks on õigusabikulu 11 216,4 eurot (koos käibemaksuga).

33. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kuivõrd

otsus on tehtud kaebaja kahjuks jäävad kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

34. Vastustaja menetluskulu väljamõistmine kaebajalt ei ole minu hinnangul põhjendatud.

Haldusorgani kasuks on põhjendatud välise õigusabiteenuse kulusid välja mõista juhul, kui

kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (vt Riigikohtu 10.11.2016 otsus asjas nr

3-3-1-50-16, p 22). Praegune vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest, sest

vastustajale on pandud avalik ülesanne korraldada tema piirkonnas ühistransporti (ÜTS § 15 lg

3). Avaliku teenindamise lepingute täitmisega seotud vaidlused on valdkond, millega vastustaja

põhitegevusega seonduvalt sagedasti kokku puutub, mistõttu ei ma põhjendatud kaebajalt välja

3-19-2108

14(14)

mõista vastustaja menetluskulusid seonduvalt välise õigusabi kasutamisega. Vastustaja

menetluskulud jäävad samuti seega tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 20.10.2022 KOHTUOTSUSEGA.